Hallo hallo siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ja ühingute saade. See on Estonia Seltsi Eesti kultuurifondi Eesti Kultuuriministeeriumi lumi ja vanalinna fondi eestkoste all toimuv otseülekannete sari igal teisipäeval selsamal kellaajal. See on seltside, ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine. Son intelligentsi, kokkusaamise koht. See on küsimine, kostmine, seltsidest, kultuurist ja taidlusest. See on seltside ja ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel, põhib temaatika igal kella viie teel. Ja muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad, oleme taas jälle talveaias. Ja nii nagu lubatud, pidime täna kõnelema esperanto keelt. No mine tea, kui palju meist seda keelt oskab. Kuid siiski Eestis pidi olema tuhandeid inimesi, kes esperanto ka tegelevad. Täna on siis koos esperanto selts, nii nagu mulle öeldi, kui nüüd tuleb välja, et võib-olla hoopis intoliit. Siin selles valdkonnas on kaks inimest kas siis seltsi või liidu esimees, härra ja ajaloo. Kuidas on selts, õlid? On selts ja mõlemat, aga me töötame üsna koos. Aga mis see tähendab, mis vahe neil on? Leitu kuuluvate seltsid ja seltsi on rohkem kui üks, aga liit on vabariigis üks. Niisugune vahe on nüüd vahet ei ole. Mitu esperanto seltsi siis Eestis on? Neid ei ole eriti palju kümmekond. Nad töötavad väga mitut moodi, mõned üsna aktiivselt, teised vähem aktiivselt ja nii, kuidas olud võimaldavad ja kuidas tingimused kuskil on. Kõnelemegi võib olla lahti siis esperanto seltsi loo ehk tema ajaloo. Me teame, et tal on huvitav ajalugu ja üsna pikk ja Eestis on esperanto ka tegeldud juba vist esperanto sünnist alates. Kummaline tehiskeel ütleksin mina. Jah, nii see on. Esperanto sai alguse 1887. aastal ja juba viis aastat hiljem pani ta jala maha ka Eestis. Nimelt Tallinna kullassepp oli tellinud Petrograadist esperanto õpperaamat. Ja selle järgi iseseisvalt üksinda ära õppinud. Ja ta lõi siis kontakte ka teiste Sprantistidega esialgu väljaspool Eestit, aga hiljem ka Tallinnas. Võib-olla on huvitav see, et enam-vähem samal ajal jõudis esperanto Tartusse. Seal oli üks tolleaegne Õpetajate seminari kursandid Villem Vaher näinud raamatukaupluse aknal rahvusvahelise keele õpikut ja taolisele otsekohe ära õppinud, ära ostnud. Ja see oli talle meeldima hakanud ja juba 1820 93. aastal. Ta andis välja eestlastele esperanto keele esimese õpiku. Kuid me mõni hetk oleme juba kõnelnud esperanto keelest, aga me ei ole veel siiani kuulnudki mitte ühtegi sõna. Kuidas esperanto keel siis tegelikult kõlab? No ma palun ka appi siia keele õpetaja, proua Heljo Viirese. Võib-olla teie kahekesi kõnelgi, tervitage kas vastastikku või kuulajat või kuidas see on siis. Ta ei Sinjoroigailsin juriinoi nippovas parooli Chitti Väinbernas Jaanlingudes paranto kestvust reboone Se Ankovi SIM koonus. Munades Beerankaadaim jäi Mikoi pretsiipe Mei voolus, saluuti Tseenn jängi, Ellen Anton, teed riided tuua, meie sellerne ju estus sallutatai. Ma ei tea, kuidas me peame tegema sünkroontõlke kohe või nii, nagu meil nüüd väga moodi on läinud teistest keeltest tõlkida. Mida siis nüüd täpselt tähendas, mida te kõnelesite nii palju mõistsin, tervitasite. Mina isiklikult tervitasin kõiki oma tuttavaid, kes esperanto ka tegelevad, aga eriti oma väikest gruppi, kes Tallinna 32.-st keskkoolist, kus ma antud juhul olen esperanto õpetajaks. Ka mina, ka mina tervitasin neid, kes on raadiote juures ja kuulavad ja kes võib-olla kahjuks ei saa aru, millest meie siin praegu rahvusvahelises keeles kõneleme. Miks niisugust keelt tarvis on? See on ju vist ühe inimese tehtud ja ja, ja mõeldud muidugi rahvasse lahendamisele, kuid kellel oma keele kõnelejat rahvast kui niisugust ei ole ju. Vajadus mingisuguse ühise keele järele rahvusvahelise keele järele on väga vana, tegelikult juba nii-öelda keele Paabeli aegadest peale on inimkond on alati tundnud puudust sellise keele järele, mis aitaks neid ühendada mis oleks kergesti äraõpitav, suhteliselt kergesti äraõpitav ja millega tõepoolest võiksid siis erinevate maade inimesed erinevad rahvused omavahel suhelda, et vajadus tegelikult selle järel oli juba väga ammustel aegadel. Kas siin ei ole mitte tegu ka selle, et vaat kõik rahvad onju oma keele küljes kõvasti kinni ükski ei taha, et teine keel teisest üle oleks, olgu see rahvas siis nii väike kui suur tahes, seepärast on vaja mingisugune neutraalne Kell leida. Selles ongi põhiline probleem. Rahvusvaheline keel ei saa kunagi olla rahvuslik keel ja muidugi on olnud kunagi ka ettepanekud, et oleks ju väga kena, kui me lepime kõik kokku ja võtame kasutusele näiteks ühe suure rahvuse keele vabal kokkuleppel. Kuid kujutagem ette, mis sellest välja tuleks, milline oleks see kõige suurem keel, milline oleks praegu maailmas ulatuses muidugi täpset hiina keel, neto, olge lahke, õppigem aga hiina keel. Õnneks hiinlased ise on küllalt tagasihoidlikud, ei ole kunagi sellist ettepanekut teinud, aga me teame väga hästi, mida tähendab keele imperialism. Ühesõnaga ühe suure keele domineerimine, eriti väikerahvad, on selles asjas väga tugev, tahavad ja on muidugi pidanud palju kannatama selle pärast. Igatahes rahvusvaheline keel muidugi on alati neutraalne, sest ta ei ole ühegi konkreetse rahvuse oma. Aga ta võib-olla aktsepteeritud kõikide rahvaste rahvuste poolt, kui nad soovivad oma suhtlemist kergendada erinevate maadega erinevate inimestega, neid igal juhul esperanto täidab seda eesmärki. Muidugi ta ei ole ainukene n esperanto, oli ka teisi keeli iido oapüük, oktsidentaal aga selgus siiski, nad olid küllalt primitiivsed ja selle tõttu nende poole hoidjaskondeiga väikeseks esperanto, aga tõepoolest ei ole mingis suhtes halvem ühestki rahvuskeelest, tema grammatiline struktuur, sõnavara, kõik on nii nagu mis tahes rahvuskeeles, selles mõttes ta suudab täita ühesõnaga keele funktsioone palju paremini kui ükski teine varasem kunstlikke muidugi sõna- kunstlik ka võib-olla ei ole, see on päris hea. Ta on selles mõttes kunstlik, et ta on tõepoolest ühe inimese loodud. Targa saamenhow lutti saame loodus, need keeled on autol olemas. Aga kunstnik muidugi jah, selles mõttes, et ta on tehislik, ühe inimese looming. Aga ta on levinud. Kas ta on kokku võetud mitmest keeles siis või kuidas õietisest truktuur käib? Ja muidugi tähendab saametchow kujutleme eurooplane. Poolas sündinud ja kasvanud juudi rahvusest silmaarst tundis kahtlemata kõige paremini euroopa keeli romaani ja germaani keelkonna keeli. Et võime ütelda, et sõnavara baseerub tõepoolest põhilised romaani ja germaani, keelkonna keeltel ja tanki väga ratsionaalne selles mõttes, et olemasolevat niigi rahvusvaheliselt tuntud sõnad on kõik Haadatud, esperanto, need sõnad, mida me niikuinii kasutame, mida me niikuinii juba teame. See on väga ratsionaalne. No näiteks kas või elekter, aatom, molekul, kvaliteet ja sõnad on kõik tuntud raadio raadium, igasugused keemiliste elementide nimed ja kõik need asi on see, mis niikuinii on juba rahvusvaheline. See kuulub esperanto nii-öelda baassõnavarasse. Kui esperanto keel Eestisse jõudis, kuidas ta siin siis kõlapinda leidis, tekkisid ka juba väikesed ühendused või. 15 aasta jooksul, see on siis, kuni 1905. aastani ei olnud organiseeritud esperanto liikumist, veel Eestis olid üksikud Esparantistid ja olid väiksed sõpruskonnad või grupid, kes omavahel seda õppisid. Jaga harrastasida. Aga esimene organisatsioon Tallinnas ja Eestis üldse loodi 1907. aastal. Siis oli toimunud ka esimene esperanto kursus Tallinnas ja üldiselt ka Eestis millest oli väga palju osavõtjaid. Kuid järele jäi nendest viiest 100-st osavõtjast, kes kursusele alustasid, õppimist jäi järele umbes 50 tähendab umbes 10 protsenti ja nemad otsustasid siis seltsi organiseerida, pöördusid siis kuberneri poole luba palvega ja lõpuks lubaga saadi. Ja 1907. aastal loodi Rebela Esparantista grupo kus alguses oli 23 liiget ja see tegutses kuni 1913. aastani, mil ta tsaarivalitsuse poolt keelati. No aga siis sellele järgnes juba esimene maailmasõda ja sõjatingimustes. Ei saa ütelda, et oleks levik olnud hoopis vastupidi. Tegutseti väga tagasihoidlikult, üksikud inimesed tegelesid sellega. Kuid 1914. aastal sai siiski ka Tartus veel organiseeritud. Muide, mis oli selleks põhjuseks, et tsaarivalitsus ära keelas üks kord esperanto keeleringi. No too oli 1905. aasta revolutsiooni milliste sündmuste tagajärg, sest tsaarivalitsus hakkas kartma igasuguseid organisatsiooni, igasuguseid liikumisi, mida ta ei saanud nagu kontrollida. Ja oli juba esimese maailmasõja eelaastat, nii et see need andsid ka tunda. Ja see oligi siis põhjuseks, miks ta ära keelati. Muide, esperantoringe ja niisuguseid seltse on ju ajaloo jooksul korduvalt ära keelatud. See keel on siis nii ohtlik või kuidas? Teda on peetud ohtlikuks, jah aga nähtavasti ohtlikeks ohtlikuks rahvuslikele keeltele. 1936. aastal keelas Hitler Saksamaal ära esperantoliikumise ja nähtavasti tema eeskujul ka Stalin toimus Venemaal, kus 37. aastal ära keelati ja 1938. aastal oli see liikumine Venemaal juba täielikult likvideeritud. Juhtivad tegelased olid kas maha lastud või saadetud külmale maale. Ja liikumine soikus Venemaal täielikult. Sellele järgnes veel teine maailmasõda, kus siis need, kes veel järel olid jäänud jah, surma said. Ja niiviisi tekkis siis pikem vaheaeg, selles liikumises. No ja Eesti oli ka selle suure liidu sees. Täpselt samuti keelati kõik ära 40. aastal ju kõik seltsid ja liikumised, kõik kadusid. Jah, 1940. aasta augustikuust saadik oli Jesparantoliikmene Eestis keelatud. Seltsid, mis tol ajal olid, olid keelatud. Tallinna esperanto seltsimees PRO oli kõige suurem üle 300. Liita oli sellel seltsil ja tal oli suur raamatukogu. Raamatukogu on nähtavasti hävitatud, sellest ei ole midagi järele jäänud. Mõni üksikraamat, mis lugejate käes on tulnud siit ja sealt veel ilmub välja. Ja. Teise maailmasõja algusaastail siis tuli fašistlik okupatsioon. See hävitas veel aktiivsemadesparantistid, kes meil olid näiteks helmitreesem Ruut Ruus, Neeme Ruus, said kas lasti maha ja need, kes olid juudi rahvusest Teed samuti, laske maha. Nii et kaotused olid märgatavalt just need aktiivsemad seltsimehed ja, ja, ja Esparantistite said nagu hävitatud. Nojaa, Neeme Ruus vist? Selle tõttu mitte. Ei, mitte esperanto petuvaid, tema ja teiste tegeles ka sellele ja ta oli üks aktiivsemaid Esparantiste ja ta käis ka Rootsis esperanto õpetajana, tegutses seal. Nii et ta muidugi teistel asjaoludel Millega teie seletate seda, et näiteks rahvusvahelises ulatuses rahvusvahelise koostöökeelena ütleme, konverentsid ja muud tähtsamad ülemaailmset kokkutulekud, et seal ei kasutata näiteks esperanto keelt? See on väga halvasti, et ei ole jõutud äratundmisele, et nii oleks mõttekas teha. Ettepanekuid on olnud ka ÜRO tasemel, isegi tõepoolest oleks väga ökonoomne seda teha. Aga küsimus on puhtpoliitiline, need, kes poliitikat juhivad. Suurte maade tähtsad poliitikud loomulikult ei vaevu ära õppima üht keelt sest nendel ei ole ka vajadust, sest nende keel niikuinii mingil määral on rahvusvaheline muidugi tüliküsimus näiteks inglaste prantslaste vahel, sest mõlemad pretendeerivad suurele keelele. Kähisbane muidugi, hispaania keel on kõnelejate arvu poolest veelgi suurem kui prantsuse keele. Tõepoolest neutraalne, esperanto oleksin väga sobiv selleks, aga see on jällegi kokkuleppe küsimus, kes teeb selgeks poliitikutele, et son ratsionaalne. Kas te oskate öelda, kui palju maailmas üldse on esperanto keele kõnelejaid? Seda on küll raske ütelda, ma võin öelda seda, et ülemaailmse esperanto liikmeks kuulub praegu 40 rahvuslikku esperanto liitu, sealhulgas ka Eesti, esperanto Liit ja üksikliikmetega kui on ülemaailmsel esperanto liidul kokku 48000 liiget. Aga üksikliikmeid on tal 113-l maal. Ma ei ütleks ka seda, et esperanto pähe kasutamist leiab kui rahvusvaheline kongresside konverentside keel. Näiteks 1992. aastal toimub Euroopas ja Ameerikas üle 70 niisuguse rahvusvahelise kokkutuleku konverentsi ja, ja muude ürituste, kus rahvusvahel, kus ametlikuks keeleks on kas ainult esperanto keel või ka esperanto keel. Ja see minu arvates ei ole vähe. Peale selle on meil muidugi ülemaailmsed esperantokongressid, kus kõneldakse ainult esperanto keelt ja kus on tuhanded osavõtjad käesoleval suvel. Juulikuus toimub Viinis 77. ülemaailmne kongress, kuhu oodatakse ligikaudu 5000 osavõtjat tervest maailmast. Nii et see keel levib. Me oleme siiani alguses kuulsime vähem esperantokeelset juttu, kuid esperantokeelset laulu me ei ole veel kuulnud, teil on siin nüüd heliplaat, öelge mis liblatsedakse? See on Bulgaaria kuus laulja pessa liin, Tamjanovi heliplaat, mis on meile kingitud eesti Esparantistidele kingitud varnas 1978. aastal, kui seal toimub ülemaailmne Esparantistada kongress. Me püüame seda siin praegu mängida küll me proovime siin Estonia talveaias heliplaadi pealt maha mängida, siin me kuuleme seda valju hääldajate kaudu. Kuid mingisugune näide esperanto keelest ja laulust siiski tuleb, palun proovime. Tavaliselt ringhäälingus nii ei tehta, et läbi valjuhääldi ja, ja läbi mikrofoni tuleb jutt eetrisse. Täna oli väike erand, aga kuule, võib-olla sai väikese pildi helipildi, mis moodi sisestas. Tanto keel. Kõlab väga itaalia keelepärane oli vist siin laudkonnas on kolm prouat. Kondaami arst proua Ene puskar, sidelane proua Ellen, treemia, majandusteadlane proua Vilma kala. Kuidas teie kommenteerite sedasama kuuldut praegu? Ma leian, et teil on täiesti õigus, ikka läheb väga itaaliapäraselt ja ja ma ütleksin, et väga lauldav keel kõlab minu arvates ilusasti. Nii et peale kõne on ka siis laul. Me oleme läinud juba oma jutuga kultuurikontaktide juurde ja konverentside juurde, kus kõneldakse esperanto keelt. Missugused on teie kultuurikontaktid ja kirjavahetus? Et keelt paremini omandada, selleks on kindlasti keelt vaja praktiseerida ja väga heaks on kirjavahetus. Kuna esperanto on rahvusvaheline keel, siis on tema abil võimalik saada kontakte paljude riikide espirantistidega. Muidugi on probleem, kuidas saada aadresse aga selles suhtes välismaa esperanto ajakirjades ilmuvad aadressid on näidatud vanus, huvialad ja niimoodi võib leida omale kirjasõpru. Palju minul on neid 25 ringis jooksud ikka kirjutatud. Enam ei, enam vist küll ei jaksa, kahjuks ei jaksa, sest et tariifid on nii kõrgeks läinud. Kui kaugel need inimesed elavad? Need on väga mitmes mitmes riigis. Nimetaksin Poola, Ungari, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Itaalia, Belgia, Hollandi, Soome, Rootsi ja kõige eksootilisem. Minu jaoks on kirjasõber Jaapanis. Millest te siis kirjutate, kirjutajate omast maast? Jah, minult on küsitud sageli, et milles, millest sa kirjutad, kuna Meie elu on selline, nagu ta on aga peab olema aktiivne, peab kõndima ringi, lahtiste silmadega, võtma osa kultuuriüritustest ja võimaluse korral muidugi reisima ja, ja veidi peab olema soont ka, ühesõnaga kirjutamiseks. Siin õpib ära päris kirjameheks. Jah, alguses alguses oli niimoodi, et sai nagu eesti keelest esperanto esse tõlgitud ja ka aja jooksul on nii kujunenud juba, et et kahe ilmadelketa paberile ja keri teele Nii teie hoole all on? A külalised tähendab, algul kirjutati, pärast tulevad külalised. Nii tulevad külalised, külalised on üldiselt väga meeldivad, kui tulevad oma linnaski, aga eriti tore on siis, kui külalised tulevad kuskilt kaugemalt. Tallinna esperanto klubisse tulevad külalised küll suuremalt osalt siitsamast, ütleme Soomest ja Rootsist. Rootsist käis meil läinud aastal kaks gruppi. Ühes grupis oli isegi nii, kuidas öelda, aga nii-öelda igas vanuses inimesi noori, kõige vanem oli 81 aastane, nii et jõuame reisida küll, küll veel igal pool. Ja, aga siis on muidugi Saksamaalt, Poolast, meil on tõesti väga kaugelt käinud Madagaskaril Palestiinast. Läinud aastal oli üle kolme kuu oli siin meil külas Austraalia esperanto Liidu esimees härra Trevor stiil. Tema oli väga energiline ja ta tegi nähtavasti mingisugustest ümber maailma reisi sest ta kõigepealt oli Liidu linnades, meil oli meil ta võttis väga aktiivselt osa klubi tööst, siis kõigis seal. Meil Tartus oli üks esperanto üritus balti esperanto päevad ja temal igal pool ja nüüd ta veel, kui ta ära läks siin, siis nüüd käesoleva aasta algul oli ta Poolas. Muidugi, tema räägib, et Austraalias on raskusi, sest Austraalia tervel neist on ju ingliskeelne ja nemad reisida saavad vähe. Välja lähevad. Aga et omavahel saavad rääkida rohkem ikkagi inglise keelt. Aga ikkagi on isegi Austraalias on espirantiste. Ja siis mis veel huvitav on, paar aastat tagasi oli meil siin Hiinast härra Sungshan, temal ise raamatukogutöötaja, tema oli tulnud siis Hiinast Inglismaale, Braitanisse, seal oli just parajasti see ülemaailmne Esparantistide kongress. Kui tal Pa hiinast nii kaugele tuli Inglismaale, siis tal oli üks kirjasõber Rootsis, siis ta läks seda kirjasõpra vaatama ja kirjasõber oli siis talle muidugi rääkinud, et see ei ole ju kaugele istel siinsamas. Siis ta tuli ka sealt meile, nii et üldiselt on väga tore, kui tulevad niisugused inimesed klubisse räägivad ja kohe niisugune vahetult ja siis oli meil üks jaapanlane, oli ka hoiaga, mind ei olnud siis kohal. Proo puskar. Jaapanlase. See jaapanlane käis meil kaks aastat tagasi, tema nimi oli Massa Yuki sajonzi ja töötas tema Tokios profülaktiliste meditsiiniinstituudis tegeledes seal teatud vana idamaise massaažiliigiga. No mis kuulub nagunii-öelda manuaalteraapia valdkonda ja käis seda Euroopas väga-väga mitmes riigis õpetamas. Ta on käinud sellega Poolas, Soomes, Ungaris, Poolas on rajatud isegi niisugune idamaise meditsiinikeskus mille initsiaatoriks on sisama jaapanlane. No ja muuseas siis ta tegi väikese hüppega Eestisse. Tutvustasin grupile arstidel oma ravimeetodit. Demonstreeris seda nii mõnegi haige peal, kes pärast hiljem küsisid, et millal see tore mees jälle tuleb. Nii et ta mõjus üsna hästi ja teist korda, siis käiski veel samast instituudist, sellesama mehe vend siin nii Moskvas, Leedus kui ka Tallinnas oma meetodit demonstreerima. Muide, öelge, kas keel antud hetkel siis muidugi esperanto keel on aidanud teid ka reisida ja kui palju üldse reisida olete saanud selle keele tõttu just ma mõtlen No mina näiteks tegin oma esimese välisreisi 1978. aastal just seoses insperantoga, käisin nimelt sellel juba mainitud esperanto ülemaailm selles pranto kongressil varnas. Samuti käisin nüüd sellel suvel ka esperanto kongressil Bergenis, Norras. Noja. Kas kongressid ongi ainuke koht? Oh ei, mitte sugugi, ma ütleksin, et esperanto rikastab iga välisreisi sest no peale selle mina näiteks olen käinud veel Saksamaal Tšehhoslovakkias. Ja kuigi need on olnud niisugused tavalised turismigrupiga reisimise, siis iga kord on mul olnud võimalus kohtuda Esparantistidega. Ja see teeb selle reisi palju huvitavamaks. Aga meil oli miilits väga huvitav külaline. Tähendab sealt Indiast, härra Abani Halder ja tema on tegelikult selle kuulsa kirjaniku ravin tranataagorovi takury koolist. Kuulus kirjanik olevat loonud niisuguse kooli, kus lapsi õpetatakse hoopis teistmoodi, mitte niiviisi nagu laps tunneks ennast nagu vanglas, vaid et kõik oleks nagu vaba, et kõik need õpetajad võtavad lihtsalt oma lapsed gruppi kaasa, lähevad jalutama ja selle jalutuskäigu ajal siis tutvustatakse talle kõiki aineid, nyyd Soloogiast räägitakse taanikast nii loodusest, nii kui kõigi elusolendite vahelistest suhetest ja samuti ka siis eetikast, nii et õpetajale kindlasti esitab väga suuri nõudmisi. Aga laps siis nagu nii muuseas, sabal saab kõigist asjadest teadlikuks ja see oli, ta näitas ka kõiki neid slaide, oma koolist. See oli väga tore. Muidugi on Indias hoopis teistsugune kliima kui meil, nii et meil on kindlasti väga raske niisukese kooli organiseerida. Eesti keel on kõlanud nüüd tükk aega, nüüd ma palun ka daamid ette. Ühe lause ütleksite esperanto keeles, et selle pealt me saaksime siis ka väikese muusikapala peale üle minna. On teil mõni soov? Kiielviphartas gara süverinud. Kuidas te elate? Dancon mühatas Dremboone ka ei, nii estlast jojake, nii haavas Dionzendon Tiu toona Vintrashardena. Tänan väga, Ma elan hästi. Ja ma olen väga rõõmus, et meil on selline võimalus teha saadet esperanto. Kohtasin Estonia talveaias. Viies b raske postteos Ells endomulda inhomoycomentsaslerni eespõrand on. Ma loodan, et pärast seda saadet nii mõnedki inimesed hakkavad õppima esperanto keelt. Kena keel küll, jah. Kas teile, härra Peeter, aitay see meloodiaga midagi meenutas? Ma mõtlen, esperanto keel ja kuuldud meloodia. Kas need seostuvad teil millegagi? See oli selline minu jaoks veidi sentimentaalse maiguga lugu ja, ja see tuletab mulle meelde kõige minu abikaasat, kelle kodus räägime. Sprantogee. Õieti sinnapoole ma vihjasin, esperanto on teid siis tegelikult abiellu viinud ohtlikel? Jah, nii ta on juhtunud. Aga esperanto ei ole minu jaoks mitte ainult mitte ainult kodune keel, aga, aga ka töökeel. Sest et oma igapäevases töös kasutan ma esperanto keelt majanduse alal, rahvusvaheliste sidemete loomiseks ja ja nende kasutamiseks. Viimase paari aasta jooksul, kui on toimunud suured muudatused Ida-Euroopas ja, ja ka Aasias. Kui vaadata Hiinat, siis on nüüd hakatud väga aktiivselt kasutama nii esperanto keelt kui ka Esparantistide võrku maailmas, et laiendada majanduskontakte. Ja viimasel ajal ma saan praktiliselt iga nädal tele fakse ja kirju Hiinast, kus pakutakse mitmesuguseid kaupu ja ja kasvõi hiina traditsioonilist meditsiini meil kasutada. Üle üle 100 esperantokeelse ajakirja ilmub nendest nüüd kaks, mis on spetsialiseerunud majanduse alale. Aga seda on siiski vähe, kui arvestada kasvavat huvi esperanto kasutamiseks majandusalal. Ja meie siin Eestis, nüüd oleme planeerinud ka ühte ühte majandusajakirja välja hakata andma, see saaks olema meie äripäevasugune nii välimuse kui sisu poolest. Nii palju ärikontaktidest ja kaubandusest ja majandusest, kuid ikka läheme keele peale uuesti tagasi. ETK tehnoloog proua virve Ernits ja antud hetkel siis koduperenaine proua ulde Haas. Teile on esperanto keel, midagi rohkemat kui ainult lihtsalt midagi väga majanduslikku. Jah, mina olen oma huvialal üleüldiselt kirjandusega väga palju seotud. Ja sedasi ma ei saanud ka mitte ära ütelda esperantokeelse kirjanduse levitamisega. Ja nüüd olen ma loonud kontaktid mitmete välisriikidega, et ankida esperantokeelset kirjandust, sest vaatamata sellele, et arvatakse, et esperanto keel ei ole kirjanduslik keel, on esperantokeelseid teoseid väga palju maailmas ilmunud. Ja, ja on väga-väga meie maailma tippteosed esperanto keelde tõlgitud nagu Dante jumalik komöödia ja tongi rääkimata juba esperanto keeles võib lugeda nii piibel kui koraani soomlast. Eepos Kalevala. Esperanto keeles on ka meil Eestis väga palju ei saa ütelda, et väga palju neid on umbes 25 teost, mis on tõlgitud esperanto keelde ja no vot, see ongi niimoodi minu, minu huviala, et ma püüan ka oma aatekaaslastele seda kirjandust pakkuda. No aga teie loete jälle esperantokeelseid luuletusi, nii nagu ma tean Hilda Kressen Eesti, esperanto ja tõlkija on ka rahvusvahelises esperanto liikumises tuntud nimi. Tema on tõlkinud väga palju eesti kirjanike teoseid esperanto keelde, aga Ta on kirjutanud ka Esperi Rantokeelseid luuletusi. Esitaksin teile praegu deme, algupärandi. Punased nelgid. Amis Minni Ruut jahindi Antain, Mich foie Promees siis vinn kuntsi, floori, aktsepti, Kaimine Forgis, siis. Tuhano seedviine veenis see Soonon seiklissensonon pastemi iiris ränkonte Alven Alveturantai ohte por, iilin aktsepti, Kumruudlai Liantai. Kas me tohime paluda ka lühidalt millest luuletus kõneles? Lülitus kõneles punastest nühkides armastus punaste nelkide vastu. Soov neid kinkida, aga on siiski üks inimene, kellele sooviks neid ainult kinkida. Aitäh teile espirantestid, nii kena luuletuse ja nii kena mõttega lõpetamegi teie seltsi ja liidu tutvustamise jälle kuulmiseni.