Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja. Nädal hakkab jälle lõppema ja kahjuks tuleb öelda, et nädala teine pool kujunes ülimalt loogiliseks ja muidugi oli meil loomulikult plaanis alustada saadet valimistulemuste analüüsiga, kuid looduskatastroofi, Jaapanist korrektiive ja tuletab meelde looduse vastu on inimene ikkagi sageli võimetu. Tänased rahva teenreid on Sulev Vedler Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ja head kolleegid. Kas ja öelda, et selle eilse looduskatastroofiga tuletati meile meelde, kes me oleme? Ilmselt küll jah, Nicole, vallasin surelikud maailmas ja loodusjõudude küüsis. Aga see, see üritusel kuidagi natukene teistsugune, kui sageli me oleme selliseid maavärinaid ja tsunamisid harjunud nägema, see oli suuresti ka selline teleshow. Ma ise istusin eile tükk aega kohe mitu tundi televiisori taga ja vaatasin ahnelt neid pilte korduvalt ja korduvalt, mida me nägime ja ootasin, et missugused on järjekordsed uudised ja kui hommikul ülesse tulin panin esimese asjana aga teleka käima, et vaadata, mis nüüd on saanud ja samamoodi ma ootan kogu aeg sealt uudiseid sealt teiselt poolt maakera. Jah, tegemist oli nagu klassikalise sellise katastroof filmiga katastroofi kaadritega. Et isegi Hollywoodi kõige nupukam režissööri ei suudaks sellist filmi välja mõelda, mis need elu ise pakkus, aga mis on nagu märkimisväärne selle, selle Jaapanit tabanud maavärina puhul on see, et hoolimata sellest, et maavärin oli üks võimsamaid üldse, mis mis maakera on raputanud, olid need tagajärjed. Need halvad tagajärjed olid ikka suhteliselt väikesed. Praegustel andmetel, kui ma ei eksi, siis kas 400 ametlikult vist hukkunut on, on nagu üles märgitud. Ja eilses intervjuus ma vaatasin, kui Tedi Jaapaniga otselülitust AK-s, siis siis keegi eestlane kommenteerib seda asja niimoodi, et jaapanlased kasutasid seda juba ammu, et käikse kärakas ära, nad olid selleks kõik valmis. Et noh, jumal tänatud, täna käis, eks ole. Et võrreldes nüüd nende maavärinat, aga mis näiteks on olnud Haitil siin viimane, kus ikka olid ikka sajad tuhanded hukkunud Indoneesias ja Indoneesia samamoodi, siis Jaapan on, oli ikka ja on väga hästi sellisteks katastroofidest katastroofiks ette valmistatud. Nojah, seal on majad juba ehitatud sellise arhitektuuriga arvestades nad peavad kõikuma, nad peavad vastu pidama maavärisemised, mida haidil täiesti selgelt ei tehtud. Inimesed jäid seal lihtsalt lõksu. Teine asi on see, et vaikse ookeani riikide ääres pärast seda Indoneesia katastroofi on ja ikkagi väga edasiarendatud tsunamihoiatussüsteeme. Krossi treenib, tööle pannakse sulle teatatakse, et midagi tuleb siis mõistlik inimene, kui ta saab, siis ta üritab eest ära põgeneda. Lööge, kui sa oled reisirongis, laine pühib su lihtsalt minema, aga sa ei saa mitte midagi teha. Ja väga selline, noh, ütleme selle kurva mängu juures oli üks õnnelikumaid hetki, oli see, kui üks reisilaev, lõbuside laev justkui oleks kaduma ja lõpuks leiti, et kõik on terved, siis hakkan, mina ohkasin kergendatult, et see suur teleshow, mis, milleks kujunes see üritus, see panigi sind nagu kaasa elama tuksuma samas rütmis nagu jaapanlased. Et ma mõtlen, et eelmisel aastal näiteks oli ja väga suured tulvaveed olid Pakistanis. Seal hukkus meeletult inimesi tunduvalt rohkem kui Jaapanis, aga meie elan neile kaasa sellepärast et seal puudus telepilt. See oli hoopis teistsugune ühiskond. Jaapanisse Me suudame kuidagi rohkem nagu sulandada. Aga ma väidan seda, et see mõjutab meie elu tegelikult oluliselt rohkem kui võib-olla sellised natukene vähem arenenud piirkondade looduskatastroofide põhjus on näiteks selles, et kui me vaatasime, mitmed rafineerimistehased läksid põlema, siis nafta hind kukkus selle peale kohe paar protsenti, et see tõenäoliselt ei, ei oma väga pikaajalist mõju, aga ometigi mingisugune tõmbamisest kukkus, kukkus tagant ära ja, ja põhjus lihtsalt selles, et rafineerimistehased ei vajanud enam naftat, aga, aga samamoodi, mis võib juhtuda nüüd selle, selle suure katastroofi tagajärjel on see, et, et surve intressi intresside tõusule tuleb küll ilmselgelt kaasa, sellepärast et Jaapanil on vaja nad purustatud piirkonnad üles ehitada, siis on neil vaja tõenäoliselt võtta ka laenu, sest siiamaani on Jaapan lubanud osta probleemsete Euroopa Liidu riikide võlakirju. Nüüd nad seda enam endale lubada ei saa ja peab hoopiski ise laenu võtma. Ehk siis riik, kes varem tuli ja pakkus laenu, tuleb isanud turule konkureerima ja, ja mis see endaga kaasa toob, see tähendab seda, et intressid hakkavad tõusma ehk siis tegelikult selgelt Euroopa Liidu liikmesriikides Euroopa liidus võib see kajastuda intresside tõusu näol, et see on üks väga selge mõju, mis sellega kaasneb, noh, rääkimata siis sellest, et võib-olla need, kes ostavad siin Jaapani autosid, peavad arvestama oluliselt pikemate järjekordadega, sellepärast et vahepeal on lihtsalt kasvõi näiteks Toyota autotehased saanud tõsise hoobi, kuus tehast on, on rivist välja langenud. Et neid asju ma jällegi ei tead. See sõltub sellest, kus need masinaid kokku pannakse, kus mingeid juppe valmistatakse, osa masinaid tehakse tõesti kohapeal jaapanis osalesin tahaks kokku ka näiteks Euroopas juba maksude pärast seda mõttekas Euroopas kokku panna. Ja me ei tea, missugused jupi infrastruktuurist on näiteks vigastada saanud või vigu kaua mingi tehas peab olema kinni või äkki selgub, et seal on mingi väga haruldane tehas, on viga saanud, mis, millest sõltub pool maailma näiteks mingite komponentide asi. Me ei tea. Me lihtsalt seda ja saksa näiteks gaseerunud, kui Pakistanis juhtub midagi suurt, sest see mõjutab meid samamoodi, sellepärast seal toodetakse väga palju vilja. Ja see tõmbab millelegi toiduhindu üles, kui, kui seal on näiteks üleujutuse. Meil on samamoodi, kui jällegi oli üks suur telešõu oli selle aasta alguses oli Austraalia üleujutused. Teadsime, et nüüd hakkab seal sadama ja siis kohe varsti tuleb jõgi, mis hakkab üle kallaste ajama, siis ta tõusis, inimesed evakueerida. Vaatasime seda hommikul ja õhtul ja ja tegelikult see annab viljahinnas tunda meile. Ja meie kodused leiva-saiatooted hakkavad mingil hetkel lihtsalt kallinevad. Jah, kui Tšiili kaevurite päästmist näidata, siis oli täpselt samasugune telešõu, aga, aga sellest õnnetusjuhtumist ei sõltunud maailmas küll midagi. Ükski hind ei tõusnud ega langenud, eks ole. Aga mis Jaapani puhul on veel huvitav, mis kõik KIKi ärevusega sunnib jaapani peale vaatama, on see tuumajaamade küsimus. Ja just meie saadet uudistes akadeemik Anto Raukas rääkis päris põnevalt sellest, millisel tasemel on tänapäeva tuumajaamad. Et panin hoolimata sellest, et seal mitu tuumajaama on kahjustatud, siis ei saa juhtuda midagi säärast. Ilmselt nagu oli Tšernobõlis. Kujutage pilti, kui näiteks Venemaa tuumapiirkonna tabab sarnane maavärin, mis siis võiks juhtuda? Seda ei tahaks nagu ettegi kujutada, õieti. Samas keskkonnakaitsjad on ühe uue argumendi leidnud selle Jaapani maavärina ja Fukushima tuumajaama õnnetuse näol, et tõenäoliselt argumenteerida, miks ei oleks mõistlik tuumajaama ehitada ka näiteks kas või Eestisse, sellepärast et kui siin uudisteski kõlased tuumajaamas sees on radiatsioonitase tõusnud tõusnud ikkagi 1000 korda üle normi, siis seda on ikkagi väga-väga palju. Siin on vist erinevus on see, et Eestis ei ole lähemas tulevikus vis täheldada maavärinaid. Siin on, meil maa, väriseb ikka kogu aeg väriseb, mina olen ka tundnud, et maavärinate lihtsalt nii väikesed, need ei mõjuta selle noh, kolm palli näiteks, mõnikord juhtub meil Osmussaare juures vist kunagi isegi pallin, aga need on nii pisikesed. Ei pane neid tähele ja need ei mõjuta mitte midagi. Aga noh, maavärin, tal on ka see asi, et need pallid hüppavad hüppeliselt ikka kohe. Seegi maavärin oli 1000 korda võimsam kui Haydia. Samas ega maavärin ei tekitanudki ju nii palju kahju, et see tsunami tekitas oluliselt suuremat kahju. Rannikupiirkonnad on ikka väga tõsiselt räsida saanud. Aga see on kombinatsioon, eks, et ühest küljest maavärin rikub sul mingid asjad ära, sa ei saa, näiteks kui teed on ära lagunenud selle tõttu, siis sa ei saa ka põgeneda nii hästi, siis tuleb veel vesi peale. Kusjuures sellel veel on meil kaks efekti, üks on see, et kui ta selle peale tungib, siis ta purustab, siis ta pärast hakkab kogu seda sodi tagasi tõmbama. Aga kui sa oled pääsenud oma arust sele vee käest, vaatad, et nüüd ma jäin ellu, siis ta võib sind ikkagi tagasi mühkide merre viia. Ja see on ikka väga, väga jube. Ja ma mõtlen, kui hea on elada Eestimaal. Tänagi hommikul ütlesid selle lõpuks välja. No anna, võiksime ikkagi olla õnnelik, siin kirume küll oma ilmuma, võtame nüüd pool aastat sellised püsivalt halb suusailm. Aga tegelikult on siin fantastiliselt hea elada. Nii et maksimaalne, millega meie võime hakkama saada, on Pärnu üleval. Nii aga tuleme siis meie koduste probleemide või, või siis ka selle olukorra nii-öelda pigem nagu meeldiva olukorra juurde ja püüaksin arutleda seda situatsiooni, mis meil siin Eestis on, et et riigikogu valimistulemused nõuavad jätkuvat analüüs ja mingisugust maavärinat ja tsunamit me nädal tagasi küll ei näinud, et laias laastus läks ju nii, nagu ennustati, et kui siin vaadata ka kõikvõimalikke ennustus tulemusi, siis need näitasid suuremalt jaolt trendi ja EMORi küsitlus, mida on läbi aastate peetud üheks täpsemaks oli, oli üsna ligilähedane selle tulemusega, mida me pühapäeval nägime. Ja, ja ma arvan, et, et need arvamusküsitlused, mille üle siin enne valimisi palju piike murti, ei ei mõjutanud seda valimistulemust tulemust kuigivõrd, et inimesed tegid ikkagi noh, palju teadlikuma valiku, kui, kui, kui selline esialgne hinnang võis. Esialgse hinnangu põhjal võis oletada Kuidas teile tundub? Ma ikka päris nõus sinuga ei ole, et kõik läks ettearvatult ja rahulikult, minu meelest toimus ikkagi nende valimistega seoses Eesti poliitilisel maastikul üks väikene maavärin, ma ei tea, mitu palli see võis olla kolm või, või neli. Ma mõtlen siin seda. Ta sisuliselt need valimised pühkisid ju meie poliitiliselt kaardilt ära kaks erakonda. Rahvaliidu ja rohelised, kes parlamenti ei pääsenud ja väga ebaselge on see, mis nendest erakondadest. Aga Peeter, need erakonnad olid juba enne valimisi ennast tegelikult poliitiliselt kaardilt seda küll mis on, kui sa teed aasta enne valimisi sellist jama nagu rahvaliit nõus, nõus või, või ka nagu rohelised suutsid seda teha, siis on äärmiselt keeruline tagasi tulla ja antud juhul mis puudutab rohelisi, siis mina isiklikult olen küll seisukohal, et nendele vabatmeestele ja nendele juhtivatele vabad meestel ei ole küll mitte midagi heita, sest sest nende valimistulemus oli ikkagi nagu igati igati esinduslik Eerik-Niiles Krossi 3579-st häälest alates, aga samas kui kõrvale panna nagu rahvaliitlase või, või roheliste endi erakonna liikmete tulemused, siis need on praktiliselt olematud, vaid erakonna esimees või, või esimene eestkõneleja Lotman on teinud noh, nii-öelda enam-vähem rahuldava kolm miinus tulemuse, teised ei saavutanud isegi seda, et, et siin siin tegelikult on, on ikkagi need erakonnad ise selles süüdi, et nad on iseennast ära. Lauri, ma olen sinuga täiesti nõus, aga fakt on see, et enne kuuendat märtsi oli Riigikogus kuue inimesega esindatud rahvaliit ja kuuega rohelised ja pärast kuuendat märtsi neid enam seal ei ole. See fakt. Ja meil on kolmandik erakondadest on parlamendist lihtsalt kadunud ja omaette küsimus on, mis neist edasi saab. Roheline liikumine on kindlasti selline, mis mis jätkab, mis vormis, see on omaette küsimus, kui rohelise mõtteviisi ja sellise ökoloogia austajaid on Eestis väga palju. Seal on väga palju võimalusi, nad jätkavad näiteks samasuguseid parteina, nad kuidagi lagunevad, nad hakkavad agressiivsemalt tegutsema, võtad mingi kriinbissiliku vormi aga hoopis teine asi, mis saab rahvaliidust. Meil on mitu pisikest parteid, kristlikud demokraadid, näiteks partei nad on aastaid ja aastaid eksisteerinud. Ei ole nad kuhugi jõudnud, aga jätkavad samamoodi. Teine asi on, kui sul on rahvaliit olnud misel. Et nüüd siis eelmistel üle-eelmistel valimistel ikkagi võttis väga-väga suure häälte arvu. See oli, ütleme valitsuspartei ju. Ja siis neli aastat hiljem sisuliselt ei ole teda enam nagu olemaski. Mis selles parteis saab? See on väga, vägagi küsitav. Ja mis saab selle partei valijatest, mis kes traditsiooniliselt on rahvaliidu poolt hääletanud, kes on traditsiooniliselt rahvaliitu kuulunud Rahvaliidul oli ju veel alles hiljuti väga tugev maakondlik võrk ja organisatsioonid. Ja kohalikel valimistel tehti väga häid tulemusi. Kuulge, millest te räägite, endised rahvaliitlased on nende valimiste võitjad, et kui me vaatame, palju endisi rahvaliitlasi on, on uues riigikogus esindatud, siis on neid juba rohkem, kui oli eelmises riigikogu koosseisus rahvaliidul kohti ja kui me vaatame seda, et siin Tarmo Mänd võib tulla sisse veel asendusliikmena, siis on see pilt, pilt nagu endiste rahvaliitlaste poole pealt vaadatuna veelgi selgem. Helgem nende jaoks. Ütleme siis seitse v8 endist rahvaliitlast teiste riigikogus olemas. Aga nad ei ole ju rahvaliidu liikmed ära, nad on teistest parteid. Samamoodi võib öelda ju, et tegelik selle valimisteks tegelikke võitjaid oli ju keskerakondlane, endine keskerakondlane Sven Mikser, eks ole, kas sotside esimees tegi kõva tulemust? Me võime ju hakata jagama IRL-i pooleks, respublikaanid, isamaaliitlased, mida tehakse, eks me teame küll toredaid kampsuni lugusid ja nii edasi, aga küsimus on just see, et mis saab sellest rahvaliidust siiski organisatsioonina nende juhtide valimiste tulemusel nad olid ikkagi naeruväärselt madalad. Et nad ei võtnud mingeid selliseid. Mina julgen küll pakkuda, et rahvaliiduga juhtub lihtsalt see, et ühel hetkel see organisatsioon lõpetab tegevuse ja, ja täpselt samamoodi Koonderakonnaga Rahvaliiduga sidus väga palju ja lihtsalt lahustatakse teistes erakondades ära, et kes läheb IRL-i, kes läheb sotsidesse, kes läheb keskerakonda, kes läheb, Reformi, ongi kõik, ega, ega need tõenäoliselt see nelja valiku vahel. Rahvaliit ka jaguneb. Vaat kui valimisstuudiole Eesti televisioonist, siis sellel hea vaadata seda eesti kaarti, mis värvis Eesti kartuli sealt see mulje, et ta põhimõtteliselt kolme värvel ja maainimesed, keda me oma vaimusilmas võib-olla peale sellist rahvaliidu valijaks ütleme elamus kaardist oli kollane Reformierakond, linnainimesed ehk siis Tallinn, kus Ida-Virumaal, kus, kus on kõigi urbaniseerunud piirdunud, need olid rohelised Amitteraalistamates rohelised vaid Keskerakonna moodi, siis oli veel üks Sakala, mis oli punane ja kommunistlik punane, vaid see on sotside, sotside roosiverre punane. Et maainimesed on ikkagi väga palju hakanud valima Reformierakonda, Reformierakonnast on välja kujunenud tõeline selline, ütleme tõeline rahvaliit, siinset rahvast ühendav partei. Seda näitas küll saali Hästi, aga kui nüüd minna pisut edasi, et meil on riigikogus nüüd neli erakonda ja, ja siin on loomulikult on kritiseeritud seda, et selline maailmavaateline paljusus on saanud kannatada, aga samas on, on, on järjest rohkem kõlanud ka hinnanguid, et tegelikult on nagu äike käinud üle Eesti poliitmaastiku ja selline pigem maailmavaateline määratlus Riigikogus on, on, on toimunud ja, ja seetõttu ka selline maailmavaateline polariseerumine on, on Parlamendis tegelikult aset leidnud, et siin on, siin on räägitud ka selle, selle polariseerumise plussidest, et edaspidi, kui sul on parlamendis neli erakonda ja neil on ikkagi väga selgelt maailmavaatelised seisukohad sõnastatud ja nendest on raske taganeda, et siis edaspidi ka diilitamist Eesti poliitikas hakkab järjest vähem olema, sellepärast et erakonnad lihtsalt ühel hetkel tuleb neil see punane joon ette ja sealt nad üle ei saa minna. Mida vähem sul osapool ja seda raskem on neid kokkuleppeid teha igasuguseid. Lihtsalt seda raskem teha, ütleme eriti mingeid salakokkuleppeid. Kui sellel on kaks osapoolt, siis sellega ongi. Aga see jutt ei puuduta muuseas keskerakonda, sellepärast et Edgar Savisaar juba andis mõista Kalvi taha nagu Reformierakonna väljatõukamine valitsuskoalitsioonist ei jää, tema on nõus nagu tõenäoliselt diilide peale minema küll ja veel. Jah, aga ta ei öelnud seda otsekui tema käest, otse ikka küsiti, et kas ta on nõus selle nimel tagasi astuma, siis ta keeruta, seda ei andnud selget vastust sellele. Nii et ma küll ei kujuta ette, et Edgar Savisaar selle sammudeks Hästi, aga kui me nüüd räägime siin sellest, et pilt on nagu natukene selgem siis selle selgema pildi juures mängivad ikkagi rolli nagu väga mitmed väga mitmed küsimused, et siin kui nädala alguses teatati, et Reformierakond hakkab, alustab konsultatsioone oma koalitsiooni moodustamiseks, siis konsulteerita sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ja ja pärast seda kohtumist kõlas veel natuke aega, häma, aga üsna pea tuli välja, et sellest konsultatsiooni sotsidega ei tulnud mitte midagi välja ja, ja peaasjalikult jäi kõlama ikkagi see, et sotsid olid pannud siis lauale ikkagi oma põhilised valimisratsud, ütelnud, et astmeline tulumaks ja suurem suur suurem tähelepanu sotsiaalpoliitikale on see, mis, mis peaks nende hinnangul kindlasti tulevases koalitsioonileppes olema ja ma saan aru, et sellega kogu see konsulteerimine lõpes Aga kui nad ei oleks seda teinud, siis oleks ju väga mage mulje neist sealt. Pealegi nagunii oli ju teada, et suure tõenäosusega nendega diili ei tehta. Et nad lahkuvad sealt hetkegi sellest sõnast, nad jäävad opositsiooni. Et minu meelest oleks väga väga mage olnud, kui nad ei oleks nende ideedega välja tulnud. Nad vähemalt said näidata, et me proovisime seda kõike teha. Ja teistpidi jällegi ilus žest, kutsud sellise väärika tõusja läbirääkimiste laua taha, sest algusest peale ja Reformierakond kui ka IRL-i öelnud, et nad tahaksid üksteisega valitsusest jätkata ja nii ta lähebki. Et kõnelused käivad. No võrreldes nüüd aastatetaguste aegadega oli mõnevõrra üllatav see, kui, kui kiiresti tegelikult Reformierakond teatas, et sotsidega tegelikult diili ei tule, et tehakse IRL-iga, et varasematest aastatest me mäletame seda, et Reformierakond oskas ikka väga hästi kasutada seda, seda kolmandat jõudu, et survestada seda teist jõudu ehk siis mängida mitme otsaga mänguga. No seda muidugi piiritlemise võimalusi on vähem pärast päris pikk. Aega on seda tehtud, aga nüüd teatati sisuliselt juba teisel päeval, et sotsidega nagu ühisteed ei ole. Minu meelest see on ainult positiivne asi, on selge, ma siin klaarile. No asi asi on klaarin küll, aga samas nii nagu ma ütlesin, see maailmavaateline paljusus on saanud tõsiselt kannatada, et et kui, kui meil on ikkagi olukord, kus meil on neli sellist vana traditsioonilist parteid, kes on riigikogus ja samas on ikkagi seal ütleme 10 15 protsenti valijaid, kelle, kelle seal ei ole parlamenti jõudnud ja, ja kes kes tegelikult on ilmselgelt rahulolematud, et siis siis milliseks prognoosite seda, et üsna pea võiks tekkida mingisugune uus poliitiline jõud, mis võiks hakata kujutama endast tõsiseltvõetavat alternatiivi nendele neljale erakonnale. Oh seda, seda juttu ja selle, seda mõttemäng on tehtud siin juba, ma ei tea 90.-te aastate algusest, et ma mäletan küll neid jutuajamisi ka siin laua taga, et küll oleks tore, kui saaks moodustada niinimetatud mõistlike inimeste erakonna, kus oleksime väga tublid, ausad inimesed. Ja vaatame nüüd neid üksikkandidaate, kes väga häid tulemusi tegid ka vabatmeeste leeris roheliste nimekirjas, siis paneme nagu pandi siin kokku unistuste valitsusi, eks ole, enne valimisi enam, me võime panna unistuste erakonna kokku, siis paneme seal Leo Kunnas ja Eerik-Niiles Kross ja helmed ja et saaksime väga toreda mõistlike inimeste erakonna. Et ma arvan, et selle mõistlike inimeste erakonnaga läheb siis samamoodi nagu kunagi läks Res Publicaga. Mõistlike inimeste erakonnaga see häda meil ei pruugi omavahel sugugi klapp ja just nimelt et nad on omas valdkonnas tunduvad mõistlikud elada, aga me ju ei tea, missugused on nende arvamus, et teistes valdkondades seal nagu spetsialistide valitsus aegagi kes kõik on omas vallas spetsid, aga nad peavad ka kõik omavahel kokku klappima, pead ikkagi mingit ühte poliitikat ajama. Kahjuks see võib väga erinevaks minna, sellepärast. Mulle tundub, et et me ei näe siin lähiajal valitsuses ühtegi nii-öelda spetsialisti, kes oleks parteiväline ikkagi parteid eelistab oma pädevaid liikmeid. Et me noh, Me ei näe Jõksi-sugust inimest näiteks tõenäoliselt mingi justiitsministri koha peal. Ei, sinna leitakse mõni asjalik Reformierakonna IRL-i liige. Ei ole vaja võtta kedagi väljastpoolt, kes. Aga siis tulevad kohe süüdistused, et jälle selline parteiline konnad ei kruuli pea, partokraatia valitseb Eestit täiega. Süüdistused need on minu teada, meil toimusid just eelmisel nädalal valimised täiesti demokraatlikud valimised ja rahvas otsustas, et valime need. Kui oleks rahvale meeldinud, oleks võinud teistsuguse valiku. Aga kui sellega kaasneb ka see, et, et üks auväärne koalitsiooni liige pannakse kõrgele kohale näiteks riigikontrolöriks ja nii edasi See on demokraatlik kord ütlema selle kohta Sina väidad seda, et see, mis toimub Eesti riigis, et see valijale meeldib? Muidugi valija on andnud oma hääled seal täpselt sama samamoodi nagu Tallinna linnas. Väga paljudele inimestele ei meeldi see, et Keskerakond on siin võimulisi, mida teeb Edgar Savisaar ja tema lähemad jüngrid aga samas veelgi rohkematele inimestele see meeldib sellepärast, et nemad valisid Savisaare, nemad valisid Keskerakonna. See on täiesti demokraatlikult valitud võimeid linnas. Täpselt samamoodi on ka riigi tasandil. No kui sa siin juba keskerakonda mainisid, siis Keskerakonna valimistulemus nõuab kindlasti ka analüüsi, sellepärast et peale koalitsiooni moodustamise on sellest sellel nädalal sotside suurepärase tulemuse kõrval või, või millest vähemalt räägitakse kui suurepärasest tulemusest. Väga tore on selle kõrval kõige kõige rohkem räägitud sellest, mis keskerakonnas toimub ja ja, ja see oli vist Daniel Vaariku blogis memokraat oli, oli Raul Rebane kirjutanud suurepärase artikli, et see oli üks suur loobumist, valime valimine ja ja et kõige kõige huvitavamalt tõi ta välja selle, et, et Keskerakond loobus Eesti valijatest, et see oli ka üks üks nende valimiste loobumas, et kuidas te, kuidas te seda hindate, mis Keskerakonna ümber on need viimase nädala jooksul toimunud? Kahtlemata oli Keskerakond nende valimiste kõige suurem kaotaja sest võita ikkagi ainult, et Tallinnas seal ka Lasnamäe piirkonnas, valdavalt Ida-Virumaal ja tõepoolest kaotada eesti valijate hääli üle Eesti, jääda alla peaaegu igal pool. Reformierakonnale on kesine tulemus. Kui Tallinnas andsid oma hääle keskerakonna poolt, sest napib üle 58000 inimese siis Edgar Savisaar üksinda kogus neist vaata et peaaegu poole. Hea küll, 20 23000, eks ole. Et kui nüüd Edgar Savisaar maha arvata, siis milline oleks olnud Keskerakonna toetus ilma Savi saareta? Praktiliselt olemas? No vot siin jällegi mängib minu meelest ollust osa ka selline asi nagu reklaam või õigemini selle puudumine. Kui palju me nägime tegelikult üle üleriigilist Keskerakonna reklaami peaaegu ei näinudki. Meile olid küll Tallinnas teatud reklaamidega neli elanud ju Keskerakonna reklaamid ei ütle seda selle vabaneksid jutumärkidesse. Meil oli ikkagi Tallinna aitab ja nii edasi, et seda võimast kampaaniat, mis varem olid ka kohukesed ja, ja nii edasi. Sellist asja me ei näinud, sellepärast et see partei on rahaliselt hädas. No ei tulnud mingit müstilist vene raha, ei tulnudki mingit muud raha. See Venemaalt raha küsimise skandaali mõju oli väga lihtne. Keskerakonnal Keskerakonnale ei tulnud Eestist ettevõtjate raha ja pealegi väga paljud ettevõtjad, kes olid seda partiid varem toetanud, nende käekäik ei ole hetkel just kõige parem, neid on räsinud väga tugevalt kinnisvarakriis, näiteks seal oli palju kinnisvaraarendajad, kes olid huvitatud heast läbisaamisest näiteks Tallinna linnavõimuga ja Tallinnas võimul oleva partei ehk Keskerakonnaga. Ja kui sul ei ole sellist väga võimast reklaamikampaaniat, siis see annab minu meelest ka tunda. Vaatame näiteks ühte sellist tegelast, kes oli selle selle, nende valimiste kõige suurem kaotaja. Kõige rohkem absoluutselt hääli kaotas vilja Savisaar. Me ei näinud vilja, Savisaar ühtegi reklaame. Eelmine kord oli meeletult papp. Sellel korral ta võttis väga kesise tulemuse. Ütleme siis enda kohta. Muidugi ta ületas väga paljusid teisi kandidaate. Minu meelest seal on nagu täitsa tõsine probleem ja mis teeb asja hullemaks, on see, et parteid saavad rahaga riigieelarvest. Nad saavad selle järgi, kui palju neil on kohti Riigikogus. Et kõikidel teistel parteidel nad kohad tõusides, nende rahaline seisukord paraneb eriti just sotsidel, kes võivad harrastada mitu korda suurema rahavooga. Seevastu Keskerakonnal läheb asi veelgi kehvemaks, nad kaotavad raha. Ma millegipärast ma ei tea, ma arvan, et see reklaamikampaania ja parteide enesereklaam ei ole see kõige otsustavam murdepunkt, miks inimene hääletab ühe või teise erakonna poolt. Ma arvan, et seal on tegemist ikkagi ka teiste kuvandit, aga ma arvan, et vilja Savisaar-Toomast sai nii vähe hääli. Mitte sellepärast, et ta reklaamikampaanial väike vaidled, et ta ei ole enam Edgar Savisaare naine. Seda ka kindlasti, mina tahaks natuke vastu vaielda, et kui ma vaatasin, mis siin valimiseelsetel nädalatel Talle päevadel toimus Eesti venekeelses meedias, siis see oli ikkagi väga massiivne Keskerakonna valimisreklaam mida võis näha PBK-s kõikides teistes venekeelsetes kanalites, kuhu vähegi sai midagi osta, seal oli ka Keskerakond väga selgelt näha et venekeelsele valijale suunatud reklaam oli ikkagi sama massiivne kui varasematel kuudel. Ka venelaste seast oligi populaarne venelaste seas populaarne näiteks sotsiaalsemat. Ehk siis, kas me võime ikkagi öelda, et eesti valija Kadus ära, aga Keskerakonna jaoks Keskerakond unustas ära või loobus Eesti valijast, nii nagu kirjutab Raul Rebane. Ma arvan, et see idaraha skandaal, me ei oska seda praegu hinnata, aga ma arvan, et selle selle mõju oli ikkagi väga suur. Üle Eesti ikkagi nähti seda näiteks seda telepilti, mis avanes sellest sündmusest, kui avati Lasnamäel see vene õigeusu kirik. Kus siis Edgar Savisaar Jakunin seisid nagu kunagi mausoleumi Nõukogude parteijuhid ja kogu see rahvamass, kes seal oli, oli ju venekeelne. Ja see telepilt kandus üle Eesti, seda vaatasid ka Eesti inimesed. Ma arvan, et see, see oli üks selline moment, kus eestlased hakkasid mõtlema, et mine tea, kas, kas on ikka tark tegu. Täiesti selgelt on kõvera skandaali mõju oli siin väga-väga suur. Nüüd kui vaadata jällegi, et võrrelda kohalike omavalitsuste valimisega näiteks kasvõi Tallinnas Keskerakonna tulemus, siis nad Keskerakond kaotas ka selles arvestuses paneksid täiesti ühte patta, et inimene võib valida kohalikel omavalitsuste valimistel ühte parteid ja riigikogu valimistel teised parteid, sellepärast et parteide võimalused nendel valimistel või nendes kohtades siis nagu poliitikat ajada on täiesti erinevad. Et kui sa valid näiteks Tallinna linnavõimu, siis ta ei saa sulle kehtestatud astmelist tulumaksu? Ei saa. Kui sa valid riigikogu, siis jah, eesti riiki valitsev partei, tema saab sulle kehtestada astmelise tulumaksu või vastupidi, selle ära võtta. Et kas seal, muuseas on valikud natukene teistsugused. Ja üks väga oluline nüanss, et kohalikel valimistel saavad ju valida ka mittekodanikud. Jah, see on, see on teine oluline asi. Et nad aga, aga minu meelest siiski seal rahapuudus andis väga tugevalt tunda. Keskerakonnale see oleks nende kampaania oleks olnud tunduvalt massiivsem. Kujutage siis kätte, kui oleks, oleks kuskilt kolm miljonit eurot tulnud oleksime ikkagi väga massiivselt üle ujutatud igasugusest propagandast. Sellest, mis toimus, see oleks saada ikkagi tunduvalt tunduvalt suurem. Aga mis nad Keskerakonnast Edgar Savisaarest edasi saab, et kui siin tänast Postimehe artereid lugeda lugeda, siis noh, nii raju poliitintervjuud nagu siin annab Evelyn Sepp Keskerakonna liige, kes riigikogust välja ei ole Eesti Eesti poliitmaastikul ammu lugeda saanud, et üsna üsna ütleme niimoodi. Ta Ain Seppiku hiljutine intervjuu terevisioonis kahvatub selle intervjuu kõrval, sest sest see intervjuu ikkagi veelgi rajuma. Jah, selles mõttes on natukene kahju, et on ära peidetud selliseid sorteri, formaate orden on tavaline, tavaliselt selline. Selline asi, mida minu kodus näitletaks loeb mu abikaasa on rohkem selline ütleme, nädalalõpulisa pehmemad lood, aga see on tõsiselt haard, koor millel on Priit Pullerits olnud, et see oleks võinud vabalt olla selle tänase lehenumbri esilugu ja selles selles põhilehes. Aga mis siis, mis siis ikka saab, et seal on käärimine selles parteis? Et osad inimesed on Edgar Savisaare vastu ja nad on selle välja öelnud, selles partiis on varem olnud käärimist, ega see ei ole esimene. Mismõttes käärimine, et seal on paar inimest, seal on üksikud inimesed, kes ei ole võib-olla rahul sellega, mida partei neile suudab vastu anda ja nad arvavad, et nende panus parteile on olnud oluliselt suurem, kui partei suudab neile vastu anda, et aga mis käärimis seal veel on, ega seal ei ole ju sellist laiapõhjalist rahulolematust, mis erakonnas toimub? Kui palju me oleme näinud neid inimesi, kes siis on selgelt rahulolematult Keskerakonna siseolukorraga, Kalle Laanet, Ain Seppik, Evelyn Sepp, noh, võib-olla veel mõni, aga, aga keda te veel oskate nimetada, mina olen, mina küll ei taha eriti palju rohkem. Huvitava käigu tegi ju ka Jüri Ratas, kes mingil hetkel teatas, et tema meelest peaks Edgar Savi saanud tõelise sisekaemusega tegelema ja 12 tundi hiljem teatas ta umbes nii, et ta pole midagi säärast üldse mõelnudki. Et sellised sellised asjad on jah, et, et ega see avalikkus ei tea ju tegelikult, mis, mis seal Keskerakonna sees toimub, aga, aga ma arvan, et kui, kui miski asi võib sellele praegusele Keskerakonna juhtkonnale saatuslikuks saada, siis see oht jutumärkides tuleneb ikka omadest. Ega keegi väljaspoolt Keskerakonnaga nagunii midagi teha teha ei saa, nii nagu väidab, väidab rahvaliit, nendega tehti üks null ära. Et ikka omasid tuleb karta, sest ega me ju täpselt ka ei tea, kes oli see idaraha skandaali algataja. Ma olen kuulnud palju vihjeid, et see tuli ka omade seast. No vaata, siin on jällegi, et mis seal siis rahvaliidus juhtus, et rahvaliidule tõmbas vee peale minu meelest maadevahetuse protsess, sealt hakkas kogu see asi kerima. Et Villu Reiljan, Reiljan oli väga-väga tugev partei juht oli tegelikult väga armastatud paljude valijate seas, täpselt samamoodi nagu Edgar Savisaar. Ja me ei tea ju, milleni see mõju välja jõuab. Et rahvaliidu purunemiseni kulus neli aastat. Idarahaskandaalist on möödunud ainult mõned kuud. See annab märku sellest, et kui Edgar Savisaar enam Keskerakonna juht ei ole ehk siis see tugev juht, nii nagu oli Villu Reiljan, siis võib Keskerakonnaga minna samamoodi nagu rahvaliiduga pikemas perspektiivis. Selline võimalus on olemas, teistpidi jällegi minu meelest ei saa kunagi Edgar Savisaart Mahamatud selline poliitik, kes noh, tõeline. Mina soovitan välja tulema, mina siiski juhiks tähelepanu, et Keskerakonnal on riigikogus 26 kohta, Keskerakond on teinud valimistel teise tulemuse ja, ja kui ja kui toimuvad ka mingisugused muutused, siis Keskerakond on ikkagi nii see poliitiline jõud, kellega võib Riigikogus arvestada juhul, kui ühe või teise koalitsioonipartneriga ei pruugi nii edukalt minna, kui, kui valimiste võitja või, või valitsuse moodustaja on, on planeerinud. Ei, ma saan aru, loomulikult Keskerakond tegi teise tulemuse ja see on kõik erakonna jaoks kõva sõna, aga mida tegelikult ju paljud inimesed ootasid. Oodati, kui keegi suudab Reformierakonna troonilt tõugata, siis ei ole need sotsid ega IRL, siis saab olla ikkagi ainult Keskerakond, eksis vastasleeri erakond ja ma arvan, et väga paljud inimesed ootasid, noh, aitab sellest Antsipi valitsusest, et võtame nüüd teise kursi, majanduskriis mahtusid ka selle valimistsükli sisse ja kõik need tohutud töötute hulgad ja välismaale minekut ja nõnda edasi, et see oleks nagu täiesti koht olnud ju opositsiooni suurimale erakonnale teha siis lõpuks Reformierakonna selg prügiseks. Aga läks ju vastupidi, Läns slaid, Viktori, nagu öeldakse inglise keeles. Pole, ja jällegi, mis siin, mis see kaasa toob, on see, et Tallinna linnavõimu seas toimub teatud vangerduse sest mitmed-mitmed, väärikad linnaisad, nii võiks öelda, on siis Riigikokku menetlusse. Me näeme, et paari linnaosavanemad üks abilinnavanema kindlasti. Vastupidi, ka vist, kui ma ei eksi. Ain Seppik läheb Tallinna volikogusse. Nojah, aga ta ei lähe, ütleme siis linnavalitsus millegipärast ei paigutaks teda, aga mitte kuidagi mõne linnaosa vanemaks nõmmele ega seal õismäele. Et täitsa selgelt on need inimesed viidud sinna sinna Toompeale, selleks, et oleks tagatud selline tugev kordsel Keskerakonna fraktsioonis, et seal ei tekiks sellist isemeelsust liialt palju, noh, keegi peab ka seda kamandama. Ain Seppik. Selles mõttes on väga hea ja väärikas inimene. Ta suutis Keskerakonna fraktsiooni väga hästi ohjata. Nüüd tuleb talle vaja sinna, aga sellist. Väga head asendajad siis sõja ja kujutame ette, et näiteks Ra Boroditš väga populaarne valijate seas, nagu valimistulemus näitas on, on võib-olla see inimene, kes võib seal vägagi mõjukaks osutuda. Aga mina tahaks teie käest küsida pisut teise asja kohta, et kas teile ei tundu, et pärast neid valimisi on vasakul tiival läinud kitsamaks, ehk siis sotsid on pärast teisipäevast konsultatsiooni ja järgnenud väljaütlemisi ennast ikkagi väga selgelt positsioneerinud vasakule ja püüavad seda poliitikat nüüd jõuliselt ajada ja, ja nad on andnud ka mõista, et nad järgnevad neli aastat. Nad pühendavadki väga suure osa oma jõust, erakonna struktuuri tugevdamisele, selleks, et olla löögijõus 2015. aastal, et et see võib tähendada sellist väga-väga tõsist signaaliga keskerakonnale, et et senise selliselt jätkates tuleb leida veel mingisuguseid lahendusi, kuidas ka, kuidas kasutada, et sellega võidelda, sest sotsid hakkavad väga selgelt Keskerakonna nišše sööma ja seesama Jevgeni Ossinovski hea tulemus Ida-Virumaal on võib-olla esimene linnukene, et sotsid hakkavad himustama ka Keskerakonna venekeelsed. Tulijad ja loomulikult ja Sven Mikseril on ambitsioonid, kust küll ja küll ja ta on seda ka välja öelnud, et nende järgmine sihik on kohalikud valimised ja see on mõõdupuu just eelkõige. Ma ei usu, et nad veel suudavad anda lahingut meie IRL-ile ja Reformierakonnale, aga Keskerakonna ilmselt küll. Noh, vaatame, kuidas need kaks erakonda võitlesid omavahel näiteks. Nii-öelda rahvaliidu pooldajate pärast. Tühe ühe erakonna seas said siis kuus rahvaliitlast kindlasti ka riigikokku sisse, teises reas üks, aga tuletan meelde, kuidas Keskerakond on tegelikult ajas taga. Rahva hääle, korraldas põllumeeste kongressi ja nii edasi. No ei tulnud seda, seda meeletut toetust maalt ei tulnud. Et täitsa selgelt nad praegu konkureerivad, aga mine sa tea. Näiteks näit, oletame näiteks, et Edgar Savisaar mingil põhjusel taandub või peab taandale, kes ütleb, et sellel ei ole näiteks sotsid ei neela Keskerakond alla. Et siis me võime ikkagi rääkida sellest, mille eest hoiatas Aleksei Lotman ETV viimases valimiseelses debatis, kui ta ütles, et, et need valimised võivad otsustada, kas meil tekib parlamendis kaks blokki Et me liigume vaikselt sinnapoole aga eesti rahvale kombeks, et ei ole kaks pressinud korraga, aga tegelikult on niimoodi, et ikka kogu aeg tahan midagi uut ja uut uut. Nii nagu me tahame kogu aeg saada uusi filme, nii nagu uusi lauljaid saama uut uusi poliitikuid. Siin saate alguses kõlas mõte, et äkki kellelgi tuleb idee moodustada mingi uus liikumine, küll see uus liikumine tuleb alata ja alati värskeid nägusid saada. Sellel juhul, kui meil tuleb siin kaks parteid, siis tekib ka kindlasti kolmas, see on alati nii olnud. Nii aga Ansip on nüüd olnud peaminister juba kuus aastat. Ja, ja on üsna tõenäoline, et on veel neli aastat peaaegu 10, et kui ta, kui ta on kokku 10 aastat olla peaminister, et, et mis siis edasi, et see tekitab ju tegelikult väga palju küsimusi, et kuidas üldse edasi ja kas, kas Reformierakond saab siin järgnevate aastate jooksul samasuguse struktuuriga jätkata või peavad nad kiiresti leidma mingisuguse lahenduse, mis mõjuks värskena sellepärast et kui siin Sulev ütleb, et eestlane tahab värskus, siis siiski 10 aastat peaministrina. Värskus kipub tuhmuma pärast valimisi, järgmisel päeval oli ka peaminister Ansip Aktuaalse kaamera otsestuudios ja siis küsiti ka tema käest seda natukest liiaks ei lähe kokku 10 aastat kannatada täid. Siis Ansip ütles, et Euroopa demokraatlikes riikides on tunduvalt kauem olnud ametis peaministrite näiteks siin Luksemburg. Ja kui sa ütled, et noh, et eestlane tahab värskust ja loomulikult Estanda värskust, aga teades ikkagi eestlasi, iseloomustab kõige rohkem rahu ja stabiilsust ja alles siis värskust. Vaata, nende värskusotsijatega on see asi, et nad tekitavad mingi liikumisega, nad tavaliselt ei saa võimule, Res Publica on olnud üks erand mis tuli nii läbi, kus ta seal ka kiiresti rohelised olid, teine ja väga kiiresti tõusid. Et sama kiiresti, noh, ütleme natukene aeglases välja lennata. Veel. Võimalik, et Ansip võib väga kaua jätkata. Me ei oska ennustada, sellepärast et järgmised valimised on meil nelja aasta pärast tänast. Andrus Kivirähu järjekordset suurepärast artiklit olete lugenud ja aeg kava multikast Kivirähu päevane kiires kirjutab sellest, et ta ta pigem isegi imestab natuke selle üle, et Sven Mikserist räägitakse kui valimiste võitjast, et tegu on ju tegelikult valimistel neljandaks jäänud. Kuna ehk viimaseks parlamendis viimaseks Noh, kuidas võtta, eestlased armastavad ikka öelda, toitavat eestlane võidab hõbemedali, eestlane võidab pronksmedali ainult jalgpallis, Eesti ei võida teist kohta, tavaliselt seal öeldakse. Kaotasime jälle. No hõbeda ja pronksiga oli olukord ikka väga hea, aga kui jäädakse neljandaks? Kõige esimene, kes medalist välja jah, aga nad on siiski parlamendis sees, nad on kõige suuremad, tõuseb selles mõttes, nad võivad ju endale rinnale taguda küll öelda, et jah, me lõime läbi. Jah, tühjaks jäänud 15-st kohast said nad endale üheksa, eks ole, jäi tühjaks rohelistest rahvaliidust ja siis miinus kolme keskerakonnalt. Aga see on ikkagi valija poolt avanss selle valimislubaduse eest, uus algus, see on, see on, on ikkagi väga selgelt nii-öelda etteantud täpselt samamoodi nagu ka Kaja Kallasele anti 7200 häält, eks ole, samamoodi avansina antud hääled. Selle antud hääled ilmselt on need hääled, mis on, neid võiks lugeda protestihääleks. Andrus Ansipi vastu on mul isiklikult tunne. Osaliselt on kindlasti sellega tegemist osaliselt seal, tegemist sellega, et Kaja Kallas on selline sarmikas ja tarmukas naine. Ja tal on siiski väga hea nimi. Jaa, aga kui sa tähendab, me võime muidugi vaielda, et Res Publica tuli, nägi, võitis ja kustus, aga tegelikult ega Res Publica pole kusagile kadunud. Res Publica teeb nii-öelda vaikselt tagatoas hoopis teist manöövrit sisuliselt alla neelanud ju Isamaa, kellega nad ühinesid ja need valimistulemused näitasid seda, et Res Publica tiib IRL-is tegi ikka suhteliselt puhta töö. Jah, rohkem ta on IRL-i Anseparteid. Nojaa, aga ma küsiks teile vastu, et kes need, kes need, kes Isamaa tee peal on kes see isamaa teeb, on, et kui palju seal on selliseid, selliseid tõsiseid häältemagneteid, kes, kes on tõsiselt tööd teinud ja kes, kes on olnud nimekirjas sees ja, ja noh nii-öelda peaks sisse saama, Andres Herkel, on, on ka uues riigikogus. Tundub, et Mart Laar on selline inimene. Mart Laar on ka ja tegi muuseas ka kõige parema tulemuse. Alustame sellest, et, et noh, selles mõttes, et võib-olla see võib-olla see kampsunit ja see Res Publica vastandamine, et see on, see on muutumas ka natukene kunstlikuks, sellepärast et tegelikult see tulemus on ammu juba ära tehtud, et need, kes, kes on võitjad, need on juba võitnud ja need, kes on kaotanud, need olid sellega juba ette ette leppinud, sellepärast et need asjad otsustati juba ammu enne enne seda ära ja mitmed kampsunid on tõenäoliselt ka sellised, kes on poolt vahetanud Nojah, ja kui sa nüüd hakkad mõtlema, et et kes siis on see tõeline kampsun, ehk siis vanaisamaalane, et kui hakkad nagu läbi sirvima selle erakonna nimekirja ja ka seda tippumis nüüd valimistel võib-olla jäi pinnale, siis ega seal palju meelde ei tulegi, kui. Mart nutt, Mart Nuti seda on muidugi. Andres Herkel, Tõnis Lukas, noh, Laari kohta nii ja naa, eks ole ja ja ongi, kõik. Nii et tegelikult on see nii-öelda see põlvkondade vahetus või või Isamaaliidu Res Publica kogumine, see on toimunud. Lauri Vahtre ongi toimunud ja, ja see on reaalsus, millega tuleb edaspidi arvestada, ehk siis, kui me räägime Isamaa ja Res Publica liidus, siis peame, peame ka mõtlema Isamaa ja Res Publica Liitu, rääkimata siis sellest, kas seal on kampsunid või ei ole kampsuneid. See, see tõenäoliselt ei oma enam praegusel hetkel. Tähtsuse erakond võib varsti oma vana nime ehk Res Publica tagasi võtta. Tegelikult küll, jah. Või siis võtta võtta uueks nimeks Isamaaliit. Isamaaliit. Äraseeritud nähtus. Väga tore ja ütleme, et esimesest poolest oleks isa maja, teisest poolest oleks liit, nii nagu Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisel oli ühelt poolest hansa ja teisest õieti pank. Sellest oleks muidugi ääretult kahju, sest siis oleks Eesti poliitikas lõpp ka igasugusel rahvuslikul või isa maalisel joonel. Aga räägime koalitsiooniläbirääkimistest ka, et siin reformierakonnal väga valikuid ei ole, sellepärast et et Keskerakond on siin juba varem välja toodud põhjustel läbirääkimistel teemal ja nendega praegu väga-väga põhjalikult riigi asjade üle ei arutle jätta, sotsid panid lauale kogu oma sotsiaalpaketi ja langesid selle pärast läbirääkimispartneri võimaliku staatusest välja ja sellega peab nüüd ühe laua taga arutama ja pall kavandada. IRL-iga on nüüd olnud koos neli aastat, eks ole, nüüd tõenäoliselt terendab veel neli aastat või vähemalt paar aastat kindlasti, kui siin on räägitud sellest, et Eestis püsivad valitsused keskmiselt kaks aastat, siis siis ega ega need läbirääkimised tõenäoliselt reformile väga kerge ei saa olema, sellepärast et ühelt poolt on Mart Laar vastas koos oma koos oma respublikaanid kampsunitega ja, ja siis veel ka lepinguga, mis ta oma valijaga sõlminud ja noh, ühel hetkel sellest lepingust nagu kõikides punktides taganeda, tõenäoliselt Laari on väga keeruline. Reformierakonna huvi on tõenäoliselt ikkagi niivõrd palju kui võimalik sundida IRL-i sellest lepingust taganema. Selge naljakas on aeg-ajalt kuulda selliseid arutelusid, et noh, tegelikult need IRL on seljaga vastu seina surutud, et kui, kui nagu järeleandmisi Reformierakonnale tehta, siis Reformierakond võtab näiteks kohe trotsisid. Ei, no aga nüüd ei ole kedagi võtta. Tegelikult on Reformierakond täpselt samamoodi seljaga vastu seina, nii et nad mõlemad on seljaga vastu seina. Ei ole üht ega teist lahendust. Reformierakond ei võta enam, said, siis on selge, 52 häälega ei tee enam midagi, eks ole. Pluss selle maailmavaatelised küsimused. Nii et nagu kaks kiskjat on lastud puuri puuri uks on väljast kinni pandud. Mõlema kiskja huvides on teineteist mitte ära süüa. Nojaa, kõvelased ei saa kindlasti olema väga kerged, täitsa selge. Ja IRL-il on selles mõttes raskemad, nemad andsid nagu rohkem konkreetseid lubadusi. Kogu see kampaania oli üles ehitatud seal emapalk, kõik, see ju tasuta kõrgharidus. Rääkinud pikalt haldusreformi vajadusest nendest konkreetsetest lubadustest ikka väga-väga keeruline taganeda, sellepärast et sul läheb kohe mulje, et näed, et seda ta ei suutnud teha, toda ta ei suutnud teha. Samal ajal selle sinu kindlat võitu lubanud Reformierakond kohe ei tulegi pähe. Kindlat võitu lubas IRL, aga aga AGA või ma ei teagi. Noh, et sa oled vähenenud, tema võib anda järele, ilma, et tal nagu sellist avaliku mainekaotust, et oleks kuskil tulnud või tulevad. Ma ei mäleta, mis valimistel millise aasta valimistel kandideeris meil selline valimisliit nagu kindel kodu. Hästi, aga, aga, aga, aga arutleme, et lihtsalt selle üle, et noh, põhimõtteliselt on antud ju teada, et, et neid eelarvelisi võimalusi, millega on üldse võimalik valimislubadusi täita, neid tekib aastas kuskil 100 viiegi 150 kuni 200 miljonit eurot mitte rohkem panna nagu lauale need, mis need lubadused maksavad, siis siis noh, alates sellest emapensionist lõpetades reformierakonna ühe protsendi tulumaksu langetamisega, et need ainuüksi lubadused maksavad juba tõenäoliselt kaks kuni kolm korda rohkem, kui see on võimalik, et, et siin on nagu siin tuleb nagu väga selge vahe teha. Ja kui siin neljapäeval nüüd reporteritunnis nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajad sama laua ümber väitlesid, siis tegelikult hakkas sealt küll kooruma välja küll üks, üks väga huvitav, väga huvitav ühisosa mõlemal parem erakonnale. Et üks teema, milles nad on mõlemad ühel meelel on see, et sotsiaalmaksule tuleb ülempiir seada ja tundub, et maksulangetamised on teema, millega see valitsuskoalitsioon hakkab järjekordselt tegelema, ehk siis et maksu langetamist osas on meil niivõrd suur ühisosa, et seda nad ei saa eitada ja selles suunas hakkab kogu see diskussioon minema. Ja siin on omaette küsimus see, et mis tempoga neil maksuamet tehakse. Ja teine küsimus on, et kas mõnes kohas tuleb ka maksu juurde. Ma ei saaks sugugi välistada, et mingil hetkel näiteks bensiin maksude tõttu kallineb. Sõidad sind aknast mööda, vaatad, praegu on seal umbes üks, 25 hind samal ajal teleuudiseid näed, Itaalias on üks 60. Täpselt samas kohas tuleb see bensiin ühes kohas on lihtsalt maksud kallim. Et sa väidad, et see ametist lahkuv valitsus andis kõigile väikese väikese spikri EP, et ostke endale elektriauto. Ma ei ütle seda, aga noh, see on üks võimalusi. Näeme tõenäoliselt mingit katset, et võiks tõsta ütleme, loodusvarade makse, igasuguseid, selliseid kasutustasusid, et see on üks võimalus, aga mida näiteks on lubanud Reformierakond on lubanud, et me ei maksusta teie vara, näiteks, me ei kehtesta automaksu, mis oli üks sotside ideed. Et küsimus on ka näiteks, mis saab maamaksust mida mõla, mille vastu IRL võidelnud kui ka kui ka muide nad siis reformierakonnal. See on see kodukulude kärpimine, mis mahuks IRL-i lubaduse alla. Jah, nad siin on nagu läinud, maksustamisküsimusi on ka igasuguseid, aga fakt on seen, sellist üldist maksukoormust siis on maksutulude suhe SKP-sse, seda nad tõesti ei taha tõsta. Vahepeal tõusis ja küsimus on pigem nagu langetamise poole. Muuseas siis langeb ka iseenesest langeb selles mõttes, et kui majandus kasvab ja maksud jäävad samale tasemele, siis ta lihtsalt vaikselt langeb. Ja töötuskindlustusmakse vähendatakse, nii et ka see vähendab seda üldist maksukoormust. On üsna võimalik, et siin aasta-kahe jooksul ka see maks hakkab tegelikult langenud. Nad tulevad majanduses paremad ajad on kindlasti võimalik. Nad võimalused lähevad väheke avaramaks ja see jällegi omakorda tekitab selle küsimused, mis tempos need tehakse, kas hakata kohe kiiresti muutusi tegema, öeldakse, et okei, me lepime selles kokku, aga Need asjad rakenduvad nendele nendele tingimustele, mis tundub jällegi mõistlik olevat. See omakorda, mis ütled nüüd, et noh, et kas me nüüd teeme ühte või teist asja, võib viia väga vabalt ka näiteks ministriportfellid jaotamisele. Nad ikka, kui haldusreformi tahab teha üks partei, siis täitsa selgelt olnud selle selle eestvedaja minister peaks olema ka tolles parteist Meil on kolm aega, kolm minutit aega ministrikohtadest rääkida, et et seda on üsna tõenäoliselt neid ministrikohti on jagada üsna keeruline, sellepärast et need ministrikohad on juba tegelikult ära jaotatud ja nüüd on küsimus, et, et milliseid ministriportfell. Me hakkame vahetama. Jah, see on täiesti selge, et IRL ei taha loobuda majandus- ja kommunikatsiooni See on tore kuulata nende parteijuhtide väited, et oh ministrikohtadest me üldse pole veel rääkinud, sellest me räägime kõige lõpuks, et meil põhimõttelised asjad kindlaks vaja. Ma arvan, et ministrikohad on esimesed asjad, mis tegelikult tagatubades laual on käidud. Jah, aga seal võib siiski. Mõned ministrikohad on lahtised. Sõltub, mida me teeme, kas me lepime kokku, et me teeme selle reformi idee. Kristen Michal tahab saada majandus- ja kommunikatsiooniministriks, aga IRL ütleb, et ainuke vääriline vahetus on välisministri kohta. Urmas Paet ei taha loobuda välisministri kohast. Mis on siis lahendus? Võib-olla rahandusministri koht laua peal, ma ma tõesti ei tea, siin on nagu kombinatsioone hästi palju võimalik teha ja siis on loomulikult veel ka näiteks riigiettevõtete nõukogu esimeeste kohad on ka pärisaladena kohtakse. Sinna pannakse ka ikkagi nii-öelda omasid jopesid. Ja, ja neid ameteid, mille juhte saab vahetada, neid on ka päris palju, et me peame mingil hetkel leitakse, et Eesti Panga presidendi koht vabaks, et kas siin seda saab juba ette ära määrata, kes selle saab näiteks? Kuulates spekulatsioone, Jürgen Ligi võiks sinna väga hästi sobida. No Rein Langist on räägitud kui võimalikust kultuuriministrist ja see on tekitanud ka üsna elavat diskussiooni, kusjuures seal on üks aspekt on jäänud tähelepanuta, nimelt tema asendusliige on Andrei Korobeinik kes kogus ka päris korraliku häältesaagi, aga jäi asendusliikmeks liikmed liikmeks Pärnumaal. Ja, ja Reformierakond on tegelikult huvitatud, et teda sisse tuua, et see aitaks ka nii-öelda natukene näidata seda reformile. Osakond on huvitatud vene inimeste edutama, sest et see, et see oleks üks, üks argument, mis räägiks langist kui ühest tulevasest ministrist, kas siis justiitsministrina või näiteks kultuuriministrina. Adamo võibki vabalt kultuuriminister olla. Et minu arust langu kultuurne inimene, väga tark saab paljude asjadega hakkama. Lang on mees nagu orkester, viga, ministrikoht. Jah, mulle meenub kohe, kuidas ta ekskord kultuuriinimestega käis vist telesaates kahvel väitlemas Chabajevina. Nii, aga nüüd on kell kohe kell 12 ja selleks täna seda rahvateenreid lõpetavad ja siin stuudios olid Sulev vedel Veller, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar.