Tere, armsad raadio, kahe kuulajad. Käes on pühapäev ja täna uurime, mida kujutab endast spirituaalne arhitektuur. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Täna on taas rõõm väikest viisi juubelit pidada, eetrisse läheb 40-st saade ja ma tänan väga teid, kallid kuulajad, et olete minuga koos nendel audiorännakutel sise- ja väliskosmoseavarusi uurinud. Tänaseks saatekülaliseks on arhitekt vileen Künnapu, kelle maailmapilt on läbi imbunud kujutava kunsti eksistentsiaalse filosoofia, kulistliku elutunnetuse, vanade kultuuride ja energiaväljade teooriast. Taiwani Tamkangi ülikooli professor Marco Casagrande on tema kohta öelnud. Vileen Künnapu on väljunud aja ja ruumi piiridest. Tema arhitektuur ei allu materiaalsetele spekulatsioonidele maailmas, nagu meie seda tunneme. Kui räägiksime religioonist, oleks arhitektuur, teoloogia ja vileen, müstik. Vileen ise on öelnud. Arhitektuur ei ole pärit siit ilmast arhitektuuri olemas paikneb teispoolsuses. Tänapäeva inimestel on blokeeringud peal ja neil ei ole antud pääsu teistesse dimensioonidesse. Ainult üksikud sensitiivid, teadjamehed, mungad ja niinimetatud hullud omavad juurdepääsuloori taha. Kujutan ette asja nii nagu inimesedki omavad universumi jõujoontega tihedalt koostööd tegevat templid, stuubad, mošeed ja püramiidid, kõrgemat teadvust. See tähendab, et selline ehitis on kui peegeldust teispoolsuses olevast kujundist. Vaatamegi täna neid teemasid spirituaalne arhitektuur, kosmiline esteetika, püha geomeetria, läbivileen Künnapu, isikliku elukogemuse ja vaatevinkli. Avalooks kõlab muundoritz bänd, mille plaadi enesi empsi, vann pistis mulle pihku mu kallis kolleeg Raul Saaremets sõnadega, et see sobib mu saatesse hästi ja tal on õigus kuulemegi sealt pealt lugu. Supernoova. Minu tänane saatekülaline on arhitekt, vileen Künnapu, tere vileen. Tere, hõre. Sa oled tuntud ja tunnustatud arhitekt, kelle loomingut teavad paljud tigutorn Tartus Viru keskus Radisson ja kolme torni maja Tallinnas näiteks. Need on vaid mõned märksõnad. Neid teoseid on palju. Küll aga ei tea paljud sinu arengust sellel teekonnal. Räägi palun algatuseks oma lugu, kuidas sinu arenguprotsess on toimunud läbi milliste katsumuste ja puhastustule sa jõudsid selliste teemadeni nagu spirituaalne arhitektuur ja kosmiline esteetika. Mul õnnestus elada pikk elu ära sellise klassikalise niukse noore vihase mehena ja, ja niukse poeeemmlasena ja sellisele naljamehena ja ma mäletan praegu, kus iga päev on nagu mingi võitlus, et ma läksin nagu sõtta, et oli vaja kellelegi vastu võidelda või mingite asjade eest või tõe ja õiguse nimel ja ja siis mingeid projekte teha ja kaitsta ja kuskil seal veel kellelegiga seal madistada ja, ja siis oli muidugi ma olin nagunii tasakaalust väljas, lõpuks oli vaja minna jälle Kuku klubisse, siis juua seal sõpradega või lõõgastuda ennast ja siis välja puhata siis võib-olla mõne päeva pärast siis uuesti jälle võitlusesse, et elu oli no niuke noh, see nagu tunduski, et niisugune loov inimene peabki olema nagu, nagu maailma parandama maailmaga võitlevad maailmaga veel. Ja see kõik süvenes, see kuskilt siiani oli kindlasti väga tore ja vahva ja juba olid mingid edusammud seal mingid võistlused võidetud ja kuskil väljamaal isegi ja käidud Ameerikas seal koos oma partneritega seal Ain Padriku kaja ja ühteteist saavutatud ja nii et mingil ajal see joomine oli üsna noh, juba probleem. Ja huvitav küll, et vaikselt ma kasutasin ka magama jäämiseks unetablette. Noh, see on normaalne inimene ikka võtab leida, noh ma teadsin tol ajal palju toitvaid sideme, palju mütsid poole, ütlesid ühe okei, kaks, eks ole. Ja see kõik tundus nagu, et see on okei, et aga, aga, aga mingil hetkel kõik hakkasid kõik need asjad nagu noh, need mustad linnud hakkasid pea kohal lendama rohkem ja rohkem ja ja see kõik see sõda selle maailmaga ja kõik need tasakaalust nagu välja olemine ja joomine ilmselt sellest ma sain küll, ma sain juba välja, ma olin juba juba mitu aastat nagu juba Kaina, aga siis ma avastasin, et ma võtan tablette ja ma vajan neid ja ma olen, ma olen nagu neist sõltuvuses. Ja siis ühes indiaanilaagris sai nagu mingi nägemuse sain, ma nagu nägi ennast nagu made, tulin endast välja, tõusin kõrgemale. Ma nägin. Ma nägin seda õudust, mida tähendab ajukeemia. Ja mul tuli idee, et ma pean kasvõi suren, aga ma pean sealt välja saama. Ja see võttis mul veel mitu aastat aega, et ma olin, siis ma olin ikkagi noh, ma olin selle sees. Ja no ma ei hakkagi rääkima, kuidas see kõik toimus, seal väljatulek ja lõpuks ma olen, mul olid seal muidugi palvetega palvetega ja, ja samas siis ka üks arst andis mulle vähendamise programmi, et ma võtsin siis niimoodi, et veerand tabletti iga kolme nädala tagant vähem vähendasin, vähendasin. Ja siis mingil hetkel ma tundsin, issand, ma saan välja. Ja siis siis tekkis ühendus loojaga ja ühisväljaga ja ja siis lõpuks läks veel kuu aega ja ma olingi väljas. Ja vot siis hakkas, see oli, see oli nii pöörane rõõm, pöörane õnn. Ja see kestab siiamaani, sellest on möödas kaheksa aastat. Jah, see on see lugu öeldaksegi, et inimene pöördub jumala poole looja poole kui ikkagi, kui on mingi jama, et kui on mingisugused hädad, muidu nagu polegi, noh, kui ma olin noor, niigi lõbus, aga kuku klubisse tantsu lüüa ka teha. Aga sõnaga läbi nende suurte kannatustes oli kannatus, kannatus. Järsku sain ühenduse ajal kõrgema jõuga loojaga siis hakkas ja siis mõtlesin pärast seda, et et ma loobun kõigest, ma loobun sellest arrytuurist pargist, kõik oli nii uus ja huvitav, kõik see, kõik see spirituaalne maailm ja ma olin kõigest lahti lasknud, vaat see oli huvitav, et vot see toimuski, see lahtilaskmine eestimaalasi siis lahti, kui mul raske oli. Ja kuidagimoodi aga siis nagu lahkuda, kas siis kõrgema jõu tahtel või ma hakkasin, järsku ilmusid ühed uued, täitsa uued inimesed maaellu, et budistid ei meile üks budistlik keskus küll nii algul tollal oli kangesti nihuke moest niisugune hästi nihuke dünaamiline diagonaalid, kolmnurga tragid. Hakkasin algul seda, see ei sobinud ja maksin kuidagi, see plaan hakkas minema rahulikumaks, rahulikumaks. Ja lõpuks ta saavutas kuldlõike. Kuulge, ma suhtlesin seal laamadega ja need on need meie eesti budistid, eks ole, siin mitme budistiga, kes olid seal, olid ka mulle juhendajateks järsku krõks, ma sain nagu sellesse sellesse Spirtuaalsesse nagu plaani sisse ja plaan läkski nagu kuld lõikeliseks. Ja see oli nii võimas tunne, tuli, kihvt projekt kõik ja ja, ja see kadumusest ära see tunne seesama plaanse kolleege jäigi mu sisse. Ja taksid juba arenema uued projektid ja täitsa midagi uut kunagi nooruses ma olin natuke koban seda ja siis ma olin hakanud otsima, võib-olla see oligi mul ette nähtud, et eksirännakud siis hunnik eksirännakuid ja siis tagasi tulla juba pühaarhitektuuri juurde ja ja siis ma hakkasin rändama, käisin läbi nende budistide. Ma hakkasin tajuma tuppat kui mingit erilist kosmilist objekti või niukestama masinat kosmilist antenni, eks ole, ma sõitsin siis Nepaali taisse, eks ole, vaatasin need need põhilised Nepaalis, vaatasin siis seal katmata uus, need kaks kõige võimsamat sisse-vàlja puna jaa puudanat ja need, need uurisin, kuidas nad töötavad, issand jumal, milline milline energiavägi oli seal sees ja kuidas ma hakkasin tajuma arusaamas. Taizan, vaat seal on üks vana pealinna Aiut aia. Meil oli veel niuke grupi, reisija ei olnud ettenähtud, seda ainult aiad seal ja mina sain, ma pean sinna minema ja siis okei, ma mingeid aidati üürida seal auto terve päev läks selle peale ja noh, see juht ei osanud ühtegi sõna inglise keeles midagi, ma joonistan talle ettevõte, ma tahan, et kolme kolmest Upad näha, mis on seal, seal oli mustmiljon vaatas pilti, okei, okei, ma tean küll seda ja sõitis järsku, see on mahajäetud Linda kunagi lagunes ära ja ainus tuppa stuupa tuppa dub. Ja järsku need kolm ma tajusin, ma pean nyyd nägemale. Ma läksin nende juurde, issand, mul hakkas nii hea, nii mõnusa kerge, oi, ostsin jäätist, vaatasin barjoonistust, siukse. Tohutu laadisin nagu ennast, ma ei tea, mis seal juhtus, ega vaata ega siis seletada, kõike ei, ei saa ja ei oskagi ja, ja siis, kui ma tagasi läksin, siis see grupijuht oli meil ka niisugune mingisugune niukene, nägija võimetega ja seda hiljem juba ma rääkisin temaga aasta hiljem. Ta ütles, et kui sa saad tagasi, tulid, et sul oli mingi pall ümber kuldne, sätendav niukene energiapalli, et ma julgen sulle lähedale tullagi üldse. Nii et nendes tubades ja nendes asjades on, on väga tugev vägi ja ilmselt on mul nendega mingi oma seosed, järsku ma nagu jõudsin nendeni ja hiljem Marendasin veel, ma käisin ju Egiptuses, vaatasin egiptuse templid püramiide ka Euroopas, Roomas, eks ole, püha linn, kus on ka need kõik need, need pühadeehitised ja kas Swedbank see on, eks ole, mis on ka sisuliselt selline stuupa ja või kasvõi Londoni, kõik need ütleme, tegime siin seda kella sinna ja seal vaatasin, et teisi antennisid ja ja need, kes seal on, Christopher Wren, jaa, jaa, jaa, hauks moor, need arhitektid. Et kuidas nad on need komponeerinud, nii et tegelikult mingi osa arhitektidest ongi, tegelebki seal niuke praktiline töö, aga ongi läbi aegade teinud neid. Ja mul on tunne, et mul on see lihtsalt see sobib ja võib juhtuda, et ma olengi nende asjadega ka varem tegelenud. Et kuidagi niimoodi on läinud ja siis on hästi, põnevalt. Nüüd on siis on tulnud igasuguseid huvitavaid näitusi ja kutseid igasugusteks installatsioonide tegemiseks kuskil Taiwanis ja kuskil ma ei tea, kus me kõik oleme käinud ja Veneetsia biennaalile ja nii, et see on asjal teoreetiline pool üliõpilastega, me oleme neid asju proovinud ka arendada, aga praktiline pool on see, et, et firmas kõnnaku padrik, siis me partner on ka vaimsete huvidega, tema on lilleoru kogukonda kuulub ja teda uurib samamoodi neid teemasid ja ja nii, et me oleme üheskoos siin siis tõesti hakanud juba hoopis teistmoodi tuuri tegema juba alates sellest tigutornist sisse kolme torni maja siin Narva maanteel ja ja nendes kõigis mingisugune siis sees on mingisugune noh, arhetüüpne kujund siis, mis on mingisugune jõuka kujundit siin Nendest hiljem rääkida, see, kasvõi see veisika piskis, vot see Ahhaa keskus, mis valmis hakkab saama Tartusse kaaseeveesika piskise kujund sees niuke ja mis on tegelikult väga tugev noh, püha geomeetria, niukene maas, kujundi baaselementi ja, ja, ja kui arhitekt nagu peidab oma töödesse või plaani või kuskil mingisuguse, kasvõi mingisuguse sümboli mingisuguse mingi stoori mingisuguse müüdi siis imestad, kust see jõud tuleb, et sisuliselt me oleme ju meediumid, ega me ainult vahendama midagi ja kui me võtame appi mingeid suuremaid struktuure, siis hakkabki energia liikuma nagu, nagu paremini. Ja et noh, siin võib palju rääkida, mis siin viimasel ajal on, see elu on nüüd nii huvitavaks läinud ja siin on nagu raamatut. Nüüd on kirjutatud siin sedasama nüüd ilmusse, koht, kujund, energia, kus on ka nagu võetud need teemadega ja seal on ka palju joonistusi, akvarelli ja projekte ja sest ma olengi nagu niuke kunstnike arhitektide, et kui ma räägis magab, joonistan kogu aeg praegugi tahaks kogu aeg võtta, pliiatsit ei hakata, siis saaksime paremini rääkida, kui isegi minu õpetaja August Volberg kunagi ütleski, et arhitekt mõtleb pliiatsiga. Et sisuliselt see on õige haridus, kes muutke, sodib midagi. Muidugi võtta hakkab pliiats kätte, kuulajatele teadmiseks, et täna on teil võimalus saada endale vileen Künnapu äsja mainitud raamat Koht kujund, energia, mis on hästi tore, selline päevik, Kuu vormis teos, kus on siis vileni, erinevad akvarellid ja joonistused ja üldse muid palju toredaid pilte tekste aastatest 2001 2010. Kuidas seda raamatut tahate endale saada, siis palun minge hallo Kosmose Facebook'i lehel aadressil Facebook punkt com kaldkriips alla kosmos ja kirjutage sinna raamatu mängu alla, milline on teie arvates mõni erilise energia kõigega tõeliselt harmooniline sellise huvitava energiaga ehitis ükskõik, kas siis meil või mujal, mida te olete näinud, kus te olete käinud, mida te olete kogenud ja mis tõesti mõjus kuidagi eriliselt, et võib-olla lausa elumuutev kogemus. Ühesõnaga teie selline mingi huvitav kogemus mõne ehitisega oleks siis teretulnud ja siis vaatame, kellele fortuuna naeratab. Kes siis Saabi lingina, raamatu koht, kujund ja energia. Enne kui edasi läheme, siis vileen kuulaks muusikat, mida sa tahaksid kuulata? Näiteks mõni varajase Marju kuudi laul näiteks What olid need aastaajad või midagi, sealt võiks täitsa vabalt olla, sest omal ajal mulle avaldasid sügavat muljet, et selles oli midagi, midagi nihukest, spirituaalselt ja vaimselt ja ma mäletan, ma kuulasin, invania kuulasin ja pisar tuli silmi kunagi kuskil tütarlaste ühiselamus seal kuskil kunstiinstituudi päevil. Ja vot kui Marju budist veel paar sõna rääkida, et ma ei tundnud teda tol ajal, aga ma kohtasin teda 88, kui Ameerikas tegemist, vest, kohust, Keit vei seda projekti ja ja siis meil tekst, aga hea kontakt ja med, aga ma rääkisin taga seal pikalt kõiksugu asju ja ja olime seal Elleys seal, tema juures külas seal, Santa Monica ja ja ma mäletan, et siis nägin, et Marju on niukene, spirituaalne inimene ja vaimne. Ja siis ma küsisin, kuule, Marju, kas sul ei ole vahel nii, et sa hommikul ärkad ja ja küsida endalt, milleks ma elan, või kuidagi sellist, ja tema ütles, kuidas ma ärkan ja mul on alati tunne, et kiigoya mul käe alt kinni, et ma olen kogu aeg õnnelik ja aga mul oli veel väga pikk tee veel minna, ma veel olin oma hädade ja oma tablettide ja kõikide asjadega keskel ja siis me rääkisime. Kuule kuule, et sa oled ikka juba ka päris lähedal, ta nagu tal on väga tugev taju, oli. Aga mul läks veel 10 15 aastat aega veel veel, kui, kui ma ka sai nagu selles püsiva ühenduse ja ja muuseas, kui ma olin seal just saanud või saamas. Ma mäletan, et oli seal kuku ees on see suvekohvik, et ma olin kuidagi seal ja midagi ma seal järsku marjulgused teisel pool. Oih. Mis sinuga juhtunud on, tuli mu juurde, kuule, mis suga juhtunud. Vaata, sa oled ju täitsa ja ta tajus ära, et sul on midagi. Vaat, mul läheb veel paar kuud aega ka, juba asjad hakkavad juba minema ja ja nii et mul on temaga ka mingisugune niux, kena suve selles mõttes muusika kuluks päris hästi ära, siin. Luigele. Kes narriks sind hea sõber, võib see olla? Kes narri hea sõber võib olla? Mileene teadjanaine ja nägija Ursula Liblikas on sinu kohta öelnud, et sinu roll siin maailmas ja mida sa oled suuteline tegema, on see, et sa oled võimeline edastama inimesteni looja energeetikat. Võime panna objekti sellist loovat energeetikat, mis mõjutab inimesi ümbritsevat sihipäraselt ja korrigeerivalt vahendada midagi sellist, mis on meile omane ja edasiviiv. Räägi, kuidas see sinu loomeprotsess toimib ja mis sa arvad üldse Ursula sellistest suurtest sõnadest. Noh, võib-olla tuleks Ursulast rääkida, et ta et see oli jälle see aeg, kus ma olin veel Halles otsimas ennast ja oma nii-öelda Odessa eksirännakut keskel ja kui ta siis ma mäletan büroosse tuli ja tuli nagu natuke seda energiat seal ravitsemas parandama ja ja siis ma pärast mul oli veel, mul oli mingi tervisehädad ja siis ma ikkagi läksin tema juurde ja siis ta seal ma ei mäleta, kas mul oli mingisugune põis haige või midagi muud ja siis ta seal pani kätt peale ja, ja kuidagi ja hakkasime vestlema ja mul tekkis kontakt päris hea. Ja ma tajusin, et tal on mingi huvi ka veel selle kunsti arte uuri niisuguste asjade vastu, et et me selles mõttes oli temaga nagu mingil ajal see patsiendi ja arsti suhe nagu kadus ära ja tekkiski, et me saime nagu sõpradeks, et ma, ta, ta kutsus mind oma juurde ja, ja ta viitsis mind pühendada ka sellistesse asjadesse, mida tavaliselt tavalisi inimesi pühendate üldiselt tol ajal kõik vajasid sellised, aga kes, kes siis võtab sind ei hakka siin natuke, räägib igaüks pool tundi jagati süsteemselt, et ta on nõus sulle jagama, noh, nihukest kuidas öelda niisugust teavet ja, ja, ja, ja noh, praktiliselt niuke õpetaja rolli mingil ajal meil oligi niuke õpilase-õpetaja, kui ma hakkasin nagu vaimselt nagu lahti minema ja, ja kui raske oli ja siis ta oli mulle nagu toeks ja siis ma isegi jälle helistasin. Kuule, aga mis see tähendab ja mis see tähendab ja kuidas ikka see ja ta seletas mulle nagu ära selle, kuidas maailm toimib energeetiliselt ja, ja aitas mul ka endast aru saada ja ja, ja selles mõttes oli, oli see meie sõprus oli hästi kihvt ja ja ta oli muidugi hämmastav inimene. Tal oli võimeta, ei lugenud ühtegi raamatut. Kui ma rääkisin, talle, ütled, näed, seal ilmus raamat see Samuldaaž oi-oi, natuke veel ja järsku ta teadis, kust ta selle võttis kuskilt ühisväljast ja noh, seal on see tema teeb seda, seda Krassoni krahh. No see on jah, see on nihukene jälle. Ta kohutavalt näinud ja kuulnud ja juba ta no tema niisugune päris huvitav, aga ta muidugi seal jälle tal on mingisugused seal, ma ei tea midagi, ta natuke manipuleerib ja tal ta pani naela naelapea pihta. Et kust see kõik tal tuli, eks ole, tal olid sellised erakordsed võimed ka ajas liikuda, näha, mis on, mis on, väga on olnud, mis võib ka tulla, sellest on muidugi eriti tahad rääkida. Aga noh, eks selliseid võib-olla, kes ajas liiguvad ja näevad ja edasi-tagasi, neid on võib-olla rohkem isegi paremad kui tema. Aga tema ise oli pigem ta oli nagu ise ütles ka, et on inimestel ilus niisugune katalüsaator mingite protsessidest hakkavad kiirenema. Et lihtsalt asjad hakkavad juhtuma. Sisuliselt olen ma ise ka selline inimene, minu isa oli selline, et kui kuskil läks, asjad hakkasid juhtuma järsku ja, ja mul on ka niimoodi, et kas või need projektitki, et mul oli juba kõik ikkagi sõbrad ja kaastöölised, kes meid niisama natukene kätega ja räägid seal ja juba vaatatu, oh, midagi seal midagi juba juba juhtub kunagi meil oli üks kaastöötaja tuli kunstnik arhitekt Aarne Maasik ja siis maitsev kulaarned järskoberskema ka arvuti peale tööjoonised ja tegema ja pärast villu sina pead meil ainult filme ümber jutustama ja tantsima, mulle vahel mehed laudade vahel tangot tantsida. Noh, see oli muidugi naljaks öeldud, aga aga, aga mingisugune jah, et on, need asjad hakkavad kuidagimoodi jah, mingid protsessid hakkavad lihtsalt liikuma, et inimeste deroomidki võib-olla erinevad rollid, eks ole, keegi on see siis, kes seda aitab siis asjadel nagu noh, käivituda. Võib-olla siis tõesti ja sealt kuskilt ühisväljast nagu see idee välja aidata tuua rohkem ja teised on jällegi kellelgi ühes koosa konkretiseerub see idee, kolmandad on need, kes siis oskavad hästi seda seal tehnilist seal tööjoonisena kuidagi neljandad oskavad hästi pilte veel teha sellest ja, ja nii, et see kõik ongi, me oleme tegelikult ju kõik vära väravad loojale see, et mina, mina, mina, mina olen autor, keegi palav, Tore loojanautor, tema töötab läbi meie läbi meie ja me oleme nagu aknad ja see ja see on minu suur viga, kui ma omal ajal, ma olin ka hästi isekas ja mina, mina, mina olen Automi, kõik on minu. Miski pole minu, mitte miski pole minu oma peale minu hinge. Kõik on, mul on kasutuses, ma kasutan seda. Ma kasutan oma kehama kasutana, kõik see, miski pole, ei kuulu mulle. Selles mõttes noh, mingil hetkel võttis aega, kui ma hakkasin sellest aru saama. Räägi jah, sellest, et mis Ursula siis sinu olemuse kohta rääkis läbi elude, mis ulatus lausa Lemmuurjani välja. Tema nagu Atlantises, nii väga ei pidanudki, tema ikka ütlesid, et Lemuuria ja noh, Kunivatagile muulased olidki Atlantlastele jumalad jumala eest, eks ole, nad olid ennem ja nad olid veel vägevamad, palju vägevamad kui Atlantlased, eks ole. Ja noh, tema nägi niukses nägemust, et tema oli seal siis üks mingisugune preester preestrinna või ma ei mäleta, kumb ta seal oli, eks ole, ja mina olin siis niisugune preester arhitekte, kes templit, seal sätita seal ja nad siis vaatasid ta, tal olid veel mitmed inimesed, sõbrad, kellega ta koos vaatas nagu läbi minu seda läbi nagu läbi televiisori, neid erinevaid aegu, ajastuid, uurijat ja hiljem seal teise aegu ja seal Roomas ja, ja kuskil Lõuna-Prantsusmaal, seal ma mäleta mingi 16-ga, tähendab. Ma küsisin, et kuidas ma siis välja näed, kogu aeg ühesugune oledki niisugune suure peaga niukene, kes seal sebib ja midagi seletab ja ja enam-vähem ühte sama asja teed kogu aeg ja igal pool. Mina ise seda ju ei näinud, aga nad nagu kuidagi neid oli liiga palju ja kõik rääkisid enam-vähem ühte juttu, et, et see päris väljamõeldis võib-olla siiski niuke ei saanud olla, isegi need olid, nendel inimestel olid lapsed ka kaasas ja üks laps oli seal põranda lüüa, totti. Nad vaatasid mingit Lemuuria kuplit seal või Lemuuria mingisugust ehitist läbi minu. Ja see oli skoopele järsku laps hüppab emaette selle kupli serva peal on mustri seal muster ka, eks ole, noh, et niuksed asjad toimuvad ja nii, et nii et ma ei tea, ei tea, aga küll on niimoodi, et kui ma nüüd olen ringi sõitnud juba, noh, ma olen nüüd päris palju Jaapanis käinud ja ja siin ma mainisin juba Egiptust ja eks ole, ja nüüd Indias sai pojapojaga käisime eelmine aasta ja ma näen neid vanu ehitisi ja, ja, ja mul on, ma mul mul tuleb nutt peale. Näen, ma tunnen midagi väga sooja ja väga nihukest tuttavlikku ja muidugi just tuleb see varanaasi meelde oma nende astmetega ja igasugused astmed mulle meeldivad ja siis need punased templid seal varamasinate astmete peale. Ja see tuletseremoonia, issand jumal, kui vägev see oli, puhas Lemuuria arvataksegi, et Lõuna-India üldse India ongi nagu Lemuuria ta uppunud kärata ongi sedasama see koht ja seal on veel jäänud seda kõike ja ja, ja midagi, ja see on nii, pöörase energiaga olid need tuletseremoonia, mida siis selle Maran naasis, tehti ja mul on kahe mulle niimoodi, et mul, kui mul tekib see, noh, see tugev ühendus, siis hakkavad pisarad voolama, aga, aga see pidigi olema okei. Et see käi, lasevad voolata. Vanasti häbeneda, no näed, mees nutab, tipp-topp, voolavad siis on kõik korras, siis on hästi sisse ja need, sa ise tead kaasa käidu ka seal indiaanitseremooniatel nad ju kõik nutavad seal, et kui asi hakkab käima, siis on ju, võtavad ära segamini. Räägi veel natuke, milline selle Moore'i arhitektuur oli. Kui vaadata neid, ütleme kasvõi ütleme, Nepaalis ka Nepaal on, eks ole, Indiast natuke põhja poole, aga palju sarnast ja need mingid kummalised väljakud seal ju nii et elektrit pole, isegi sõidetakse madratsitel põlevad lõkked, mingid tõrvikud, astmed ja siis mingid tornid ja need kujud ja need, see on nii teistmoodi, see on nii võimas ja nii see on täitsa pöörane, mis seal on ja milline energia ja mis, ja kõik see ja Indias on, on ka jälle need mingitele fantaasial koopad, issand jumal, ühest tükist ühest tükist on mingid suured kujud, suured tiivad ja, ja mis nad seal on ühes ja koopa sisse on raiutud, kuidas seda kõike ja see on teadagi, et selleks kasutatakse hoopis teisi tehnikaid, et see on selleks, keegi toksib midagi kuskil, aga nii et see on selle uurija ja tegelikult kõik pärineb, see on nii-öelda varasemast praeguse aja noh, kasvõi need religioossed ehitised. Kas siis meie omad, mis siin Tallinnas on, kas või need baroksed kirikutornid või see on, need on ju kõik pärit kuskilt nad on mingisugune noh, mina ütlen asugust ubade ega siis stuupa nüüd budistlik ehitis, aga need tuppa toolid miljon aastat tagasi juba olemas, et selles mõttes need, ütleme, need arhitektid või kes kujundavad, nad ei peagi nii palju teadma nüüd bioloogiast, eks ole, näiteks võidakse öelda oi, et ma olen nüüd, eks ole. Kasuta nüüd erinevate uskumuste näite, sümboleid, aga noh, nii tehakse näiteks Londonis on seesama see aux moor, kes oli see arhitekt näiteks üks väga, tema kuulus kristlik kirik on tehtud Vana-Egiptuse templi põhimõttel, eks ole, nii et ta võetakse tol ajal pold, Kristusesti veel, keegi ei teadnudki midagi, kui ta võttis neid ja kasutab ja niimoodi, ega need tuubad hakkad vaatama, mis siis need on, need suured tornid, mis, mis seal Londonis on need need kõige tugevama energiaga, need ongi tuppa Theo ja samas on seal sees korralik kristlik kirik, et selles mõttes need asjad, ütleme, arhitekt võib-olla isegi rohkem näeb, et kõik on kõigega seotud. Et ei ole nii, et üks hekt on siin, teine seal või üks kirik ja, ja meil pole midagi ühist, tegelikult kõik on üks ja selles mõttes isegi läbi sellise geomeetria ja läbi selle energia on looja, on üks ja, ja loojad teenitakse igal pool ja, ja selles mõttes ma ennast ei kuskile, nii väga ei paigutagi, olgugi et ma olen, ma olen ristitud ja ma olen kristlane ja mul on olla hea, mulle meeldib käia kirikus ja, ja ma olen siit see on minu kandi traditsioon ja see mulle sobib, aga, aga mulle meeldib ka sünteesida seda ja mulle meeldivad ka igasugused muud asjad. Mis sa arvad, milline saab olema tulevikuarhitektuur? Me nüüd tõesti siin oleme nüüd uue ajastu nagu künnisel räägitaksegi, et toimub suur teadvuse nihe inimteadvuse, eks ole, vibratsioon tõuseb kõrgemini noh juba need, kes siin tulevad, uued, need lapsed ja, ja kõik siin räägitakse, et indigolapsed ja ja kristallilapsed ja no ma vaatan oma üliõpilaste Beati, mis, mis lapsed need on, see on ju nii hämmastav, mis, mida nad kõik teavad ja Nad on Ivar mulle õpetaja siis tihtipeale nad nad tulevad kuskilt metsast plaar tuurist, võtke midagi ja juba need asjad kuidagi hästi huvitavalt teha. Aga noh, tulevikus on. Aga ma olen oma raamatus ka kirjutanud sellest, mul üks on, üks jutt on seal, haritekstainer vaatab tulevikku nagu mingi oma nägemus nagu, et et seal on kuidagi niimoodi, et siis see noh, need linnad, mis on need nagu natukene lagunevad ja sealt taimed kasvavad läbi nagu läbi nende varemete ja aga samas on ka mingid tehnoloogilised seal mingisugused klaasliftid ja mingisugused tarud seal ja, ja, ja siis energiatornid, värvilised siuksed tõesti nagu tuubad ja neid on hästi palju ja mingisuguseid värvilisi müüre. Jah, mingi nägemus mul oli sellest, et ma nägin seda isegi, olen ma olen nagu näinud korraldada mingid loomad jalutavad, selle põllud on keset majade vahel ja, ja niuksed värvid ja aga hästi, palju pööratakse tähelepanu ikkagi sellistele vaimsetele ehitistele nagu templid ja kirikud ja, ja Pakoodi tead ja Tupad ja whatever õiged. See on jälle, et ma pean sinna sisse minema, et mina kujutan, nii, etteteadmised ei ole minu peas minu mõistuses. Kui ma tahan midagi, siis ma palun seda kõrgemalt poolt ja ma saan selle nägemuse jälle, ma hakkan rääkima, võtaks natuke aega, et näiteks praegu ma natuke läksin sinna sisse, ma praegu rääkisin, mida ma nägin, eks ole, ma nägime juba selliste õppi võib-olla teinekord näen midagi muud ja et asjadega ongi niimoodi, et et tegelikult on võimalik lihtsalt teadmist paluda. Indiaanlastele on ka niimoodi, et mingi Nolid, Stei on, küsita, palutakse, kõik tulevad kuskile lagendikule, kukutavad ringi, hakkavad paluma pool või kes, keda nad paluvad, et anna mulle neid ja neid teadmisi ja siis saadaksegi ja siis kasutatakse teadmisi, antakse tagasi jälle, mitte ei olda nagu mälumängur, käid ringi, tead kogu aeg kõike. Mitte midagi pole vaja teada, siis kui kui on, tead, mis vaja, siis, siis, siis ma võtan selle teadmise. Ideaalne on see, et ma olen. Kui ma olen kuskil mediteerin päeval, siis ma olen tühi teadmistest, võib-olla mingeid teadmisi pole vaja seda. Ja kui ma, kui ma vajan jälle, siis ma kasuta teadmisi. Kõik sinu tornid, eriti, aga Tartu tigutorn on nagu majakad. Sa oled öelnud, et stuupa don vahejaamad inimese ja teispoolsuse vahel kosmilised antennid. Viimastel aegadel oledki oma loomingus jõudnud üha enam sellise spirituaalse arhitektuuri juurde, et räägi, palun, kuidas sina seda kõike näed. Üldpildis need kosmilised pennid, spirituaalne arhitektuur, kosmiline esteetika. Sa nimetasid neid töid, Ma ei ole neid üksinda, eks ole, ma elan ikkagi siin koos partneriga Rainbadrikuga seda tigutorni ja need teisi objekte see kosmiline esteetika, no vot, see ongi niimoodi, et et ta nagu kaks arhitektuuri, et üks on siis selline nende tsentrumite arhitektuur mis siis vahendab sellist kosmilist energiat nagu maa peale ja siis selle ümber tiirleb siis niisugune igapäevaarhitektuur, kus siis inimesed elavad ja söövad ja magavad ja lõbutsevad ja teevad oma igasuguseid toiminguid. Et põhimõtteliselt see ongi nii, et teda nagu ehitis ei pea olema, eks ole, selline tempel või miga antenn. Aga mingisugused mingite vahemaa tagant peavad sellised olema nagu, et ütleme, kui võtab mingisuguse Lasnamäe või Mustamäe, kus on ainult need igavad majad ja ei ole ühtegi antennist, isegi üks suur katlamaja korsten, see muutub seal nagu kirikuks või hotelliks, eks ole, et ja sellest on kahju. Et just sellised ehitised, mis on Need, annavad seda energiat, kui me läheme Roomasse või, või kuskile vanadesse linnadesse, siis on need Kreekas on seal mingisugust Santorini saare peal on iga kolmas maja on tempel, eks ole, või noh, kirik ja et, et see annab nii mõnusa hea tunde. Vaat need ehitised ongi siis need raviva toimega nagu nende plaanides on juba kõik need kuldlõiked sees ja seda võibki öelda, et see on see esteetika, noh samas ei tähenda, et ka tavalises ehitis ja see peaks olema seda ütleme taluhooned, mis on ka tavalised majad, eks ole, Need olid kõik ju omal ajal pandud paika, eks ole, sentsitiivselt ja ja ilmakaarte järgi ja, ja nad on ka spirituaalse ehitised tegelikult kuni sinnamaani võiks olla kõik, mis me inimene teeb, kõik on hingestatud ja kõik on niisugune püha, eks ole, võib-olla kunagi jõuamegi sinna uuesti, eks ole, et aeg on nüüd muutumas ja, ja tõesti, on ta muutuma sellest võib-olla kerge rääkida. Tõesti, et need pühad ehitised tulevad jälle päevakorda ja tuleb päevakorda uuesti kuldlõige, tuleb päevakorda klassika selles mõttes, et, et mis asi see klassika siis on ütleme, klassitsism või? No et arvatakse, et see on mingid stiil, mis kunagi oli ja, ja noh, et näed, et mis meil enam sellest tegelikult klassitsism sisaldab. Klassika sisaldab kuldlõiget ja kuldlõige sisaldab pühade arvu, eks ole, kas p või siis kuldlõike see proportsioon, see 3,1 kuus, üks kaheksa null kolm, kolm üheksa ma ei tea, mis ta seal oli, eks ole, lähedale lõpmatuseni. See on ju tegelikult Ransendentaalne arv, see on pärit mujalt. Kõik see süsteem on pärit mujalt, see ei ole siit pärit. Ja ta on pärit kõrgemalt. Ja selles mõttes me ei saa öelda, et oi, see oli see klassika, seal tuleb jälle tagasi, sest see on see, mis ravib. Aga inimesed tüdinevad sinakad, ma ei tea, mida tegema mingit futurismive. Ja siis jällegi avastatakse, et oi, et on, kõik on paigast nihkunud, kõik on läinud tsentrist eemale, armooniast välja ja siis hakatakse jälle pöördutaks harmoonia poole, eks ole, ja praegu on mingi suur harmoonia poole pöördumine kõige laiemas mõttes. Et inimkond nagu hakkab uuesti, nagu on avastanud, et on, ta on nii palju nii palju igast jama kokku keeranud ja arvataksegi, et universum aitab teda selles, et hästi ette tulede maa peal pöördutakse tagasi harmoonia poole ja selleks on kõik need kuldlõikeseadused ja selleks on ta aga püha geomeetria kuldlõikest. Me võime ka seda öelda, et, et see ei ole ainult joonistamine või joonestamine. Räägimegi kuldlõikest tuleks hea defineerida kuulajale, et mida see kuldlõige siis täpselt kujutame. Kui keegi, noh, kas ma läheksin Marju kuudist, eks ole et tema laul sisaldas kuldlõiget? Ta laulis kuldlõikes, kuidas saab laul sisaldada kuldlõige? Ma ei tea. Ta lihtsalt on, ta on häda, selles on nii tugev nagu looja looja hääl. Selles on harmoonia ja selles on kosmiline niukene, noh, sest kuulge, ma ei saagi, seda ei saagi. Ma võin tähtsa näoga tuua mingisuguse pühaga meetroopiku ja räägi, näidata neid skeeme ja, ja ma pean ka siia joonistada skeeme siin 100 tükki, aga sellest on vähe kasu. Sest ta on tegelikult, ta on kõrgem energia, tan transenditaalne, ta on pärit mujalt. Ta on pärit teispoolsusest. Kuldlõike puhul võib, võib rääkida, nüüd võtame näiteks mulle meeldib see Trumaalo Mercy seedeki nagu otse sama elulillesaladuse, mis siin praegu on hästi populaarne raamat. Kasvõi seal on näiteks Temase niukene trakteering, noh mis on ka teistel. Näiteks niimoodi, et oli kunagi tühjus ja oli ainult vaim looja nagu punktina ja ei olnud mitte midagi, mitte mitte kuskil. Ja looja saatis oma vektorid välja, siis saatis ette taha kõrvale üles-alla ja tekkis niisugune esimene niisugune informatsiooni energia pallikene. Siis liikus looja selle palliserva ja tekkis teine pall ja nende pallide vahele Teksuga Ameerika jalgpallikujuline nagu niukene kujund, mis on nagu peesika piskis, tema nimetus on, eks ole, ja see noh, öeldakse esimene päev ja tekkis esimene päev, tekkis valguse Seeweesika piskis, ongi valgus ja ütleme, tema pikkuse-laiuse suhe võis kilu kuldlõiget, eks ole, tähistada ja siis loojalikus sinna kahe ringi kokkusaamise punkti. Tekkis kolmas ring. Kolmas päev tekkis neljas päev, tekkis viies päev, tekkis kuues päev, nii et ta nagu tekkis kuus sellist toredat nagu kera. Ja nüüd, mis on huvitav, nende kerade tsentrumite moodustavad omavahel kuubi. Nii et, et siin on ka nüüd kohe fikseeritud nagu naisprintsiipe mees printsiip, et ütlemise ruut ja kuup tähistab meest ja see ümar täidab naist, eks ole. Ja siit edasi, kui veel joonistada, tekib see elu lill, lase suurem kujund, eks ole, mis, mis, mis olekski nagu baasmudel kogu reaalsusele. Et sisuliselt kui hakata siin neid asju ühendama ja siin tekivad kõik proportsioonid, kõik kõik need baase kujundid, millega on siis loodud kas või DNA või, või, või, või kõik, kõik olemasolev. Mulle meeldivad sellised arutlused nagu ja, ja kuldõige on, noh, siit juba geomeetriliselt juba kirjeldavad dada, võtame kõige lihtsama, eks ole, ruut ruudu diagonaal ja kui see nüüd, kui ta muutada raadiuseks diagonaal jagandada siia maha raadio sõna, eks ole, siis tekkiva rodu ringi kombinatsioon. Ja ongi, eks ole, see pikem lõik ja seal vähem lõikumise alla tekib. A ja B nende suhe ongi kuldlõikeline, eks ole. A jagada p võrdub üks, kuus, üks, kaheksa, null kolm kolm üheksa ma ei tea, mis ta siin on, eks ole, niimoodi ta läheb siit. Ja see, see on see lõputu arv. Katsu ette kujutada, et üks armun lõputu. See näitabki, et me ei saa kuldlõiget defineerida. Kui miski on lõpmatu, siis ta ongi juba ta ongi pärit juba kõiksusest, et selles on selle asja suurus, sest ma olen rääkinud ka maadel väikse kõrvalpõike. Ma olen. Ma olen mujal rääkinud, ühineda lõpmatusega, see on, see on kõige suurem asi, mis üldse näiteks ma sõidan autoga ja ma tunnen ma lõpmatus osa. Ma olen lõpmatusega seotud. See on kõige suurem õnn. Sellest võib veel hiljem rääkida, nii et seesama kuld, õige, see on pärase teema poeetidele ja paras teema sinna kunstnikele, muusikutele ma ei tea, kellele seest ja noh, eriti muidugi vaimsetele inimestele ja isadele õpetajatele, sest see on, see on midagi, mis, mis, mida ei saa teaduslikult seletada, võib terveid raamatuid on kirjutatud sellest, aga ta kahjuks nad on. Noh, mul on üks raamat. Ma olen mitu secret Jometreid kavala näoga, mingisugune inglise seal mingisugune pagan teab, kes ta on, mingi vabamüürlane on seal peal ja tema kokku joonistad selle kõik ja terve elu uurinud seda. Aga ma panen käe peale ja ma katsun seda energeetikat ja seal ei ole üldse, ei ole midagi erilist. Et üldse tegelikult siinkohal tulebki öelda, et ei tasu väga muukida neid, need jumala niukseid asju, et väga igasugustesse geomeetritesse oma nina toppida ei ole, sest sest seda, kui on vaja jah, kui templiteid, kui on vaja midagi siis antakse paluda paluda kõrgemalt ja antakse need need saladused. Aga ainult tegeleda selle muukimisega ja kirjutada need kokku ja, ja, ja siis võib lihtsalt hulluks minna ja muud midagi vett ja, või teha midagi juba musta maagiaga seotud asju, mis tegelikult kasu ei too mitte kellegile. Et selles mõttes ongi nende asjadega niimoodi ja aga praegu mul tuli just see, me hakkasime sellest rääkima, et selle raamatuenergiast ja ja ma räägiksin, võib olla vahele, kuna see, mis, millest me täna siin räägime sinuga. Me räägime energeetikast ja ma räägin oma kogemusest, sest see ongi huvitav. Kui rääkida trantsetentaalsusest asjadest, siis kui inimesed räägivad oma kogemusest, siis hakkab mingi energia liikuma, kui ma räägin seda, et kuskil keegi kirjutas midagi, niisiis ei ole pooltki seda üldse võib-olla midagi, aga ma räägin ühe ühe loo oma kogemusest. Kui ma hakkasin muutuma ja kui ma kõik seltskonnad vahetusid ja kui ma astusin välja, kes sellest maailmast selles võistlevas maailmast ja siis mul kohe looja pakkus nagu mingi uue võimaluse, maksin käima vanglas vabatahtlikuna nagu aitamas hange ja sõltlasi seal ja, ja iga nädal olid seal meil mingisugused üritused ja koosolekud nendega ja. Ma käisin viis aastat seal ja ma sain ise väga palju sellest, ma ei tea, kui palju vangid sealt kindlat said ka nemad, vähemalt mõned nii mõnigi on, isegi on asja saanud siin ja täitsa teise elu peale läinud, kellega magan, siiamaani suhtlen ja üks huvitav asi oli seal vanglas. Need, vangid tahtis kätt suruda, tulid pärast jälle. Ja ma vaatasin, mis asi see on, et käes on nagu, et kas mõnel on nagu oleks mingisuguse ainega koos, et tahaks valus hakkas Kulas nõgesepõõsasse käed käe pistnud või mingisugust veel mõtlesin, et mis pagana mingisugune värk, ma ei saanud aru sellest. Ja siis läks veel aega mööda ja ma sain järsku aru, et mu käsi tunneb energiat. Et noh, igal ühel on see erinev, mõni tunneb nii, mõni naa, aga noh, olles ilmselt hea joonistaja ja see käsi on võib-olla kõige tundlikum ja läbi käe, ma sain nagu inimeste energeetilise mudeli. Mul oli pilt selge, kes ta on, mis ta on, mis, mis jama on kokku keeranud. Kas ta terve kastan haiged sõnaga kuidagi Lõmm magesõnaga nihukene, noh, sellised selline huvitav asi tekkis ja see oli algul ma pean teadlikult ei tea, aga hiljem maksin ja siiamaani ma ma katsun, vaadati täitsa tore mees, katsuta kätt naerimees mõni või järsku on, seal on energeetika, sa näed seda pinget, seda, kas käsi on kuiv või veel midagi ja, ja ongi inimesest pea näha, tal on asjad niimoodi. Vahel satud mõne inimese peale, kes seal issand jumal, kui hea ja korrasta energia on jaajaa. Ja vot sellised asjad on, on nii, et seal on kõik selle noh, minul selle uue elu nagu noh, siin võib eile veel rääkida igasuguseid põnevaid asju ütelda, et järsku on juhtunud niimoodi, et et ma olin juba üle 50, kui, kui me kõik see muutus, juhtus muga ja järsku. Aga noh, ajaloos on, teisi ka, on näiteks Luigaanil on praktiliselt sama asi olnud, ta oli ka üle 50, kui ta hakkas, juhtus, ema suri, ära Öeldakse. Kui ema sureb, siis poegadel võib ka midagi minule sama asi. Täpselt samal aastal see minu plõks käis kui ema surija. Ja siis hakkavad imed juhtuma ja sekaani, võtame Luigaani, vaatame tema plaane, mis enne olid. Ta on alati olnud hea joonistaja ja, aga, aga see, mis pärast seda plõksu juhtus. Absoluutselt teine need plaanid, need, kõik see, see, see on nii, et tekib niuke erutus, kui sa neid inimesed käivad mööda tema maju. Nad on, nad on nagu arust ära, nad on nii õnnelikud ja, ja üks vinge naisluuletaja seal kuskil eelis seal kunstikeskused jooksis treppide pärast üles-alla ja, ja ta oli nii vägev ja, ja ühesõnaga, et, et kaanil nagu hakkas mingisugune kõik see ja mul on midagi, noh, ma ei tea, midagi on ka nagu juhtunud, et just, et see, mis on nüüd, et see on väga hilja, noh, suhteliselt, aga, aga aga noh, nii ta käib lihtsalt ja mõni on juba algusest peale valmis. Ma ei tea, kas on, vist ei ole. Kahe kuuled, käimas on saade hallo, kosmos ja minu tänaseks külaliseks on arhitekt Villem Künnapu üks mainekamad Eesti arhitekte, kes koos kolleeg Ain Padriku ka on toonud oma filosoofilise arhitektuuripildiga linnadesse. Nende töös tuntumad ja silmatorkavamad on ilmselt Tallinnas sihvakas Radisson Dell alati vastakaid reaktsioone tekitab Viru keskus, metodisti kirik, kolme torni maja, Narva maantee endine EVEA pangamaja, suurepärane tikutorn, Tartus budistlik keskus, jälgimäel ümartempel, Tallinna vanglas hukkunud politseinike mälestusmärk, Mäo teeristil ja paljud teised ehitised. Lisaks mitmeid eramuid ja väikevorme, millest enamus on leidnud koha Eesti arhitektuuriajaloos. Vileen Künnap on palju reisinud, uurinud tuupade templite ehitust Aasias, osalenud Veneetsia biennaalil. Tema projektid on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. Näiteks kaheksakümnendatel Los Angelese linnasüdame planeerimiskonkursil ja viimati Londonis, kus teostus projekt Riverbell ehk jõe Kell Thamesi jõe kaldal sahtudki katedraali ees, mida nüüd saab näha lilleorus. Alates 70.-test on ta olnud osa rühmitusest Tallinna kool, kus koos Leonhard Lapini, Jüri Okase, Ain Padriku ja teistega otsiti võimalusi uuteks arhitektuursete eks väljendusviisideks. Aastatel 2006 2007 oli Künnapu ka Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Vilin Künnap on kirjutanud ka kunstikriitikat raamatuid. Talle meeldib metafüüsiline maalikunst ja eksistentsiaalne filosoofia. Uurides kosmilisi vaimseid teemasid on tema projektidesse siginenud tsentraalse plaaniga elemendid, mis meenutavad sakraalsed arhitektuuri. Meenutan teile, et käimas on ka raamatumäng, kui tahate endale vileen Künnapu viimast päeviku vormis teost, koht, kujund, energia täis pilte, joonistusi ja tekste aastatest 2001 2010 siis mingi Hallo kosmose Facebook'i lehel aadressil Facebook punkt com kaldkriips hallo, kosmos ja kirjutage sinna raamatu mängu alla oma kogemusest mõne erilise ehitisega, mille energia on teile kuidagi väga võimsalt mõjunud. Nagu teate, saate kõiki varasemaid saateid järelkuulata ja alla laadida raadio kahe kodulehelt R2. Ee kaldkriips hallo kosmos, kus asub ka foorum oma mõtete avaldamiseks. Rääkisime vileeniga tema teekonnast looja tunnetamiseni ja spirituaalse arhitektuuri jõudmisest templitest, jääst, ubadest, nende energiast, kosmilisest Est, eetikast ja kuldlõikest ning nüüd sealt jätkamegi. Enne aga kuulame saatekülalise suurt lemmikut Marju kuuti ja tema lugu, kaks kuukiirt. Kui me räägime pühast geomeetriast, siis üks võimsamaid kujundeid on püramiid, eriti selline püramiid, mis siis baseerub kiisaplatool asuvas suure püramiidi mõõtmetel. Püramiidi on uuritud, sellega katsetatud igatpidi, mis sina sellest kujundist arvavad, mis on tema vägi? Suur püramiid on niukene, värav lubas, milline niisugune värav ja väga oluline. Just see suur püramiid on jah, et tema on väga tähtis portaal ühisvälja või, või kosmosesse ja ja noh, temal on veel see kuninga kamber seal, et seal muidugi mingi väga eriline koht. Et üks hea lugu on selle kohta meenuvad Napolion, kui ta külastas Egiptust oma sõjaväega ja siis nagu nagu tema külaskäigud, et ega tavaliselt kaasnes siis hulk lahinguid ja ja nii edasi ja nii edasi. Aga siis ta veetis ühe öö seal selles püramiidis selles kuninga kambris. Et nad tulid tagasi hommikul välja tali nagu vananenud vanemaks saanud, ta oli muutunud kõik vaatasite sõbra teada neid kindraleid, kes nad seal olid tal õied, mis juhtunud on, et ühtegi sõna rääkinud, sellest aga midagi väga olulist juhtus ja prooviti teada saada. Ja siis oli juba niimoodi, et ta lips juba oma surivoodil ja ma ei mäleta, kes ta seal olid ümber siis sõbrad ja ütlesid, et nad võib-olla kuule, räägi nüüd ära ikkagi, et mis, mis sul seal ikka kuninga kambris juhtuski. Mida sa nägid seal. Ja siis ta vaatas korra ja isegi oleks hakanud äärepealt rääkima sellest, aga ütle siis ütled et te nagunii ei usuks seda, ma parem ei räägi. Et tegelikult seal ongi see, et noh, et nii, et see on siiamaani saladus, keegi ei tea, mis nad noh ja, aga ega siis tema ainuke polemine, kellega juhtuvad lihtsalt Nahkuna Tampa portaal siis seal sees lihtsalt, et antakse siis informatsiooni ja seal sees nähakse nagu näoks siis ennast nähakse hoopis teisi asju ja selles mõttes on ta muidugi üks vägev ehitis, ma olen käinud keskmises püramiidis, ma ei ole siis see, kui me käisime siis suur oli kinni mingil põhjusel ja ma oleks tahtnud ka seal just. Ma olen mõõdet seal, kuninga kambrisse tahaks minna ja ega need pühad asjad on, noh, need on neist, ma ei tahagi palju laksutada. Et ma tajun neid ja ja neist või noh, väga palju rääkida. Aga sa mainisid seda Bermuda kolm aken, et jah, et et ju arvatakse, et ka, et seal seal all selle, et kaovad ära laevad ja lennukid ei teadnud, ma ei tea, mis asjad, helikopterid. Et seal on ka mingisugune püramiid seal all ja, ja arvatakse, et et see on siis kadunud Atlantise siis, eks ole, vist põhja läks, et seal on siis üks kompleks ja seal nagu mingi marslaste ehitatud ja tal on midagi valesti. Tal on mingid asjad, on, seal, nad on, tahtsin, marslased olid üldse üks ajakatiivid ja ühesõnaga, et, et seal on midagi sellest siis kui ehitati. Et siis läks nagu maailm Lavormooniast välja ja siis hävines Atlantis ja, ja siiamaani on ühesõnaga on see disharmoonia ja isegi et läbi selle ehitise on tulnud maa peale neid üsna madala arengutasemega hingesid palju ja ühesõnaga noh, asjad on läinud kuidagi sest ära. Ja nüüd arvataksegi, et seesama 2012, mis on nüüd tulemas, et võib juhtuda, et siis mingisugused kõrgemad kosmilised jõud nagu parandavad selle lihtsalt teevad korda selle püramiidi või selle asja, mis seal siis seal põhjas vee põhjas on. Ja siia siis peaks asjad jälle kordama. Ma olen seal nüüd, see on üks teooria, mida ma olen lugenud, noh, kasvõi seal sedasama tron, vaala Melcyseedek, temal on sellest kirjutatud ja kuskil mujal ka. Et nagu mingid kosmilised jõud, samamoodi isegi arvatakse, et see planeet Nibiru, mis läheneb, et seal on mingisugused kõrgemad tegelased, siis, kes meid jälgivad ja aitavad ja, ja võib alati nad, kuna seal planeet tuleb nüüd siia nii lähedale, et siis on neil oleks see käkitegu, see asi seal korda teha. Ringisfääri kera peetakse üheks täiuslikumaks kujundiks Kaweysica piskis eluline kujund baseeruvad ju ringil, et sa kasutad ka viimastel aegadel üsna palju ringi ümarat vormi oma töödes. Räägi võib-olla sellest natuke ringi energia. Ring on niisugune asi, et tegelikult mingil ajal kunstnikud jõuavadki ringi tajumiseni ja noh, inimesed üldse dring ärg avastas, et elu ongi ümmargune, et kõik on ümmargune, et kõik ongi nagu ring, et mul polegi mõtet. Ja tõesti mingil hetkel justkui mul see uus elu pihta hakkas ja ma ringe nagu võttis mulle hoopis teise nagu tähenduse ja jama tajungi ringi koopis kui harmoonia, vanust ja noh, ringikujuline maja või tempel, vaid see on nagu hästi hästi mõnus ja oomega sõitmede indiaanitseremooniaid ja et võtame või sedasama piim, mis on ka praktilised ring, eks ole. Ja keskel on talle kaabel tuli järjepoolkaare kujuline sisse niukene nagu altar ja ja kui vaadata mingisuguse süda, noh, kuskil öösel kella kolme paiku, sa käid tseremoonia sisse ring siis need rütmid, siis trummirütmide, need tseremoonia isikud, see tuli ja kõik see kokku moodustab niukse vägeva kosmilise aparaadi. Et see on seal niuke ülivõimas juba, mis ta, ta on juba universumisse tähe tähendusega. Tema niisugune, no ma olen seda kogenud, malaka sees istunud, aga korra ma vaatasin seda väljapoolt nagu varju täna need inimesed seal servas, eks ole, kõik see ring ja siis seal keskel sa tule, mees, Ma tulega, tema vari ja Janet, kõik vesi, trummid või mis nad seal on ja nende tünn oioi põgenev nihukesed asjad on ikkagi olemas ja ja ringe on vägev asi, ma olen siin nüüd teinud mitmeid ringikujulisi ja mitmed isegi siin Äramutesse natuke proovinud niimoodi. Aga noh, ta rohkem niukse suuremate asjade jaoks võib olla soodne ja mul on üliõpilased proovinud. Aga ma üks mul oli, Kesk-Eestis oli üks üks projekt oli nagu Peetri asulasse, et mul oli niimoodi, et oli keskel oli üks vana kirik sealt kuskilt 13.-st sajandist ja küla on siin ümber tee läheb siit mööda, siin on mingisugused nõukogude aegsed majad, siin on mingisugune see minu tehtud üks kolhoosikeskus ja siin spordi ja kultuurikeskus ja mingi vana koolimaja siin ja ja eramutsine põllud ja vot selline ja ta natuke kuidagi juba väsinud ja rahvas läheb ära ja kuidagi ja siis kohalikud inimesed, keda ma juba tundsin vanast ajast seal, et tuleks midagi siia tekitada, et oleks nagu elu tuleks tagasi ja siis mul tekkis mõte, et võtsin kirikutornist nagu raadiuse poolteist kilomeetreid ja tegin seal ringi ümber ümber selle küla ja siis see oli nagu tee, kus siis sai joosta, jalutada ja nagu seal seal terviserada ja ja istutasime siia nagu projekt, tähendab sellised tammed nagu puudest ringi ja, ja nagu ring niuke ja kirik ringi ja siis tulid siia siis mingisugune roosiaed ja mingi mägi, mingi järveke tekkis siia siis mingi kera või ringikujuline nagu spaa, eks ole, siis olid siin mitmesugused mingid põnevad põnevad ehitised ja mingi kellatorn ja mingi lõkkeplats ja kõik siuksed ja kuidagi elustasime selle ja seal oli täitsa noh, olid kohe olemas inimesed, kes tahtsid sellega edasi minna ja aga noh, ta oli võib-olla natuke kajas teesia. Ja praegu ta ei ole veel kuskile veel eriti jõudnud ja seal. Aga see oli kuidagi hästi tore kirik, eks ole, ja tema ümber ring seal isegi kirikuinimesed natuke, võib-olla ehmatasid ära, no et niimoodi mingi kosmiline energia, kosmiline antenn, eks ole, isegi oli umbes niimoodi, et tuli kiri mulle, et palume mitte kasutada meie kirikut kosmilise antennina ja, ja nii ja naa ja. No aga siis mina ei kasuta midagi, ta on seal seisnud seal antennina juba 1000 aastat peaaegu varsti ja võtame võimes Oleviste kirik, ta on samasugune antenn keset vanalinna ja on ka ring ümber ja on ka tee seal, et see, need on, need vanad skeemid, nad ei ole seotud ei mingisugust teiste võõraste uskuda ega, ega, ega ega siin budismiga või ükskõik millega see on lihtsalt nii kirikutornid on sellised ja ja arhitektid on alati kasutanud neid antennid nende ümber, need ongi, tsentrum võiks alati olnud ja, ja selles mõttes võib-olla ma oma emotsionaalses seal mingisuguses seletuskirjades võib-olla nagu ehmatasin natukene alguses ära, et tõesti, et seal, aga ei tea, võib juhtuda see ikkagi raha taha, et siis hakkas just seal pihta ja aga noh, see on üks näide, kuidas ringi ma kirjeldasin ühte projekti, eks ole, noh kõiki asju on, tasub kirjeldada ja rääkida oma kogemuse läbi mitte nagu noh, et, et kuskile õpikutes loetud, et ring on nüüd niisugune või naasugune. Aga mingil hetkel jah, ma jõudsin selle ringini. Ja Ursula muidugi rääkis ka, et ema tahakski jaamale saada nihukeste ringi, kuurist maja ja noh, tema nüüd on juba läinud teispoolsusesse ära. Et sinna võib selle majadele kuna käituda, aga siin siin nagu ei ole seda enam vaja. Aga ringil on muidugi jah, erakordne tähendus ja ma olen lihtsalt seal kividest ringe teinud ja ja ka mitte enam ringi, aga ma olen näiteks vot meil on see oma meie maja, mis me näeme seal keskel on nagu siseõu. Ja siin ma iga kevadel laota uuesti ümber korjana kivid kokku, et siin on mul niukene ringikujuline. Tegelikult see on siis selline labürint, seal vana indiaani niukene ja see on selline, et tehakse nagu ristristis, nurkades on siin punktid, täpid ja siis kui hakata risti, Neid otsasid punktidega ühendama, niimoodi siis tekibki selline hästi huvitav labürint. Ja juba seda ehitades tuleb mingi kummaliselt hea tunne ja siis ma panen need kivid nagu siia selle kujundi peale niimoodi laon oma iga kevade, teen seda uuesti, siis tuleb nagu energia sisse ja ta on nagu maja kaitse. Kaitse niukene, ehitistan, pisikene, tal on mingi läbimõõt, mul seal mingi poolteist meetrite pole, kui sedagi, ja ta särab, aga siis tuleb ta jälle uuesti teha, sest see vägi kaob ära, kui ta lihtsalt seisab seal keegi jalaga vastu või noh, ta, aga ta peab pühitsema võib-olla isegi veel tihemini tuleks neid asju, niiet oma käega kasvõi mingisugusele oma aeda. Mul on veel üks veel vana puu asukohta, mis on kadunud. Suured rannakivid malaanse ümber nagu selle puu mälestuseks. Ja kuidagi hästi hea tunne on nagu ja. Labürindi kohta öeldakse ju vanas mütoloogias vahet pole, kas tal siis Kreekast või Egiptusest või indiaanlaste mütoloogiast. Et labürint sümboliseeris inimese rasket ja otsingute rohket palverännaku teed, jumalanna. Ja üks tseremoonia ongi nüüd seesama, mis ma joonistasin praegu, hakkad siit sisse minema, ütleme kas oma kujutluses, eks ole. Ja sa kujutad ette, kas loed palvet või mediteerid või lähed vaikselt siia Centrumi juurde. Labürint, labürinti jõuad siia, Sa oled nagu noh, nagu emaüsas. Sa nagu sünniti ümber ja puhastununa hakkad tagasi tulema, et oled siit vaikselt tagasi niimoodi mööda seda teekonda ja kujutan seda kõike ette. Ja tuleb välja, sa oled, noh, sa oled energeetiliselt läinud kõrgemale astmele või sa oled puhastanud, et see on puhastamiseks väga hea harjutus. Et lihtsalt juba see tema ehitamine, selle ehitamine sellega saab juba, noh, see on hästi lihtne, tegelikult sellega saab hästi ja mõnel veel kuju mõttes seda läbida. Siis on see ka väga, väga hea harjutus ja ei noh, see on ka keerulisemaid, eks ole, keerulisemad labürint kus seal veel risti siin servades on tarbel niuksed, niuksed, hell tähed ja, ja siis on need punktid. Nii et seal on see seitsmeastmeline, kui need ühendada, siis tuleb see kuulus seitsmeastmeline labürint mis on ka paljudes kirikutes ja paljudes templites ja juba Egiptuses on ta juba juba. Ja see on ka väga-väga tugeva energiaga märk ja, ja need on lihtsad asjad, mida kividest teha ja mida võib joonistada ja mis on, et tegelikult neid asju natukene niimoodi kasutada oma igapäevaelus pole üldse paha, kui juhul, kui tunnetad seda, noh, ma jõudsin mingi hetkeni ja kunagi väga ammu, need asjad ei pakkunud mulle midagi, aga praegu ma juba ühteteist tean. Ja ma neid kasutan. Ta oli nii palju, kui ma tunnen ja kui palju ma tahan, et ma ei lähe hoogu. Oi, peaks esoteerikaga rohkem teiegi lugema midagi veel katsetama. Et niisugune uudishimuga ei tasu väga hoogu minna, aga just mõõdukalt, mõõdukalt ja targad, seda võib teha küll. Üks huvitav ja võimas kujund on spiraal, öeldakse logaritmi line spiraal. Räägi võib-olla selle mõjust ka natuke see niuke looduses tihti esinev. Jah, looduses on ju paljude spiraalseid vorme, on, on, eks ole, siin teokarp ja, ja mingid tuulepöörised ja ja arvatakse, et ka mingisugused pühade ehitiste paiknemine on kanuga spiraalselt kuidagi määratode spiraali kujul see või räägitakse arengust, eks ole, areng spiraalikujuline või või et spiraali niukene motiiv, et seal siis ta sümboliseerib nihukest pimedusest valguse poole nagu liikumist, eks ole. Aga kas on ka nii suur saladus, vaat näiteks tore, nagu me padrikuga seda tegime, seda selle ehitasime juba ära selle suure tigutorni, eks ole, mis on ka kui spiraal, eks ole, ja mis ülemine ots meenutab ju mingisugust tan nagu mingit Paabeli torni või ka mingid väga vanad ja väga salapärast mingid arretüüpset ehitist ja ja siis järsku marssisid, viskad meile sisse ühed ärimehed Iraagist? Soome kaudu, te olete tulnud nii ja naa, nad on juba käinud siin mööda, otsinud mingit arhitekt endale seal mingit elamukompleks midagi ehitada, seal kuskil põhja äras naeratad, juba tüdinud ja väsinud, no et mis siin ikka, võib-olla mingeid, istusid maha seal ja hakkasime rääkima ja näitasime oma asju seal ja järsku nad näkitseda tigutorni. Nad erutasid silmnähtavalt takistada oma keeles midagi hästi kiiresti rääkima. Ja üks, kas te üldse teate, mis on teatel sa seda, et see on ju, see on ju nii püha vorm? Oih, te peaksite tulema meile Iraaki ja hakkama ehitama ja täitsa nii, et need oli nii hämmastav, kuidas nad ja juba oligi, palju pidime sõitma ja juba siis jälle padrikul Indias ei saanud sõita, siis oli veel midagi veel midagi lõbusat, Cablesid ära lihtsalt või ma ei tea. Võib-olla ei olnud aeg küps, lihtsalt seal minu teada käib siiamaani kõva andmine. Aga jah, arvataksegi, et Paabeli torn oli ujuv spiraalne niuke ja nii et on selliseid ehitisi küll palju. Kas selline mõiste nagu Fibonacci jada on seotud spiraaliga? On on, see on ja, ja Talgathanga spiraal, aga ta ei ole kuldlõikeline, ta on seal, nad on üks niisugune teistmoodi. Aga sellega on palju tegeldud ja sellega tegeles Leonardo da Vinci ja ja ta on ka niisuguste baasasjadega baaskujunditega, vaata, huvitav, ma siin mainisin nardot, et tema joonistas, kas selle inimese nüüd, eks ole, kui ta käedre hoidis laiali ja ta joonistas ta ruudu sisse ja siis joonistas taga ringi sisse. Ja kui ta tõmbas veel need keskkohta, need omavahel. Ühesõnaga, et inimene Ta on kõige alus, inimese mõõt on ju kõige alus, mis on universumis ja seesama tegelikult ruut ja ring on tegelikult tekitavad selle kuldlõike ja see tuleb ka inimese proportsioonidest ja et see kõik on niivõrd põnev ja, ja Leonardo oli muidugi see tegelane, kes oli ka niukene mingisugune ajast ees kõvasti ja ta oli ka niisugune mingisugune indigo või kristalli laps, niisugune, kellel olid need võimed suured ja tema nagu uuris neid asju ja, ja ta tegi palju ratas ja, aga noh, praegu tuleb selliseid inimesi tuleb muudkui juurde. Üks väga põnev teooria, millest sama loomingus lähtude on linna akupunktuur. Kuidas teatud ehitistega saab linnaruumi aktiviseerida, nii et energia hakkab liikuma. Räägi palun sellest lähemalt. Kui punktuur on, ju me teame, et ta on, noh, ta on seda traditsioonilise ida või, või Hiina meditsiini, eks ole, idee on ju selles, et inimesel on omad energiakeskused, tšakrad ja kas meil energia siis nagu läbib tuleb inimeste läbi nende keskuste ja kõik ongi energia liikumine, kõik tervis on siis tagatud, kui energia liigub hästi kuskile blokeeringud kohe on mingisugused haigused, mingid jamad ja siis lähed arsti juurde nõelravi, akupunktuuri arsti juurde ja see paneb nõela jälle asjad lähevad korda. Noh ja aga sama on ju ka, ütleme siis võtame noh, maakera kas või maakera, eks ole, oma energia selle võrgustikuga ja on siin ka ju omad energiakeskused, kuskil on mingisugune asi, sest ära siis tehakse siia. Kas üks torn, kas üks tigutorni asi hakkab, kui ma võin võtta mingi väiksem? Aga üks hea näide? Üks üks, üliõpilane tegi ühe projekti, Jõgeva kui inimene, Maria müür oli tema nimi ja tema tegi sellise huvitava projekti. Et Jõgeva pisike, nad on niukene regulaarse plaaniga siis siin keskel on nagu raudtee, see jagab linna nagu kahte esinenud jõgi ja lõikab nagu ära ka. Ja siin on peatelg nagu peatänav ja siis üliõpilane tegigi siia nagu vaatas teda kui inimest, seda käed laiali ja siin oli tema jalad ja ja, ja kõik need ja, ja ja need põhitšakrad ja ta oli avastate südametšakra on just siin raudtee kohal. Ta tegi siia raudtee nagu niukse lendava niukse hõljuva raudtee kohal niukse kroonikujulise rongijaama, mis kohe tõmbas seal muidu energia läks kahele poole laiali Tallinna ja Tartu poole tõmbas kuidagi kokku ja, ja lisaks sellele läbi selle krooni inimesed said liikuda siis ühelt poolt teisele, ta sidus selle linna ära mingi mõnusa kihvti asjaga ja siis ta pani veel siia telkides veel talulisi, mingi kuju ja ja kuskil vist ükski riik ja üleval oli mingi lauluväljaku moodi asi. Ja siis ta pani veel niukseid, noh, akupunktuuri neid punkte veel ja kogu see väikelinnaks elama, see oli nii kihvt ja me sõitsime seda vaatama, kuidas ta seal töötab, veel saime selle linnapeaga kokku seega suure huviga nagu jälgis ja vaatas, et kuidas on võimalik nagu niuksed väikeste nippidega nagu, nagu tekitada hoopis linna teine energeetika. Ja need selle asja nimi ongi linnaakupunktuur, sellega tänapäeval tehakse, tegeldakse veel hästi vähe, et idamaades alles hakatakse selt rääkima ja mõned mõttekaaslased ongi siin. On üks Marco Casagrande, nagu, nagu minu niuke noorem sõber, kes praegu õpetab seal Taiwanis Tamkangi ülikoolis ja temal just tal on mingi uus kool, mille nimeline ruin Academy, eks ole, siis seal ta mingi töötab välja mingeid kolmanda põlvkonna linna ja, ja me oleme seal käinud ja näituse teinud koos ja, ja siin on mitmed teisedki. Sindias on üks arhitekt, kes siin käis üks Cheris peri ja, ja vot see akumbuktuuri asjaga džiitynan sõnaga hakatakse tegelema, see on homne päev. Kui me võtame näiteks Tallinna, kuidas on Tallinna tervis, kuhu siis nii-öelda oleks, vajab nõela panna, ehk mis siis aitaks Tallinna linnapildis kaasa, et energia siin paremini liiguks? No mina olen seda niimoodi kuskil joonistanud, et Tallinn on nagu meenutab kuda plaani vaadata, ta nagu nagu lind, et siin Kopli ja Paljassaare, et need on nagu linnunokad nagu lahti, siis tal lähevad, need tiivad tekivad, siin on tal niukene nagu muna, siin on see Ülemiste järv. Siis on ta saba ja teine tiib, eks ole, juba juba see Viimsi poolsaar, eks ole. Ja meri on siis siin nagu ta ongi, selline natuke niuke närviline linn nagu. Ja noh, eks ole nagu Nokla pärani lahti nagu sööb kogu aeg oma energiat, et jälle midagi juhtub, jällegi inimeste energia kaob jälle ära nagu. Ja siin keskel on veel tema nagu see vanalinn, eks ole, maleva öelnud vahel, et see on nagu siis niukene, tema süda, siis on veel see sadam ja City, eks ole, need on niuksed, noh, et siis üks on nagu siis mõistusse City ja siis sadam on nagu, kui mingisugune siis seksuaalkeskus või erosse. Et need on okei. Aga siis siin vajuvad kuidagi nii, et siin ei ole mitte midagi nagu siin äärde nagu tiibades ja siin nokas pole ka mitte midagi. Tiivad on siis, mis siin on Lasnamägi näiteks ja siin on kõik need mustamäed ja värgid ja et need mäed on siis nagu nojah, mäed ja nõmme ka siin juba. Siit läheb nagu Tartusse, eks ole, see sabatelg ja sisuliselt, et kuidas teda nüüd rahustada, et siin on üks vana niuke hinda tarkus, et kui need samas, et põhielemendid, mis ma nimetasin, see süda, mõistus ja, ja siis Eros nagu need omavahel tasakaalustada, need välja ehitada, nii et nad kõik on tugevad ja siis nende ümber tekitada mingisugused ringid, niuksed, suured need oleksid siis kui võrrelda inimesega, et inimesed, kui need asjad on tasakaalus ja kui ta oskab veel kuutekümmend nelja kunsti. Et siis on inimõnnelik ja ütleme siis ka niimoodi, kui panna siia 64 mingisugust torni, näiteks siia siia niimoodi ehitada konnad siis mingisugused skulptuurid või, või mingid templid või? No praegu tehakse Lasnamäele seda suurt, eks ole, seda õigeusu katedraali, sellised asjad on kõik head, isegi vabrikukorstnad on head, mida muidugi tänapäeval enam ei tehta, aga selliste tornidega saaks selle jaga, seega vete teha neid. Ja selles mõttes see Kalevipoeg on okei, mida siin plaaniti, et see oleks jälle siia vete üks jalaantenn antennid, need on ju ka inimene, antenn. See ongi nagu just mis ma enne rääkisin, et kui pannakse nõelu ja akva energia hakkab nagu nagu armoonilisemalt liikuma ja, ja taastuma kogu aeg ja miks mitte ka siia Ülemiste järve teha üks kuju. Nii et vot selline minul väike nägemuse niukene noh, tallingu lind, eks ole, tore on üldse igasugune kujustamine, sest kui ma, kui ma mõtlen mingit asja kujundina, siis on võimalik seda asja muuta, siis on võimalik selle, selle kujundile siis ka puuda elu sisse ja ja mitte ainult rääkida siis mingite ainult näitajatega mingitel seal teha mingeid tabeleid ja seal mingisuguse, ma ei oska öelda mingisugustel noh, sotsioloogiliselt nagu, aga sellised igasugused poeetiliselt kujundid, nendel on üllatav tavalt suur jõud. Ongi nii, kui ma mõtlen, et lind ja kui ma veel mõtlen, et ta on hea lind, tal hakkab parem, siis ta hakkabki. Niimoodi ongi nende asjadega, et kõik, mida me mõtleme, kas see tuleb, et inimestena me mõttega me saame kõike muuta. Oi, me ei saa midagi teha, me saame kõike teha, kui me ütleme, et meil meil on, meil saab olema hea, Meie linnas saab olema suur harmoonia. Me oleme õnnelikud, siis nii juhtubki. Aga kui me hakkame siin alisema ja üksteise 11 kritiseerima ja üksteisega mitte sõbralikud olema, siis siis mitte midagi head ei juhtu. Nii et kõik on inimeste enda kätes. Kui sa mõtled maailma või Euroopa linnade peale, siis on sul mõni selline lemmiklinn, kus on tõesti hästi liikuv energia. Et linnaakupunktuur toimib hästi. Selles mõttes on muidugi Rooma üks väga hea linn ikkagi, seal on tõesti vaat kui vaadata, kas inimesed seal käivad purskkaevude vanad purskavad, eks ole, või nende vanade roomasammaste või templite panteoni juurest, kus nad on nii õnnelikud, istuvad seal kohvikutes ja nii et seal on korras linna plaan meenutabki muuseas ka kirikut, et seal on ju ka, aga see nagu altariosa ja kõik need löögid seal kolm lööja. Selles mõttes, seal on kõik korras, on tõesti üks, üks üks väga-väga võimas linn aga kala, mitmete tee, noh, Pariis, London, need on, nad on erinevad, eks ole, Pariis oma oma teljega ja oma nende tšakratega ja see on niuke aparaat, niuke energia, seal on, seal on nii võimasse, kõike. Või London, eks ole, vot kus ma nüüd ma tegin seda kella, eks ole, ja see oli pisikene. Ma tegin ka nii-öelda oma väikse aparaadi sinna, siis aga ta oli seotud nii toredasti nende selle suure katedraali ka siis sedasama South Park sonis, adekvaatsed hääldavad Realiga ja sealsamas lähedal oli üle, olid siis kõik näha, oli see Christopher trennise Sand pool ja, ja need mitmed vägevad tornid seal just antennid ja, ja mõtle, kui tore kujutava kunstini sildi all lipu all teha üks kaasaegne antenn ja kirikuinimesed mõistsid seda, see on nii huvitav, aga seda nad aktsepteerisid ja mõistlik, aga Londonis ollakse harjunud sellega ja need kirikuinimesed on harjunud, et võib Harhiteks võibki katsetada ja teha igasuguseid ka ütleme siis kahvli niukseid, vallatusi. Londoni kell praegu on siis lille oruseks. Ta toodi sealt ära Londonist ja, ja nüüd on ta seal linnaarvus nagu looduslikus keskkonnas. Jah, nii et kuulajad saavad minna oma silmaga vaatama ja tunded, mis mõju sellel on? Heleene, mis sul praegu põnevat käsil on, on midagi, mida me peagi kerkimas võime näha või on sul midagi huvitavat tulemas? Ma ei tea, stuupa ade või tornide või antennide teemal. Kogu aeg on midagi, midagi on siin laua peal on neid, neid asju veel, mis alles tekivad meistrid, vara rääkida, mõned niuksed ehitised, kas on ka mingisugust ikkagi ikkagi tahaks, et oleks tal mingisugust keskkonnaga seotud energeetilist midagi mõnusat, kus on inimestel hea olla, mingisugust tõesti oma keskmiku ümber. Aga no need on võib-olla eskiisi staadiumis veel alles, võib-olla nendest rääkida siin on mõni eramu on niisugune päris vahva, sellise ka, kus ma nagu otsin niukseid püsivamaid väärtusi ja ja mõni kunstiprojekt on siin tulemas järgmiseks aastaks, kus saab ka ühte Niukest energia ehitist väikest teha ja. Kui sa vaatad oma töid nüüd, mis sa oled teinud siin just võib-olla viimastel aastatel, eks, või viimastel aegadel, mis siis vastavalt sellele spirituaalsel arhitektuurile, kas sul on mingi oma lemmik ka, mis kohe kuidagi eriti võngub nii jõuliselt? Mina ei tea, ma elan siin ka ju siinsamas käin siit Raua tänavalt, lähen oma sinna kontorisse hommikuti ja ma näen, et siinsamas tuleb talgulised natuke maad välja, siis paistab juba vanad suhteliselt vanades EVEA Pank. Aga millel oli ka mingisugused nagu seal nagu väiksed vihjed juba astmeliselt, see ümar niuke tagasiastumine juba nagu seal 90.-te keskpaik, aga juba oli ka mingisugune nagu väikene eel selle eest ubade maailmale. Ja, või siis radistamis paistab meie ühistaja siin, eks ole, kus on ka üleval niuksed, antenni moodi värk ja ma ma kuidagi hästi suure armastusega vaatan, ma kohe näen, ma tulen välja või see Viru keskus, millest läbi minna, mis on, mis on ka, oli väga keeruline ja raske, palju erinevaid noh, kui seal inimesi ja tahtjaid ja kõiki. Aga ometigi me, meil õnnestus ta ikka kokku punuda mitmed erinevad inimesed huvid ja võimalused ja, ja tekitada sinna siiski sisse niukse päris mõnusa väikese linnakese. Või seesama kolme torni maja, eks ole, mis siit nüüd on ka ma ei oskagi öelda, nad omamoodi, kõik on toredad just, just see, kui on midagi asjas sees, mingisugust sümbolit või mingisugust lugu. Mulle meeldib see sõna lugu, et stoori mul on mingisugune sisemine story ja sest need staarid on tegelikult vägevad, need on kõik kuidagi. Sest mida inimesed teevad kehadena jutustavadki nagu mingisuguseid lugusid ja nagu mul poeg ütleb, et tema pildid on nagu postkaardid, maalid, eks ole, augustiga, iga maal on nagu mingi lugu inimestele mingisugune postkaart, mingisugune hea soov ja niimoodi võivad majadki olla nagu, nagu soovid, eks ole, ja põhiline on ikkagi see, et panna oma headust ja oma armastust sinna teiste inimesi laste vastu, looduse vastu, loomade vastu, mineraalide vastu ja niimoodi. Ma kujutan seda Artuurite. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma siis küsin igalt külaliselt viis standard küsimust. Nii et palun vastuseid järgnevatele küsimustele. Esiteks, mis on elu mõte? Eks ta ikka kogemuste saamine ja õppimine on, need arvatakse ju niimoodi, et, et hinge muidu ei kehastuks keeta, kehastub selleks et areneda ja kehas on lihtsalt võimalik areneda kiiremini. Et sellepärast ongi, see on lihtsalt, see on vajalik, isegi paela tundub arusaamatu. Aga ta tuleb läbida, sõelu tuleb läbida, meil pole valikut ja tuleb oma raskustest üle saada ja ja jah, just läbi elu ongi läbimiseks ongi tema mõte. Mis juhtub aastal 2012? Siin me enne rääkisime ka sellest, et et ilmselt toimub kumbki noh, praegu on juba toimumas, on tunda ju toimub nagu inimteadvuse niukene sageduse ja vibratsiooni nagu tõus, väga tugev tõus, eks ole, ja asjad hakkavad paremaks minema sinna. Nii et selles mõttes võib ka toimuda läbi mingite teatavate raskuste või protsessida, aga, aga põhimõtteliselt on, on see asi pihta hakanud. See. Ma olen mina, olen hästi optimistlik selles suhtes. Sina mingeid apokalüptilise õudusstsenaariumeid ei karda. Ei, no mingit apokalüpsist kindlasti ei tule, aga suured muutused võivadki tulla ja, ja, ja need suured moodsad on seototki selle muutumisega, just inimene, inimkond, aga see kõik läheb paremuse poole ja, ja võin öelda, mis soovitajanud mina olen. Mida parem olla, mida rohkem teisi inimesi aidata? Oma isekust, kuidas öelda, mitte mitte olla kriitiline ja vot niimoodi saab läbida seda, seda just headusega südames, siis läheb kõik hästi. Aga kui on nihukest negatiivset asja, siis võivad suured jamad juhtuda. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Mis asi on õnn on ühendus loojaga, see on kõige suurem, midagi vägevamat võimsamat pole, kui, kui ühendus jumalaga seal on kõige suurem, kõige parem tunne. Ja selleks, et seda noh tunda paremini, tuleb lihtsalt pilk enda sisse pöörata mitte liiga palju väljapoole ja elada välja ja arvata, et kõik on väljapoole, midagi on vaja seal kangesti vaadata või muuta või aga lihtsalt tunda ennast enda seespool seda valgust ja, ja see ongi kõige suurem õnn olla harmoonias ja tajuda, tajuda loojat. Kui sulle antakse ülesanne teritada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Mina ütleks neile tere tulemast. Sest kõik on tegelikult looja, looja kätes ja, ja, ja, ja karta pole vaja kedagi, et kui on ette nähtud mingi mingi kohtumine mis kõik, kellega teiste tsivilisatsioonidega, siis ja kui olla ise positiivne ja armastav, siis kõik asi läheb, kõik läheb hästi. Aga kartmine, see võib tekitada juba juba mingisugust, noh, midagi ebasoovitavat. Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida? Võib-olla ma isegi ei soovita midagi uurida, kangesti või lugeda seda inimesed nagunii see teevad ja, ja igaüks tunde järgi, aga mida ma võiks soovitada seal meie kogemus siin koos pojaga augustiga Me olime Indias ja üks India kunstnik õpetas meid, et joonista iga päev 10 mingit väikest eesti hiired, joonistust ja sellega saavutatav niukse õnnetunde läbi hästi kiiresti, ükskõik kas nägu või mingisugust trahvi. Näed siin mingisugust lille või mingisugust maja või mälu järgi. Et see on nagu meditatsiooni eest, et sa lähed nagu kuidagi läbi selle läbi selle joonistuse, mingisse ma ei oska seisundisse või, või ühisvälja. Ja ma olen avastanud, see on hästi tore, et selline ma olen hakanud palju rohkem sõdima ja näiteks üks niisugune õnnestunud väike sodi see võib teha hea tunde terveks päevaks. Hea meeleolu. Sa oled hakanud viimasel ajal ka akvarell lima, nagu sa ütled. Jah, ma, ma olen kunagi tegin, kui ma olin teisel kursusel, et siis ma leidsin paar akvarelli ja need ei olnudki nii hullud, päris pole viga, olid, aga siis ma olen 40 aastat või ma ei tea, kui kaua ma ei, ma ei teinud ja nüüd sant uriinis, järsku käisime abikaasaga seal ja avastasin järsku, et et kui mõnusa seda teha ja kui kuidagi, kui kergesti see kõike ja, ja noh, see tekitab ka nii ja see käib ka ruttu see, mingisugune ma ei tea, 20 minutit või okei, pool tundi. Nii et selline oma käega midagi teha ja ei tasu karta, et oi, ei tule välja või igalühel tuleb välja isegi see, kui ta natuke naljakas või lapsed kõik lapsed joonistavad ja pärast järsku ei tehta, et tasuks sõdida. Suur tänu sulle, vileen Künnapu ja muidugi suured tänud teile, kallid raadiokuulajad. Meenutan, et võite saada endale viljangi nupud väga toreda ja huvitava raamatu koht, kujund, energia valitud tekste aastatest 2001 2010. See on niisugune mõnus päeviku vormis piltide illustratsioonidega teos, et selleks, et seda endale võita, kui teile fortuuna naeratab, mingi palun hallo kosmosevestlust Oki lehele aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo kosmos. Ja kirjutage sinna raamatu mängu alla oma kogemusest, milline on teie arvates erilise energiaga ja sellise huvitava energiaga tõeliselt harmooniline võimas ehitis, kas meil või mujal midagi, mida te olete näinud, kus sa oled käinud ja mida olete kogenud, mis siis tõeliselt mõjus. Sinnasamasse Facebooki lehele on oodatud ka teie enda põnevad ja huvitavad leiud, mis saateteemadega haakuvad ja teistelegi võiks huvi pakkuda. Kõiki hallo Kosmose saateid saate mõnusalt internetist järele kuulata ja ka alla laadida ja poodcastida. Raadio kahe kodulehelt R2 poee kaldkriips hallo, kosmos, arhiivinupu alt või siis podcasti alt. Seal asub ka foorum, mis ootab teie tagasisidet. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel. Kell kaks raadio kaks. Seniks aga olge ühenduses. Meie aladel