Ma küsin. Kas rikuti kellegi õigusi? 1944. aasta sügisel, kui inimestest tehti taga, aetavad nende oma kodumaal oma kodukülas predutajad omaenda elu asemel. Suvel salvestatud jutuajamist täna saatesse toimetades andis sissejuhatavad sõnad siin rääkijale suhu vastsaabunud teade ja nimelt ühinenud rahvaste organisatsiooni peaassambleel vastu võetud resolutsioon kuulutab tuleva aasta aasta 1995 teise maailmasõjaohvrite mälestamise aastaks. Kahtlemata tähendab see hinge liigutavaid tseremooniaid ja korduvate äramärkimist kõrgetest kõnetoolidest. Võib-olla leiab mainimist ka mõni Eestimaakohanimi. Võib-olla jääb meil aset leidnu seal sama kaugeks kui ÜRO hoone mõnest Eestimaa külast. Mis siis hakkas juhtuma Sadala külas sügisel 1940 4994. aasta suvel rääkisid oma mälestused helilindile selle küla elanikud, 1905. aastal sündinud Erich ploom ja tema naine Linda. Nii kui venelased tulid sisse 44. aasta sügisel siis hakati kohe külas arreteerima mehi ja tema töötas sakslaste aeg, vallamajas oli abivallavanem ja siis aga teda ei võetud kinni, öeldi niiviisi, et näed, et mehed jooksevad tehtud ploomi ilusti Tomle midagi häda. Aga siis vaadata, et hakati vähehaaval juba nii piiluma luurama ja see oli siis 45. aasta 22. jaanuaril, kui oli hirmus tormine tuisune, tormiline tuisune päev oli ja siis tuldi sealt, minu õemees õde saatis sõnamehega, et sallasson tulnud sõjavägi sisse, käsustatud Küütuvused vallamaja juurde, et ei tea, kas hakatakse jälle võtma, et hoidku eelis ennast kõrvale. Ja tema oli juba voodisse läinud. Mina olin veel üleval ja läksin, rääkisin temale. Ta käis seal kuus kilomeetrit eemal Imucure külas, käis oma rehepeksumasinaga viljapeksu sel talvel videol veksmata ja ja siis mõtlesin, et läheb hommikul kohe sinna peksma ja läksin, rääkisin talle haarad, niisugune asi on ja tuli voodist välja pannes riide ja ütles niiviisi, et ma olen lauda lakka nende sisse peitud, kus normaalikka külmaga lähen ja läksin sinna ja. Me jäime siis tema õega kahekesi tuppa võiks lastega. Ja veel korra siis kella kahe aeg öösel koputas, kus sa ei ole, ja Öeldakse, et uks lahti passikontroll olnud seal. Ja mina läksin, siis tegid ukse lahti ja kui elektrit siis meil ei olnud. Petroolilamp oli siis alles siin ja tegin ukse lahti ja vaatame, need seavad kõik ukse taga ja tulin ja nurka seisma ja nii kui tulin, siis kahmas sealt laua pealt lambi ja siis minul käe alt kinni ja hakkas mind lükkama kõik keerdu keeldu. Liiga keerdu sinna. Oma miilits oli ka kaasas ja lükkas reale, siis käsutati lakka minna ja mina ütlesin, mina ei lähe, lakad seal. Saka vana lagi ja mina kukun alla, mina plasi käin mina elal haka. Kas seal kedagi on, lakkas, assid, jäi minu teada, seal kedagi ei ole, keegi jooksnud siia, kus ta joosta sai, uksed on. Uksed on kinni, see keegi joosta sai, keegi jooksnud. Kust see mees on, mõtlesin mees, läks. Valetasin, et mees läks õhta sinna imukasse valmis, et hommik hakkab vilja peksma, et ma vaja masin remontida ja siis see remondimasin ära hommikul vara, siis saab hakata vilja peksma, lumi oli maas. Sadat seep Service'i 100. nihukese lumejutiga suulise päästele. Jah, tulivad siia kõik. Mitte ühtki jälge ei olnud juba läinud, lakkas ja seal Pärtserlil tasa kõik. Nojah, ja otsivad seda, et, et tulgu et mina mingu nendega sinna imukuresse, aga vahepeal on jõgi, Pedja jõgi oli õnneks sild oli pealt katki ja aga üks koht oli, kus inimesed olid trenni, kus sai käia. Mina tean, seal kohtuks üle, käivad ja tuiskab. Uputanud heida Roobuni sigalat, mina ei tule. Siis rääkisid vene keeles midagi selle Miriskaja miilits ütleb niisked, aga kas hommikul lahti ja sinna külas, siis ta tuleb vallamajas. Et me tahame rääkida, ma, jah, seda ma võin teha küll. Seda võin teha küll, et ma lähen sinna ja, ja ütle talle. Ja siis läksivad siis väga hea. Ja siis oli juba ohvikas siis Läksin, vaata julge minna, kartsime, et äkki mõni lõi luurama. Siis mehe õega läksime kahekesi silmitsi, kas sulle? Ei ma räägingi, lapsed ära oli? Jah nagu oli. Siis läksime luurasi loksimisel värava lahti ja ise räägime, kirume sadu seal ja ja siis läks niiviisi tema siis alla sealt. Et niisugune asi on, tuli alla ja panin siis teise pesu selga ja panin siis leiva sellesse leivakoti ja singiga ja aga ennem oli juba punker valmis metsas. Minu õemees oma vennaga olid juba seal punkris ja, ja siis, aga nüüd ei tohtinud siit otse minna. Mitte otse või seda asi oli sedasi, et, et tuli minna nii, et ega kuidas minna tuleb jah, sellepärast et siis 100. ja tuiskas või ja, ja pani kõik jäljed lageda peal kinni metsa vahel tuleid, Lints polnud kaugelt pukk oleks läinud sealt igalt poolt jäljed, aga tuli käia lagedat mööda tee iga sammuga tuisk lükkas, ta oli nii raske tuis, siis juhtisin ära, kus ta sõitis siit ringi, üks sae talu on seal lage, põld oli ees, sealt näeksin siis söödud Darr riskid välja läbi metsa, kus sain sinna kuhugi, nii et see tuli nii teha, et ei jää jälge järele. Jäänud ei jäänud ja neid jälgi otsiti mitu päeva, et ta peab olema isegi kartulikeldritesse vaadati siin kohalikud olitelt kõiges saat annavalt veel kurasid ja niimoodi, ja siis noh, nemad olid seal leivakoti ja suur kasukas ka ja seal ma läksin siis sinna ja siis olin, olime seal paigal, selle talve olime ikka seal ära. Kas talve jooksul te käisite korra kodus ka väljas või ei? Ei selle selle talve, mis sellel talvel küll ei käinud. Aga kuidas te toitu saite, kes teile toitu järele oli? Vii? Toitu, ja ma võtsin siit ka kaunituv. Leib oli ligemale ikka kotis ja ja nii et siin oli majas suitsusinki ja õige kõik ja ja see oli kaunis raske koorem, millega ma läksin ja neil oli ka seal ikka ja nemad käisid siis kevadtalve poole, käisid väljas kah Toomas, veel see kärgi mees ja ja siis selle olite talve läbi seal punkris. Jah, talve läbi oli. No kaua-kaua te mõtlesite seal metsas olla või millele te lootsite? Siis ei olnud ju mingisuguseid väljavaateid. Paugud ja mürtsud käisid kaugemal raatiaid, kasvav iial või mis on? Raadiot meil ei olnud, elasime päris teadmatuses, kiik otsas oli ainult vasta kevadet suurvee aegu, siis käis väljasse kälimeessolist tooli. No ja siis, kui vähegi see ilm tahenes, siis läksime. Noh, see oli siis juba, kus rohi hakkas tulema ja ja siis ei olnud enam seal, vaid läksime teine pool jõgesena metsa alla. Olime seal. Kas seal oli ka punker? Ei olnud, liikusime, numad, tekid olid kaasas ja magasite lageda taeva all kuuse all, oi see magamine on selg. Ja, ja siis tekkis juhad seal väiksed vastuolus vastuolud nende vahel ja ma läksin siis nendest nii. Umbes seda paiku läksin lahku, nemad olid siis omaette, nemad olid teist talve veetsid guugris sees olnud. Ame ateist, talvena siin ei olnud. Ma olin ära seal, ega siin ei olnud seda maja tuuliti. Nii, ütleme juba liiga palju. Siin käis järjest üks otsimine, siis kui oli mingi hästi minna sinna, otsima teda ja siis tuldi. Nädala pärast tulivad oma kommunistid viie mehega sisse ja ütlevad niised, et kas käskiv lovi, kas looma kodu ei ole, käsitleb loomile ütlema, et see tuleb vallamajas, seal ma käisin. Aga mis sai tuld, masse põld seal käsi otsimisel ei olnud seal. Ja siis ütles, et, et noh, kui te teda kätte ei saanud, siis võtad vindid ära ja viime teid ära. Ja neli last oli kõige kuuekuune. Ja ma sõitsin teda parajasti linnaga ja tulevad ütlevad, et andriidevimeid ära. Ma ütlesin, et, et ma sõidan lapse ära. Et kas ta muude söögu rindamas teise ja ütleb, et siis viin teid ära nagu ploom välja tuleb, nii kaua teid ära lase. Nojah, midagi ei ole teha, kui ja õigus on teil viia siis õige. Ja ma ütlesin, et aga mul on väiksed lapsed, et käima läks lasestest õhtul ära viia. Suhteliselt niisugused inimesed ei loe neile mitte midagi ütlevad nad puruks nagu lutikad seinaprao vahele. Et neil ei ole lapsi vaja kasutada. Siis ütlesite, et panen maja põlema ja mehe õde oli hirmul ja tuli sinna ja võttis lambi. Käsi värises ja ütle siis ma palun teid, halastage me teavet, et kus need väikesed lapsed lähevadki maja maha põletada, et ärge põletage maja maha ja siis ütlesid niiviisi, et et vaata, tulid, räägid siin salaja midagi, pidasid nõu, tulid siis niised, vaata, tee jääte siia, aga selle viime ära mehe õde, see oli peale 53 aastane, tema viime ära ja siis pani, vaata siis taban ennast, reisija nuttis ja ütles, et kas sa, kas ma annan Airich ära, vaatasin, et minu otsus on niisugune, et mingisugust ära andmist, Neil ei ole ükskõik mis tuleb, ära andmist ei ole. Ja kriisita siis vankri peale, jah, siin metsa sees elas üks vabrik, lauavabrik oli seal ja sellel elasid siis kaks vanainimeste õde ja vend ja aga nad teadsid, et meil nendegi hea vahekord, ühendus arvasid, et nüüd on seal Lässud sinna ja siis hakkasid seal seda enda harjutama. Et kas loom on siis kui ploomi ära, nii et siis viime sind ennast ära ja vaadestki keldris käsite, igal pool otsiti ploomi ja aga siis Ersil oli uus jalgratas, asi oli nende poolsi, rippus seal köögiseina peal, võtsin jalgratta sealt ära ja viisin minema seal jalge alla, väike. Jah ja läksid siis rattaga minema, tulevad, aga minul oli siuke tunned, Nad kõik ei ole ära läinud, et et mõni Vallow siin ja mõtlesin, et mis ma teen. Lükkasin lükk, lükkasin kardinad akende liinist ära, õhtaja istusin seal keegi peale, võtsin väikse pingiga, missisepliidi peal, ei, hakkasin väiksele lapsele sukesi kuduma. Sünteesib ja mõtlesin, et nüüd nad näevad igalt poolt, et nad sisse ei tule. Ja üks tund ega käis käisid ära ja tuli siis tagasi ja selle õega ja läheb tuppa, räägib lihtsalt seal tegid, tahtsid jääauku toppida jõe peal ja ja siis see kuuleme, puud lähevad siit ja tema võtab ära, et ei tea, kas nüüd tulevad tagasi, hüüad minski ära ja vaatasin, sammud läksid ära ja läheb õue vaatama. Hobune seisis seal, kus need puud on, sealt läks tee. Hobune seisis seal tee ääres, kaks meest läksivad siit meilt välja, hommikul seisis eluga põõsastes, põõsaste taga oli kaks seesmise jälgi, kussessi. Niiviisi paigal voorusid, luurasid jah, paigal. Ja niiviisi kestis, otsimine kogu aeg järjest käsivad ja ja muudkui pileti hind ja karjuvad ja. Ja siis tuli korra aprillikuus, ilus hommik oli ja siis olime talu, võeti ära, oli abimajand, toiduainetetööstuse ministeerium, abivahend oli siin ja me läksime, kolm talu oli, kolmsalu oli ja meil oli ka seal ja läksime hommikul, lähme nüüd lehma lüpsma, lähme lehma lüpsma, vaatame, et ühed sõdurid jooksevad siitpoolt, teised sealtpoolt püssi diees kõveras, niiviisi küürus, ise jooksevad. Mis nüüd siis on? Ta ütleb, et no nüüd on sisse piiratud, lähme tuppa tagasi, tulen tuppa tagasi ja siis oli siis see miilits oli kaasa teised. Venelased oli vist 70 venelast, tuli Vene sõjaväeväelast. Ja siis tulevad ja ütlesid, niised. Saated mind viiakse ära, kõige lastega. Kõnest välja ei anna, viiakse mind kõige lase kära ja siis mul oli sellel pojal läks, kukkus ja läks Re elugatki tema voodis, siis oli see väikene laps see kõndinud, see oli voodis. Õde oskas hästi vene keelt rääkida. Rääkisid temaga siis, et nad siis tal tähendab, ohvitser oli seal, ütleb, et kui me teda viime, siis ta peab kahte last süles kandma aga ta peab muud veel kaasa võtma. Ja siis nojah, siis on jaa, käisid siis tagasi ja, ja see ohvitser läks sinna lapse voodi, juurepulkadest voodi ja lasin sinna voodi serva peale niiviisi maha ja, ja mina sõitsin sinna ja ta nuttis, pisarad jooksid silmist. Sõdurid olid ka seal ja, ja pesasid juukseid silmis. Ja siis ütlesid siis sellele õele niised, et me ei taha ikka seda emasid lassi juurest ära lüüa, neli väikest last, tema isa, et mina ei saa ikka neid ära viia, et see tulge teie vallamajas ja räägime seal ja las ta, las ema ja nende laste juure. No siis siis tema Lässi sinna, jah, mina olin siis lasega koju ja siis läks vallamajas ja siis seal oskas vene keelt siis seal helistanud sealt Rakveresse olidki siis, et kui te tahate Bloomi naist ära viia rüüsse lastega, siis saabki midagi teist, aga mina neid ära viia ei saa. Et vorst oli selle vastu, et lina neid ära viia ei saa. Ja siis hakkas muudkui hakati jälle käima. Otsimises otsimise käigus otsiti tuusad kõik lakas mitu kord läbi ja mina pidin kogu aeg nendega kaasas käima ja siis oli, see oli siis viiendal juunil, kui tuli tulijad jälle. Ükskord oli abimajand, oli traktori, siis olid siin kütsid majandimaad. Nad olid siin ööd, harisid seda, seda Abimaadi põldu olid siia siis tuli ootamatult peale siia arenguga jälle need haaranguid oli ju ropp, palju neid oli, need olin ütelda liiga palju, nii et nad on nii palju tööd teinud selle kallal, et et see töö väärib juba lihapalle lugupidamist ja see nii olnud, nad, nii on nad teinud. Aga see on nüüd see minu suhtes, mina olin jokk kõrval ikkagi kord oli siin, kord olin mujal ja niimoodi olin ära, aga mis siin tagajärjel toimus, seda on raske kirjeldada, toimusivad ju need tagaajamised seal need metsaviimised ja ja siis siit Emongverest viidi metsa ja lasti vaba lind, aga noor naine lasti maha. Ja siiski Linda. Siia ja ma räägin täpselt, mida teie vaatasite. Mul on üks naine, oli veel see häälikud. Praktiliselt läbi ja siis hakati mind ajama, et, et lähme naljakam otsima ja mul ei olnud muud, kui särk oli ja tõmbasin siis niisamuti selle hommikumantli peale temale ja siis läksime, käisime kooned läbi, hooned läbi ja ja kogu aeg otsivad ja ait oli veel natuke kaugemal, nüüd seda enam ei ole. Ja siis, et no ei aita ka minna. Ta aidauks on lukus ja läksin siis dominge tugev võti, toast tulin vuti Toomesi ülemus tuli siis vastu mulle kaalu juures ja ütles, et kust te lähete, mõtlesin, et et vutitaadile vuti tooma. Siis hakkas mulle linnapea tulema tagurpidi, muudkui karjus mulle peale, et kus loom on. Loom on, siis te valetate koer jooksis metsa, hirmutatud koera koju, siis juba jah, sama korjoxi metsa, kus korjoxi metsamehe juure ja kus koer on ja sain siis aida ette ja ja siis ütleb mulle niised, kui te nüüd see nii välja ei anna, ma lasen teid maha ja ma ei oska muud teha enam, siis vaatasin talle otse näkku, ma ei vaadanud mitte selle vastu käedrisse, ütlesin, mõtlesin nii. Armas, jumala, ära lase seda kõige hirmsamat juhtuda. Ja vaatasin talle näkku ja nii ta andis mulle rusikaga siia pähe. Neid oli seal üks, Paju kasvas kõver ja kui kaua ma seal olin, leidsin, et olin seal pajupeal kummargil, ärkasin ülesse ja siis hakkas mind peksma, minge metsa neljakus, mees on metsas ja mina taktika minna ja aga muudkui käis, aga jänese. See, et ta pandi mahalaskmisi, sealsed sõdurid kallasid kaadrit majas, siis oma oligi, sõdurit hüppasid kõrvale, nii et tindiga tahet laskmine pidi toimuma. Laskmisi tegijad küll. Ja see mees. Siis, kui nad, maakas, mina võtsin selle rätikuid, panin selle pähe. Tõmbasin rätiku peast ära, visi sinna laua alla ja seal magas selle Elysee täditütar magas seal ja ta oskas vene keelt ja siis ütles vene keeles. Et sa võtad tal rätiku peast ära, külm on issa külma film, joone tärkab külm. Ja ta ütles, oli, ütlen talle niised, las ta olla külm, et ega me teda metsast tagasitoomine lasen ta metsas maha olles ostnud. Oleks last küll ole, lasen ta metsas maha ja siis läksid ja seal kasvavad suured katsed, ma läksin, tahtsin mind jälle rusika lüüa, mina hüppasin kase taha ja ta andis selle hoobi selle vana Korobedase kase vastu, siis läks vihaseks, siis hakkasid mind jalgadega ja, ja igatpidi peksma. Mõtlesin, et, aga ma ei saa ennast ikka segaseks tampida ja ja hakkasin siis minema. Mina solitsis. Ja siis hakkasin siis minema mööda metsaserva ja see oli sünge, oli külm, oli kive, mets ja vastased läksid minema ja siis tema järel ja läksin tükk maad edasi, siis talvel veeti siit puid metsast otse pädevale välja tuli talvine tee vastu ja niimoodi, et mis see siis on, kas sa teed mööda metsapressile süüa viimas. Vastasin talvine ideed talle letti, puid vägevale siit ja siis silmasid, seal oli küün, et mis seal küünis on, ma ütlesin, et et seal olid heinad, olid suvel, seal ikka on, ma ei tea, ma pole seal käinud. Lähme sinna, lasime kahel pool olid väravad, läksid kord väravast sisse ja siis lassi käia, mind oli jää natuke leinaräbu sinna maha. Kaseoksad olid peas, istes lasime käia tihedalt tihedalt seal, niikaua kui sain ukse juures, ma kartsin, et ei täpselt muga tegema hakkama ja hüppasin uksest välja, uksest välja, hüppasin, nii. Tuli see suur ülemus, pani mulle rusikaga pähe, lõitud tuli. Eestlane, eestlane või sina? Eesti korpuses juba jah, ja siis pani mulle pähe karjumas kõik küla koerad hakkasid haukuma ja siis hakkas ütles. Oled vait kui vagaseks ja siis saad rohkem kere peale, ütlesin, mine nüüd, mine meie kodu ja hakkasin siis tulema, siis jooksis tükk maad taha, siis tuli jooksuga Nende sõduri Padinkadega tagus mind siia taha kogu aeg ja siis sain õue. Vaatan, et sa taevased tantsule laetud rehe alt välja, et igast nüüd pannud maja põlema. Lase saab, kus lapsed on. Tulen tuppa ja siis ütlevad mulle niisked, pandi riide, viime teid ära ja ma võtsin, siis panin ennast riide ja siis oli tuli, võttis mind ja trepi peale ütleb niised, et mingi istuge sinna autosse, Masingust on. Ja ma nägin, et traktor, see oli see sõduri villis, mis olid need rohelised, üks võttis mu käe alt kinni ja viis sinna autosse ja viisakas siis sõit-sõit minema, mulle peal nii uimane, et vaatasin, et sirutatud läbi pekstud. Ja siis viidi meid Salla vallamajas ja seal oli kinnipidamise kohad, olidki kaks punker, tuli sees, oli siiski pikk ruum. Vallamaal soldab eestikambreid. Ja, ja siis viidi mind sinna ja läksime uksest sisse, siis põranda pealistrid luges ära 25 meest, tööd olid kõik kokku korjatud, 25 meest andis nii ära pekstud, et ei saanud üldse istuda seal külje peal seal selles ja siis hakati siis neid hommikul neid mehi üle kuulama. Suurvallamaja teisel pool otsas oli, seal teinekord otsas, olid seal, olid need ülekuulamised ja siis siis tuli, siis oli kõik Diaali ära pekstud, tal muud olid peas, kes tulid, istus poisina ukse kõrvale maha ja Need tõusid üles, läksid seanssidel suitsumoodulid peas, siis rääkis, et see toode, logu tool, katkine, too jah, ja pekstakse seal sind läbi ja ja siis saadeti tagasi siis üle üle kuulati seal. Ja siis seesama ülemust tuli, tõi mind sinna, istetuppa keeras ukse lukku, hakkasin kartma, soo, nüüd hakkab peksma, hakkasin nii värisema. Ega see, seesama seesama, kes vikis ja hakkasin värisema, otsin lauas ebast sõrmedega kinni ja, ja tematuid, mis te virisete, vot siis ma kardan, et te hakkate mind jälle peksma. Ta ütles niisugused, mis seal peksma, teedi oli keegi tekst, valetada ei tohi, keegi seid tekste ei ole nii-ütelda jälle peksma ja siis kuulasin seal üle, ütlesid, et noh, et ega krõudist loomi ja ploomi ja ja siis ema ütles, et istuge veel ja mõtelge, kas tuleb välja siis ostsingi kaks nädalat seal ja siis kutsuti jälle sinna ja ja siis need olid seal kõik hakkamas üle kuulatud, juba helistati sealt, ega mina vene keelt ei oskanud, helistati sealt Rakverest, räägiti vene keeles ja siis hakatis kiirelt sigin ja sagin Sagan. Mind jäeti lagunema, pooleli ja öeldi. Minge koduja, aga isikutunnistus võeti ära ning kodu ja siis kui kui loom tuleb, siis laseme teid ära, siis üteldi, et loom tuleb alla pärast äravalasemas jaaniõhtul annan küll olen küll sain siis sealt sealt siis niiviisi tulema. Kust te sel ajal olite? Vihm, olin teine pool jõge seal metsas ja lagedal taeva lega punkti olnud, nii et kui olime paigal seal üle nädala ühes kohas liiva eales, ega siis, kui ära läksime, siis tuli teha puhtaks plats, kõik ära, vastuvõtt ja kõik toppida kõik teha, et seal bussigi jälgi keegi, et seal elanud ei ole. Ja teine Nende metsavendade grupp oli ka, see oligi seal hiljem elanud peatükk aega üsna avalikult laid minema, aga need olid väga julged ja ja nemad olid niisugused, noh, röövlimoodi mehed ka, kui ei meeldinud seda minugi taga ja lasi naislapse naise ja ta enda maha ja elas juhati julgelt ja hiljem nad olid, neil oli minutid, punkrid ei olnud, neil oli punker seal selle Pedja pool, seal oli väga heasti välja ehitatud, punker oli ja neil oli siis kõik seal sees leivajahukotid ja kõik, mis seal oli ja kõik kõik apteegi olles seal, need, nad olid seal neli meest ja üks, üks üks tütarlaps olid seal siis siia siis aga üks oota, kuidas see oli, üks ei olnud kodu, oli ära käel välja läinud, ei olnud seal ja sauna ja, ja siis üks neist kolmest läks senna, siit läheb Sadala peale tee läbi metsa, öeldaskulukovi, lask Ruugovile sauna ja kärust siit üks ta oli Venemaalt tulnud eestlane või mis ta oli ka selle sekkuvad sõitis parajasti läbi ja nägi, et üks tuli metsast välja, läks maad juurde. Ja tema Viisti NKVD keele siit ajas samagonni. Läks sinna Sadala jaa, Tulgi tuli saunas. Võeti kinni, Jaan on mis, viska pinnida ühte. Ja muidugi piinasid teda, kuidas lubasid ja ja siis tulivad sinna punkrisse peale. Ja ma ei tea, kuidas see lahing seal oli neil. See tüdruk rääkis mulle, oli tulnud sinna kavandanud, et tulge välja aga nemad pole välja tulgegi diskand, granaadi. See tüdruk oli kevadeti väisanud tüdrukul hüpped jahukottides raha, seal oli tühi ruum isegi raadi ja need said need kaks meest mõlemad surma ja siis tulid siis sinna sisse, leidsime tüdrukuga sealt ära, panid sellega peale ja selle elusa ka siis. Ja elu ei olnud isegi seal kaasas, oli Sadalast juba tuli kaasa, sellega tuli sellega kaasa. No see oli muidugi arreteeritud ja kas sellega enam midagi on. Ja siis see tüdruk sai siis ütelda veel sellele, kes sealt oli jah, et ka, et ta tunnistab, et tema ei olnud oma tahtel metsast tolle süütu tütarlaps oli jah, aga siis oli seda vised, et nemad vägivõimuga viisid teda novellilast ja nii võtsid tüdruk sai pikapeale vabaks. Kas teil relv ka oli enesekaitseks? Relv oli küll, mul oli neid väikse rühma jaoks teada, aga need on hävinenud näide. Enam ei ole. Esialgu ma kandsin seda saksa vinti. Aga siis mul oli see, mis ta kurat oli alter, ta ei olnud. Seitse, kuus, viis, Belgia effenn jah, Belgia effennorit oli veel selle politsei erinumber selle pikeldusega, võib-olla te teate seda, tal oli see kelgu otsas oli veel üks raskus juures, nii. Löögi tugevus oli tal suurem, kui ta muidu seal tehnikas maali. Eks see andis muidugi enesekindlust ja julgust. Ei, no sygaa ega relval oli ka alati nii, et sa olid relvastatud. Kaua teie metsavenna elu kestis? Kaks kuud vähem kui 11 aastat. Kuidas närvid vastu pidasid? Ei rikkusid küll, aga ma olin niisugune niisugune inimene, kes väga ei tormanud. Kes aga ei tormanud, ehk kui oli tarvis, siis ma olin väga kärme. Seda on jäänud tänapäevani, vaja olnud seda, seda. Ja see oli see, et ta ei olnud hiina mees. Tiina, ma olin kaljut täitsa Ühe vahel suitsetasin ka, aga see maha muld, tubakat oli ja kõik oli, aga aga, ja, ja siis need, need, kes kaasas olid, need ju teine suli metsa ja teine võeti kinni veel ka ja oligi, oli kaevanduses vilja. Aga, ja rohkem mul siin kaasas ja need olid oma sugulase, rohkem kaaslasi ei olnud, sellepärast et kellega Laslased olite Tennemmekus hävina siinide. Need jäigad Need jäävad ikka kätte kuidagi. Need olid siin. Oli vaenlasi ka kes olid nii valmis üles andma. Ega maad tegelikult eraelus kellelegi vastu halba ei olnud. Välja oli kuulutatud niisugune asi, et kes Bloomi kätte saab, see saab 1000 rubla. Ploom pea eest, siis käsivad kohalikud kommunistid, käisime siin passimas, hommikul läksime välja, siis nägime, olid jälle kaste jälle seal talli taga ja ühelt poolt ja teiselt poolt olid ja karjamaal jälle igal pool oli näha, et tuli oli passitud. Kas te kasvõi sellest saab aru, et oli, oli passitud ja siis tekkiski hirmust mure, alati, kui sa siiani viimat ei tea, tulevad, võtavad kinni. Öösel pimedas käisin, mina metsa viimas, panin ega siis panin ühe selle suure hõlmiku tema vihma kuuemale peale ja siis kõik söögi panin ümberringi omale ja siis läksin siis pimedasse metsa viima, tema süüa oli, oli määratud ära koht, kus koha peal, siis lähen siis andsin talle söögi ära ja siis Saite kokku ka ikka ja ikka iga vorsti hai vahest kokku, aga lõpuks oli, üksvahe oli ka nii, et tuli toit ära anda kellelegi kätte ja see andis mulle edasi ja. Hea küll, suvel te saite magada kuuse all, aga talvel. Talvel siis mooli hoonetes. Kas küünides või? Et see on üks eriline spetsialiteet heid, kõrge, raske heinavirna sisse teha, alla sedasi sisse, kust saad olla väikeurg või koobas ja ja neid on õige pesa oleks ja neid oli õige mitmes kohas. Ja need inimesed olid kõik väga võib võtta kangelaslikult vastabane inimesed, neil kes diskeersid kõigega. Ja eriti tema ema. Ja sellepärast neid tagaajamised olid ju ettearvamatu, seda ei oska ette kujutada. Sotsid, see oli süsteemne, süsteemne ja julm. Jah, jaa. Teate isegi ju, et väga palju metsavendi kas lasti maha või kukkus kinni. Öelge, mis oli see, mis teid päästis? Oli aegasid kus ei olnud niisugust väljavaadet. Isa oli minul kolm meest. Isa oli usklik inimene, siin ümbruskonnas pani surnud kirstu ja ristis, et kõik kõik need väiksed toimingud tegi tema ära. Ja tema oli tõeliselt usklik inimene. Ja ema oli kah, ema oli selle Väike-Maarja köstri Johan Kotli õde. Leeris käivad need lapsed, kõik tütred, neid oli viis. Mina nii kuuest laps. Vend oli viimane, seitsmes ja siis oli usk, oli majas. Lapsest saadik, loeti palvet, käituti ausalt ja siis oli usk, oli, ja kuidas sul on ja kui sul muud tuge enam ei ole, kui sa oled jäetud nii ihuüksi, siin sa oled, kuhu sa lähed, siis jumala aitas. Ja seda on ta teinud. Tähendab. Päeva kogu aeg palvetasime, kui läksime metsa talle süüa viima või sai söögi ära antud ja tulime lahku, siis ikka koos valetasime. Kui tulivad ja nüüd need arengud ja siis, kui nägime tuled, siis me, me võtsime koos, palvetasime halvenes siis üleval, kui nad tuge ja tekkisid tugevaks. Ja kui need ära küüditati. Ma olin laudas, kui nad koormas pant. Lapsi oli siis juba 1949. Ja ma olin, nägin lauda aknast ka seda koormuse panekut, vaid ma läksin siis seal on mul keda keda küüditati, mind. Lastega lastega mina, mina varjasin ennast aasaega. Ja ja mina just seda laevasõitu ei näinud. Ja siis olid nad läinud. Ja mitte üksi seda, kes oli nende käes, vaid kogu see rahvas juba kuuljast peale, kuni hauani kõik on olnud aastaid läbi mõeldud kõige julmemas süsteemi kasvamise all. Nii et temale on kasvanud siis juba niisugusi omadusi, mitte omadusi, vaid mina ei tea, kuidas seda seletada. See on väga lai aeg ja ma võin seda rääkida, Kaagama ei hakka seda tegema. Sellepärast et nendest on läbi käinud juba see kurjuse see laviin või see, see samane, nii nagu ütleme, nagu nad laugud sellest sellest pesuveest läbi käinud. Et midagi jääb inimesel igast sündmusest igast asjast ka kõige tühisem Ast asjast jääb meele. Ja aga nad ei ole seda tähelepanud. Ega ta tänapäevani kõik aru, kui palju nemad on sellest omale kaasa võtnud, elutse, mis nüüd nende ümber toimus ja mida nendele daat sisse sööta. Ja need mitte üksi see rahvas, vat kõik rahvad seda kannatanud ja jumala Ainakse seda kannu veel rohkem ei ole. Kuuldud mälestustele ei tule järge. Erich Bloom sulges silmad igavesele unele seitsmendal juulil 1994.