Tere õhtust, tänase Vello Mikseri juhatas sisse Robert Schumanni tuntud meloodia. Unistus kontrabassil soleeris Estonia teatri kontrabassirühma kontsertmeister Meeme Saareväli klaveril saatis jamasing. On tore, kui me omad unistused, soovid, saame teoks teha. Vello Mikser toob teieni põgusad hetked neljanda veebruari pärastlõunasel kontserdilt Estonia talveaias, kus nii õpilased, kolleegid, sõbrad, musitseerisid Meeme Saare välja 60. juubelipeole. Neeme, sa oled pärit Tudulinna lähedalt talupidaja perest. Milline oli sinu lapsepõlve muusikaline taust? No nii palju, et, et meil oli kodus klaver ja seda klaverit ikka käidi mängimas ja ma ise klimberdasin kuigivõrd seda klaverit, aga see klaver läks, läks keerulistel aegadel meie kodunt minema ja siis klaveri klaveri mänguga ma ühe üldiselt tegelesin vähe ja minust sai hoopis puhkpilli mängima umbes 11 10 11 aastasel hakkasin mängima kooli puhkpilliorkestris ja, ja, ja siis mängisin kuni keskkooli lõpuni puhkpilli. Aga millal sa esimest korda kokku puutusid kontrabassi? Esimest korda puudutasin kontrabass ikka kokku niimoodi, et astusin muusikakooli ja. Mul oli kolm päeva aega ette valmistada selleks, et saada kontrabassiga sisse ja oli võimalus saadav ilma muusikalise hariduseta, noh, kuna mul seda ametlikku muusikalist haridust polnud, kuigi ma ühte teist teadsin. Et kontrabassi või laulupeol ja, ja ja laulu erialale nagu ei soovinud ja siis siis ma valmistasin vaheliste lugu ette ja ma sain kontrabassiga sisse, see oli 59 igal aastal. Tähtis ei ole see muusikaline külg, aga tähtis on ka kindlasti see hingeline ja see vaimne külg, kui paljus kodus sel ajal räägiti Eesti Vabariigist ja eestlasest räägiti küll, aga hästi vaikselt ja hästi kinniste kardinate taga, nii et kui jõulukuusk toodi sisse, siis olid väga tihedalt, pidid olema kardinad suletud, kohe saame küsida sinu õpilaste käest, kui palju sina nendele räägid, nüüd eestlastest ja Eestimaast? No eks siis tuleb küsida. Ja kena on see, et praegu on ka tüdrukud, daamid, neiud jõudnud, kontrabassijutt on järgmine. Esina ongi maarjanii, ta on ja Maarja Merivoo olete palutud lavale? Kuidas üks noor neiu avastas kontodesse? Lihtsalt kuulsin eskortide klassikalises esituses ja siis ta lummas mind. Hing hakkas koos kontrabassiga loo kui paljusid meeme on tunnis rääkinud peale muusikaga sellest eesti rahvast ja rahvustundest ja kõigest muust. Teinekord ikka ongil näiteks Ludwig juhti kohtan, rääkinud palju ja Eesti asja kohta. Nii et temalt võib alati küsida Mul on hea meel küsida, kas sina olid ise korralik õpilane, kui sa õppisid. Aga ikka kolm punktiga? Ei ma ei ütleksin üsna korralik õpilane. Ja sinu õpetajaks oli nii muusikakoolis kui ka konservatooriumis Vladimir luht ja oli küll. Ja tema oligi see, kes, kes. Kui ma tegin ettevalmistus kontrovosi, siis siis me ütles mu poognaga kohta, et, et sa pead vist mingit mingit pilli mänginud Kell pilli mänginud sind ja et oma käe peal natukene viiulit nii külapillimees natukene näitas ja siis tantsuorkestris mängisin seal kuigivõrd riiulid ka keskkoolis käisid ja, ja tema jah, õpetas siis muusikakooli ajal ja siis, kui ma olin siis sõjas ja käinud, siis ma konservatooriumis õppisin tema juures edasi, aga kahjuks lõpetasin küll ilma temata, sest ta suri 69. aasta talvel vastu uut aastat ja, ja mina lõpetasin 70. kevadeks. Aga samas, kas seal ilus paralleel? Kui me räägime Eesti kontrabassimuusikast ja kontrabassimängijatest, siis maailmanimi on ju Ludvig juht, kellest juba juttu ja Vladimir luht, eks ühe vahetus hakkas, tema rääkis sulle ka juba siis sellisest mehest ja rääkis sellepärast, et, et mina tulin muusikakooli 59.-le aastal ja Ludvig juht suri 57. aastal ja siis, kui nad oli bostoni, orkester oli Leningradis. Siis Ludvig juht jäi Helsingisse ööbima, ei tulnud Venemaale noh, teatavast noh kindlasti ka võib-olla pelgas, aga samas ta ütles ka niimoodi, et okupantidele mina ei mängi. Ja Bostonis olid koos kaks kõva pähklit, kuni välde Sergei Savitski dirigent ka samuti kontrabassivirtuoos ja Sergei Savitski oli, oli kontrabassivirtuoos ja, ja, ja väga kuulus, aga vahetas kontrabassi dirigendikepi vastu ja ja siis, kui Ludvig juht läks siit enne sõda läks Ameerikasse, siis Kuzewitzki kuulis tema kontserti raadiost ja kohe kutsus, kutsus nende orkestrisse, võttis ta rõõmuga, on rõõmuga vastu ja Ludvig juht mängis bostoni orkestris. Kuni elu lõpuni 57. aastal Ludvig juht ju rajas bostonis kolme kuuendal aastal Eesti seltsiks on just nimelt ja, ja Ludvig juht oli see mees, kes ühtegi Eesti vabariigi aastapäeva ei jätnud, tähistamata ta noh, nii Ameerikas kui Kanadas, eriti Torontos ja ja, ja viibides oma turneel Rootsis ta noh, väga suur, suur niisugune eestluse eest võitleja seisja oli kuni elu lõpuni. Kolleeg Toivo Unt ja kolleeg Soomest Teppo hauda A. Nüüd soode taandatamine, neemen menu, et Paco tehaseid kapaletata ju nii kaua nagu nelja päive. Ahjusoe lugu ja menuetmisem tähendab merele. See oli siis väikene katkenud soomlase Teppo hauda aho meeme menuetist ja nagu kuulda, võisite Haapkontrabassi musitseerida väga erinevalt. Võib-olla meloodia pill, rütmipill siin võib tümpsutada, syda, võib kratsida ja lüüa nii et vastavalt vajadusele ja musitseerisid autor ja Toivo Unt. Ja taas üks õrnema soo esindaja Piret Samuel Sergei kusse vitski. Valts. Meie õpeta, Laur kinkis Arnole viiuli, kes sinule kontadessemgi. Kooli omaga läbi. See on selline soov ja tahe, siis tuli, et õppida, sellist pilli seal ikka raske võin. Ma arvan, et iga pill on raske aga lihtsalt kogemata juht. Ja mitu aastat juba. Praegu on kallas ja millisena sa kujutad siis tulev kätte, kui see pill on selgeks saada? Ja te näete, et ma mängin orkestris kontrabassi? Kas ainult, aga võib olla ka solistina? Juubelikontserdi esimeses pooles oli suuremalt jaolt laval kontsertmeister Masing. Kuna me kõiki esinejaid ei suuda siin teile pakkuda, siis on siiski sobib ära öelda, kes üles astusid. Esinesid raer Saar veel Mihkel Mäelganud, Taavi Rebane, Aleksander Jõgi ja Indrek Pajus. Teda saatis Lea Leiten. Indrek Pajus on olnud vahetusüliõpilane Sibeliuse akadeemias kaks aastat kaasa mänginud maailma noorte orkestris. Nii et siinõpitu on see, millega võib julgelt maailma minna. Kuidas praegu tunnis on, kas juba mõnikord saab ise ka neemel ette näidata, kuidas üht või teist kohta võiks mängida? Ei, ma ei julgeks seda tegema hakata veel. Aga mida siin karta? Osav 10 aastat võib-olla härrasel juubele tuua. Adore kohtumisest seitsmekümnendat sünnipäev ja palju edu jõudu. Juubelikontserdi teises pooles sai Meeme Saareväli end näidata kui multiinstrumentalist ta mängis viiulit, magnetit, saksofoni, trompetit, baritoni, niiet pille. Instrumente jagus ja saateansamblis mängisid Hans Hindpere Ennosoode, Aivar Vassiljev, Toivo Unt. Kui neid ühte tuntud rahvaliku vetost veidikene muuta, ümber teha, siis võiks öelda, et üheksa pillija, 10. kontrabass võib-olla, et on küll jah, aga kontrobesse on ikka mind elus pidanud, tähendab sellega omale leiba teeninud. Kus sa need teised pillid, kõik oled siis niimoodi omandanud. Teised pillid on niimoodi baritoni, mängisin pikka aega, mängisin keskkooli ajal ja peale seda ma tegelikult ei mänginud seal 40 aastat. Sellest ajast paaril korral ma käisin siis, kui käidi raha eest, käidi marssimas paraadidel mai ja oktoobri, siis ma paaril korral käisin, Sa käisid orkestris mängimas, siis teised. Mina käisin ilma rahata märssimas. Jaa, aga vaata, mina käisin küll siis, kui tellitud oli baritoni mängijat vaja, siis aga muidu Mailsid ja sõjaväes mängisin trompetit ja klarnetit ja saksi. Tore on see, et muusika on au sees ka meeme saare välja. Peres. Järgnevas palas astub üles perekonnaansambel sellol vasarveli trumpetil Aarne Saarevälibassil. Meeme Saareväli ja aitavad. Hans Hindpere ja Aivar Vassiljev röövinud linn. Mängi mulle seda lihtsat viit. Meeme ette, kui palju sina oled mõjutanud oma lapsi, et neist on saanud ka muusikud? Ei ole üldse tegelikult mõjutanud. Hakkas tšellot mängima niimoodi, et, et ema õpetas tšellot ja tal oli väga tihti oli kodus sulid, tunnid, õpetas, võiksid laps ja siis ema vaatas ukse vahelt ja küsisin tema, et miks sa mind ei õpet. Ja, ja siis sai Eva pandud lastemuusika kooli. Ja, ja siis seal natukene aega oli olnud juba natuke edenes, siis õpetaja Laine lehter ütles, et ei, sellest ei tulnud midagi välja, et las tuleb muusikakeskkooli ja nii ta läks muusikakeskkooli ja nüüd on mängi versus Aarne Aarne oli jälle niimoodi, ta oli tihti teatris minuga koos. Siin noh, lapsi ei olnud alati kusagil hoida ja siis Ots võttis tal tutist kinni, ütles, et mis see poiss jookseb Sindiaatri peale talle trompeti kätte lase hakkab mängima ja ta oli üheksa-aastane, kui ta hakkas, käis siin teises keskkoolis käis. Ja, ja siis noh siis hakkaski mängima, läks ka muusikakeskkooli ja nüüd on diplomeeritud trompet, aga praegu on hoopis teine amet kodus ka vahel musitseerid. No ei ole aeg, aga, aga seesama lugu on, on tehtud üheks üheks jõuluks ja ja siis me siis me mängisime kodus ja seda me mängisime ka oma oma kodukülas, ühel ühel jõuluõhtul vadi koolimajas. Ja see kool on 225 aastat vana ja see maja on üle ka 100.. Wana kontserdi lõpuosa põhiraskus oli kontrabassidel nüüd üks väikene näide Meeme Saare välja ja Taivo Sillari koosmängust. Mõjus oli ERSO kontrabassirühma tervitus oli kahes osas mängiti suveaega köshini ooperist pool GPS ja laimu aariat. Rossini ooperis vilja habemeajaja. Lõpuks oli aga tervituseks laval nii ERSO kui ka Estonia teatri kontrabassimängijad. Nüüd agalaimuaaria Rossini ooperist Sevilla habemeajaja. Meeme Saareväli on Aastast 1965 Georg Otsa nimelise muusikakooli õpetaja. Ta on seotud ka Eesti muusikaakadeemiaga. Ja, nagu öeldud, 1966.-st aastast on mänginud Estonia teatri orkestris, on musitseerinud ka ERSO-s Eesti raadio estraadiorkestris ja paljudes teistes suuremates ja väiksemates koosseisudes. Nii et su muusiku ja musitseerimine haare on väga lai. Sa oled seotud ka näiteks sellise projektiga nagu Virumaa noorteorkester. Ma olen mänginud Virumaa noorte orkestris ja siis Virumaa kontsertorkestris ja no seal on niimoodi, et Rahvusooper Estonia on nagu Virumaa orkestri sponsor nii noorteorkestri, kontsertorkestri sponsor ja kui mind sinna noorte hulka hulka kutsutakse, siis see mulle meeldib ja meelega su päevad on nii tihedad, ütle, mis kell hommikul algab, mis kell see lõpeb? Mul on väga pikad päevad nüüd olnud, eriti just selle juubeliürituste korraldamisel, siis ma ikka lähen kell seitse kodunt välja ja õhtul saan koju mõnikord peale etendust, aga ma elan nii lähedal teatri, et ma saan ikka paar korda päevas päeva jooksul kodus käia, seal see on mul selles mõttes küll väga hea, et ma ma nii lähedal elan, seal see õnnelik juhus, jääks pingete stressi. Ta maanduda, aga toredad naljad ja mõnusad juhtumid ja iga igal pillil ja igal pillirühmale on omad naljad ja millised need kontrabassi kõige tuntumate vitsid on? No kontrabassimängijad on üldiselt väga humoorikad, eriti Soome kolleegid. No ma ei ole kohanud ühtegi bassimängijat, kes kellel ei oleks oma niukene naljas, naljasoon kontrabassimängijatele meeldib enda kohta anekdoote kuulda, rääkida ja naerda üle. Ja ma räägiksin ühe Iidse anekdoodi ja kontrabassimängijate kohta, see on see, see kuulus Carmeni avamängu anekdoot et kontrabassimängija läheb pensionile ja siis tuleb kõrvi lit vaatama, saalist. Hääl läheb siis kolleegidega jutule, siis küsitakse, et kuidas siis meeldib. Ta ütles, et noh, meeldib küll, aga avamängu ajal oli, oli nii, et selle meie põhiteemapealised pump, pumpu, pump, pump, pump, pump, et selle peal käib mingisugune jama tegelikult ikka tegelema. Ja ei, no see nii tuntud anekdoot seda üldiselt ikka kui kontrabassimängijat kokku saavad, siis ikka räägitakse. Ja aga kui me olime Savonlinnas, siis räägiti ka, olime Soome kolleegidega koos, istusime ja räägiti, see anekdoot ka ja ja siis oli naeru, siis tuli vaikus ja siis üks minu kolleegidest ütles õnnetu häälega, et see ei ole nali. Ja mida see siis tähendas, see tähendas seda, et see kahurvägi Timpanid, suur trumm, taldrikud, kõik olid meie selja taga ja siis, kui see avamäng algas, ega siis tõesti mitte midagi muud ei kuulnud, teadsid, et sa ise mängid neid noote, positsiooni plaanide järgi, aga, aga see, mis mujal orkestris toimus, nii et see ei olegi päris, siis suur tänu ja head siis seda põhjaandmist ja igat sa kuuleksid ka, mida meloodias mängitakse. Seda ikka enamasti ikka alati kuuleb.