Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 26.-st maist, stuudios on Kai Vare. Siseministri korraldusega on tänasest keelatud Tõnismäe pronkssõduri juures kõik kogunemised, kaasa arvatud piknikud ja lillede istutamine. Prožektor käivitas Eestis rekordilise palgatõusu. Statistikaameti andmetel on keskmine palk aastaga kasvanud ligi 16 protsenti. Rannas avati Lääne-Eesti päästekeskuse uued ruumid, kus küll moodne sisseseade, kuid napib tööjõudu. Kõige pere- ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks valiti sel aastal osaühing skannatec. Ettevõtteid uurides selgus, et pärast töötajasõbralikke ümberkorralduste tegemist vähenes haiguslehtede võtmiseks. Tartu Ülikooli nõukogu kiitis heaks uue õppekorralduse eeskirja, millega tudengid aga rahul pole. Jõgeval avati mälestustahvel helilooja Alo Mattiiseni ele. Günter Roterg võitis judo Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali välismaalt. USA kaitseminister Donald Rumsfeld keeldus teatamast vägede Iraagist väljatoomise kindlate aeram. Beslaani ainus ellu jäänud pantvangivõtja mõisteti eluks ajaks vangi. Ilmateade lubab vihmasadu. Sooja on öösel kaks kuni seitse kraadi taadi, kohati langeb maapinnal temperatuur nullini. Päeval on sooja kaheksa kuni 14 kraadi. Eile õhtust peale valvab Tõnismäel pronkssõduri juures politsei, nii otsustas valitsus. Tänasest on aga siseminister Kalle laaneti korraldusega keelatud kõik avalikud koosolekud pronkssõduri juures. Keelan oma esimesega avaliku koosoleku läbiviimise Tõnismäel. Antud otsus on tingitud asjaoludest, et maandada tekkinud pingeid ning andmaks aega leida olukorrale rahumeelne lahendus. Ja kõik, kes antud esimesest rikuvad, tuleb seaduses ettenähtud korras karistada. Täna me ei räägi pronkssõduri valvestamine, räägime avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisest Tõnismäel. Ja tegemist on valitsuse seisukohaga. Seda otsust tehes tugines siseminister avaliku koosolekuseadusele ja põhiseadusele neuti igasugune tegevus, mis nimetatud seaduste järgi on avalik koosolek on Tõnismäe pronkssõduri juures keelatud. Missuguse informatsiooni põhjal see otsus sündis? Sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg. See informatsioon, mis meile saabus sisejulgeoleku struktuurides, viitas sellele, et on peituvad lähipäevadel inimeste kogunemised. Siis me hindasime ohtu vastuseisu teravnemisele ja loeme, et me ei või seda lubada, kui seal tekivad osapoolte üheaegsed tegevused. Politsei on korralduse täitmiseks võtnud, teatas politsei peadirektor Raivo aeg. Igasugune tegevus on tänase informatsiooni kontekstis käsitletav meele avaldamisena või seisukohtade avaldamisena ühe või teise poliitilise rahvusliku jõu vaatevinklist lähtuvalt. Platsi ei ja mitte mingisugusel moel avaldada poolehoidu veel ühele või teisele tegevusele me käsitleme selle hulgas rahvakogunemisi üleskutseid pidada piknik, jääb üleskutseid istutada muruplats täis lilli või tuua sinna ükskõik missuguseid esemeid. Täna on keps suunatud oma meelsuse või meele avaldamisele. Fokusseerida keerub see tegevusi mälestusmärgi lähiümbrusse. Politseile on see lisakoormus nii inimeste kui ka raha poole pealt, kuid politsei peadirektori sõnul on lubanud valitsus selle jaoks raha leida reservfondist, kui kaua niisugune piirang pronkssõduri juures kehtib? Siseminister Kalle Laanet. Valitsus arutas erinevaid variante, kuid üheseid otsusele või seisukohale ei jõutud. Mida täpselt edasi tehakse? Diskussioon on üleval. Siseministeeriumis käis Riina Eentalu. Eesti keskmine palk on aastaga kasvanud 16 protsenti, nii suur palgatõus toimus viimati 98. aastal, jätkab Hanno Tomberg. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti keskmine brutopalk eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes rohkem kui 1000 krooni, mis teeb aastaseks palgakasvuks 15,7 protsenti. Märtsis ületas keskmine brutopalk 9000 krooni. Kvartali keskmine lähenes 8600-le kroonile. Kõige kiirem oli palgatõus erasektoris välisosalusega firmades, mille palgakasv ületas 16 protsenti. Hansapanga peaanalüütik maris Lauri. Riigiettevõtetes kippusid palgad kiiremini tõusma juba 2004 ja 2003. Kohalikud väikeettevõtted hakkasid palku rohkem tõstma eelmisel aastal ja välismaa omanikega ettevõtjad jõudsid siis arusaamisele. Todavate palkade aeg on ka Eestis möödas alles nüüd eelmise aasta lõpus. Maris Lauri sõnul lükkab palgatõusu tagant vajadus hoiduma paremaid spetsialiste kinni või neid konkurentidelt üle lüüa. Päris oluliselt on tõstetud tasusid nii-öelda tavaliselt töö eest, ehk kui vaadata tunni, tunnitasusid need on päris kiiresti tõusnud ja põhjuseks on ilmselt see, et tööjõudu hakkab nappima ja töötajate leidmiseks tuleb nendele lihtsalt paremat palka maksta. Samade probleemidega on kokku puutunud ka Elion Ettevõtete juht Valdur Laid. Jah, kahtlemata see, et, et olukord tööjõuturul on, on väga kuum, on igalt poolt ja kuna me tegutseme vägagi kõrgtehnoloogilises ja professionaalseid teadmisi nõudes valdkonnas nagu IT telekommunikatsioon, siis kindlasti me oleme pidevalt oma palgaga poliitikas püüdnud, isegi ta loomulikult ei maksa üle reageerida selliste lühiajaliste muudatuste peale, tegelikkuses on loomulikult parem see, kui terve palgasüsteem baseerub sellele, et palgad erinevates tööperedes oleksid konkurentsivõimelised sellega, mis turul toimub, aga, aga selge on see, et see, mis hetkel turul mingites spetsialisti valdkondades sünnib, on, on kahtlemata olnud varasemast oluliselt kiirem palgatõus. Maris Lauri sõnul võiks sama suur palgakasv Eestis jätkuda veel vähemalt paar aastat. See kiire palgakasv jätkub kindlasti ka lähiaastatel ja see turvaline palgatase, kus töötajad ära ei läheks, eks see ka tasapisi kasvab. Sama seisukohta jagab ka rahandusministeeriumi makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste. Et osa liigub meilt välja lähiriikidesse Soome, Rootsi sunnib tõesti kohalikke ettevõtteid palku kiiremini tõstma, kui muidu oleks teinud. Kui palju võib see rekordiline palgakasv mõjutada tänavuse aasta inflatsiooni? Senini on olnud nii-öelda palgakasvust tulenevalt inflatsioonisurved Eestis väga väikesed. Meie palgakasv on olnud kooskõlas tootlikkuse kasvuga. Et eestlased teevad rohkem tööd, ei kandub otseselt üle hindadesse. Siit jutujärjega välismaale välissõnumid võtab kokku Mall Mälberg. USAga. Kaitseminister Donald Rumsfeld keeldus teatamast Iraagist vägede väljatoomise kindlat aega. Tema sõnul peaks ajakava liiga kitsalt ette kuupäeva, arvestamata tegelikku olukorda. Rumsfeld ütles CNN-ile, et on üllatunud vastupanutugevusest haagis selles, et Iraagis ei leitud massihävitusrelvi, süüdistas Rumsfeld viletsaid luureandmeid. Hamasi juhitav Palestiinlaste valitsus otsustas oma julgeolekujõud osa sektorist ära tuua. Käsk tagasi tõmbuda tuli palestiinlaste siseministrilt ehk jaamassi. Tagasitõmbumise põhjus on väidetavalt soov vähendada pingeid valitsuse ja president Mahmoud Abbasi vahel. Ei ole Hamasi juhid soostunud Abbasi ettepanekuga tunnustada Iisraeli riiki või korraldada selles küsimuses referendum. Hamas, kelle eesmärk oli seal hävitada, on igasugused üleskutsed läbirääkimisteks tagasi lükanud. Hamasi eksiilis asuv juhtkond ütles, et hammassilt ei saa välja pressida Iisraeli tunnustamist. USA tahad, kinnitas täna õhujõudude kindrali maikal heideni luure keskagentuuri direktori kohale. Heiden, kes on president Bushi kandidaat, tuleb Border Kossi asemele, kes oli sunnitud vanem sel kuul erru minema. Heideni poolt hääletasid ka mõned demokraadid. Maria parlament kiitis täna heaks otsuse lubada USAl rajada riiki kolm sõjaväebaasi. Otsuse poolt hääletas 150 saadikut, vastu oli 20. Eelmisel kuul sõlmitud lepingu kohaselt toob USA riiki 2500 sõdurit. Bulgaaria baasid asuvad lähedal, potentsiaal siinsetele kriisikolletele Lähis-Idas ja Aafrikas. Kümneaastane leping lubab muuhulgas USAl käsutada Mesmeri lennuvälja ning Purgassi sadamat mustas meres. Viimase uuringu kohaselt on 60 protsenti Bulgaaria elanikest baaside vastu. Venemaakohus mõistis Beslaani veresauna ainsa ellu jäänud pantvangivõtja Norpaschiculajevi eluks ajaks vangi Beslani koolirünnakus. 2004. aastal sai surma 331 inimest. Pärnus avati täna pidulikult Lääne-Eesti päästekeskuse ruumid. Toomas šalda annab teada. Lääne-Eesti päästekeskuse uues hoones said endale uued ruumid nii Pärnu linna ja selle lähiümbrust kattev keskkomando kui kõigi kuue Lääne-Eesti regiooni jääma maakonna päästeametnikud, kontoritöötajad, keskus valmis mitmes etapis mitme aasta jooksul ja päästeameti peadirektori Mati Raidma hinnangul kulus hoonele ümmarguselt 10 miljonit krooni. Lääne-Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun ja tema alluvad on tulemusega rahul. See vastab meie vajadustele täna küll. Paraku see rahaline heaolu nii suur, et me saaksime lubada omale tipp moodsaid lahendusi, et kui Lääne-Euroopas, Saksamaal, Rootsis sellistes kohtades ringi vaadata, siis seal võib näha ikkagi väga tipptehnoloogilisi majandus ei pritsimajas, et meil küll selliseid asju näidata ei ole, aga, aga meil on kõik meie vajadusteks vajalik olemas. Lääne-Eesti päästekeskusehoones on töökohad siis Pärnu keskkomando isikkoosseisule, kus on korraga valves umbes liikmeline isikkoosseis ja seal on olemas ruumiprogramm, selleks et tagada valves ka kuni 15 liikmelisele koosseisule ruumid. Kontori poole pealt on see hoone ette nähtud 60-le ametnikule, kes siia neljale korrusele ära mahuvad ja samamoodi on siin veel täiendavalt seesmine remondibaas ja tehnika, varustuse hooldusruumid. Nii päästjatest kui ametnikest rääkides on Lääne-Eesti päästekeskusest täitmata umbes üks kolmandik töökohtadest, seega hoone on uhke, oleks vaid töötegijaid. Meil on täna siin hoone, mis vastab kõikidele nõuetele siin hoones kui meie regiooni suurema koormusega komandos parim tehnika, parim varustus, aga me ei suuda leida siia inimesi, sest käed jäävad lühikeseks neile inimestele palga maksmiseks. Päästeameti peadirektor Mati Raidma kinnitas tänagi lootust, et päästeameti halvimad ajad hakkavad läbi saama. Seda mitmes plaanis. Jah, on alust. Olen optimist, et see probleem on lahenemas, kui vaadata järgmise aasta eelarve arutelusid. Meie murede ring on tegelikult kolmes osas kõige peamine on inimesed, teine palju räägitud olukord meie päästetehnikaga ja varustusega, kolmas on töötingimused ehk siis hooned ja pood. Täna on käimast tööd, et vastavad keskused, päästepood saaksid uued olema nii Valgas, Tartus, Rakveres kui Jõhvis, nii et plaanid on suured ja täiesti loodame, et järgmised kaks kolm aastat on päästeteenistusele pöördelised ja nelja aasta pärast tänasest me võime öelda, et me tõesti suudame pakkuda sellist päästeteenust Eesti inimestele, millega nad on tõeliselt rahul ja tunnevad ennast Eesti riigis elades turvaliselt. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ühiskondliku leppe sihtasutus tasub juhtima Peep Mühls senine juht Andra Veidemann asub teisele tööle. Veidemanni sõnul on üks etapp ühiskondliku leppe arengus lõpule jõudnud. Käsil on ühiskondliku leppe uuendamine. On aastane töö, on kinnitanud, et ühiskondliku leppe protsess on Eestis oma koha leidnud ja peab jätkuma. Veideman kindel. Toompeal Stenbocki majas kuulutati välja selle aasta kõige lasteaia peresõbralikum ettevõte. Kohal käis Indrek Kiisler. Tavaliselt nii tõsiste meeste ja naiste kohtumispaik, riigivanemate saal oli täna laste ja nende vanemate päralt. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo juhtis algatuseks tähelepanusaali seintel rippuvate Eesti kunagiste riigijuhtide piltidele. Jah osad taas jälle järjest rohkem. Praegu kuuleme, tänavu aasta oleme kasutanud veidike teistsugust metoodikat kui varasematel aastatel. Oleme proportsionaalselt rohkem tähelepanu pööranud töötajate asutustele, töötajate hinnangutele, sõbralikus õhkkonnas. Omaettevõtetes töötavad. Selle aasta parimaks pere- ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks valiti Osaühing skannotec, mis tegeleb koolituse ning vaba aja veetmise võimaluste pakkumisega. Küsisin firma tegevjuhilt Kaidi Kollomilt, milles nende peresõbralikkus seisneb. Pere ja lapsed on meie üks sama loomulik osa kui tavaline töötaja. Mida te teete emaga, kes ütleb, et ta peab nädal aega lastega kodus olema? Kindlasti me ütleme talle, et on täiesti kohustuslik kollasele lapsega seal kodus. Kui jäävad töökohustused ütleme ripakile, siis me lihtsalt jagamine töökohustusi niimoodi kamba peale ära. Ürituse üks korraldajatest, ajakirja pere ja kodu peatoimetaja Tiia Kõnnusaar ütles, et võitja selgitamiseks läbiviidud küsitluse käigus selgus nii mõndagi huvitavat. Ütleme nii pärast inimestega vestlemist, kuulamiste õhustiku parandamine aimata. Ja mitte ainult. Nende lapsed ainult vähemaks. Tartu Ülikooli nõukogu kiitis heaks uue õppekorralduse kava, kuid üliõpilased ei ole sellega päris rahul. Lähemalt Lauri Varik. Poolteist aastat kestnud uue õppekorraldus eeskirja kallal jõudis täna lõpule õppeprorektor Birute klaasi sõnul on uus eeskiri võrreldes eelnevaga selgem, paindlikum ja enam üliõpilaste huvisid arvestav ning nende õigusi kaitsev. See annab tema sõnul eelise õppida tahtvale tudengile ergutades tema viibimist välisülikonnas olisi, lubades tal õppidega üle nominaalmahu ilma selle eest lisaraha küsimata. Samas piirates õpingutega venitamist enim vaidlusi ja tudengite vastuseisu, tekitas uues eeskirjas punkt mõtestas eksamite tegemise õppetöövälisel ajal. Esialgsest variandist muuta eksamite tegemine akadeemilise puhkuse ajal tasuliseks jäi lõpuks alles parandus, et riigieelarvelistel koha lõppeval tudengil on võimalus taotleda aasta pikkust tasuta lisaaega. Professor klaasi sõnul on selline kompromiss parim lahendus. Nii õppejõudude kui ka üliõpilaste huvides on saada hea haridus ja ma ei näe hea hariduse saamiseks eeldusena seda, et on vaja ilmtingimata õpingutega venitada. Sel moel on see õppeaeg kontsentreeritum ja õpingud on suunatud siis selle kolme põhiaasta ja ühe lisa-aasta peale. Üliõpilased uue lahendusega rahule ei jäänud. Ülikooli üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialisti Kätlin Kirna sõnul on peamine probleem selles, et lisa-aasta saab võtta ainult pärast kolmandat õppeaastat. Üks suur probleem tudengitel on, et neil ei ole seda ja vaheaastat vaja mitte lõpus, vaid seda on vaja varem ja eelkõige selle tõttu, et neil läheb mingisugune eeldusaine kuskilt tegemata, mille tutvunud järgmisel aastal ei saa teha mingisuguseid punkte, mis on väga suur number, võib olla Nad võivad kukkuda välja selle tagajärjel. Eriti suur probleem on arstidel sellega, kuna nendel on kursus, süsteem, kui sa ideede kõiki aineid ära siis järgmisel kursusel ei saa, Sa oled ülikoolist välja kukkunud. Ühesõnaga siis teie varianti toetatud. Peamiseks põhjenduseks toodi akadeemiline puhkus, on puhkus ja sellega põhjendatud viirused. Muudes punktides üliõpilaste esindajatele etteheiteid ei olnud. Uus õppekorralduseeskiri hakkab kehtima uuest õppeaastast. Enamik reegleid hakkab kehtima kõigile üliõpilastele, kuid keelde, akadeemilise puhkuse ajal, osaleda õppetööle ning sooritada arvestusi ja eksameid ning tasuta lisaõppeaasta võtmise võimalus hakkavad kehtima uuest õppeaastast sisseastuvate lüli õpilastele. Jõgeva muusikakooli seinal avati mälestustahvel helilooja Alo Mattiiseni-le. Jaan Lukas annab teada Tahvlile on kirjutatud SIIN õppi Salamat Eisen aastatel 1000 969975. Tahvli autoriks on kunstnik Aime kool, boss, Jõgeva muusikakooli direktor Merike katte avamisel viibis ja muusikakooli endine direktor Elvi Kotkas, kes oli direktor sel ajal, kui Alo Mattiisen siin õppis. Elvi Kotkas ei rääkinud küll väga pikalt, aga ta mäletas Alo Mattiiseni küll kui väga eredat poissi ja väga aktiivset last, kes ei suutnud vist küll valida, kas muusika või sport, et mõlemad olid väga olulised tema jaoks, aga siit muusikakoolist välja kasvas ja praegu seisab Alo Mattiiseni isiklik klaver meie muusikakooli fuajees. Kuivõrd õpitakse Alo Mattiiseni muusikat ja laulud ja muusikakooli Alo Mattiiseni loomingut laulude näol vastab ka kõige rohkem kuulda, sest need lastelaulud, mis ta näiteks on kirjutanud väga südamelähedased ja väga armsad ja lapsed hea meelega neid laulavad instrumentaalloomingut paraku nüüd laste kooli tasandil küll eriti nagu ei ole, nii et see jääb ikkagi laulude pärusmaaks rohkem ja tänasel avamisel ka kasutasime kahte Alo Mattiiseni laulu. Väikesed laululapsed avasid kogu selle ürituse lauluga. Kui keegi sunniks ja mälestustahvli avamine lõppes siis võib-olla tiiseni ühe kõige kaunima lauluga, siis muusikalist väike merineitsi. Proloog epiloogiga. Günther Jutberg võitis judo Euroopa meistrivõistlustel kehakaalus kuni 66 kilo pronksmedali. Pronksimatšis võitis ta portugallase Pedro Tiiast. Sportlane ütles intervjuus Tarmo Tiisler ele, pronks oli väike üllatus, kuigi võistlusele minnakse ikka võidulootusega. Mul oli eesmärk saada parem tulemus kui eelmine aasta, aga selle tulemusel on väga rahul praga kolmas koht, portugallane Pedro liiadega, tema läinud laagerdus maandunud, need tema jõudis mind läbi-lõhki, mina teda seal oligi, et kes ilmse vea teeb, see kukub ja seekord lihtsalt õnnestus minul tema viga esimesena üles leida ja tänu sellele lõbusalt tipponile võiks öelda, et sa oled siin Tamperes elu vormis või kuskilt veel midagi, võrk ühtepidi võib olla eluvormis, teistpidi mon noor marama veel variety võisse ja üritan ikka aina paremaks ja paremaks saada. Eks tulevik näitab, mis saab. Päevakaja lõpetuseks veel ilmast. Öösel on meil muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab vihmasaju, tõenäosus on suurem. Kagu-Eestis. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on kaks kuni seitse kraadi, maapinnal võib õhutemperatuur kohati langeda nullini. Homme on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on homme oodata kaheksa kuni 14 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.