Tere õhtust, kõlab Viktor Jangi pala Stella tähevalgel. Musitseerivad Mikael Sakarian klaveril ja Taavo Remmel kontrabassil. Stella tähendab ladina keeles tähte Stella maris. See on meile tuntud põhjanael. Vello Mikseri tänaseks külaliseks on väliselt eestlaste üks tähti, pianist, agar ühiskonnategelane Stella Pahapill. Neiuna Tiibet. Stella Wen, Gunnar Kiivet on Tallinna tehnikaülikooli kauaaegne õppejõud. Sõja-aastad lahutasid tere. Stella meenutage, palun sünnimaalt äraminekut. See juhtus viimasel nädalal, kus kõik põgenesid. Ja see oli esmaspäeva ja ema ja isa ütlesid, et see mul on õde ka oli. Et teie peate nüüd ära minema, et tuledeks halb aeg vahepeal, aga et aasta pärast on see möödas, siis tulete ilusti tagasi ja pakkisid meile kohvrid ja vedasid meid sadamasse. Seal oli ilmatu palju rahvast ja kõik pliidi paadiga laevale paadiga üks laev läks, teine läks ja nii me lahkusime kodumaalt. Aga huvitav oli see tõesti, et kõikidel oli see mõte, kohe tullakse tagasi. Jah, täpselt ja minu isa ja ema mõlemad otsustasid, et nad nad ei tule, meil oli. Minul oli väike kümneaastane vend veel ja isa oli kutseoskuse osakonna abidirektor ja ütle, tegeles koolidega haridusministeeriumis kutsekoolidega ja ütles, et kõik ei saa ära minna, keegi peab kohale jääma, muidu ideesid ei ole. Temale tõid kõik need koolijuhatajad üksteise järele, iga läksid rootsi ja tuli lisaukse juure ja koputasid, et et kuule, Mul on oma koolivõtmed sinu kätte ja nii hakkas neid kogunema päris hulka. Häda ütles, et kuidas ta läheb ka need võtmed kõik tema käes, aga esimene mälestus välismaalt, mis on kõige kirkam meelde jäänud. Seda mul on väga raske öelda, sest meid viidi alguses Lätis, Lätist cooten, haaphini, küünia, sellel ajal säält säält Taani ja lõpuks siis jõudsime siis Saksamaale laagrisse ja see oli üks virvarr kogu see aeg oli väga rahutu. Kuigi ümberringi olid omad inimesed, oli see ümbrus ja see vaade kõik võõraseks. Muidugi hoopis teine ühiskond ja, ja teine olukord, sa olid äkki deebee, meid kutsuti ja saksa rahvas ei sallinud meid. Te tulete meil tööd ära võtma ja milleks neid vaja on? Siin? Kui te juba Saksamaale jõudsite, kas saite kohe oma muusikaõpinguid jätkata? Ei, mitte kohe, see läks üks aasta või poolteist mööda ja mis ma sellel ajal tegin? Korraldama seal oli ligidal. Hamburgi ligidal oli üks Eesti keskus, kuhu kogunesid meie kunstnikud, ava Els Vaarman ja Lydia Vohu ja hulk hulka kunstnikke oli seal koos ja nemad hakkasid laagreid mööda käima ja kontserte andmas ja seda ma korraldasin samuti. Ma lõin ühe väikese bändi. Tantsumuusika bändis oli suur laager Lätile laager 1000 inimest ja, ja siis ma panin kokku meie eestlastest, meid oli umbes üks baraki täis ainult kitarri, kaks klaverit, kaks akordionit, sõnad need mängisime. Kaks pianist oli meid ja, ja trumm ja me olime väga efektiivsed. Rahvas tantsis iga reede õhtu ja laupäeva õhtu, ainult me ise isand, tantsida. Aga ütlemata tore on see, et olgu olukord nii raske kui tahes laulul ja muusikal on oma selline võlu ja võim, mis sunnib mure tunnustama. Ja ma veetsin sel ajal oli juba, võis kuulata Inglismaa raadiot ja võtsin raadio päält need viisid ja kirjutasin siis saated juure v akordid juure ja nii, nii see käis. Ja siis tuli lõpuks poolt tuli üks härra meie laagrisse ja ütles, et undra maksab kõikidele õppimise välja, kes tahavad ülikooli edasi minna ja siis hakkas see laager nagu nagu haihtuma ühele ja teisele poole ja mina sõitsin Kölni ja tegin oma ettemängimised ja eksamid sisseastumiseksamitele ära. See oli muusikaakadeemia Kõllis. Mida tähendab hurra, ma ei teagi enam, see on üks, üks asutis, mis hakkas nagu meid aitama saatis, pakkisid ja toitis meid, andis meile suppi ja ja ühesõnaga hoolis pärast lõpuks viis viis edasimaadele nagu näiteks Austraalia, Kanada, Ameerika ja nii edasi. Nii et muusika on aidanud teid teostada ja teid nagu öeldakse, laineharjale viia akusse. Muusikaline anne Beritatel. Ma usun, et see on ikka minu oma kodust, mu emal oli väga ilus laulu hääl olu veeta tunde ei võtnud, see ei olnud nagu sobiv ühe naisele hakata laulutunnis käima ja kunstnikuks hakata. Ta ise laulis ja ise õppis väga palju eesti laule ja, ja mina saatsin teda klaveril ja sellest on mul tun see saatmise anne, mis, millega me pärast Kanadas väga palju. Millega ma tegelesin, kelle käe all siin õppisite Eestis meeles on ainuke Kõrb Aino Kõrbi juures oli kah Käbi Laretei ja siis oli Bruno lukk ja keegi oli veel. Aga Bruno Lukist on mul jäänud kõige sügavam mälestus ja see, mida tema õpetas. Nii õpetan mina praegu klaverit ka seal, huvitav see, midagi jääb külge. Kas te olite rohkem siis seotud saatmisega või andsite ka soolo? Kontserte mõlemad Hume. Saksamaal ma esinesin raadios ja samal ajal, kui ma õppisin ja siis Akadeemia orkestriga mängisin frantsisti Surmatantsuorkestriga ja edasi minnes Kanadasse, siis läks kohe lahtimängimiseks, seal oli raadios, oli vaja saata lauljad ja, ja, ja ma hakkasin ise andsin ise mõne kontserdi ja peamiselt vaatasin, prob etema, stuudiosse hakkasin hääle ja umbes 10 aastat hiljem. Lihtsalt juhuslikult avanes mul. Key andis ideed, miks sa konservatooriumi õppejõuks ei katsu saada ja läksin sinna, andsin oma paberid sisse ja minust sai. Konservatooriumi õppejõud ja ma õpetasin klaverit saatmist oli repetiitor ja stuudiosaatja ja samuti teooria, need ained ja stuudiosaatmine oli mulle väga meeldis õpilasi saata sel ajal, kui nad laulavad. Sealt ma õppisin palju ja siis muidugi, kui nad läksid eksamile, ma saatsin neid ja siis samuti kui nad oma kontserte andsid, ma saatsin neid nii, et see oli kogu kogu elu, olen seda teinud. Aga 1981 ma astusin eksamineerijate kolleegiumi, mind paluti sinna ja, ja eksamineerimine hakkas risti vastu käima minu saatmisega eksamite ajal. Nii et siis ma pidin üle jätma ja siis ma jätsin selle stuudio saatma. Võib arvata, et see muusikaliteratuuri meeste käe alt läbi on käinud, see on väga rikas ja mitmekesine. On küll on seal moodsaid asju sammulbarwerja, Britteni asju ja, ja hindemiiti. Ma olin ka saatjaks kahel muusikavõistlusel, mis iga aasta kordus Kiwanis võistlus ja samuti. See oli iga sügise, kui oli meil näitus, suur näitus oli kah muusikavõistlusel seal ja seal mul tuli lihtsalt saata neid, kes ette tulid. Ma ei teadnud, need, mis nad mängivad, tulid ette, andsid noodi, ma saatsin. Ja see oli alguses raske pärast, pärast ei olnud. Harjusin ära päev otsa päev otsa, kes siis seal hoidis igat viiulit, tšellot, laulu, noori, keskmisi lapsi. Ja te olete hea lehest luge, veel see Annemist, mul on tulnud kaasa. Mul jäigi ütlemata kodust. Minu ema laulis, aga minu isa mängis tšellot orelit ja nii et seal midagi kuskil ikka oli enne. Ja nagu te ütlesite Saksamaal, kuulates inglise raadiot, jäitel Need meloodiad meelde, nii et teil on ka hea muuskile mälu. Kuidagi ma hakkama sain. Ja meil oli päris suur kava, kõige viimased lood, hitid, mis toona hitid olid, mis teil meelde tuleb, oo indev, muud see oli kõige popule kaalsem. Ja sendi mängitsiooni oli üks. Ja nii edasi, ma kuulen neid nüüd tihti raadios, see aeg nagu on tulnud tagasi. Igihaljad lood, nagu neid nimetatakse Evedrueens Ja täpsed Everwins. Millistes saalides te olete mänginud? Protetlemaga Ma olen karnegi hoolis esinenud ja siis meie juures, muidugi meil olid aktused, pidasime ka kõige suuremad Toronto saalides mässi hoolia Roy Thompson hool ja. Väiksemad saalid niikuinii varsti pärast seda, kui ma olin juba hoos mängimas matmas, mul tuli mõte asutada kontsertbüroo. Ja see raseeri liivaku kontserdiga, mida ma korraldasin ja ma korraldasin tõesti heade saalide sees shanss Loorents, tsenter, mis, mis oli Kanada kontsertsaal sel ajal kõige kõige suurem. Ja see õnnestus nii hästi, et pärast seda ma mõtlesin, et miks ma ei hakka. Ma ei teeks kontsertseeria ja aastaid madin, neli kontserti korraldasin aastas ja ühendasin need näitusega, nii et teisel korrusel kus rõdu on, seal oli ilus fuajee ja me panime Eesti näituse üles, mis kestis seal üks, üks kuu. Et me töötasime, võiks kaks aastal, kaks-kolm aastat, me tegime seda. Aga siis sai ta nii-öelda tähtsamad kunstnikud. Jah, ja ja tegevus läks muusika alal edasi. Milliste nimetuste ideede all need näitused, kontserdid toimusid? No Eesti Kontsert büroo- ja, või Estonia kontsert, menesmed ja algusest pääle ma tegin neid kohtades, kuhu kanadalased kah saavad juure ja samuti inglise keeles, mis alguses tegi vihaseks rahvad. Me oleme eestlased edasi. Aga ma tunnetasin siis juba, et meil on kontakti Kanada lastega, et muidu me oleme üks väike ühiskond ja kaugemale meie ei jõua ja isoleeritud ka realiseeritud täpselt nii ja nii, et see oli üks, eks mood, kuidas me asju ajasime täna päevani, kui selliseid kontsertbüroo sai asuda 1002 ja 1974 maa asutasine. Eesti kunstide keskuse, selleks, et haarata ka teisi kunste nagu maalikunst ja, ja videokunst ja kõik kunsti on palju siis Läks tegevus veel laiemaks ja mul on suur juhatus, kaks juhatust ja ja see töötab siiamaani. Kui see vabadus eesti vabadus tuli siis muutus olukord väga ja inimesed hakkasid Eestis käima, kõike oli siis Eestis saada, me olime juba vahepeal korjanud raha muuseumi asutamiseks, et Eesti ei saa niiviisi kaduda, et on maa pealt läinud ja keegi kui 20 aasta pärast ei teagi, mis Eesti on meil meil ei olnud Sult loodusesse, nii ruttu tuleb see vabadus ja ostsime ühe krundi ära. Ühes väga ilusas orus nimetasime selle Eesti oruse estoväli, oli selle nimi ja, ja siis see kuuldus nagu asjatuks, et see oleks tulnud. Etnograafiline plus, kunst, pluss kah eesti õige ajalugu, kust me pärit oleme ja kõik niisugused asjad. Ja kuna see muutus küsitavaks, kas seda täna vaja on, siis me oleme hoidnud seda krunti ikka veel 10, kaheksa või 10 aastat. Mõttega, et võib olla Eesti ise tahab seal midagi ette võtta, 100 aakrit, suur ilus koht. Aga tundus, et teil on nii palju oma probleeme siis ajas, et see vist ei paista nii. Ja nüüd meil on üks uus projekt käimas ja see on elektrooniline Eesti muuseum nii-öelda. Seda on kena kuulda, Te peate reklaami maantee, sellel maal leidub naftat, küll siis Eesti vabariik ära ostaks. Arvate aga nüüd on püüdnud. Ja see on nüüd möödas ja, ja üheksa aastat tagasi ma abiellusin uuesti. Minu abikaasa on Johannes Pahapill ja temast on mul väga-väga palju abi ja nüüd me korraldame kontserte koos ja teeme igasuguseid ettevõtteid koos. Mina olen see see, kellele see vaim peale tuleb ja, ja ja räägib tema arust udujutu. Alguses kuulab ära. Oh, sellest see, see ei ole võimalik, see ei ole võimalik. Aga lõpuks võtab hoogu ja me teeme asja ära ja tema on see läbi viia. Täidesaatev komitee ilma temata ma ei saaks, saaks enam üldse akma. Meie elu on tõesti kogu aeg aktiivne olnud ja väga kirev ja väga nüansirikas paljude ja õpilastest on maailmanimedeks saanud. Ütleme siis nii, et need, keda ma repeteerisin ja saatsin need üks kaheksa või 10 aastaga pärast, ma nägin, nad on kõik ooperilaval ja, ja staarid ja siis annavad kontserte siin ja seal ma ütleks siis nii viised, et ma olen nende hälli juures olnud head meelt. Peab küll, lähen mehega ooperisse või kuhugi kontserdilt, ma ütlen, vaata see nimi seal, seda ma õpetasin. Ja, ja nii edasi ja nii edasi läinud Saksamaa ooperites ja mujale maade ooperites ja kui tagasi tulla lähevad siis malelava taha ja ütlen, et tere ja oos della ja mäletavad mind. Öelge kui palju teie elutööst on lindile või videole jäänud? Seda on küll raske öelda. Me tegime, proua helbed, ütleme igaühe plaadi, kus mõnu klaveripala on kah pääl. Aga see oli, ma saatsin teda kogu selle plaadi all, see plaat on tõelised jäädvustus. Kui nii võtta, siis need plaadistamised on nüüd läinud ja sili tuli sisse ja teip kassettteip, lint ütelda, see tuli alles. See tuli ka hiljem. Ja see oli tõeliselt juba see aeg, kus ma, kus ma enam ei esinenud soolodega, niivõrd kui ma saatsin. Ja muidugi me ise oleme lindistanud omale arhiini, aga mitte rohkem. Meie, kes me oleme elanud tükk aega võõra ideoloogia all ja võõras diktatuuris, kogeme nüüd, kuidas rahamaailm dikteerib omad seadused. Kuidas te arvate, kummas on kergem elada, kas sellises ideoloogilises surutises või rahavõimu suhtes? Doraavimus, ma räägiksin teile muusika seisukohalt. Me oleme sellega nüüd ära harjunud, me meil sai täis 50 aastat olla, vanadas, see on pikk aeg. Ja rahadega on meie maal, nii et kontsertidel abirahasid ei tule, mitte kuskilt, või kui, siis pead ise vaatama, kust sa selle raha saad, aga on väga palju allikaid, just raamfirmade kaudu. Rahad meester kaudu saada abi, kui sa tead, kuhu sa pöördud see on, kuidas aetakse asju Meil ja siis ooper seisab niiviisi üleval ja, ja sümfoonia ees, neil on pikk nimekiri, kes on annetajad, kas nad on siis 1000 dollaritanud või viis toad või nendel on siis nimed, kas nad on sõbrad või ta tsoonid. Ja selle abil nemad saavad oma oma muusikalist tööd läbi viia. Aga otsest riigiabi peaaegu ei ole, kes tubli sponsorite leidja on, see, see saab väga hästi hakkama. No teie olete hea suhtleja. No ma ikka olen rahasid kokku ajanud ja eelmise restoranis eelmine aasta oli siis siis meie korraldasime 30 üritust küll kontserte, küll koorikontserte poistekoor oli meile poistekooril, tegime poistekoor, tegime veel minu mees, korraldas neile ringreisi Kanadasse, tähendab Ottawa ja siis Ants Vill ja igal pool oli mitu kontserti, nii et nad jäid väga rahule. See oli täielik Kaanada ettevõte, kuhu me nad sisse panime. Ja, ja muidugi soolokontserte oli palju jaa, jaa, siis vastu võttusid. Ühesõnaga, lugesime pärast ära kõik koos vastuvõttudega ja oli 30 ekstra üritust, mis me läbi viisime. Ja minu mees oli väga vahva epideemiaga. Ühe etenduse Kanada lastele, mis muidugi eestlasi tuli ka palju, see oli Vikingi aastapäev Millennium ja meie korraldasime kontserdi, kus esinesid siis eskimo, ilu, ideed ja, ja siis need pärismaalased megi grupp ja, ja jaapanlased, jaapanlase trummerid, trumme riv, need on väga vahvad poisid ja siis meeskoor, teie teie tehnikaülikooli meeskoor laulis ja, ja siis kelgi kelti grupid, laulugruppi, siis tantsugrupp ja see oli, see oli kaks etendust ühel õhtul ja see oli väga edukas asi, see oli tõeline muusikaline mosaiik. Mosaiik algusest peale kuni ja meie Eesti poolt oli siis Kirile loo. Öelge, millal teie viimati klaverit mängis? Ärge parem küsige. Nüüd olen läinud niisugunevuseks agaras mänedžeriks, et ei ole üldse klaveril aega, ma õpetan ju ka. Üksvahe mul oli 55 õpilast, aga nüüd uuesti abielus, siis ei saa nii palju vana, aga vahel tuleb õpilastele ette ka näidata. No ikka seda, seda muidugi. Mis noolelt õpidudega see onu ei, see ei unune tõesti. Ja kui ma mõnikord klaveri taha istun, siis just need, mida ma lapsepõlves või ütleme, noorepõlves õppisin, need on ikka sõrmedes ja, ja mis ma olen hiljem õppinud ei ole nii, sõrmedes peab vaatama nooti. Siis ta oli juba juttu kestel pianistidest eeskujuks on olnud nii džässmuusikas kui ka tõsis. Džässmuusikas, ma tunnen väga vähe, seda ma tõesti ei oska öelda, aga ma see Vene kunstnikutest Svjatoslav Richter ja siis on üks Peruulane nimi kes on väga-väga hea šopääni mängija ja. Beethoven mulle väga meeldib, lemmikud on komponentide järele alati impressionismi pära meeldinud aga, ja viimasel ajal imelikul kombel, mida ma noorena üldse ei armastanud, oli praam ja Suumann eriti praamsi. Ma leidsin, et igav aga nüüd on praamsiks minu, õigemini lemmikhelilooja. Pramsis rääkides, kui me tagasi lähme, siis meie esimene kontsert korraldada on Markko Martinile, kes tuleb juba nüüd, tema võitis, ju sai laureaadiks. Mine vasta. Calgarys Calgarisele võistluse mänedžer helistas ja küsis, kas me tahame aidata korraldada Markole ja siis ühe ukra Raina viiuldaja-le Veev kontserdi, nii et me Ukraina ühiskonnaga koos teeme. Nii et see on meie esimene tagasi tulles. Ja siis tuleb Tiit Peterson teie juurest narr ja oleme ka sattunud need kooride korraldanud, me ju korraldasime kõigepealt poistekoor, aga siis meeskoor on meil käinud. Tõnu Kaljuste oli kaks aastat tagasi meil kontserdiga ja see firma büroo helistas meile, et kas me saaks aidata? Ta tuleb, tuleb niisugune Eesti grupp, et kas me kuidagi saaks aidata piletimüügiga. Ja me võtsime seda väga tõsiselt. Me võisime 15000 dollari eest pileteid. Hirmsasti müüsime, kaks kontserti oli seal ja teine kontsert oli veel ühe teise Kaanada kooriga koos. Nüüd nad tahavad uuesti tulla veebruari lõpus ja kahh palvega, et panevad meie nimelik hääled koos, teeme ja et palun müüge jälle pileteid ja tulge appi. Nii et me hakkame juba kuulsaks saama kanala ühiskonnas, kui kui fektiivsel piletimüüjat. Seda on kena kuulda ja suur tänustela paabel ja hea meel on tõdeda, et Eesti muusika, Eesti muusikud on maailmas hinnatud on tasemel. Ja et teie olete üks ka sillaehitajatest, Välis-Eesti ja Kodu-Eesti. Aitäh, et ütlesite selle sõna silla ehitamine. Kui vabadus tuli, siis väga paljud organisatsioonid panin kinni, et enam ei ole vaja ja enam ei ole vaja. Ja me istusime maha ja mõtlesime, et nii me ei saa kahe edasi olla, et me peame ennast muutma oma oma põhijooni uutma ja see oli just silla ehitamine Eestiga ja aidata esid nii palju, kui me, kui me vähegi saame ja sellepärast me need toomie ja näitame Kaanade publikule ja, ja ja rõõmustame, kui see hästi läheb ja selleks, kas elektrooniline info, sentarri või muuseumis me kutsume, kuhu me siis kõik sisse paneme. Ja me kah siin olles oli ilumeel majandusministeeriumiga kõne turismi suhtes, et me Skatturismi aitaksime emade vahel ja meil on üks ruumi üritud kaunis hiljuti. Mida me kutsume nüüd sooruum, paneme sinna televisiooni, Iraanil ekraani, paneme üles, kus me saaksime siis, mis seal kõik, mis Eestis tulevad mõned filmid näidata Ta, või kui treid, kaubanduse suhted on tahab, konsulaat on kohe seal kõrval tahab näidata midagi, siis saab seda teha. Ja samuti meil on üks tubli härra astunud liikmeks, kelle nimi on vaadu Sarapuu. Ja tema on üks väga tubli televisiooniinimene, kes on hakanud filme tegema. Ostsime talle siis ühe väga hea filmi monteerimise aparaadi ja aparaadid. Ja tema mõte on teha küsivõtteid meie elust, sest meie teame teie elust rohkem kui teie teate meie elust on keegi, kes vahendab, ega ilma vahenduseta ei sule midagi. Nii ta on veel kord suur tänu, jõudu, jaksu.