Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest neile mujal. Stuudios on Indrek Kiisler. Jaapani Fukushima tuumajaamas hakati ülekuumenenud reaktorid taas jahutusvett pumpama. Akadeemikud Anto Raukase sõnul pole põhjust muretsemiseks, sest sealsed turvasüsteemid hoiavad olukorda kontrolli alla. Täna on emakeelepäev keeletegu 2000 1010. Konkursi laureaadiks sai mittetulundusühing jumala laegas ja Eesti hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm, kelle ühistööna valmis läinud aastal eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas Tartus välja kirjatalgud ning kutsus inimesi panema kirja oma lugu, mis räägib Eestist lahkumise eest või pärast välismaal elamist koju tagasi tulemisest. Raadios toimus täna ka E-etteütlus, millest võttis osa 1070 inimest. Tallinnas jätkusid täna koalitsioonikõnelused, kus vaieldi eelarve tasakaalu ning haridusküsimuste üle. Maantee ometi arvutuste kohaselt võiks Eesti liikluses sel aastal ellu jääda seitse kuni 10 inimest. Seda juhul, kui kõikides sõidukites sõitvad inimesed eesotsas autojuhiga nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud oleks. Keskerakond juhatuse liige Jüri Ratas ütles, et täna õhtul toimuval juhatuse koosolekul ei tule arutlusele erakonna esimehe Edgar Savisaare võimalik väljavahetamine. Seal võib sadada vähest lund, külma on kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on õhutemperatuur miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Alustame Jaapanis toimuvast, kus endiselt on keeruline olukord maavärinas ja tsunamis kannatada saanud tuumajaamades. Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Jaapani võimud otsustasid jagada evakuatsioonikeskustes viibivatele elanikele joodi, et takistada neid võimaliku kiiritusega. Tuumajaamade lähedusest on evakueeritud 185000 elanikku. Võimude kinnitusel on tegemist ettevaatusabinõu, mitte aga reaalse ohuga. Hommikul plahvatas Fukushima Daiichi tuumajaamas vesinik ja see peatas ka reaktori jahutussüsteemi. Reaktorit jahutatakse edasi mereveega. Tuumajaama operaatorfirma Teko teatel ei saa välistada kütusevarda sulamist veel ühes jaama reaktoris. See aga tähendab uue plahvatuse ohtu. Akadeemik Anto Raukas kinnitab, et ärevuseks siiski põhjust pole. Et põhimõtteliselt vaatamise kolme kaitsesüsteemi siis esimese kaitsesüsteemiga ja vardad lähevad sisse ja ma-tegevus ju peatub. Ja siis pärast seda on ikkagi nii, et ei toimu ju tõenäoliselt ikkagi reaktori plahvatust, see seanss oli kõige paremal juhul reaktorid sulavad, tähendab sinna põhjaalad kaetakse. Nii et tegelikult sellist saasteainete paikkumist atmosfääri, nii nagu ta oli Tšernobõlis, põhimõtteliselt ei saa olla, et on tegemist ka teistlaadse kütusega ja hoopis teist tüüpi reaktoriga. Reedest alates on Jaapanis suletud kaks tuuma ja maavärinale kõige lähemal olnud Ibaraki prefektuuris jaosaka lähedal kummatoris. Neid haldav ettevõte Wistinghausen teatel on kavas üks neist peatselt avada, et tagada riigi varustamine elektriga. Jaapanis toimuv on aga mõjutanud teiste riikide tuumaenergeetikaalaseid plaane. Saksamaa valitsus teatas, et ei anna esialgu nõusolekut plaanile, mis oleks pikendanud praegu töös olevate, kuid vananevate tuumajaamade kasutusaega. Šveits peatas samuti tuumajaamade ehitamisele nõusoleku andmise protsessi taiwani riiklik tuumaettevõte andist vaata et kaalub tuumajaamade sulgemist. Mitmed riigid soovitavad Jaapanist reisimisest praegu hoiduda. Eesti välisministeeriumi andmetel on Jaapanis praegu 80 Eesti kodanikku. Nende kõigiga on olnud ka ühendus. Välisminister Urmas Paet. Eesti saatkond Tokyos nende inimestega suhtleb, neil on olemas meie saatkonna kontaktid, lisaks sellele on siis meie saatkond Tokyos avanud ka Facebooki kodulehe ja lähitundidel. Avab ka Twitteri lehekülje, selleks et opera aktiivselt siis infot anda ja infot vahendada nende Eesti kodanikega, kes Jaapanis on nüüd küll peab ütlema, et ühe inimese kohta me oleme edastanud jaapani poolele ka palve aidata selle inimese leidmisel temaga kontakt pärast maavärinat on olnud pärast seda enam ei ole kontakti õnnestunud saada. Noh, selle põhjus võibki olla see, et kuna Sendai piirkonnas ei ole elektrit ja, ja ei ole ka võimalik näiteks mobiiltelefone laadida, siis võib see olla tingitud ka ka sideprobleemidest, arvestades sealset keerulist olukorda välisministeerium siis andis ka soovituse Jaapanisse mitte reisida, kui see vähegi võimalik on, sest paraku ei ole hetkel välistatud ka uued järeltõuked. Maavärina tagajärjed mõjutasid ka valuutaturge ja börsi. Jeeni kurss dollari suhtes on nõrgenenud, langenud on Sony ja Toyota aktsiate hind. Jaapani keskpank kaalub rekordilise 85 miljardi dollari suunamist riigi pangandussüsteemi. Tallinnas Stenbocki majas jätkusid täna pärastlõunal IRL-i ja Reformierakonna läbirääkimisdelegatsioonide kõnelused uue valitsusliidu kokkupanekuks. Täna oli arutluse all riigieelarve tasakaal ning ka haridusküsimused. IRL-i läbirääkimisdelegatsiooni liikme Margus Tsahkna kommentaar pärast kõnelusi Margitta otsmaale. No täna võib öelda, et sisuliselt on kokku lepitud siis see, et 2013.-na, kas tal me saavutame riigieelarve tasakaalu 2012.-st aastast vähendame töötukindlustusmakset samamoodi kirjutame siis riigieelarve baasseadusesse, siis riigieelarve tasakaalu nõude ja vabastamine erisoodustusmaksust siis tasemekoolituse, mis on seotud siis töökohtadega. Et need on sellised kindlad asjad. Haridusküsimustest rääkisite rohkem, täna rääkisime päev otsa haridusküsimustest ja seal on veel asju, mida me kindlasti veel arutada. Mis on need põhipunktid, mis jäid nagu lahtiseks. Haridusküsimus on nii lai küsimus, et tegelikult seal väga palju ühisosasid, aga kindlasti tuleb läbi arvutada täpselt kui palju mingi samm maksab. Pigem ikkagi järgmised küsimused. Eelmisel nelja taga need pooleli ka haldus- ja riigi haldusküsimus, et kas nendega läheb edasi, millal? Meil on ju tegelikult ju läbirääkimised päris alguses, nii et sellel nädala jooksul pöördume veel enamus nende küsimuste juurde tagasi. Ja IRL-i esimehe Mart Laari kommentaar. Ma arvan, et me peame nüüd lähitulevikus, mida me teeme, me paneme kogu oma need soovid ja unistused ja kõik muud paneme ikkagi kavastamisi eelarvepildiga, mida me saame ja siis on võimalik vaadata, kuidas ja kuhu me täpselt välja jõuame. Meil tihtipeale on lihtsalt küsimus mitte otsustes erimeelsustes, vaid selles, et mida keegi teha tahaks või teeb, aga sellest, millises järjekorras, kas asja teha ja millised on need, mida me siis ka siis, kui selleks võimalused on hakkama esimeses järjekorras tegema ja milles siis nii-öelda teises järjekorras, ma arvan, et nende üldine nägemus, ma arvan, et ta on paljudes küsimustes üsna lähedal Üle Eesti tähistati täna emakeelepäeva Meie alustame oma ülevaadet Võrumaalt Vastseliinas, kus kuulutati välja möödunud aasta keeletegu keeletegu 2010. Konkursi laureaadiks sai mittetulundusühing jumala laegas ja Eesti hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm, kelle Meil on valmis läinud aastal eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele. Igor Taro teeb ülevaate. Esmaspäev, 14. märts 2011 emakeelepäev. Sedasi kõlas 2010. aasta keeletegu hääljuhistega abivahendid aitavad vaegnägijatel teha neid asju, mis kõikide teiste jaoks on iseenesestmõistetavad kõneleva kella, kaalu ja heliraamatute mängija kõrval on palju teisi leiutisi, mis võivad kellelegi elu hõlpsamaks muuta, värvi määrata, mille abil saab kehva silmanägemisega inimene olla näiteks kindel, et mõlemad sokid on sama värvi kroonia, seal oli see oluliseks abivahendiks kupüürid eristamisel. Emakeelsed hääljuhendid pole maailmas sugugi laialt levinud. Enamik abivahenditest toodetakse inglisekeelsena või mõnes levin omas keeles. Eesti keel on üheksas keel maailmas, millega on varustatud kõnesalvestid ja 13. keel. Heliraamatute mängijates räägib keeletegu 2010 laureaat Janar Vaik. Siin. Meie puhul ütleme, see meie endi aktiivsus ja klientide nõudlikkus ja soovitus on olnud selleks mootoriks seda kogu aeg pidevalt tegutseda ja otsida. Võtame kõrvutame näiteks Lätiga, siis esiteks nad ei tea kuigi selliste asjade olemasolust midagi ja kui nad ei tea, siis nad ei oska oodata. Nad ütlevad. Ah, vene keel käib meil küll, et ei hakka mingit läkid tegema. Eks ilmselt on ka paljude teiste sihukeste Ida-Euroopa riikidega see, et et nendes keeltes sageli ei tehta. Nii sõltubki meie emakeele saatus sellest, kui kõrgele meie ise oma keele lahti asetame, ütles vabariigi president. Ka president oli keeleteo konkursi 12 nominendi hulgas läinud aastal välja kuulutatud sõna- osavõistluse eest kõneleb haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge. Need olid tõesti kõik väga väärt, korralikud keeleteod, nii et nii auhinnasaajad valivad, ministrid kui ka rahvas oli päris suures raskuses, kes nendest paremaks tunnistada. Lisaks võitjale soovis haridusministritest koosnenud žürii eraldi ära märkida peale sõnause ka Eesti Rahva Muuseumi. Näituse Muuseum näitab keelt ning rahvahääletuses võitjale õige pisut alla jäänud ansambli metsatöll, kes on oma loomingus väärtustanud eesti keelt ja teinud seda kompleksid vabalt. Piirkondadest paistis enim silma Saaremaa, kust nominentide hulka tuli koguni kolm väärt keeletegu. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Nüüd läheme ka Tartus laste ja tuhapärimus oli kaks märksõna möödunud aastast Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis. Samuti üle 8000 lehekülje uut materjali. Toomas Kelt. Kõlab Põltsamaa rahvamuusiku Eduard Veinmanni suupillipala ka selle kohta võib öelda rahvaluule, sest rahvaluule mõiste on väga lai kurda, aegadega võrreldes on see väga palju muutunud, rääkis Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Astrid Tuisk. Selline rahvaluulemõistmine tänapäevaselt, see on hoopis hoopis laiemalt kui Jakob Hurda aegadel, see on ka üks eesmärke, miks me kuulutame välja just tänapäeva inimestele tänapäevaseid kogumisaktsioone, et see kõik tõesti toob meile siia arhiivi väga palju huvitavat uut materjali. Tuisk lisas, et möödunud aasta oli rahvaluule kogumise koha pealt väga hea. Arhiivi laekus üle 8000 lehekülje materjale, selle seas on nii vanavanematelt kuuldud jutte kui lasteaedade igapäeva tegevuste ja mängude kirjeldusi, aga ka näiteks Islandi vulkaanipurske, st ajendatud tuhapärimust. Nimetada võibki just selle raske ilmastikuga seoses toimunut tuhapärimuse kogumisaktsiooni, mis kuulutati Melia meie arhiivi Facebooki lehel ja mis tõi kümmekond vastust, kus siis kirjeldati oma Reisemis tuha pärast, kes erajaid või isi jäädi õnnetustesse. Täna emakeelepäeval tunnustas president tublimaid rahvaluulekogujaid Maire Sala Karksi-Nuias don põhjalikult talletanud uuema aja matmiskombestiku ja kalmistukultuuri. Haapsalus elav Anni Oraveer on kogunud suurel hulgal Eesti pimedate kogukonna pärimust ning seto murdejutte Ellen Randoja Palamusel on saatnud aga arhiivile Põhja-Tartumaa rahvalaule. Ning teise maailmasõjaaegset ja järgset pärimust kuulutas president täna välja kirjatalgud teemal Eesti ustest sisse ja välja. Siiani on minemise ja tulemise üle peamiselt vaid p. Naastude vahetu kogemus, puudub vaja avaramat ja rikkalikuma nende keeletalgutega otsida vastust küsimusele küsimustele, miks Eestis minnakse imiksi tagasi tullakse. Miks siia tagasi ei tulda. Räägime Eestis tegema paremini. Neid kirjatöid oodatakse üheksandaks maiks Tartu Ülikooli eetikakeskusesse. Ühtlasi julgustas üks tänaseid premeerituid Maire Sala kõiki koguma rahvaluulet, sest homme võib selleks juba hilja olla. Toomas Kelt. Tartu stuudio emakeelepäeva puhul korraldas vikerraadio neljandat korda E etteütluse võistluse, kus tänavu sai osaleda neljas kategoorias, korjas õpilased, täiskasvanud, filoloogid ning muu emakeelega inimesed. Kuulajatel tuli võimalikult kiiresti sisestada raadiost kuuldud teksti vikerraadio koduleheküljel olevasse etteütluse aknasse. Kokku jõudis vikerraadio nii lühikese aja jooksul rekordilisel 1070 etteütlust seekord täiesti korrektset teksti saadetud filoloogide kategooria võitja tegi ühe vea. Täiskasvanute kategooria võitja kaks viga mõlemal õpilaste kategooria võitjale oli kolm viga ning muu emakeelekategooria parimal 13 viga. Ning vahepeal on saabunud Jaapanist. ÜRO rahvusvahelise aatomienergia agentuuri teatel on Jaapani tuumareaktorid jäänud maavärinast ja selle tagajärgedest puutumata. Maavärinale järgnenud üleujutused tekitasid küll katkestusi ja üleujutusi tuumajaamadest, kuid reaktorid on terved ja radiatsioonioht on väike, kinnitas tuumajärelvalveagentuur. Tere piimatööstus peatas nädalavahetusel kõikide tere toodete tarnimise kuumarketi kauplustele ning lõpetas Q marketi poolse lepingu rikkumise usalduse kaotuse tõttu. Koostöö ettevõttega ütles tere juhatuse esimehe asetäitja Ülo Kivine. Saan nii palju öelda, et kuivõrd juba üle-eelmisel nädalal teavitas koomarked meid mitte otseselt vaid siis läbi kauplust välja pandavate siltide ja soovitas seal tarnida muid tooteid. See otsus oli nendepoolne. Meile jäi praegu ainult seda mahtu kusagil 30 protsenti ja logistika on meie teha. Ei näinud mõtet, nagu selle lepingu jätkamisel. Kuule marketi esindajat toimuvat kommenteerida otseselt ei soovinud, saadeti vaid teade. Tere küsib märtsikuu algusest kaupmeestelt senisest kõrgemat hinda, mis tooks kaupluses kaasa 26 protsendilise piimatoodete hinnatõusu. Ülo Kivine vastab. Tahan öelda seda, et meil on lepingu läbirääkimised pooleli ja siin me tõesti tegime ettepaneku muuta teatud lepingu punkte, teatud tingimusi. Jutt ei olnud esmane hindadest, ostja otsustab ise, kelle kaupa ta edasi müüb. Meie enda poolt ei teinud esimest sammu, selleks jagub, et ostja tegi nii järsu sammu ja, ja meele tegi kurvaks see, et nii nagu osapooled oleme olnud pikki-pikki aastaid, oleks võinud see teavitus tulla meile läbirääkimiste laua taga. Aga ta otsustas seda immo meid informeerimata ja teavitus oli siis üleüldine, et nii tavaliselt ei käituta, et meie enda poolt oleme valmis olnud ka peale seda veel läbi rääkima, aga kui veel seisukohad olid väga jäigad, siis tekkis otsus, et seda 30 protsenti mahtu ei ole meil enam rentaabel vedada. Ka see ei ole enam midagi tavapäratut, kaubandus ja tööstus omavahel räägivad läbi, elu muutub ja olukorrad on erinevad, nii et. Maanteeameti arvutuste kohaselt võiks Eesti liikluses igal aastal ellu jääda seitse kuni 10 inimest, seda juhul, kui kõik sõidukites sõitvad inimesed eesotsas autojuhiga nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud oleks. Tartust jätkab Mirko ojakivi. Eesti teedele ja tänavatele hukkus sõidu- või pakiautos, sõites 2010. aastal liiklusõnnetustes kokku 44 ja sai vigastada 606 inimest. Neist ligikaudu kolmandikul oli turvavöö kinnitamata. Kõige sagedamini võib lahtise turvavööta sõitmas näha taksojuhte, keda täna kehtiv liikluseeskiri ei kohustagi asulateel sõites turvavööd kasutama. Eeskuju on nakkav ja üsna sageli vaevuga taksode kunded turvavöö peale panema. Pikaaegne Tartu taksojuht Matti Rumm ütleb, et 90 95 protsenti tema klientidest paneb siiski turvavöö kinni. Ise kasutab rumm vööd peamiselt siiski vaid linnast väljas sõites. Taksojuht Matti Rumm. Turvavajalikke turvaväärne juht võiks ikka lahti olla lillas vähemalt, aga, aga linnast väljas loomulikult ma panen praegu ise kinni ja edaspidi peaks ka ikka kõiki. Eestis kinnitab läbiviidud uuringute andmetel turvavöö umbes 90 protsenti sõidukijuhtidest ja esiistmel sõitjatest, kuid tagaistmel teeb seda vaid 60 protsenti täiskasvanud sõitjatest. Tänasest alustas maanteeamet ühes politsei ja piirivalveametiga teavitustööd, mille eesmärk on tõsta turvavööde kasutamist ka autode tagaistmel. Kui taksojuhtide puhul on arusaadav, et tihti jäetakse turvavöö kinnitamata ennekõike röövlite käest põgenemise hõlbustamiseks siis miks ei kinnita turvavööd igapäevaselt siiski tuhanded autojuhid ja ennekõike tagaistmel reisijad jätkab maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg. Praegused uuringud näitavad seda, et inimesed annavad oma oma käitumisele tunduvalt positiivsema hinnangu, et nad kinnitavad nii esi- kui tagaistmel reeglina turvale. Paraku aga vaatlusandmed näidavad natuke teistsugust käitumist ei kinnita turvavööd tagaistmel siiski nooremapoolsed inimesed ja seda just meesterahvad vanuses üle 20. Selge on aga see, et hoiakud, mida ei saa muuta heaga, on muudetavad karistuste ja trahvidega. Lahtise turvavööga sõitmise või ka lapse kinnitamata jätmise eest võib saada trahvi 200 eurot, kui ollakse varem sama asja eest vahele jäänud. Kasvat trahv 400 euroni. Järgmise nelja nädala jooksul lubab politsei turvavöö kasutamist kontrollida ääretult tõsiselt. Eelmisel aastal oli turvavarustuse nõuete rikkumisi peaaegu 20000, samal ajal kui roolijoodikuid Eesti teedelt avati veidi üle 7000. Mirko Ojakivi Tartu stuudio. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis võib kohati vähest lund sadada. Puhub põhja- ja loodetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Külma on öösel kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm, puhub põhja- ja kirdetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks õhutemperatuuriks miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Selline oli Päevakaja 14. märtsil head õhtut ning kuulmiseni.