No hallo siin Estonia talveaed algab kellaviietee, algab seltside ja ühingute saade. See on Estonia seltsi, Eesti kultuurifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja vanalinna fondi eestkoste all toimuv otseülekannete sari. Igal teisipäeval sel samal kellaajal seltside ühingute liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht, son küsimine, kostmine seltsidest, tipultuuriste taidlusest. See on seltside ja ühingute ühistegevuse ajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika ega kella viiel teel. Ja muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad. Estonia talveaed on täna mõnusalt kevadine, päike käib kõrgelt ja läbi klaaskatuse on õdus, saal juba valge. Täna tutvustame ja kõneleme eesti terioloogia seltsist. Võib-olla paljud isegi ei tea, mis seltsi niisugune on. Millega tegeleb. Lähemale viib meid see teadmine, et see selts tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia all. See tähendab seda, et seltsil on teaduslik kallak. Täna on mehi põhiliselt mehed kokku tulnud. Kas see selts on siis nii meeste selts? See on siis esimene küsimus, härra Mati Kaal. Jah, tõesti, meie seltsi liikmetest on, ma ütleks, masendav enamus naisterahvaid ja aga see ei tähenda, et naisterahvastel keelatud oleks meie hulka tulla, aga aga meie selts ei ole sugugi nüüd just eile täna loodud ja ka mitte väga ammu loodud, sest me siin just arutasime, et sellel kuul saab meie seltsi. Tegelikult tosin aastat vanaks ja eriti tol ajal ja ka praegust, kus elu läheb järjest raskemaks, pole lihtsalt daamidel palju mahti enam seltsitegevuseks. Kui nad suure vaevaga oma igapäevase tööga maa saavad, siis on vaja minna koju, kus, kus lapsed ootavad ja kuhu need seltsielust väsinud meesterahvad kõige lõpuks jõuavad. Kõneleme nüüd aga lahti selle seltsi nime. Kõneldakse ka mammaloogia seltsist. Eesti keele pan keelde panduna tähendab siis imetajate uurijate selts. Kas ma väga eksin? Siin laudkonnas on seltsi esimees, Tallinna loomaaia direktor härra Mati Kaal. Loodusmuuseumi direktor härra Peeter Ernits ja zooloogiamuuseumi teadur Andrei Mil, juutin nii, kuidas siis kõigepealt selle nime kanda? Tähendab jah, nimi tähendab kõiki on seotud ikka imetajatega ainult erinevatest keeltest tulenevalt ja selles mõttes võiks öelda, et meie selts peaks tegelema nagu võiks ka inimesega tegeleda, kuna me kuulume ka imetajate hulka. Erinevalt Ormitoloogidest kes võib-olla võiksid küll ka linnukesi uurida ja, aga me üldiselt vähemalt tereoloogid üldiselt ei tegele inimesega, vaid tegelevad siis teiste imetajatega, kas inimene just ei ole? Ja noh, see on kõige lühemalt, millega me tegeleme imetajate uurimise ka kõige erinevatest aspektidest, no nii palju kui jõudu ja teadmisi ja võimalusi siin Eestimaa põhiliselt siis muidugi eestimaa imetajat, kes meil siin elavad peale inimeste ja koduloomadega. No ja, ja selle laua taga juhuslikult ongi praegu kolmik, kes selle seltsi sündimise juures võib-olla kõige rohkem siin saalis viibijatest tegevad olid. Tol ajal me töötasime kõik kolm loomaaias ja kogesime, et kuigi meie huvid olid seotud imetajate uurimisega oli meietaolisi mööda Eestimaad laiali veel mitmel pool aga akadeemiliselt ei uuritud seda kusagil eriti ja oli küll imetajatega tegelenud kaks professorit Tartus kes esialgu meie tagasihoidlike pöördumiste peale ütlesid, et et nad ei näe nagu vajadust selle seltsi järele, sest sest nemad saavad niigi imetajaid uurida. Ja siis me kordamööda käisime neile asja ikka selgitamas, et et kuigi kuigi nemad ja, ja need, kel võiks põhimõtteliselt võimalus olla kas Teaduste akadeemias või ülikoolis tööd teha neid ei, ei sega tõesti miski ja nendel on olemas ka väliskontaktid teiste samasuguste uurijatega, siis mööda Eestimaad laiali pillutud imetajatest huvitatud Soloogilist eriharidust saanud inimesed ei saa omagi vahel õieti kokku ja rääkimata kontaktidest välismaal töötavate Soloogidega ja noh, nii ta meil siis sündima hakkaski. 12 aastat tagasi. Ma lisaks veel, et 12 aastat tagasi meie selts oli üleliidulise tegevluugi seltsi osakond ja nii ise siis iseseisvuseni selle aasta kevadel. Toona oli võimalik üldse seltse enamasti luua ainult liiduseltside noh, tiiva all ja nende nende osakondadena ja kui ei oleks tekkinud liidu seltsi, siis oleks meil päris raske olnud ja, ja ilmselt vajadus meiegi seltsi järgi oli märksa varem kui tosin aastat tagasi, aga aga lihtsalt tekkis nagu niisugune ajalooline situatsioon, mis võimaldas seda asja asja. Aga siin üks moment ka, noh see on organisatoorsed, küsimused, mis huvitab väiksemat seltskonda, aga põhimõtteliselt mida sa nimetad seda uurida, võib öelda 20 sajandi lõpul või olgu või 12 aastat tagasi. Aga kummaline on see, et, et isegi imetajad, kes peaksid olema nii hästi uuritud, sinna Eestimaal, selgus, et 200 aastat tagasi, aga praegu on siin palju-palju võimalusi noh, kuni selle maa, need nii-öelda uute liikidena Eesti jaoks leida. Ja tõepoolest viimase 12 aasta jooksul on ridamisi leidnud uusi liike siinsamas meie ümber siin Eestimaa, nii väike, kui ta on juba kasvõi see moment tähendab juba sellel tasemel kirjeldamisel. Ja muidugi situatsioon Tegelikult 12 aastat tagasi niisugune, et umbes nagu kusagile Kagu-Aasiasse või mõnda põhjatusse Aafrika nurka plaaniti juba hakata ekspeditsioone korraldama uurimiskeskustest Moskvast, Leningradist ja, ja nii edasi. Nii et selles mõttes oli nagu natukene ka prestiiži küsimus, et see oli paarkümmend aastat vähemalt möödas sellest, kui otseselt tegeldi mitte produktiivimetajate uurimisega meie maal ja selle tõttu siis katsusime seda lünka täita ühiskondlikel alustel. Aga siiski, kuidas käib nüüd meie tavamõistuse põhjal kokku seltsielu ja teie seltskond, põhiliselt teaduslik ja ikka teadlased kes on kogunenud Cisco kui ja ühe ala inimesed, kes asja uurivad. Aga seltsielu laiemas mõistes, kas see käib ka? Teie seltsi alla ikka või ainult nimi. Ja tegelikult oli niiviisi, et meie peale selle, et meil oli sellest, millest juba räägitud puudus oli, meil ka puudus tõesti seltsielust ja me oma seltsi algaastatest del kordasime loomaaias tereoloogide klubi, kus igal neljapäeval võis Tallinnasse sattunud tereoloogia huviline inimene tulla ja ta oli veendunud, et seal keegi meie seltsist alati oli. Tee oli valmis ja küpsiseid oli ja sai arutleda teadusprobleeme, mida mida ei finantseerinud ükski ükski ametkond, nii et oma lõbuks rääkida elust ja imetajad. Ja peale selle oli meil ju sügiskoolid muutuse traditsiooniliseks, tähendab kusagil sellises eestimaa noh, vähetuntud piirkonnas, mida ei olnud eriti uuritud, koguneti igal sügisel ja siis vaadata. D uuriti, kes seal siis tegelikult elavad ja peale selle siis peeti ettekandeid ja arutati ja ja seltsielukoha pealt oli ta väga hea, et sinna kogunes siis suur osa Eesti teatest huvitatud inimesi ja uurijaid ja oli võimalik siis mõtted vahetada ja mõnusas seltskonnas ka kusagil metsa rüpes olla. Ja alati tuliga tudengeid, kelles siis paljudes tekkis käimetate huvi. Ja kas teie seltskond on nüüd kõik ütleme kõrgharidusega ja need inimesed, kes on huvitatud niisugusest alast või? Kes ei liikmed on, tähendab haridus ei ole meil kriteeriumiks, meil on kriteeriumiks sügav huvi imetajate uurimise vastu ja selles mõttes meil on liikmete hulgas ka praktikuid, kes on palju looduses ja kes omast huvist on, on imetajaid vaadelnud. Aga muidugi võib arvata seda ja, ja nii on ka tegelikult, et suur hulk meie inimesi on ikkagi akadeemilise kõrgharidusega. Suhteliselt no võib-olla huvi äratada teie seltsi vastu rohkem, tooge mõni põnev näide, mida te olete nüüd uurinud, oma seltsi tegevuses, selgitanud mis on inimestele omamoodi üllatus mõnest teie uurimus objektist, need on ju väga väikesed, aga on ka väga suuri olemas. Noh, võib-olla siin on kõige intrigeerivama liik meie seltsi liikmete uurimise hulgas standreimiljutinil, kes on viimased kümmekond aastat või rohkemgi tegelenud rotiga ja võib-olla selles Ühe rotiga vaid üldse rattidegati liikidega ja mis ta nüüd järeldustele jõudnud, kas on võimalik rääkida, et et mõni rott võib isegi sattuda punasesse raamatusse? Niisiis, kuidas rottidega seis meil Eestis on? No Eestis on nii tugev maa, kus elavad kõik mõlemad Euroopas levinud liigid, kodu, totja, rändrott. Ja ja varem kirjutati raamatutes ja jäi, jäi selline mulje, et koopas kodukott on, on nagu ära kadunud. Ja nüüd tuli välja siis uurimise käigus, et Eestis puudub rutiin, on ikka järgi jäänud, nii et kolmandik Eesti territooriumist ongi ongi kodukoti valduses. Aga vaatamata selle selle peale rend rotike, nagu näitasid Ajalooliste andmete uuringud ning eksperimendid loomadega kändude Ott kes on suurem, võimsam ja agressiivsem, loo tõrjupike kodurotti välja nii, et minu prognooside järgi 200 aasta pärast see loomake eesti foones kaob. Nii et formaalselt tede kodukoti peaks võtma punases ehk raamidesse, kuna selle liigiareaal Kahaneb mingi analoogia on siin ka. Ühiskond siis ma rõhutan, et see kodurott võiks öelda, et on vanade eestlaste või vanade liivlaste, lätlaste rott elas siin tunduvalt varem kui, kui rändrott, kes on hilisem tulnukas küll ida poolt. Võib juhtuda niimoodi, et rändab siit ka läände. Nii, aga jätame Roti praegu sinna, kus rott on? Kodurotte veel on? Ma ei tea, on see nüüd hea märk, et meil neid rotte on olemas või mitte. Mis teisi arvate? On on niiviisi kõigi loomadega, et, aga samuti, et ei ole olemas häid ja halbu loomi, võib-olla ainult hea või halb proportsioon muude riikidega ja ja see käib ka inimese kohta, et kui inimene rikub ära seda proportsiooni lootusetult, siis siis on asjad kurjasti ja ja mingil hulgal on, on seda rotti ilmtingimata tarvis ja kui see arv muutub kriitiliseks, siis võib juhtuda, et, et noh, kui oli juttu 200 aasta pärast või päris ära kaduda, siis hiljemalt 100 aasta pärast ilmselt on vajada looduskaitse alla, võtame. Aga teie kogemustest on teil ka mõni niisugune kummaline näide tuua. Mida praegu me veel ei tea. Laiem avalikkus veel ei tea, mis on ainult teie seltsi varandus, nimetame nii teie oma kogemustest. No väga raske sellele vastata, aga uut uute liikide teke, leidmine, tähnikhirved ja hulk liike, pisikesi närilisi hiiri, mida inimestel on kõik üks üks rotid ise kasutaks sama sõna, aga aga tuleb välja, et me isegi ei tea, tõesti, 20 sajandi lõpus on, kes meil elavad siin naabrit kõige lähemad meile nii-öelda sugulased ja iga praktiliselt iga aasta me ei leia, aga aga, ja tõenäoliselt on võimalik avastada veel hulk liike siinsamas Eestimaal, mitte kaugemal, kui saab. See muidugi ei tähenda. Et nad oleksid kõik kogu aeg siin olnud, aga siin on mitmesuguseid variante, küll loomad oma levilat laiendades või rännates jõuavad, et Eestimaale või siis on kuskil olnud varjatult või siis on ka teadlased hakanud lihtsalt täpsemalt määrates mitmeks liigiks, määrama seni üheks liigiks peetud igapäevaseid liike, nii et võimalusi uute loomade leidmiseks on. On palju. Esialgne ülevaade seltsi tegevusest on olemas, muide, kui palju teil seltsis liikmeid üldse on? Tähendab? Pärast uuestisündi, millest Andremiliootil siin rääkis, kus me moodustasime Eesti vabariigis tegutseva seltsi, me tegime ka suurpuhastuse, viskasime surnud hinged välja, jätsime need nagu nagu kirjandusklassika hooleks ja selle tõttu varasema umbes 40 liikme asemel on meil praegust paarkümmend aktiivset liiget. Et selts ei ole kuigi suur, nii et peate värbama juurde inimesi, kes sellest tööst huvitatud on. Selts on väike, aga tubli. Nii palju esialgu. Kuid nii nagu ma tean, on meil Eestis koostamisel atlas imetajate atlast kaks meest, kes sellega on tegemist teinud, on seltsi teadussekretär ka loomaaias teadussekretär härra Tiit Maran ja niisamuti vanemteadur loomaaiast ära Uudo timm. Kui kaugel see põnev atlas siis on ja kui suur ta tuleb? Kõigepealt ma ütleks võib-olla seda, et mitte kaks meest ei tee seda, vaid teen natukene rohkem inimesi siiski. Ja see atlase koostamise idee tuli juba umbes 10 aastat tagasi. Realiseerisime ma hakkasse realiseeruma hakkas 83. aastal siis pandi paika juba täpsem tööplaan. Kuidas Eestimaa. Ühtlaselt ära uurida. Ja ja niimoodi umbes viis aastat tööd tehes, siis kogunes esialgne pilt meie nimetajate levikust. Kuna raskem on uurida pisiimetajaid, siis algselt esimesed paar aastat tegeledagi ainult pisiimetajate leviku uurimisega. Ja siis oli tegev aktiivselt tegev viis inimest. Hiljem laienes tegevussfäär kõikide suuremate imetajate peale ja ja siis liitus veel paar inimest. Muide, millal on või kui suur peab see väike loomake või imetaja olema, et ta on pisi või väike ja mis hetkest on ta siis suur? No see on tegelikult kokku ja mis asi olnud teadvuses ja väike imetajateks on hakatud nimetama siis kõiki närilisi ja peale selle putuktoidulisi. Tõsi küll, seal tekib tõesti piiriküsimus, näiteks kobras, kes on küllalt suur loom ikka, kuhu poole teda paigutada, üldiselt peetakse seda siiski ka väike imetajaks. Aga jah, nüüd, kui atlase juurde tagasi minna siis Uudo siin mainis, et sellega on tegelenud viiest inimesest koosnev tuumik, kuid peale selle on meil olnud ka küllalt palju abilisi. Nii-öelda korrespondent, kes on toonud meile siis informatsiooni, et täita neid tühje lünki meie teadmises teadmistes nimetajate leviku kohta Eestis. Ja jälle tagasi tulla väikimatate juurde, nendega on see keeruline probleem, et kui suuri imetajaid inimesed, noh, enam-vähem ikka tunnevad, siis mida väiksemaks nad lähevad, seda keerulisemaks lähevad, läheb nende omavaheline eristamine. Ja üsna paljudelgi juhtudel on olukord selline, et kindla vastuse saame me siiski anda oma väikese grupiga, kes me neid liike paremini teame, et see nüüd kuulukas sellesse riiki või teise liiki. See töö on teil ju väljaspool oma põhitööd. Vistid selle töö juurde on toonud. Miks te leidsite, et niisugust atlast on tarvis või? No mis te leiate sellest mõnu, ma küsin nii. No kui rääkida inimlikust mõnust, siis hospioloogil on ikka kõige mõnusam seal väljas ringi Kulamine lihtsalt ja, ja nuuskimine. Aga samal ajal, no ega see töö nüüd ei seisne ainult selles oma lõbus ringi jalutada, tal on olemas täiesti konkreetne, konkreetse kujuline väljund. Nimelt, et kui me ei tea, milline on meie seisukoht praegu ühe või teise loomarühma leviku osas, siis kui muud möödub mingi aeg ja meil on mingid uued andmed olemas, siis me ei saa ka võrrelda, kuidas on, mis on vahepeal aja jooksul toimunud näiteks tuues ajaloost mõningaid paralleele. Eesti vabariigi perioodil, tegeles Te, olete olukorra uurimisega selline härrasmees nagu Reinvald ja ta avaldas ka mõningad kaardid imetajate leviku kohta Eestis. Ja samuti tegid veel varajase majal varasemal ajal baltisakslased samalaadset tööd. Ja nüüd, kui me võtame enda andmed, Eesti vabariigi perioodi andmed ja baltisakslaste andmed, siis meil on olemas üldine pilt, tendents, mis, kuidas on olukord muutunud. Kuidas on muutunud imetajate Levi, kes muutunud haruldasemaks, kes on tulnud juurde kasvõi läbi näiteks introdutseerimisest, kuidas on seent produtseerimise pilt muutunud ja see on väga tähtis alginform, emotsioon kasvõi paljude looduskaitseliste otsuste tegemisel ilma milleta need inimesed, kes neid otsuseid langetavad, võivad teha väga vääri otsuseid ja nii Eesti riigile kui ka siis samal ajal eesti rahvale kahjutoovaid otsuseid. Nii et selles suhtes ma näen selles väga suurt tähtsust selles töös. Kuid kuidas me seda atlast teinud oleme siin eespool oli juttu sellest, et tereoloogia selts on läbi aegade organiseerinud sügiskoole. Ja siin on olnud ka selline omapoolne taga kaval tagamõte, et minnes välja ühte või teise Eestimaakoht ja siis me proovisime need kohad valida niimoodi selliselt, et käi ära nendes kohtades, kus meil oli kõige vähem informatsiooni istusime sinna ühe kohale maha, olime nädal aega seal ja proovisime siis saada maksimuminformatsiooni selle kandi imetajate fauna astma levikust ja liigilises koosseisus. Ja see oli suureks abiks suureks abiks tegelikult selle esialgse pildi saamisel pärastiselt siis juba vaatasime, et vaat, siin on nüüd üks lünk tuleb täita ja noh, omast vabast ajast ja võimalustest, kuidas kellelgil oli, käisime seal kohapeal ära ja kogusime lisaandmeid juurde. Ja see puudutab põhiliselt väike ime. Kui nüüd minna edasi suurte imetajate juurde, siis, Läksime me natukene kergema vastupanu teed jutumärkides nimelt suur imetaja liigub ju tohutult ringi ja selline 10 korda 10. Ruudune koordinaatteljestik, nagu meile on võetud kilomeetrine koordinaatteljestik, see ei ole, eks põdrale ju mingi probleem joosta ühest teise. Ja tänu sellele me otsustasime, et me võime usaldada kõiki. Neid inimesi, kes kohapeal elavad ja kes tunnevad oma kanti hästi ja me saatsime välja lihtsalt küsimustikud igale poole, et saada algset informatsiooni. Keskus kohas elab ja kasutasime sellist meetodit. Teie seltsielu käib siis põhiliselt looduses. Te kõnnite seal ringi nelja seina vahel, on teil siis tööd nähtavasti vähem, tähendab seltsielu see külg on vaiksem. Ei, see ei tähenda seda, et me põhitöökohal saame luuslanki lüüa vaid põhiliselt koguse atlase. Materjal on kogutud oma vabast ajast ja puhkuste arvelt, nii et. Siin siin ei saa öelda, siin võib direktori käest küsida, et me tema muidu meile palka ei maksaks, kui me käime ainult mööda metsa ringi, ulguksime ja loomaaiatöö tegemata ja tahaksin. Aga jah, kõik on entusiasmi peal ja, ja praktiliselt noh, kui rääkida neid nendest närilistest ja putuktoiduliste Eestis siis meie aktiivsed Kaastöölised praktiliselt igale poole, kus Eestimaa nurka me sattusime, siis meil olid alati loomade jaoks püünised kaasas ja iga öö, kus me ka ööbisime seal läheduses, siis me püüdsime neid pisiimetajaid ja niimoodi materjal kokku on korjatud. Nii et see ei ole mitte kuskilt kinni makstud töö ja ja ei ole ka kuskilt mingi teise töö arvelt tehtud. Teine töö sellevõrra kannataks. Kas teie atlase koostamisel on olnud ka põnevaid juhuseid näiteid loomadest ja võib-olla teie enda kokkupuudetest nende loomadega? Ta tasuks praegusel hetkel meenutada. No võib-olla üks selline juhus, mida Uudo oleks paremini rääkida, näiteks Saaremaa ja pisihiir kuidas lihtsalt teadmised, mis meil on olnud, võivad ühel hetkel osutuda siiski väga petlikeks. Jah, see oli kaks aastat tagasi, kui või jälle järjekordse välitöödel olles mul Saaremaal järsku visiir lõksu langes. Siiamaani. Iganes, ega need ei ole need tavalised lõksud, mida me teame, millega kiiri püütakse üldse, kus pea läheb sinna vedru taha või on teistsugune. Just täpselt need kahjuks ongi, sest meil Eestimaal on väga raske saada. Eluspüügilõkse tähendab selliseid lõkse, mis püüaks elusat looma kinni. Meil on tõesti põhiliselt kasutusel kõige tavalisemad rotilõksud mis siis metsaga üles pannakse ja, ja siis seal elavad pisikesed loomad sinna lõksu lähevad, kahjuks nad muidugi hukkuvad selle tagajärjel, aga noh, pärast seda kui ta on juba elu andnud, siis järelikult meda oleme. Lähtunud sellest, et kui loom juba elu andis, siis me peame endast maksimumi välja võtma, mida teadvusele sealt vajalikuks peame ja mida me registreerida suudame. Nii, aga visiire juurde tagasi minnes Saaremaal, siis siis jah, tõesti ei ole. Kirjanduses ja, ja ka välipäevikutes varasematel uurijatel kunagi saartelt pisiird leitud, järelikult nüüd alles hiljuti on inimene viinud visiire siis Saaremaale, kas siis vilja või muu? Kaubaga ja nüüd ta on levinud siis juba Saaremaal ja eelmine aasta saime ka andmeid Vilsandil Ando juba olemas, nii et ta laiendab oma levilat, praegu. Aga Hiiumaal veel ei ole teda. Nojah, tegelikult ma mõtlesin seda näidet selles suhtes, kuidas, Omades teatavat materjali, oleme kogu aeg ennem kindlalt väitsin, et ei, Saaremaa on selline punkt, kus seda hiirt ei ole ja see oli nagu teaduslik postulaat meie meie teaduse raames. Siis ühel hetkel selgub, et kõik see üks kindel teadmine on osutunud vääraks, et tegelikult ikka sellel alal on olemas elukas. Ootamatusi võib kogu aeg tulla ja on ka teised asjad, mis on huvitavad, mida eelmiselt sai natukene varem sai juba mainitud siin teise laudkonna poolt on need uued liigid, kes on tulnud tegelikult nende olemasolu Eestis on suurel määral kindlaks tehtud just tänu selle atlase uurimistööle. Ja teine asi, mis on ka väga tähtis, on olnud meil see, et tänu selle atlasele atlasele, atlase tegemisele no paratamatult me oleme järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama haruldastele liikidele, sest et kui liik on tavaline no informatsiooni on kole kerge kätte saada, aga kui ta on ikka väga haruldane, siis tuleb teda tükk aega otsida ja tänu sellele huvi just harulduste vastu on märgatavalt suurenenud. Kui suur tuleb imetajate atlas mahult? No nüüd arvestasime kokku, et meil saab olema kirjeid või selliseid Teateid kokku 20000 ja kui nüüd seda arvu näiteks võrrelda Inglismaal, kes on atlase tegemise osas, kui nii saab öelda väga pika traditsiooniga maa, siis nende uus atlas sisaldab 140000 kirjet, arv on suurem kui Eestimaa, aga Inglismaa on ka märgatavalt suurem kui Eestimaa, nii et, et selles suhtes mulle tundub, et meil ei tasu punastada. Me oleme üsna kõvasti tööd teinud. Palju põnevat saime hetkel teada, aga et jätta ka natuke mõtlemisaega, siis palun trio. Süüdistasin uue seltskonna juurde ja siin on siis seltsi liikmed Matsalu looduskaitseala teadusdirektor härra Aleksei Lotman ja ajakirja Horisont osakonna toimetaja härra Tiit Hunt. Nott puutute haruldastega Haruldaste imetajatega üsna sageli kokku, mis on teile olnud näiteks teie looduskaitsealal? Kõige põnevam kohtumine? Ei, seda ma küll ei julgeks väita, et ma sageli haruldaste imetajate kokku puutun. Imetajad, kellega puutuvad sageli kokku, ei ole haruldased. Ja mis puutub põnevasse, minule on iga kokkupuude Metsiku loodusega isegi siis, kui Mul on õnnestunud saada selline töö, kus see toimub peaaegu iga päev. Põnev ja raadio teel seda edasi anda on ausalt öeldes üsna raskeks. Teie aladele ei satu raadiomees nii kergesti ega teised inimesed, ka erilised huvilised. Ja loodusvaatlejad käivad teie mail. Teil on kindlasti soovitusi kaasa anda kõikidele nendele inimestele me läheme nüüd jahiimetajatest pisut kaugele, küll aga, aga siiski, see on üks loodusinimene ka selle looduse keskel. Ja inimene on kõige suurem looduse vaenlane tuleb ka välja iseendale. Mis soovitus võiks olla, et teie mail käia. On kõigepealt nii palju, et meie aladele satub päris tihti inimesi ja meie aladel elab päris palju inimesi. Matsalu kaitseala ongi kutsutud ja seatud kaitsma inimese ja looduse pikaajalise koosmõju tulemusena kujunenud maastikke. Pikaajalise koosmõju tulemusena tekkinud kooslusi. Aga loomulikult praegusel ajal need majandamisviisid, mis seal toimivad. Ja kõik need muutused, mis on toimunud viimaste aastakümnete jooksul, ka need, mis toimuvad praegu on Matsalu ökosüsteemide seisukohalt enamasti kurjast. Nüüd mis puutub soovitustesse, mida võiks anda meie aladele sattujaile, kes seal ei ela. Meie ala ei ole niivõrd kaunis sellisele tavalisele kaunite maastike nautijaile ja sellepärast meile tõepoolest käivad ja ka tasub põhiliselt meil käia inimestel, kellel on tõsisem loodusehuvi. See on nii laiemas plaanis aga ega loom ei näita teile ennast nii kergesti ega ka mitte juhuslikult sinna sattujale. Kui kokkupuude on, siis siis peame austama seda elavat loodust, mis teil seal on. Teil on aga väga palju kokkupuuteid olnud niisuguste kummaliste asjadega mille peale esialgu ei tulegi. Lugude avaldamise koha pealt, siis jah see on nüüd üks külg, teine külg, mis, mis, millega nagu metsast tuleb kokku puutuda ütleme ühe Ahma nägemine meie, Lahemaa rahvuspargis on ka küllalt haruldane asi, see põhjamaine hulkur. Aga teine asi on nüüd, mis meil ajakirja veergudel tuleb näiteks siin ära. Miljutin kõneles sinna rotist ja ja meest, aga paljud väga vähesed tähendab, teavad, et rott on ka ikka paljude inimeste põhitoiduseks siin näiteks Sairis 89 protsenti söövad rotte. Ja, ja isegi eurooplased Ei ole, ei ole sellest patust priid. Kas see jutt on nüüd meie hirmutamiseks või või tuleviku väljavaade või kuidas te seda võtate? Ega tea midagi, võib-olla üks drill, rott on üsna maitsev asi konjakiga kohvi kõrvale. No ega te ise vist proovinud ei ole? Jah ei ole küll, aga ka selle koha pealt muidugi võib teile anda head nõu ära Andrei hiljutine jällegi, kes on seda teinud. Omal ajal. No aga teeme selle tembu kohe ära. Nii teine laudkond jälle ärevil jõutin, kuidas siis on, olete maitsnud siis? Olen küll. Noh, see oli, kuna kuna ma uurin kotti ja ma tahtsin tulla tundma seda looma igat küljest igas küljes, eksju ja siis omal ajal ikka sõit No mis maitseb siis? Rotil on, oskate millegagi võrrelda? See sõltub Liigist, sest ma olen söönud Rendriti. Katkedati. Katkukütt on üks doge loom, kes elab Kesk-Aasias ja mujal. Egiptuses kuni Indiaani je ja katke koti liha oli päris jää agarendruti oma mitte eriti. Nii et meil on siis see halvem, halvem, siia tulemas rändrotte või rohkem olemas. Nii et niisuguse maitsva roa jutuga tereoloogia selts tahabki lõpetada, nüüd võib-olla veel, mida te oma seltsi kiituseks veel lõpuks öelda tahate? Noh, eestlastel on vanasõna. Enesekiitus haiseb, aga noh, ma tahaks loota, et, et see selts saab ikka edasi tegutseda ja ja et me suudaksime imetajate uurimist Eestimaa peal sellel raskel ajal hinges hoida ja, ja tahaks loota, et, Tartu ülikool meietaoliste produtseerimist ei lõpetaja, ikkagi tekib neid imetajate huvilisi juurde ja ja ükskord ajad paranevad ka, tekiks ikkagi Eestimaa peal üks akadeemiline professionaal, nimetate uurimise grupp, keda meie seltsiga võiksime aidata ja toetada. Ei tahaks küll arvata, et teie, ebaprofessionaalsed olete teie asi lihtsalt selles, et selle eest ei maksa meile keegi selle tegevuse eest palka ja me peame kõige muuga tegelema, aga võiks olla Eestimaa peal ka uurijaid, kes ainult selle eest palka saavad. Aitäh. Pereoloogia seltsi liikmetele. Sees on üks selts meie 150 seltsi hulgast, mis praegu Eestimaal olemas on jälle tutvustatud. Mida ka siin talveaias on oodata veel sellel nädalal. Võib-olla perenaine proua Viktoria Jagomägi. Tere õhtust. Homme kutsume teid ooperikohvikusse, kuulame Rossini ooperit, koomilist, ooperit teekond, Reamsy, palun, tulge, meil on siin juba soojem ja kaunis muusika. Reedel 13. kell seitse on kohtumine Sulev Nõmmikuga laupäeval 14 10. kella kolmest kuni kella viieni kuulame kohvikumuusikat, musitseerivad Andri Ruudi ja Risto Laur. Ning esmaspäeval, 16. kell seitse on meil järjekordne Silva etendus. Tere tulemast. Tänaseks seega kõik nädala pärast on siin talveaias koos mesinikud ehk teiste sõnadega kõik Eesti mesinike seltside esindajad Soovin kõigile mõnusat õhtu jätku. Kohtumiseni siin talveaias jälle kuulmiseni.