Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtted Teisipäev 15.-st märtsist minale Mall Mälberg. Koalitsiooniläbirääkimiste tänased teemad olid energeetika ja transport. Tuumajaama ehitamise teemad seoses jaapani sündmustega maha ei võeta, kuid enne otsuse tegemist vajalikud põhjalikud uuringud kinnitavad mõlemad osapooled. Plahvatus Fukushima tuumajaama teises reaktoris võis vigastada reaktori peamist kaitsekesta, teatas rahvusvaheline aatomienergia agentuur. Reaktori kest tundub aga olevat terve. Kaon radiatsiooni näit agentuuri andmeil jaama juures järsult langenud prantsuse tuumaohutuse agentuuri hinnangul tegemist kuuenda kategooria õnnetusega, mis tähendab rasket õnnetust. Jaapanit raputas täna taas järeltõuge, mille tugevuseks mõõdeti kuus palli Richteri skaalal. Eesti keskkonnaameti kinnitusel ei ole siinsetel elanikel põhjust radioaktiivsust karta. Möödunud aastal kuulutati Eestis maksejõuetuks 1029 ettevõtted. Käesolevaks aastaks prognoosib krediidiinfo pankrottide arvu olulist vähenemist. Tallinnas kaovad sellest aastast piirkonna koolid. Iga lapsevanem võib esitada avalduse lapse vastuvõtmiseks ükskõik millisesse linnakooli niinimetatud eliitkooli Nendes jäävad katsed alles. Vaidluste korral otsustab lapse vastuvõtu spetsiaalne komisjon, mis võtab arvesse kodu kaugust koolist ning seda, kas õed-vennad juba selles koolis õpivad. Selle aasta teeme ära, suur üritus, talgupäev on seitsmendal mail, tänases saab teeme ära. Koduleheküljel talguideesid juba kirja panna. Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktoriks nimetati muusikamänedžer ja produtsent Kadri Tali. Eeloleval küll on selge ilm, külma tuleb kuus kuni 11 kraadi. Homme päeval paistab päike ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Pool tundi tagasi lõppes tänane koalitsiooniläbirääkimiste voor. Uku Toom uuris tulemusi. Nagu ikka, kinnitavad osapooled, et kohtumine oli konstruktiivne ja põhjalikud, esialgu väga detailidest rääkida ei taheta. Koalitsiooni rääkimiste tänasteks teemadeks olid energeetika ja transport. Need on alad, kus valimisprogrammis senistel koalitsioonipartneritel suuri erimeelsusi olnud ei ole. Ja seda kinnitab ka Reformierakonna aseesimees Keit Pentus. Nendes teemades oli neil ühisosa päris suur ja mingisuguseid vastuolusid küll õhku ei jäänud, et, et on detaile, mille osas lihtsalt tuleb täpsustada ja mida tuleb täpsustada, aga ei, suuri erimeelsusi küll ei olnud. Ka IRL-i peasekretär Ken-Marti Vaher on sama meelt, aga räägib veidi pikemalt. Ja ma arvan, et suund, mida me näiteks võtsime, mis puudutavad näiteks taastuvenergia tasude vähendamist on ühene. Valitsuskoalitsioonil võimalikel mõlemal osapoolel, nii et samuti ka energiajulgeolekusuunad kindlasti ka ulatuslik kortermajade soojustamise üldse energiatõhususe programmide jätkamine, nii et need selged energeetikaalased kokku. Nad on meil olemas ja me arvame, et me liigume ka teistes valdkondades samasuguse tempoga homme-ülehomme transpordi osas oleme samuti arutanud läbi väga suure osa, mida me saame nimetada ühiseks nimetajaks. Transpordi üldine loogika on selles, et ikkagi võimalikult palju sellist teedealas taristut Eestis välja arendada. Kirjutasime sisse mõte, mis puudutas ka tolmuvabasid teid Eestis aastaks 2030 luua konkreetselt pikem visioon ja pilt selleks et ikkagi Eestis ka ka nii-öelda kõrvalteed katta siis tolmuvaba kattega ja loomulikult Tallinn-Tartu maantee loomulikult Tallinn, Tartu ringteed, nende jätkamised, samuti püsiühendus Saaremaaga, selle äramärkimine valitsuskoalitsioonileppes on oluline. Energeetika teema number üks on loomulikult praegu tuumajaamad. Kuidas kajastus see koalitsiooniläbirääkimistel, Keit Pentus. Nii Reformierakond kui IRL olid ühte meelt selles osas, et enne lõpliku otsuse tegemist ühte või teistpidi on vaja läbi viia ikkagi väga põhjalikud uuringud ja nendest uuringutest tuleb ka lähtuda otsuse tegemisel. Küll aga saab edasi minna siis seadusandluse ettevalmistamisega. Aga, aga jah, tuumajaama puudutava otsuse tegemise aluseks tuleb võtta sõltumatud ja väga põhjalikud uuringud. Edasi räägimegi Jaapanist, Jaapanis on kõige suurem mure hetkel radioaktiivsus. Ühe uudise järgi pääses radioaktiivsus täna hommikul otse atmosfääri. Vallo Kelmsaar küsis tuumaenergeetikaspetsialisti Henri Ormuse käest, kas see tähendab, et turvasüsteemid on lõplikult purunenud. See on väga sihuke kahtlane väide, ma, ma ei oska, ma ei oska seda kommenteerida, informatsioon on nii segane, mis sealt tuleb ja erinevates uudistes erinevatelt allikalt tuleb erinev informatsioon. Aga see, mis toimub teises reaktoris, kolmas plahvatus, see on nüüd olnud kõige kõige suurem nendest, mis on toimunud ja arvatavasti kahtlustatakse, et reaktori primaarkaitsejoonel kahjustada. Ehk siis kütusekvartalid olid pikemat aega ilma jahutus, et ta siis arvatavasti nagu ka teistes reaktorites on tekkinud palju vesinikku ja see vesinik on kuskil seal sees süsteemides plahvatanud. Seda ei ole veel täpselt aru saada kuskilt jalgadesse kuldse täpselt see toimus ja, ja mis seal täpselt siis toimub ja mis nüüd edasi, aga siis ma olen aru saanud, et reaktorid üks, kolm ja neli on hetkel stabiilsed. Ja praegu siis ma loodan, et suudetakse stabiliseerida selle, selle teise reaktori olukord. Peame lihtsalt ootama ja vaatama väga mingeid järeldusi ei tasu teha ja spekuleerida ei ole mõtet. Tuumajaama piirkonnast on teatatud, et seal on 400 milli Siiverti tunnis radiatsioonitase. 400 milli, Siivertit kui nüüd nii-öelda piltlikult öeldes, kui tund aega seal viibid selles keskkonnas, siis see traditsioon, mis sa saad, on 100 korda see, mis tavaline inimene saab nii-öelda tausta-radiatsioonist, meie ümbrus, sest nii-öelda traditsiooni foonist, ehk siis see on 100 korda üle sellest, mis meie igapäevaselt saame Tšernobõli katastroofiga kindlasti paralleele ei saa veel tuua Tšernobõlis ikkagi kogu see reaktori koor, tule ja kogu see kütus lendas taevasse ja tuli kuskil pilvede all, aga siin on ikkagi pääsenud valla vähesel määral radioaktiivseid aineid ja kütust on ikkagi reaktori surve seal sees, et ütles välja ei ole pääsenud. Samas on hoiatatud ja antud soovitusi juba ka väidetavalt Tokyo elanikele, Tokyo on sealt ikkagi mitmesaja kilomeetri kaugusel. Milline see reaalne või teoreetiline oht võiks Tokyos olla? Ja see kõik oleneb sellest, et mis edasi saab, kas suudetakse või ei suudeta olukord stabiliseeruda. Teated Jaapanist on täna üksjagu vasturääkivad. Riina Eentalu võtab viimased sõnumid kokku. Plahvatus Fukushima tuumajaama teises reaktoris võis vigastada reaktori peamist kaitsekesta, teatas rahvusvaheline aatomienergia agentuur. Jaama esimese ja teise reaktori kestad tunduvad agentuuri teatel olevat plahvatustest hoolimata terved. Aatomienergia agentuur kinnitab ka, et radiatsiooninäit Fukushima tuumajaama peavärava juures on siiski järsult langenud. Seda kinnitavad ka Jaapani ametivõimud. Jaapani valitsuse esindaja jokkija vedano sõnul võis varasem kõrger radiatsiooninäit olla seotud plahvatuse tagajärjel tekkinud rusudega, mitte reaktori kestade lekkega. Kuid prantsuse tuumaohutuse agentuur Aaessen teatas täna, et Fukushima tuumaelektrijaamas juhtunud õnnetuse võib klassifitseerida kuuendasse kategooriasse kuuluvaks. Rahvusvahelise tuumaintsidentide skaalas klassifitseeritakse tuumaavariisid vahemikus nullist seitsmenda kategooria Ani ja kuues kategooria tähendab, et tegemist on raske õnnetusega, mis mõjutab ulatuslikult keskkonda ja ohutust ning nõuab kõikide planeeritud turvameetmete rakendamist. Eesti keskkonnaameti kiirgusosakond jälgib pidevalt Fukushima tuumajaamas toimuvat. Tegemist on tuumaõnnetuse mõttes lokaalse katastroofiga ja selle mõju laienemine Eestisse ei ole võimalik. Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja kohusetäitja Ilmar puskari sõnul ei kujuta Fukushima tuumajaamas toimunud avarii Eestile ohtu. Sel juhul ei ole ette näha mingit stsenaariumi, et areneks nõndanimetatud Tšernobõli tüüpi seitsmenda kategooria avariiolukord, millega kaasneks keskkonna oluline globaalne radioaktiivne saastumine õhulevi tulemusel. Veel vähem on põhjust karta selles aasta sattumist nii kaugele kui Eesti, väidab Ilmar puskar. Jaapanit raputas täna jälle maavärina järeltõuge, mille tugevuseks mõõdeti kuus Richteri skaalal. See on üks tugevamaid järeltõukeid, mis seni on toimunud värina. Kese oli 120 kilomeetrit Tokyost edelas. Saksamaaga sulgeb seoses Jaapani tuumakriisiga ohutuskontrolliks seitse tuumareaktorit. Liidukantsler Angela Merkel ütles, et kõik reaktorid, mis alustasid tööd enne 1980.-te aastate lõpus puu, suletakse kolmeks kuuks. Merkel teatas juba eile, et seoses Jaapani tuumakriisiga külmutab valitsus kolmeks kuuks plaanid Saksamaa tuumajaamade tööaja pikendamiseks. Merkeli sõnul näitavad Jaapani sündmused, et riske, mida peeti täiesti võimatuks, ei saa tegelikult välistada. Tuhanded lapsevanemad on oodanud Tallinna linnavalitsuse määrust, mis sätestaks uue korra laste vastuvõtuks kooli. Nüüd lõpuks saadi sellega valmis. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtima hakkamisega valmistas haridusamet etega uut korda laste vastuvõtmiseks kooli. Varasematel aastatel on lastevanemate jaoks selgus olnud juba veebruarikuu alguses. Sellel aastal asi venis. Kõige olulisem uuendus on see, et kaovad niinimetatud piirkonna koolid. Lapsevanem võib avalduse esitada sinna kooli, kuhu ta oma last tahab panna. Tallinna abilinnapea Yana Toom. Mis siin salata, Tallinna linnas oli aastaid see probleem, et niinimetatud eliitkoolidesse kirjutati lapsed sisse vahetult enne õppeaasta algust ja siis sealt välja sellist kinnisvaraäri. See oli üks asi, teine asi oli see, et me ei tahtnud tekitada olukorda, kus üks äärelinnalaps on oma vanemate kinnisvara kuidas öelda viisakalt pantvang ja kunagi ei satugi, ütleme kesklinna eliitkooli, kuhu ta võib-olla saaks minna. Mis saab aga nendes niinimetatud eliitkoolidest, kus on juba praegu 10 last ühele kohale. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula rõhutas, et vastuvõtukatsed jäävad nendesse koolidesse alles. Süsteem säilib sellised selles mõttes, et kooli vastuvõtu kord on selle aluseks. Selge on see, et kellelgi ei ole vastuvõetav loos, kellelegi ei ole vastuvõetav ka selline süsteem, millest abina rääkis, et mitmel korral rõhutanud seda, et määruse väljatöötamisel kõige keerukam küsimus oli rahvastikuregistri toimimine. Täna rahvastikuregister ei toimi. Täna kirjutatakse ennast täpselt selleks ajaks kui vaja täpselt sellele aadressile, kuhu vaja. Need lapsed, kes katsetega siis ei saa või koolis pole üldse katseid ette nähtud, aga soovijaid on ikka rohkem. Siis need lapsed suunab lähimasse vabade kohtadega kooli vastav komisjon. Kuidas näeb uus kord välja kooli direktori vaatenurgast? Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson. Ma ise lugesin seda eile õhtu mitu korda järjest läbi ja paaris kohas ma jäin nagu hätta, et kas lapsevanem ikka saab aru, et ta saab terves Tallinnas valida, ta saab iga poole minna, aga mis siis ikka juhtub, kui seda kooli kohta seal järsku ei ole. Et siin haridusameti juhataja ütles, et tegelikult läheb kooli 3800 kohtem 4100, et kindlasti on neid vabu kohti. Aga kui lapsevanem ütleb, et ta ei taha kindlasti sellesse fooni minna kus on vaba koht. Et kuidas siis edasi toimida. Lapsevanemad peavad aga silmas pidama, et nüüd on õige aeg koolide kodulehekülgede külastamiseks. Sealt saab kõige enam ammendavat infot. Rahvusringhäälingu uudisteportaal küsis koolidesse vastuvõtumääruse kohta kommentaari haridusminister Tõnis Lukasele. Ministri sõnul ei ole määruses vastatud kõigile lapsevanemaid huvitavatele küsimustele. Sellised ja seetõttu jätab palju tõlgendamisruumi. See omakorda tähendab, et kooli vastuvõtmise tegelik korraldus hakkab olulisel määral koosnema erikoolides, eriolukordades, loodavatest, pretsedent idest. Õiguskindluse seisukohalt võib siin esmapilgul olla põhjust muretsemiseks. Möödunud aastal kuulutati Eestis maksejõuetuks 1029 ettevõtted. Käesolevaks aastaks prognoosib krediidiinfo pankrottide olulist vähenemist. Lähemalt kuulete Vallo Kelmsaare vahendusel. Kuigi mullu kuulutati Eestis pankrotis olevaks 1029 äriühingut, tan pankrottide arv võrreldes 2009. aastaga siiski veidi, see tähendab 26 võrra vähenenud. Krediidiinfo asedirektor Alar Jäägeri arvates võiks Eestis normaalseks lugeda aastas umbes 500 ettevõtte pankrotist tumist ometigi arvata, et praegu oleme suhteliselt heas seisus. Võrreldes siis Euroopa liidu teiste riikidega me oleme tegelikult väga heas situatsioonis, kuulume sellesse kolmandikku paremate hulka, teiseks kuulume nende kolmandiku hulka, kus pankrot, mille vähenenud tasemel endiselt kõrge, me oleme ikkagi sellises grupis, kus paistavad need probleemid möödas. Pankrotistunud ettevõtete puhul oli peamiselt tegemist suhteliselt väikeste firmadega, mille müügitulu jäi alla 10 miljoni krooni ja mida iseloomustas suur ja püsiv maksuvõlg. Pankrotile eelnevatel majandusaastatel on need ettevõtted nende 1000 tüki omanik käivad kokku 12 miljardit krooni ja nendest töötas ligi kümmet inimest ja loomulikult 1000 kaob, sealt tõmbavad endaga kaasa ka müügikäibe languse ahistavatest sektoritesse, keda nad seal kasutanud endiselt suhteliselt suured kaotused ikkagi veel olnud. Pankadel kaotatud summa on vist 1,3 miljardit krooni, mida siis partnerite raha sisse vanglatesse kinni jäi. Rohkem oli pankrotte Harju, Tartu ja Ida-Virumaal valdkondades paistsid pankrottide suure arvu poolest silma ehitus, töötlev tööstus, majutus, toitlustus ja kaubandusvähem, oli aga pankrotte põllumajanduses. Põllumajandusettevõtete pankrotistumise on väga madalatasemeline ja olemas riiklikud ettevõtted jäävad võlgu pääste vähe, nii et, et nad kindlasti ei ole praegu see grupp, kus on kõige suurem probleem. Kas pankrotistumise tase jääb endiselt suhteliselt kõrgeks, aga umbes kaks 30 protsenti langeksid siis kuskil 700 vaadati. Aga siin on üks moment, on see masu, niisiis rasvakihi enamus ettevõtjaid minema, ehk siis tagavara praktiliselt ei ole ja kui nüüd mingisugune pisikenegi häiritud selles süsteemis, siis see võib seda pilti vägapalju moonutada. Kuidas elab euro poja, vegan Jaapani sinna maailma värisevad, need asjad võivad meid nagu kõigutada rohkem, kui me siin raha peal oskame üldse välja mõelda. Valdkonniti ma arvan, põhiline on see, et nende ehitajataja roidlustajate probleemi enam nii pikaks ajaks ei jätku. Ma arvan, et see teema nagu lõpeb ära, et kõige suurem probleem ehitus Täna anti avalöök, selle aasta teeme ära talgupäevale. Uku Toom jätkab. Selle aasta teeme ära, suur üritus, talgupäev toimub maikuu esimesel laupäeval, seitsmendal mail. Talguteema on vaba iga ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mida on vaja ära teha ja paneb siis selle teeme ära kodulehele kirja. Päris koordineerimatult asi siiski ei käi. Talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür. Meil on igas maakonnas on üks kohalik koordinaator ja tema vaatab ka oma pilguga üle need üles pandud talgud, nii et kui ma nüüd lähen või keegi läheb kodulehele, sisestab talgud, et siis nad ei lähe päris automaatselt avalikuks, vaid korra vaadatakse üle, võib-olla on seal vaja mingeid nõuannet anda tõesti, et kas neil omandi kaitse, muinsuskaitse või looduskaitseküsimused on korras või vastavate ametkondadega läbi räägitud, kas omanik on ka kursis ja, ja siis paneme üles, aga üldiselt ka eelmine aasta näitas, et ega sellist nagu probleemi ei ole, et need keegi väga pahatahtlikult oleks midagi tegema hakanud. Kui pidada silmas eelmise aasta talgupäeva, siis mida kõige enam tehakse, millised talgud on kõige levinumad? Kõige levinumad on heakorra talgud, küla talgud, looduskaitsetalgud, siis olid terviseradadel olevat talgud ja siis metsaga seotud talgud ja mõttetalgud, selline on siin nii-öelda see esi, esikuuik või esiseitsmikaga. Tegelikult inimeste fantaasia oli nagu hästi-hästi laia ja piiramatu ja kellel nüüd võib-olla ei ole see luud või labidas, kõige kõige käepärasem viis aga Pulp siis Harjumaal pandi püsti eelmine aasta väga toredad supi tegemise talgud, tuldi kokku, tehti suppi ja siis jagati sealkandis olevatele talgutele indiviidi, siis neile, kes olid seal rassinud, füüsilist tööd teinud, viidi neile suppi. Koos Eesti Rahva Muuseumiga korjatakse sel aastal ka talgulugusid. Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas põhjendab Kui me ei korraldaks selliseid inimeste käest lugude kogu kogumisaktsiooni, siis meie muuseum kaotaks igasuguse mõtte eksistentsi tegelikult et see on meie jaoks nagu möödapääsmatu. Miks need talgulood, ütleme nii, et üks, üks kõige suurem asi, mis meid üldse hoiab elus ja hoiab, hoiab käimas, hoiab töötamas, on nagu teotahe ja ma arvan, et need talgud on üks see, mis kõige paremini tegelikult seda peegeldab. Mõtlesime tulevastele aegadele, näidata ennast ja oma oma tegevusi, siis siis need kindlasti on ühed, mis jäävad kõige paremini seda tegelikult heegeldama. Talguteemad ja kohad peaksid kodulehel olema kirjas 11 10.-ks aprilliks, siis algab talguliste registreerimine. ERSO direktoriks nimetati muusikamänedžer ja produtsent Kadri Tali tasub ametisse esmaspäeval ning kolmeks aastaks küsisime, millest uus direktor oma tööd alustab. Minu esimene eesmärk on siiski leida strile peadirigent, sest dirigendi visioonid on need, mis on direktori visioonidest tähtsamad ja ilma sellise visioonita ei saa üks hea mänedžer ja direktor lihtsalt toimida. Ei saa ka muusikud toimida, et see kindlustunne dirigendi näol peab kindlasti olemas olema. Et on tore, kui käib orkestri ees väga häid dirigente. Aga on ikkagi täiesti eluliselt oluline, et on olemas muusikaline juht. Ja mis on kaugem perspektiiv? Kaugem perspektiiv on plaadistused, kontserdid, turneed, selline koht, kuhu muusik tahaks tööle tulla. Töötingimuste parandamine, ma palkadest räägi sellepärast, et, et tegelikult see ei ole tänane teema, see ei ole nagu tänase ühiskonna teema ja selle üle ma usun, on orkester ka õnnetu, et see on selliseks teemaks nagu pöörata. Et ma tegelikult Eesti üldsuselt ja publikult ja eesti rahvalt paluks seda teist võimalust ja kannapööret, et, et meid mäletatakse ja teatakse ja mõeldakse see meie peale siiski armastusväärselt kui muusikad tegijad kontsertidega seonduvalt. See on nagu minu eesmärk, et suuta inimestele ERSO muusikutele luua mõnus töökeskkond. Kandidaate ERSO peadirektori kohale oli kaheksa kultuuriminister Laine Jänese küsisimegi, mis kallutas otsuse Kadri Tali kasuks. Kadri Tali on vaieldamatult väga suurte kogemustega orkestri mänedžer, Põhjamaade sümfooniaorkester on väga-väga pikkade aastate jooksul näidanud kõrget taset, huvitavaid kavu, julgeid ettevõtmisi ja väga võimsat publiku saali kutsumise võimet. Ja kindlasti on Kadri Tali et kogemustega väga hea haridusega, tema taust, suurepärane ja inimlikud oskused ja kindlasti võrreldes teiste kandidaatidega oli just see tema eelised orkestriga töötamise kogemus ja kõik, mis ta teinud, on nii-öelda mustvalgel kõigile näha ja teada, et tal on ette näidata tegelikult teod. Eeloleval ööl on meil selge ilm, puhub põhjakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on kuus kuni 11 kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline ilm, puhub kirde ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18216. Mina olen Mall Mälberg. Kena õhtut.