Pyrikond jagudu. Tere hommikust, suvest on sügis saamas, pohlad, pihlakad küpsed, sel aastal nii varakult hoolsamatel vihikud, joonlauad, ostetud ja nädala pärast on kooliaasta igas peres, kus õppijaid alanud. Mida meie lastele veel peale koolihariduse riiete toidu tarvis on? Et olla sellised, nagu me neid näha soovime. Head, targad ja tublid. Ma loodan väga, et alga saadedeid selles suunas, edasi aitab mõelda täna saatekülalisi ainult kolm. Ja need kolm inimest on üksteisega seotud väga tugevate sidemetega. Kas oskame hoida ühte? Nii küsisime endalt läinud nädalal pärast seda, kui olime veel kord kogu maailmale teatanud. Me oleme olemas kõigele vaatamata. Ja tahame edasi olla. Meil tuleb ühte hoida, sest meid on vähe. Oma maad peame me hoidma, sest pärast meid peavad siin elama veel paljud põlvkonnad. Ja nende legi peab jätkuma õhku, vett ja mulda. Kas oskame sedagi hoida? Ants Paju on see mees, kes täna räägib ja kellest räägitakse. Ajakirja Eesti loodus toimetaja roheline mees, kes veel kümmekond aastat tagasi kindlal käel juhtis Jõgeva noorteklubi hekto kus sügaval stagnaajal tehti seda, mida tänaseni. Ma küll Eestimaal pole noorte elus suudetud järele teha. Viimased üheksa aastat on Ants Paju kaugescock Aasias punasel lagedal taaselustanud maja, milles kunagi elas Tammsaare. Nüüd on seal muuseum. Ants Paju on roheline mees. Väsimatult rohelist elulaadi propageerib. Aga milline on selle mehe enda esimene looduselamus, mis tänaseni meeles? See küsimus viib tagasi kaugele lapsepõlve. Ja mina olen sündinud tamise külas suure kuusiku vahetus läheduses ja kummalisel kombel on kõige ärksamalt meeles see, kui 49. aasta äraviimise päev oli ja ma läksin trepi peale, mul oli püssimis järel ja sellel hommikul kohises muusik. Vist oli sula tulemas, sügav sula. Mina ei uskunud siis seda veel nõnda kokku viia, aga minu jaoks ta siis kummaliselt kohises. Sa oled siis nelja ja poole kaheaastane? Jah, ma olin siis nelja pooleaastane ja nüüd on sellest ju palju möödas ja rajad on viinud eemale kuusikutest jälle toonud taas selle oma kuusiku juurde tagasi. Ja selles hetkes on olnud mingi meid ümbritseva häälte avamine enda jaoks. Kes oli esimene inimene või esimesed inimesed, kes õpetasid sind nägema, kuulma haistma loodust, kes õpetasid eraldama üht taime teisest ja, ja linnuhääli üksteisest ja loomajälgi. See on pikk lugu, kõige rohkem. Ilmselt andis siin mõtlemisainet tädi, sest temal oli keeruline osa Siberis püüda selgeks teha step avarus. Ja kummalisel kombel on seal justkui tähed suuremad ja madalamad ja silmapiir on sootuks kauge ja seal ei ole toda saekombelist siksakki, mis siis õhtul meil videvikuminutitest pimeduse toob, siis ka kaob, seal on kauge ja kaduv. Aga tagasi saanult võttis mind vanaisa endaga kaasa, kui tema metsas käis ja kui tema jalad väsisid, ta istus seljaga vastu puud ja pärast pani kuidagimoodi väga usalduslikult oma põseegi vastu puutüve ja minul tekkis tunne alati, et see võib olla ju valus. Ja isegi panin niimoodi põse, millel polnud veel habeme kondsuses selleni veel aega. Ja see oli minul alguses niisugune mõte, et ju vist vanaisa habe kaitseb teda ja tema põsel pole valus. Tükk aega läks mööda, kui ma sain aru, ma ise juba olin tegelikult ka habet kandmas, et ei, mitte habe ei ole see kaitsja. Ja teada saada ja määratleda, milline loom, kuhu on läinud, kas ta on lihtsalt kõndinud, on ta olnud toiduringil või ta on seda ohtu haistnud, on talle kevadine asjalik käik, kui on ta ise ja temaga on uus põlvkond või on see kirg, kui populatsioon saab lisa ja siis on mets hoopis teistmoodi jälgi täis. See on tegelikult ju raamatute raamat, mille lugemine ilmselt minu vanaisale ja isal oli hulga loomulikum kui näiteks nüüd juba minu pojale. Sellepärast et siis oldi vahet Tomusk kontaktis ja siis saadi selles kahekõnes ise rohkem vastata. Praegu ollakse asfaltteede, kiirete masinate ja muude asjade lummuses, nagu see meist eemal olev kaardina taga justkui akna taga, justkui see meid nõnda vahetult puudutav. Aga eks ta ole ju niimoodi, et seda metsaraamatut loodusraamatut üldse väike inimene üksipäini ei suuda lugeda, tal peab olema alati keegi, kes lugema, õpetab. Sinu kõrval, kui palju küsib ta kogu aeg küsib ja minu arvates isa ema kõige tähtsam on mitte lapsele öelda jäta nüüd vaid vastupidi, kogu aeg vastates avardada küsimust ringi. Mida kauem laps isa ema käest küsib, mida kauem ta küsib oma vanaisa vanaema käest. Mida kauem tema küsib koolis õppides, seda rohkem me teame, et on meil loodud soodumus, tema saab rohkem teada ja ta pärast hakkab ka ise rohkem vastama. Nii räägib Ants Paju, Angela 16 aastane Jõgeva neiu vastab küsimusele, millal isa talle esimest korda lillelindu ja looma näitas ja tundma õpetas, nõnda ei ma päris pisikene, ma olin tõesti mäletan ja nii palju, kui me isaga väljas oleme käinud, alati on Lasnamäe tähelepanu pöörata sellele ümbrise loomisele. Vaata, haagid lendavad ja puud on raagus ja kogu aeg niimoodi tihti kolmekesi käisime, Andresen tähendab mulle ja siis Isako pidevalt talvel käisime suvel kevadel, kas ta nüüd on tal aega vähem meie jaoks, aga vanasti oli ikka rohkem. Aga nüüd, kui see nii mõnestki kohast Eestimaal mööda sõidad, siis on seda kohta, kus te olete koos olnud tähistamas lausa pargid. Te olete väga palju käinud ka puid istutamas. Mina väike hektoklubi, mina olin igal pool kaasas nagu maragreid, väikene ise. Siis Jõgeva jooniski, palju Kaarepere, Aidu järve ümbrus väga ilus, praeguse Põltsamaapark, seal peab isa eriti olulisest alati mulle räägib, et eilses parko sinuvanune püüab mulle selgeks teha seda. Ma isegi tunnen, et mu praeguseks on minu jaoks see seos nagu raske veel natukene minu park. Minu arust ma inimesel peab olema selline vanem inimene, kes õpetab last nagu jälgima loodust, üksi olles loodusesse oskaks märgata seda, palju lähevad matkale, käivad kinnisilmi, no mis seal oli, ahi oli päris kihvt, oli ausiks pisiasjakesi Key oska märgata, näikse mina võin öelda, et Isamaa õpetanud mingi üks oksarao võiks üks looma jälg räägib väga palju, näiteks on tohutult huvitav isaga see traditsioon, et lavastaja jõuab alati õhtu hilja koju, siis, siis on söök valmis, minul tehtud ja siis ta loeb lehti ja siis mina isasel kõrva vaatan kohe nagu lehed loetud, saavad. Po minna, siis mina hoian teda kinni, köögilaua taga toota ei saa, räägime natukene siis kuskil pooldaks teist aeg, siis me räägime ühe-kaheni igast probleemidele, mis minul valu tekitavad, eksju, ma räägin talle, siis proovib mõnest seletada see lahti, ma väga palju soonest kõnelustest ja neid on tohutult palju. Meil. See on üks selline kõnelus väärib kõik üles, kui ta oleks nädal aega iga päev minu kõrval kodus sellisena, nagu ta on, muidugi see oleks tõesti võrratu, aga kui olete mu üks niisugune iso, kes tuleb töölt koju, viskab jalad laua peal, loeb ajalehte, eks ju, iga päev minu kõrval sellist ma küll ei sooviks, sest siis jäävad tal kõik need teised asjad ju tegemata, mis seal ka ikkagi väga oluline. Amina täiesti mõistan oma isa tööd ja mina ideedele mitte mingisuguseid etteheiteid. Sul on vist tulevikus oma meheideaali küllalt raske leida. Mis sa arvad sinu jaoks ideaal praegu? Mis sa arvad, kui palju selliseid mehi praegu veel Eestimaal kasvamas? Sinu ealisi natuke vanemaid potentsiaal on kõigil olemas, sest minu isa isendit ilmaimelapsena vastupidi, tal oli väga ränk lapsepõlve, ta sündis näiteks isegi teise häborik veised, nagu te ise rääkinud seitsme kuuseke sündis ise töötas ennast üles läbi hädade raskuste. Ja siis sellisena nagu ta. Nii et tegelikult peaksid tänapäeva noormehed võib-olla ka natukene rohkem enda kallal tööd tegema või, või on nad lihtsalt niikuinii tublid ja tead sa nendega praegu rahule, kui sa nende peale vaatad? Diapole nagu veel vaadanudki ida pettuda. Kardan, kui ma ühe korra pilgu peale viskad mõne sellist õudust, et parema veel ei vaates paari aastapärastele. Ütle, mida sulle isa veel on andnud. Lisaks nüüd sellele loodusearmastusele hinge sidemed temaga üks joon, mida ta juba väiksest seal on meile mõlemale vennaga on muidugi üks ainult trenni teha, tohutult trenni teha, mitte selles mõttes pürgida kuskile olümpiavõitude poole, lihtsalt sulle endale esimehed, et jooks iga hommiku õhtu jooksul, see on ja siis duši alla minek kohe. Tal on kusagil ideaalvariant, eks ju, meie seda ei suuda teostada, tahe omi nõrgem, kui temal nooruses oli. Et siis on toonuses koogi niimoodi, noh, hea on olla, inimene tuleb lahedena kergena. Ja siis teine isamaaline, õpetanud googet öödenud ole võimalikult rohkem üksinda. Et inimene nagu üksinda olles õpib mõtlema ja mõtlemisvõimet väga palju. Inimesena oskan mõtelda, sest ma ütlengi nagu nende noormeeste suhtes. Mina hindan kui esimesena kohe, et peab olema võime mõtelda. Ütle, millest sina, kuueteistaastane tüdruk, praegu mõtled kõige rohkem? Mõtlen on tõsiseid mõtteid, on küll, ma ei salga seda, nemad püüan kõrvale tõrjuda. Tühine mõtte treerimine, vaata näiteks mingit kombeks, mingi ilu rastid, no kuidas ma nüüd olen. Aga noh, see selleks saab pikapeale lahti. Kas sellest ongi tarvis lahti, saad alati see on naiselik. Ei ole naiselik, naiselik on hoopis midagi muud, mis seal naiselik naiselik on ja selline malbe olek ja ja soojus, sisemine energia, naiselik naine, peab suutma võtta inimestel pinged maha, minu arust mitte naiselik selle läbi, et ma nüüd seal kekutami kihistanu isin, häbenen oma seelikut või vahin oma küünioloogia, lagin see noh, see on ka muidugi seda ka tarvis. Stange tornis. Aga mis on see suurem mõte? Minnakse mina kui arenen ning seisma proovingu mõelda ja ja proovin ületada, ennast pidevalt täiuslikuks inimeseks saada, ühesõnaga õnnestusest. Eesti-na kutsuma. Praegu me istume siin, mitte kaugel sinu kodust, Jõgevast kelle juures me siis õieti ole, see on minu vanaema õde, sinu vanatädi ja vanatädi taldrikud on ja muidugi need vahendid ja liiga pikad. Ja tädiga sul isesugused suhted on sulle nii nagu teine vanaema, nii nagu võib-olla isegi teine, aga seda võin toodud palju õpetanud. Ja minu vend oli esimene, kes siit välja kasvas, esimene lend võiks. Millal need teine siin peale kasvamas, Andres, nüüd läks sõjavadki malevasse, mine enam nagu eelmine aasta, käisin seal, ole tädi pooldajad ja õpetajatele kõiki häid asju, sõjaväest tuleb kindlasti seitse pannkoogi retsepti, oleme õmmelda, kududa kõiki Vedosk. Õpi seal sellist tasakaalu tunne ja ta tõi mulle kõik õpetanud, siin olles. Tädil on teie pereloos väga suur osa, on küll, jah. Minu isa võlgneb suurt tänu tädile. Siber raskustes nagu kasvatanud teda ja paljud lapsed surid seal. Eriti isa oli eriti nõrga tervisega ja ta oli väike pisike poiss, kui ta sinna sattus ja tuldi viima teda koos emaga. Aga kodus oli ema õde hoopis. Ja siis läks sinu isa tookordne pisikene poiss läks siis oma tädiga koos Siberis. Me oleme olemas kõigele vaatamata. Hayden Viiding on, nagu ta ise ütleb, tavaline maanaine. Tema juurde tulin siiski veidi ebatavalise asja pärast. Nimelt olin ma küsinud kolleegansbajult, kes taas valmistus sõitma kaugele eestlaste juurde punasele lagedale. Viimase üheksa aasta jooksul väga palju on käinud, väga palju ära teinud. Küsisin talt, et mille eest sa küll sõidad, see kõik nõuab ju raha. Need on minu tädi, piimarahad, vastasands. Tädi peab lehmi ja aitab mind. Meil on tädiga eriline side ja siis kuulsin ma sellest, kuidas 40 aastat tagasi märtsis viidi kodust üks väike poiss koos naisega, kes oli ta ema õde. Kahekesi elasid nad võõral maal mitu aastat. Juttu hoidiviidinguga alustasime siiski sellest miks ta raske tööga teenitud raha reisideks kulutab kas ainult armastusest lähedase inimese vastu või ka nende kaugel elavate eestlaste pärast. Ka selle eestlaste kauge paiga nagu leidmise pärast olen ma seda teinud, on selline üldse niisugune mõte, et nagu, et rahvas ikka elaks ja kuskilt ikka jälle kuskilt saaks välja ulgitud. Sest nad olid ju nii unustusse jäänud, jäänud ja nii väga tagakiusamise ajal elanud. Ja noh, ja eks mulle meeldi Valtsa aidata käika. Ma tahaks, et ta midagi ikka saavutab. Kuidas teile tundub, kas ta on elus saavutanud? No tundub, et on, kui ma mõtlesin seda algust, kui milline tema algus oli, et on saavutanud, kui te nüüd meelde tuletate natukene neid aastaid, kui te tõesti päris kahekesi olite nagu kahekesi maailma jää Tutki siis see 49. aasta istele mitte kunagi meeles. Ei, meie oleme nii suured veteranid kahekesi, meil on nii palju meenutada juba Siberis oli meie, kui meil oli oma väike mull tonni ja vaat need aastad just ja need päevad on kõige rohkem mul meeles jõe poeg, teie ainsaks lapseks jah, peangi teda oma pojaks. Kuna minu laps sündis enneaegu ja surnud. Ta oli seitsmekuune, kui ta sündis. Aga ta vist ei saanud enam siis, nagu öeldakse, elulooma, ta sündis seitsmekuuselt sel ajal ja sellepärast, kui te olite tantsuga juba teel külmale maale ja ma sain selle viiete käest lüüa. Ma nagu ei tahtnud minna sinna ja madelku siin vastu. Ja ma ei oska tookord rohkem vene keelt kui netu ja netu ja kui ma need tuttasid ikka ja ta lõi mind. See sõdur vanaseks, vana soldat. Ja siis ma kukkusin maha ja siis ta lõi veel mind jalaga mis ma seal maas olles. Mul oli äge kuld kellakene mäe peal ja kui ma siis kodumajanduskooli lõpetaja, siis mul isa ema ostsid selle koolipäeva lõpuks. See oli mul nii kallis ja nad hakkasid siis seda ära võtma käe peal ja mammustasid seda, sõdurid hammustasin kolm hammast omale ära ja tema hammustas siis mind vastu ja need armid on mul praegus käe peal alles leidma, vaatad ja see, millega mind püssiga löödi. See iluduse värk on mul nina peal. Tegelikult mõnes mõttes hea, ma tean alati ilma muud ette ära, meil ei ole parameetreid vaja, siis ta hakkab mul nina valutama ja silmade alt valutama, siis ma dial kolmandal Päeval tuleb vihma. Ja ma olen alati saanud ilusa heina, sest kui mul hakkab juba nina valutavad, siis pean ruttu loo ära võtma ja sättima sellised tööd või pesu kuivas. Oletame, et nüüd tuleb kolmandal päeval vihma. Mu nina valutab, te olete siis kusagil aastast, et alla kolme alla 30 jaotasitegi oma esimest last, oma esimest last, mees õppis Õisu piimandustehnikumis. Meil olid suured tulevikuplaanid, aga see aeg nagu ta oli, et ma sattusin õe juhuste ja ja õde ei olnud kodus ei olnud ja siis veidi teid Antsuga kahekesi väikese lapsega Sisvuetjeviitvul plaani täidet viidi, meid aga tõrkusin Malin kuul Siberist väga halba ja milleks mind viidakse? Suurt varandust taga pea ettutasin niikaua kui sain peksa. Ja siis oli teie emarõõmudel igaveseks kriips peale ja siis oli minul kriips peal ja nii olen mantsu pidanud kalliks. Õpetab teda ja kasvatanud, et 10 aasta pärast kõva vabaks sain jälle ja kodus ained pol ei olnudki enam lootusi omale poega saada. Te kahekesi pidite seal võõral palju koos läbi tegema. Ants tuletas meelde seda, et teie olite ka esimene inimene, kes õpetas teda loodust nägema ja vaatama, jah, minul on üldse ka selline kalduvus, tahan oma ümber näha ilu ja ma võtsin ikka selle poisikese kaasa. Kui me juba valmis töötasin, meile usaldati valmimeid, alguses ei usaldatud. Et ma, me oleme ikkagi nagu kartetavad ja niisugused kahtlased. Ja siis ma võtsin poisikese ja siis ma näitasin talle ta päris väga, mis taim see, mis lill see on, kas Eestis on seda lillega, et Eestis on seda taime siis ma näitasin? Mulle jäi kuidagi üle, läks nendest astused ära, astu peale, ka nendes on elu ja ta lillelapsed. Ja ta kaua vaatas alati lillede, oi, ma ei tohi siia minna, tädi, siis on lillel lapsed. Minu vanaema oli selline, kes juhtis meid tundma nii sihukesi ravitaimi ja ja üldse niisuguse õpetas meid loodust nägema. Ma olen sündinud kasvanud väga ilusa ja muinasjutulise Endla järve ääres. Ja mu vanaemal oli ka kuidagi niisugust minu isapoolsetel sugulastel. Nad olid kuidagi vaimsed, neil oli huvi lugeda ja nad olid paljud laulsid ja mängisid ja kui isa poolt tädid ja vana tema õpetas minule palju niisugusi asju. Me käisime kahekesi Endla järve ääres vanaemaga ja ta siis kõneles mullusest muinasjutust mis oli Endla järve kohta siis olnud, et tüdruk nuttis. Kui poiss uppus selle järve ja vanaema siis juhatasid, siin on kõik püha, siin ei tohi midagi tallata ega ülearu siin kurja teha, noh seekord ei tehtudki, sel ajal ju käidi järve jääle jala. Mis seal siis sai kurja tehagi, kui nüüdne näiteks vanaema, seda, mis me nüüd teeme ja purusta meelset, kui me kõik ära Kui kuule, kogu see juure on hädavajalik ka. Nii saama väeks seeria suur kui oli ta. Ja. Ta. Ei lehma meeles, kes ala peal sil. Ega? See kriis. Kõneldakse, vana vanaemast veel, et see olla ka kunagi mingid rahvaluulet korjendi oskan kirjutada. Ja minu vanaema oskas ka kirjutada. Vanaisa oskas kirjutada seal üle 100 aasta tagasi, nüüd juba. Sest nii kui räägivad kirjad, et ma pidavat 70 saama emagi voolalektiva varsti 100 saanud eks, siis muidugi oli vanaema juba kaugelt üle 100. Ja siia, jah, ma igatsesin siia, nende, mul on siin nii palju sugulasi, siin saduküla May, iga teine on mul sugulane. Ja ma tunnen ennast siin hästi ja koduselt, palju lapsi tulemas, kui need pajud tulevad, see on eriti mulle soe ja püha tunne, kui nad tulevad. Aga kui minu, minu ema poolt sugulasi ja õdede lapsi tuleb ja see on ka jälle üks omamoodi pidulik päev peres. Kas siingi päevadele ja mõnikord nääriõhtul ikka tullakse tädile ja teil ei ole seda kibedat tunnet teiste jäämaailma midagi. Vot tolle pärast tants aitamgi, et me kahekesi nagu jätaksime neid jälgi ja siis mina natuke toetaks, Paupitakse Diva upitab jälle teisi kohti, mis saaks vaja upitada ja noh, niimoodi ma siis nagu oma kohta ja upitab ta mitte niisuguse tähtsusega kuulsuse mõttes, vaid lihtsalt, et oleks endal tunne, et midagi on ka elus tehtud. On tehtud, maga, midagi seal teha. Mul ei ole järeltulijad niimoodi eto tulevad lapsed ei tea, mis teevad, ma loodan kõik selle Antsu peale tema laste peale. Et joo, nemad siis ka minu eest ja kui ma natuke neid Rääkis mulle ka ja õpetas ja ma mõtlen, need olid head asjad elus mulle. Ma olen siin teie kodus ja noh, ma tean, et sellest kodust on ennegi vist lausa räägitud inimestele, sellepärast et see on tõesti imekena, see aed siin ümber. Vaadake ühest küljest ta nii hoolitsetud ja kena see majaümbruse, teisest küljest antud loodusele ka mingi võimalus olla. Nii et ei ole viimse piirini seda loodust oma käe järgi katsutud sead, kuidas tal seni õnnestunud selle aega on alles 20 mõned aastad tagasi, kui me siin hakkasime kurve, on selle talu nimi kurve ja kurve pääle väitlemiseks odavama isakese ja Nuhjat ta ei annakski tiiv Talleksi hiigeltööd tahtnud. Muide Ants oli ka üks kohe sel ajal ta õppis siis juba oli epas juba ja ja tema andis katki jätta tädi loodusele ka ruumi jätta ja siis me jätsime, mis oli, lepad näituseks ei ole ja tavaliselt taluaia ääres, aga me jätsime oma leppadja kuulsed. Et las nad olla ja mulle meeldib see väikene meie jutu alguses nimetasite, teete jälite koduperenaistega koolis käinud või? Kuidas selle kooli nimi õieti oli Kehtna siis Kehtna kõrgem kodumajanduse kooljasooli, jah, teil on sellest kindlasti tänaseni väga palju abi olnud, näitutegi näpuga kohe sedasama väga kena linikut, mis siin laua peal on, ega see ainus ei ole, kas see on tulles pärita, jah, kui mul ema ära suri, siis ma tõin mitmed asjad ära, mis ema mulloidis ja mu tunnistused ja kõik on veel praegu ema juures. Emal oli olnud tarkust selliseid asju alles hoida. Mu ema oli tark naine ja oma ema oli intelligentne naine, mina ei ole seda, mis ema, sest minu elu juba jõhmista. Ma olen väga palju elult lüüa saanud, aga minu ema oli kogu aeg Eestis. Ja ta oli niisugune iseteadev intelligentne naine, kes laulis ka kunagi koolis jäi maanaiste seltsi juhatus. Aga igatahes jätkus tal tõesti seda kustet, tütre näputööd ja ja kõik niisugused asjad alles hoida, mis tütrele praegu väga kallid on? Jah, temal oli üldse vanaaja niisugust lugupidamist vana aja asjade vastu ja mis ta nägi siis meist, mis noorest põlvest järgi jäi ta kuskile köitis kokku. Hiljem ta näitas veel nimekas, sa seda mäletad, kas sa seda tead? Oli hea, et oi kui hea ema, mul oli Egert, kuidas ta õpetas? Kunagi kunagi ma eiole maapealne, kui nüüd öeldakse, et ma olen mitu korda, kui ma läksin emaga raksuma, sellest raksust ei tea midagi. Mina ei ole veel oma emaga, ma ei tea niisugust asja teema leidis ice minul, et vaat ei käi sirgelt ja ja hoolitsege enda eest ja Iisraeli leidis minu ema käib nii sirgelt kui mina, käin äratükiga terrasse kiskuva Siberondsin moonutanud pärast Siberit veel õpetlasi ja mu ema suri alles mineva aasta aasta tagasi, nüüd just teisel juulil, sai aastaga 90 kolmeselt oma memme mulda, panime mu ema oli tark naine ja väga kärme naine. Veel 60 aastaselt sai tema kartulivõtmisega rajooni esikoha kuuskümmendvaq päevas. Mul on see artiklikene alles kuuekümneselt, ta pidas veel lehma ja ma olin siis juba tagasi Venemaalt. Mis te arvate? Eesti naiste hulgas on selline naine. Mitte väga haruldane äst? Jah, vanemas põlves ei ole haruldane. Meil on külas palju veel tublisid naisi, kust need eesti naised, need vanad naised kes nii palju on läbi teinud elus lesitkuse, jõu, tarkuse, kõik võtnud olnud? Teate, see tuli nagu kodust koos rukkileiva ja rahuga, see tuli vett nagu piima viimetati üksteisele sisse. Maast madalast hakatakse kasvatama ja voolima, ära seda teeb ja seda, kui teete korralikult. Räägi vä ja mõtle rohkem. Mis te arvate, kas need rasked Siberi aastat saite kaade sellest õpetusest, mis ema andis ja mida te ka seal koolis juba olite õppinud? Abi ja kasu ja, ja elasite te selle aja tänu sellele. Jah, palju oli mul ja mu emal kirjad mis mulle sinna Siberi tulid. Hoolisid mind kogu aeg Piaasi, ära mine endast välja. Baskimad ju inimesel ei panda, kui ta kanda suudab, küllap sa suudad. Ikka ema sõnad natuke urgitseb endas ja leiad jälle midagi. Ega neil ei olnud enam, et kuskil vene või eesti kooli ei Meeveebidib iseõppiva vene keele öeldi kolme kuuga ära õppida. Kolme kuuga pidime selle keele ära õppima, aga nüüd meil ei õpita 30 aastaga, ma ütlen seda kõvasti, hästi, teda kuuldakse. Ja neilt nõuti kolme kuuga õppisite ja õppisime. Te paber ja pliiats oli taskus kogu aeg. Kui olid põllul, sul oli siis labidas, siis see oli labata ja tegin eesti keeli taha labidas. Ja kui oli pang, siis oli vedru, no sina tegid, tahab Bang ja need pidid mulje loomiseks peas olema ja luud oli meetiolka ja see oli homsest kõik pead. Järg oli põrk homseks teada. Ja vaat niimoodi me õppisime. Ja me ei tarvitanud seal tõlki, mina isiklikult ei ole Venemaal tõlki tarvitanud. Ja me oleme olemas kõigele vaatamata. Kaugete esivanemate tarkus ja tasakaal on ulatunud tänaste põlvedeni. Kas jõuame seda hoida ja edasi anda? Küsin Angelalt, mida ta siit tädi kodust endasse saanud on? Murdekeelt arvata, murre, mõeldud vanainimese, ütle niukseid lihtmõnusat, ma ei tea, onul mul on, eks tema tuleks mõttes, on püsti, tooli peal olen, ma lähen linna ytle, Emalati hakkab naeru. Oleksin paar päeva olnud, ma kindlasti juba väljendakse vurrid. Nii et see külge küll ja küll ja kindlasti jääb ja alati oma linna lähen, ema kohe ütleb, et sa oled ka maal, käin seal sihuke mõnus, rahulik, töökas. Et siit saab midagi niisugust, mis annab seda rahu ja töökust. Ja Me rääkisime sinuga sinu isast vanatädist, emast ei ole midagi rääkinud. Ema, isa, mõlemad on mulle väga palju andnud, õpetanud mind ja mis ametit sema peab, emane hambaarst. Ma ei tea. Kui ma oleks ainult isa tütar, siis ma kindlasti selline tugevam tahtejõuga elus edasipürgiv, väga hästi rahulik, tüdrutselini omaksin, ema tütar, suhteliselt lõbus, särtsakas parasjagu mõlemad, tähendab, ma ei oska olla. Sa tunned kodus, kas ema ja isa? Üksikuna võttes on sinu jaoks täiuslik kodu veel, et temaga kodus isaga kodus ei uskunud, mõlemal on täiuslikud, täiuslik kodu. Lausa naudin neid hetked, harvu, hetki, kus me istume, lisades tädile ka rääkisin. Noorem natuke siis see oli üks elus esimene kord, kui ema isa tulid iga linna peal mulle koos kahekesi vastu. Ja minul oli madin, mis mul oli seal. Seelik oli must emakas kui hirmsalt. On loomuga ja mina olen eilsest nagu väljagi, ma lausa nautisin üle, et nemad kahekesi tulevad. Minuga saavad kokku linnad, teistel lihtemad-isad linna peal ka minu jaoks eriline mune kuidagi seda pole varem olnud. Ometi ei tähenda see seda, et nemad vahel läbi ei saa, ei saa hästi läbi, ikka saarest läbi. Mis sa arvad, mida sinu vanemad, et sulle selles mõttes on andnud su vennale kes teist tulevikus saama peab ja, ja kes kui olete, mida te praegu suudad. Kuidas teid kasvatatud on öeldud, et meil on vabavahetus, on nii rahudest, režiimi peale on, et võib-olla selles mõttes natuke isegi kahju. Aga isa ikka ütleb, et headusega saab paremini. Seega on palju räägitud? Ah, väga tihti, isa võttis mitut, Vaike Merka pani ukse kinni, rääkis ja rääkis. Ja oligi puberteediiga oli siis, tundusid natuke igavad kõnelused, ei oma mingit ei mõtestanud lahti seda enda jaoks. Praegu on isegi kahju, et nii vähe on, et nüüd on vähemaks jäänud, praegu on nii vähemaks jäänud ja isa peamegi iga juba täiskasvanuks, oli selleks, et nii rääkida, võib-olla nüüd teistmoodi kasvatust ei ole, isa, vot nii palju kui mina oma isa mäletan, tema pole oma põhimõtetest taganenud. Tema on eluaeg olnud ühesugune inimene, stabiilne absoluutselt, mitte selline, et kust tuul, seal meel. Ja siis ma ütlen, et stagna mujalgi juba tema oma hektoklubiga absoluutne karskus oli, see oli niivõrd loomulik töö. Teine, mis praegu räägitakse, lapsed on, eksju maailmas tähtsam asi meie riigis praegu. Kuidas ta tegi, korraldas lasteüritusi ilma rahata, lastele küll kõik melu oli, kõik olid õnnelikud, hobustega vedas ning ta ei ole kunagi ennast minule peale surunud oma kuigi noh, mul on väga huvitav tema mõtet kuulata, aga ta on alati mind ära kuulanud, absoluutselt. Alati laseb mul rääkida, kui mõnikord rääkisin, et noh, nihukesed siuksed, kihvtid, värgid olid esitatud. Kuule, sa oled noor eesti neiu, kuidas räägid. Kuule, kuidas räägib meie Vaino väljas näiteks, missugune on tema kõne kus sa hakkad tulevikus oma mehele seal nihukesed, värgid, lahe lõks, RKM, sellised sõnad nagu, et ta nagu toob mulle ära jätavad. Ma ise ka tundnud, kui mingit või asja väljendusin. Juba juba suudan lahedamad seda teha. Sõbrannad mul mõned on, nii et küll keel takerdub nagu ei, no ei leia parajaid sõnu. Kuna endal pole vanematega lihtsalt niivõrd head suhet, et nad saaksid istuda, maha, rääkida. Kui palju me oma lastega räägime? Olulisem millest me nendega räägime. Vahest andis äsjakuuldu selles suunas mõtlemisainet. Nüüd aga annan sõna taas Ants Pajula ajakirja Eesti loodus peatoimetajale, kes lausa palus võimalust üht-teist, mis tal südamel meie peredele öelda. Ta räägib teile natuke oma ajakirjast ajakirjast Eesti loodus. Kas me jääme tuletõrjujad, eks määratleme ära ainult neid valukoldeid või siis selle kõrval määratleme ära ka need loodusobjektid, mis on olemas. Ja minu arvates me oleme siin sel aastal eriti pööranud just nende protsesside kirjeldamise kõrval ka kas tunned seda taime, kas tead, kes on sinu kõrvalelamus ja tulevast aastast on meil hoopiski sellel laiemalt veel juures kaks ust uut rubriiki on nagu praegu välja pakutud, usun, et nad lähevad ka käivituvad. Üks on ime ja teine on elu ja sellest tahaks perekonnad kaasata, nende mõtteid teada saada. Ja sellepärast nagu olekski niisugune julged ettepanek, tänades võimaluse eest alguseks mõned mõtted niimoodi püsti pandud ka vanad ja noored kaasa mõtlema ja kaasa küsima ja kaasa arutlema ja me peame nüüd omal vahel need asjad selgeks rääkima, et kus on inimesele ja mille järgi huvi. Jah, aga sa juba kasutasid sõna, et perede poole pöördud Kas teie oma toimetuses olete mõelnud, seda ei arutanud ja kuidas su enda sisetunne ütleb, kas sa tahaksid, et Eesti loodus oleks mingis mõttes perekonnaajakiri? Minu arvates ta ei saa, ta pole olnud kunagi eemal perekonnast. Ega ta ei saagi sellest eemal olla. Kui mina nüüd läinud aasta selle juba kulunud rohkem kui poole aasta ajakirja numbritele tagasi mõtlen, siis üks elamusi mis oli, oli see, kui sai number lahti löödud ja seal olid loomajäljed. Ja seda sai tõepoolest kooperega vaadatud. Küllap Eesti looduses on palju muudki, mis on just nii ja inimestele jälle ära näidata ja, ja mida tõesti, vanaisa ja pojapoeg võiksid koos vaadattaya. Ma ütleksin kõigepealt annaks jumal et vajadus olla vanaisa ja vanaemaga koos tuleks kiiremini päevakorda. See oleks võrdväärne selle võimalusega, et meil on taas kirik ja tema toime tulnud tagasi vanaisaga koosolemine on ju tegelikult ka omamoodi elu näinud elust õppinud inimese ego koos minek pühakotta ja tema jaoks on need mõtted selged ja kui see vajadus, aga meil on pigem vastupidi, noored eraldi vanad ära. Ja aga mulle tundubki, et ei, ajakiri saab ka õieti ju iga väljaanne saab seda tööd natukene ära teha. Kui ikka vanamees näeb või miks mitte ka vanaema või ükskõik kes siis perest suur inimene näeb niisugust lehekülgi. Ahaa, siin on loomajäljed. Tuleb midagi meelde oma lapsepõlvest, kus need asjad olid ka huvitavad, vaadata kutsutakse ikka ju väikselt ka vaatamas. Õige õige, sest need jäljed ei ole ju midagi muud kui rajate kõigepealt, kui lastest mõelda rajade muinasjutumaale, mikspärast, muinasjutul, tähendustest muinasjuttude kaudu, tegelikult ju rikastades lapse fantaasiat, muinasjutu kaudu antakse edasi kui ka selle rahva mõttelaad selle rahva kul tuur selle paikkonnas, kus on see muinasjutt, sündinute elavad nii inimesed, loomad, taimed ja nõnda ju laps ühendatakse üheks kõigi elus, aga ühelt poolt me tõesti peame oma rahvuse järgnevatele põlvedele teada andma. Kõigepealt, et see rahvas on siin Läänemere kallastel nõnda pikalt elanud ja siin on ta kujunenud, teda on kujundanud see loodus siin. Sellest tulenevalt on tema mõttelaad, tema fantaasia ja kogu tema suhtumine sellesse paika, kus tema tegelikult on elanud. Iseküsimus on see, kuidas tal on siin võimaldatud elada, see on iseküsimus. See on sotsiaalne küsimuste ring ja nüüd ilmselt nendes püüdlustes ajada selg sirgeks, ise oma asju oma kodus ajada, siis tegelikult peab ju pöörama mitte pilguga võimu poole, vaid pöörduma pilguga selle looduse poole. Võid sa öelda on igas numbris midagi niisugust, mida saab ka juba üsna algklasside lastega, ütleme nii, koos vaadata ja mõtelda. Vot kui ma nüüd ütleksin, et kindlasti on ja kuulatud, aga mee pole leidnud, siis kuulajatel on õigus, siis tähendab me ei ole suutnud panna sellisel kujul sinna, et ta hakkaks silmadeta köidaks. Aga ma ütlen, et on küll. On küll ja on mõeldud neile, kes on praegu aktiivses selles tegevuses, kus on antud niisugune põhjendus neile protsessidele, mis suurelt toimuvad, on mõeldud neile, kes on üksinda metsateedel ja võivate kohad Ta enda jaoks, mitte igapäevast. Ja siis ta ei pea seda mitte sealt üles kakkuma, vaid enda jaoks teadvustama ja otsima, mis asi see on, kellega ta kohtus. Igatahes need lood, mis seal ka kirjas on, on ju võimalik lastele nii-öelda lastepäraselt ära rääkida, et näe, ma lugesin niisugust asja. Ja ja, ja siin saab ju lastel näiteks äratada, ütleme kui sümpaatne on hüljes, eks ole. Aga öelda lapsele, et, et see hüljes on meil tõesti haige, mehaarame sellega, laps ei ela tema elades kaasa üle seda. Aga miks on haige? Selgita, kuidas me ise Läänemere valgalal elades oleme Läänemere hülge, elukeskkonna ära saastanud. Soni otse seotud. Siis me ei saa lapse sellega kaasatud meisa lapsele selgeks tehtud, peame oskama seda suutelised tegema selgeks ja selles on ajakirja üks tähtsamaid ülesandeid. Nii ma näen praegu, sest pagana lihtne oleks praegu loobuda sellest suurest võitlemisest, tulekahjudest rääkimast, kui ohtlik meil kõik on ja kirjutada ilusatest puutumatutest, kui neid on veel või kirjutad lahti, ta on puutumatu, kõik on kõigega seoses ja need pered teevad suure vea, kui nad tahavad näha midagi välja kistud eraldi. Isegi üks perekond, kui kõrgele ja kui paksu seinaga majava senti vahele ta ennast ei peida. Ta on ikka kõigiga seotud. Tänases peresaates rääkisid Haide Viiding Angela ja Ants Paju. Saate seadsid kuulde Valmis, Katrin Ratassepp, Jüri Roomere ja Heidy Tamme. Kuulmiseni nädala pärast ja head kooliaasta algust kõikidesse peredesse.