Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Politsei jätkab avaliku korra tagamist Tõnismäe pronkssõduri juures sama taktika järgi kui seni. Isamaaliit ja Res Publica programmilistest lähtealustes rõhutatakse, et erakonna kõige tähtsam ülesanne vaata eesti rahvuse ja kultuuri säilimine. Keele- ja kodakondsuspoliitika põhimõtteid muutma ei hakata. Samas tahetakse esindada kõikide Eesti elanike huve, kes sellest maast hoolivad. Esimesest juunist hakkavad Eestis elavate välisriikide kodanike jaoks kehtima pikaajaliselt elaniku elamisload. Reisimisel Euroopa liidus siiski soodustusi ei anna. Välismaalt. Soome politsei hinnangul Porvo kirik ilmselt süüdati Miia ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, sooja on 11 kuni 17 kraadi. Koalitsiooninõukogu otsustas jätta pronkssõduri küsimusega tegelemise valitsuse ülesandeks. Koalitsiooninõukogu seisukoht oli, et valitsus otsustab, kas kutsuda kokku komisjon või ümarlaud. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi sõnul osales koalitsiooninõukogu kohtumisel ka keskerakondlasest siseminister Kalle Laanet, kes ütles, et politsei valve ja meeleavalduste keelt pronkssõduri piirkonnas ei saa väga pikalt kehtima jääda. Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik kinnitas pärast kohtumist, et pronkssõduri küsimuses peaks valitsus edasiste sammude suhtes lähiajal tulemusteni jõudma. Koalitsiooninõukogu sõnum oli, et olukord tuleb kuidagi lahendada, ütles Seppik. Nagu teada, keelas siseminister Kalle Laanet kõik avalikud kogunemised Tõnismäe pronkssõduri juures ja politseile anti korraldus tagada seal avalik kord. Siseministrikorraldus on siis endiselt jõus ja täna arutas politsei, kuidas jätkata, räägib põhja prefekt Raivo Küüt. Kui Labelme piirasime selle muruosa ja mis seal Tõnismäel on, piirasime politseilindiga, takistasin veel ükskõik, kellel sinna juurdepääsuga kõnniteed olid kinni piiratud, siis täna me arutlesime selle üle, et kas me jätkame sama taktikaga või mõne teisega ja ja me jõudsime veendumusele, et me jätkame sama taktika, aga meie siin informatsioonile ja, ja siis analüüsile tuginedes, kuid otsustasime küll ühe olulise asja ja see on nimelt siis sealt see Kaarli puiestee paralleelne nagu kõnnitee, mis selle mururibaga on. Et selle nüüd vabastasime ja, ja tõime tagasi trollipeatuse, mis oli ka siis mõneks ajaks teisaldatud sealt muus osas jääb politseilindiga piiratud ja ta jääb piiratuks tõenäoliselt senikaua, kui valitsus oma korralduse muudab meie jaoks. Mida tähendab tugevdatud jõud? Tugevdatud jõud tähendab seda, et meil on seal kaks-kolm patrulli alaliselt paigas, kes siis jälgivad ümbrust ja reageerivad nendele siis loomulikult mitte ainult nüüd seda politsei, lindi osa, aga ka kõik ümbruskond seal on siis tugevdatud jälgimise all. Selle poleemika ajalehes need Tõnismäe pronkssõduri ümber on käinud, on politsei avaldanud ka sedamoodi arvamust, et kui tuleb väga tõsiselt hakata ikkagi pronkssõdurit valvama, et siis võib juhtuda, et kesklinnas mõnel pool turvalisus natuke väheneb. Mida teie arvate? Tegelikult tagame seal avalikku korda, et seal need miitingut, mis on keelatud, ei toimiks ja, ja selles mõttes nüüd aga loomulikult, et kui tuleb hoida pidevalt häireolukorras ja kohapeal politseijõude, siis on selge see, et see nõuab täiendavat ressurssi, keerulised olukorrad ikka panevad meid valiku ette, et mis on prioriteetne. Praegu on väga selgelt meie prioriteet see, et lisaks siis konkreetse piirkonnas tugevdatud korra tagamise nõudele on ikkagi jätkuvalt meie esimene teed, väljakutsete teenindamine ja tahaplaanile võivad jääda siis mõned vähemtähtsad menetlusliigid seal kriminaal või siis väärteomenetlus. Seoses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendi spikrite töökohtumisega Eestis tõhustati alates eilsest kuni kolmapäevani 31. maini Eesti piirikontrolli. See võib pikeneda piiriületuse järjekordi, mistõttu piirivalveamet palub piiri ületavatele inimestel varuda aega ja kannatust. Eeloleval pühapäeval peaksid Res Publica üldkogu ja Isamaaliidu suurkogu kinnitama ühineva erakonna programmi lähtealused, mida täna ajakirjanikele tutvustati, vahendab Mall Mälberg. Isamaa ja Res Publica liit on konservatiivne erakond sellele rahvuslik-konservatiivse poliitika kõige tähtsamaks ülesandeks on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhialuste hulgas on ka see, et tulevane ühinenud erakond pooldab majandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Valdkonna poliitilistest valikutest on esimesel kohal lapsed, pere ja eakad inimesed. Kavandatavate sammude hulgas on näiteks tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine alates esimesest lapsest ning kolmanda ja iga järgmise lapsetoetuse tõstmine 2000 kroonini kuus. Isamaaliidu juht Tõnis Lukas. Ma arvan, et avalikkus võib rahul olla seepärast, et Konservatiivse Rahvusliku ilmavaatega inimesed on saanud endale tugeva ühise jõu, keda toetada, ja sellised konservatiivsed parempoolsed maalid ongi peamised, mida see ühinenud erakond kannab. Me tahame niisugust dünaamilist ühiskonda, kus inimesed saaksid kõiki oma võimeid rakendada, ettevõtlikkust arendada ja mis mõtleks ka nende inimeste peale, nii et sotsiaalse sidususe mõte on siin sees. Isamaaliit ja Res Publica on olnud poliitikas konkurendid aastaid ja kõikides küsimustes pole seisukohad olnud kaugeltki ühesugused, seetõttu tähendavad programmilised lähtealused suurt kompromissi ja kokkuleppeid, ütles Res Publica juht Taavi Veskimägi. Järgmine etapp on nüüd juba konkreetselt valimisprogrammi tegemine, millega peaksime sügiseks saama valmis ja ega oleks ka vist asjata öelda, et selline erakond, kus on circa 10000 liiget, aegu meid seal kõik inimesed mõtlevad ühtemoodi. Kõige keerulisem oli Taavi Veskimäe sõnul kokkuleppele jõuda rahvuspoliitikaga seonduvas, kuna selles küsimuses on seisukohad olnud suhteliselt erisugused. Me jõudsime kokkuleppele, et selline avatud rahvusriigi ideoloogia on see tuum, mis meid ühendab, et ühelt poolt me tänaseid keele- ja kodakondsuspoliitika põhimõtteliselt muutma ei lähe, aga teiselt poolt me tahame esindada kõigi nende Eesti elanike huve, kes hoolivad Eesti vabast Eesti riigist, austavad Eesti põhiseaduslikku korda. Edasi sõnumeid välismaalt. Öösel süttinud Porvoo toomkirik pandi ilmselt tahtlikult põlema, tunnistas Soome politsei. Selleks annavad põhjust ekspertide esialgsed arvamused ning tunnistajate tähelepanekud. Hannes sõitis väljastpoolt ning kuna suitsuandurid olid pandud ainult kiriku sisse, siis andsid need häiresignaali alles siis, kui leegid olid juba katuses. Tuletõrjujad laskekatusel ära põleda, sest leeke peatada ei olnud enam võimalik. Küll suudeti ära hoida tule levik kõrvalhoonetele ja kiriku sisemusse. Kohalik pilkab nimetas tuleõnnetust katastroofiks. Tegemist on ühe Soome tuntuma arhitektuuri mälestusmärgiga. Kirikule on tähtis koht ka Soome ajaloos, nimelt lubas tsaar Aleksander esimene seal, et Soomele jääb pärast Venemaaga liitmist alles autonoomia ning luterlik kirik. Leedu eriteenistuste huvi alla sattunud seimi suurima partei tööerakonna liider Viktor usbaskist peatas oma volitused Erakonna esimehena. Sellest teatas Tööerakonna aseesimees, seimifraktsiooni juht Loretta Kraucinjene. Kraucinjene kohtus usbaskichiga Venemaal Arhangelski oblastis, kuhu ta sõitis poolteist nädalat tagasi seoses perekondlike küsimustega. Usbaskichi otsus jõustub tänasest. Prokurörid uurivad korruptsioonikahtlusi tööerakonna juhtide suhtes, samal ajal kontrollib julgeolekuteenistus. Erakonda pole maksuvabade firmade kaudu rahastanud Vene eriteenistused. Populistliku Tööerakonna ja tema liidri suhtes algatatud uurimine on tekitanud segaduse Leedu poliitilisel maastikul. Ohtu on sattunud ka valitsuse püsimajäämine. Tööerakond on suurim erakond Leedu seimis ja uuest Eestist. Kodakondsus- ja migratsiooniamet tutvustas esimesest juunist kehtima hakkavad muudatusi välismaalaste seaduses lähemalt Tõnu Karjatse vahendusel. Seadusemuudatused puudutavad neid, kellel on mõne teise riigi pass ja kes elavad Eestis tähtajalise või alalise elamisloa alusel. Kodakondsus-migratsiooniameti kinnitusel on neid praegu 225000 inimest, neist 207000 omavad Eestis alalist elamisluba ja nemad saavad alalise elamisloa automaatselt. Kodakondsus-migratsiooniameti peadirektori asetäitja Ene Rebane. Kõik need välismaalased, kes neljapäeval, esimesel juunil omavad Eestis kehtivad alalist elamisluba on sellest kuupäevast automaatselt Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omavad välismaalased mingeid täiendavaid samme oma staatuse kinnitamiseks tõendamiseks. Milleks iganes neil astuda ei ole, tarvis. Ligi 18000 inimest on Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja neil on õigus taotleda pikaajalist elamisluba. Kodakondsus-migratsiooniameti hinnangul võivad nemad seadusemuudatuse tõttu ka kõige enam kannatada saada, seletab ameti peadirektor Mari Pedak. Kellelegi alalist elamisluba, mis on menetluses, ei saa meie automaatselt ümber vormistada pikaajalise elaniku elamisloa taotluseks ja kui lastakse oma tähtaeg mööda või võtab see menetlus nii kaua aega ja eelmine tähtajaline elamisluba kaotab kehtivuse siis kaob õigust taotleda pikaajalist, siis hakkab otsast peale jooksma viieaastane tähtaeg. Me võtame nende inimestega ühendust, kellel on sees need taotlused, saadame neile, tead, aga nad peavad tegema avalduse, et lõpetada alalise elamisloamenetlus, algatama pikaajalise elaniku menetluse ja tõestama siis, et ta sellele vastab. Mare Pedak tuletab ka meelde, et kuni aastani ei tule pikaajalise elamisloa taotlejal riigikeele oskuse tõestusi esitada kuna seni on see nõue põhinenud usaldusel. Tulevast aastast muutub aga keeleoskus pikaajalise elamisloa taotlemisel kohustuslikuks reisimisele ka teisi eurole. Rahvaliidu riiki elama, töötama või õppima asumisel seaduse muutus soodustust ei anna. Pikaajalise elaniku elamisluba antakse välja igas Euroopa Liidu riigis eraldi. Riigi enda seaduste kohaselt. Peaminister Andrus Ansip ja loomeliitude esindajate kohtumisel arutati Eesti kultuuri rahastamise põhimõtteid ning loo majanduse üha suurenevat rolli ühiskonnas. Ansip lubas kultuurile järgmisel aastal tänavusega võrreldes 400 miljonit lisakrooni. Erinevaid kultuurivaldkondi koondava loomealade nõukoja kohtumised peaministriga otsustati muuta regulaarseks. Kokku hakatakse saama vähemalt neli korda aastas, teatab valitsuse kommunikatsioonibüroo. Loomeliitude esindajate sõnul ajendas neid peaministriga kohtuma soov rääkida kaasa riigieelarvekultuurivaldkonna raha planeerimisel ning veelgi laiemalt riigi kultuuripoliitika kujundamisel. Loomeliitude hinnangul on eelarvekultuurivahendite jagamisel nihkunud paigast rahastamise põhimõttest ning loovisikute tegevuse toetamise asemel suurendatakse eeskätt kulutusi hoonete ehitamisele ja ülalpidamisele. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis muutliku pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, kohati on udu. Puhub läänekaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss kuus, maapinnal kohati kuni miinus kolm kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on 11 kuni 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.