Avaselga. Tuunimist. Tere õhtust, stuudios on Vello Mikk. Kas mäletad? Mäletan, mäletan, võivad öelda, paljud. Pole kuulnudki, ütlevad teised. Sest sellest ajast on juba 30 aastat möödas, kui need kolm kena noormeest. Eestimaal laineid lõid. Küll lühikest aega, kuid see on siiani paljudel meeles ja loomulikult tegijatel. Kui me praegu räägime, et vanad laulud on taas uue ringiga populaarseks saanud, õigemini nad ei ole kadunud kuhugi. Amor Trio oli toona selline ansambel, kes tõi vist esimesena need vanad filmimeloodiad taas kuulajate ette. Ja paljudele tuli taas noorus meelde. Aga nooled olid toona. Lembit Ulfsak, Tõnis Rätsep ja Juhan Viiding on suve tipp, aeg on puhkuste aeg ja loomulikult on ju paljud praegu suvilas maakodus. Nii tuli leppida ka tänase saate tarvis telefonijutuajamistega, nii et kui natukene tehniliselt midagi puudu jääb, siis on see pühenduse viga. Tõnis Rätsep, sina tegid enne trio sündi Juhan Viidinguga. Koostööd. Meie kohtusime 68. aastal, kui astusime teatrikooli teatrikoolis, erialaained olid näitlejameisterlikkus, lavaline liikumine, kõneõpetus ja ka lauluõpetus, laulutunnid. Kõik õppeaastat lõppesid kas siis eksami või arvestusega vastavas aines. Ja mäletan, see oli siis 71. aastal 1971 aasta kevad. Eelpäeval teatab Juhan mulle Harju tänaval, et niisugune kurb lugu on juhtunud minuga, et ma ei ole sellel õppeaastal üldse laulutundi saanud. Nüüd tuleb võtta aine lõpetamine ja minul ei ole millegiga eksamil üles astuda. Mina olin varem temaga esinenud ja ütlesin, et on. Sinu puhul ei tohiks küll seda muret olla, et teeme üks valik lauludest. Et millised need võiksid siis olla, et mina pakun välja, läheme teatri muusikamuuseumi, sul on seal tuttavad kolleegid endisest ajast, enne. Sa töötasid teatri muusikamuuseumis enne teatrikooli et sealt võtame modernlööklaulud omaaegsed vihikud ja sealt leiame repertuaari, millega võid eksamil üles astuda. Läheme koolimajja ja harjutame. Jätkus sellisel kujul, mina saatsin klaveril ja Johan siis esines eksamil oma lauluga. Kuidas eksamikomisjon selle teie kava vastu võttis? Aga see mõjus niukesed, teisi esinejaid, nii erandlikult muidugi lõiga suurt meeleonu vaheldust. Juhan näitlejana ta siis mängis kõik selle nõme osa niivõrd hästi välja, mis kuulus siis modernlööklaulude tõlgitsemises see tõsiduse astega, millega ta selle kõik läbi viis, et see leidis kuulajaskonnas ja õppejõudude seas väga-väga head vastuvõttu, mis tuli meile üllatavana, sest me olime ikkagi niisuguses päästerõnga või päästeolukorras, et kuidas nüüd sellest kimbatusest läbi tulla. Aga ta leidis niisuguse vastuvõtu, see tuli üllatusena ja, ja meeldiva üllatusena, nii et komisjonis oli ka selleaegne rektor Viktor Gurjev. Ta ütles, et seda, et Viiding laulab seda ma teadsin, aga et ta nii hästi laulab. See tuli mulle nüüd üllatusena. Ja samas oli ju paljudele meeldiv avastus toonaste ütleme estraadilaulude kõrval järsku kuulata laule meloodiat 30 40.-te aastate kandist, eks ole. Ta ikkagi lähenes Juhan Ma tegin selle lauluvaliku ja luuletajana poeedina, nagu ta oli, ta interpreteerin neid ja nendest kujunditest, ta võttis välja selle olemusliku tema jäänud laulma neid helisid või neid noote vaid ikkagi et selle nähtuse tuuma tabada. Ja muidugi ta tabas seda ja leidis ka vastava kostüümi ja soeng. Ja see kõik oli läbi viidud niisuguse hea stiilitundega, et mida me pärast jätkasime. Arve. Üheksa. Taara. Koos. Tiina. On siin veega? Meenutab Lembit Ulfsak. Amor Trio alguseks lugeda Juhan Viidingu esinemist laulu eksamil klaveril saatis Tõnis Rätsep. Ja, ja see oli nii vaimustav number ja surmtõsiselt esitatud Taaviga siis niimoodi nende välimusele tähelepanu pööranud oli ennast vastavalt ajastule riietanud ja ma olen ise kohutavalt meeldis, et ma läksin neid väga kiitma. Jaa, jaa, kuidagi sel teemal edasi rääkides arenes välja, et äkki hüppad ka punti, mis, mida ma loen suureks auks. Et nad kutsusid ja siis sealt sai alguse edevad, nagu me olime, kõigepealt läks ikka nime väljamõtlemiseks, siis aga alles hakkasime repertuaari mari mõtlema ja siis lõpuks hakkasime otsima esinemisvõimalusi ja mina tundsin tol ajal Mati talvikut ja temal oli, oli saate, et ma ei mäleta, mis selle nimi võis olla. Kanal 13 vist olime. Võis olla kanal 13 ja seal oli ta lahkelt pakkus meile seal ruumi ja ja vist kolm kolmes saates. Me osalesime ja iga saate jaoks tegime uued laulud ja palju neid laule kokku on, ma täpselt ei teagi, ma arvan umbes 12 kuni 15. Ja vot seal saates siis neid esitasime, mujal rohkem enam laulnud ei ole. Aga kuidas see nimi siis välja mõeldi kollektiivselt? Ja nimena mõtlesime restoranis vanad Toomas, istusime ja kirjutasime salvrätikute peale variante ja võitis NIMI Amor Trio häältega kaks, üks. Ei tea, sest see oli salajane hääletamine, mütsi sisse pandi need salvrätikud ja mul on tunne, et et Viiding oli vastu, sest tema, tema pakkus välja ka mingit päris head varianti. Aga Jahamatrioodid. Ja need olid filmi laulud, eks ole, põhilised. Mõnedele lauludele tegi Juhan uued sõnad. Mõndasid, ta kohendas. No omal ajal ilmusid ju need lööklaulud filmidest ja populaarsed meloodiad ju need raamatud olid alles kusagil, eks ole? Aga võis olla ka osa noote võis Tõnisel kuskil olla ja kui olid näiteks inglise saksakeelsed sõnad, siis Johan tõlkis või kirjutas ise sõnad. Täiesti embama see lapp ei. Kas juba, kui suur õnn lina? Tõmbama kas väike riik täna ei vaata, seda, võib luu vald kahjuks puudu. Kellele, kes oleks? Rääkige oma lapsele. Kas juba võib? Keelde soodeks päid. Väike-Emajõe. Ja mulle vaid kukkuda. Ja kuivadel maa, kuidas siis seda ju mulle neiu. Saab? Aga? Võib-olla et paar päeva vaid. See siis läbi. Hullemaid Su. Ja kui ma seal maa, kuidas siis ta ju meenub mulle leiusuudlus omajagu saanud. Ja mulle vaid tutvuda tee. Ja kui ma selle maa kui saad seda ju mulle, neiu suuluus. Kuidas te proove tegite, kest sel viisil selgeks õpetas. Kui ma nüüd kõike mäletaks kas Viive Ernesaks mitte üks kord ei tegelenud meiega ja kas Olav Ehala oli seal igatahes, aga kas ta oli ainult stuudios, mängis või õpetas ta meile vist oli Olav Ehala. Aga minul minul enam meeles ei ole, tähendab, Olav Ehala vistoranzeeris need, nii et õpetaja seal meil oli mõned kohad olid kolmehäälsed. Ja oli ka niisugust asja, et näiteks mina mäletan, mina ei laulnud ühte kohta ära, ei tulnud välja, siis Olev laulis ise, nii et kuskil lindis on, on teatud koht tema lauldud minu asemel. Samas, te nägite väga kenad välja, te olite ju frakkides kõik. Ja need frakid olid, olid telemajast kostüümilaost ja sest asja juurde käis mingisugune see surmtõsiste nägudega esinemine. Käisin asja juurde. Nojah, te natukene matkisite seda 30.-te 40.-te stiiliks Jajah, aga ma usun, et see sai alguse sellest samast esinemisest, kui Juhan esines, oli ta täpselt samamoodi surmtõsise näoga. Mingi kikilipsuga ta seal oli. Ja sealt sai alguse ta nagu pani selle asja paika ja pärast siis viisime seda läbi. Tõnis Rätsep, kas see 30.-te 40.-te aastate väljanägemine, kus juuksed olid Troliiniga vaseliiniga kokku tehtud, kas see oli ka teil olemas? Oli ja siis muidugi kõik see kokku sundis Caveldanu teevee grimmitoale ja kostüümilaule. Juhan oskad ka väga palju meile nõu anda, ta oli mitmekülgne. Ta ei vaadanud siis mitte ainult laulu või lauluteksti. Ta vaatas asjavälist avaldumist nii nagu ühele näitlejale peaks igati omane olema ja temale see ka väga oli. Ta oli tundlik ja hakatud tähelepanuga kõige suhtes ja, ja see tuli kasuks. See oli hea kool ja seetõttu on temast jäänud ka mälestus, et praegugi võib sellest veel rääkida. Ja selge on see, et tema vist oli no heas mõttes teie aju eksale. Ja ei, ei saa salata, kõik see miljöö, kodu, kust tema oli tulnud ja see tal oli suur edumaa meie ees. Ta oli nii helde väljapooleandja ja kes oli tähelepanelik sealt oli temaga koostöös oli väga palju õppida, nii et. Suurim, suurim tänu, suurim tänu selle võimaluse eest temaga koos töötada. Et võiksin kordu suudelda? Moneius luba. Joovasta. Nii-öelda. Nats su tõel siin suure suuga ööl on meil. Eile lind, kes laulda ei või jaa mäeks leidkel änni ei tursa või. Ja kui ta maas ja siis mul veri puhuma. Ja veel sul palju uusi Ei ole ta eek meessoole ta liiga helifilm, kus ta ei ta Tõnis Rätsep, sina oled vist kõige suurema muusikalise kogemusega, sa mängid ja valdad hästi klaverit, kus need oskused päritav. Minu kodust isa kodu on Võrumaal Kanepi ja siin kanepi kodust ma praegu ka räägin. Ja isa soov oli Võrumaal inimesed on Tralembesed. Et ikka poeg, et tema peaks ka ikka muusikaga kasvama ja õppima muusikat. Aga mulla esimestel noorusaastatel ei tahtnud mitte. See muusika edeneb keskkooli läksin Rakvere esimese keskkooli ja siis oli võimalus astuda Rakvere laste muusikakooli akordioni erialal. Ja oli au olla ka siis koolijuhataja Jaan paku. Õpilaseks. Siis ärge sellele tegevusele minge, jätke see tegevus tegemata. Ja see on meelde jäänud ja on õnn, et. Amor Trio ka seoses olev on ühe kaudi meeldiva mälestusega meeles. Lembit Ulfsak, milline oli sinu seos kokkupuude muusikaga enne kui tavaamort Riias kohtusite? Peaaegu olematu, ma olin kunagi Räpinas Räpinas elasin ja õppisin koolis, siis ma olin esinenud mõned korrad kuskil kultuurimajas. Ja hiljem mul ei olnud midagi, ma olin ikka võrdlemisi aktiivne muusika kuulaja lihtsalt raadiost ja maki pealt. Aga siis, kui ma sattusin lavakunstikateedrisse, siis seal üldiselt olid meil muusikatunnid? Jaa, jaa. Ja seal siis oli võimalik valida mingi laul endale ja siis tuli eksamiks nagu selgeks õppida, siis klaverisaatjaga koos esitada. Aga kes sul hääleseadet andis, seal? Kes andis, kes andis, ei mäleta. Hella jala jalakas. Jalakase Heli Jalakas. Ahaa, nii et laulutunnid olid ikka paar korda nädalas. Ei olnud vist oli kas üks kord nädalas või kaks korda kuus või hästi harva, tähendab, hiljem on hakatud näiteks kui Priit Pedajase kursus nüüd lõpetas paar aastat tagasi nad olid muusikaga tegelenud terve selle õppimise aja ja nendel olid mingisugused suurvormid, mida nad no näiteks seesama veetlev leedi oli neil diplomietendus. Aga seal ei olnud muusika nii palju tähelepanu pööratud. Aga mis laulu sa siis ise eksamil laulsid, kui solist? Ma mäletan, et ma laulsin seda kustutatud muusikalist õuvad formooni. Rodgers ja Oklahomas. Eriti kõva laulumees ei ole teistega koos veel, aga üksinda on päris päris keeruline mul sellega hakkama saada. Aga vaatamata sellele, et tõesti paar-kolm korda, nagu sa ütlesid, teles üles astusid, olite väga tuntud ja teatud tänu omasele kenale sõule. No ilmselt jah, sest see oli tollele rajal võrdlemisi ootamatu ja tänu tänu Mati Talviku julgusele ta otsis ka selliseid erilisi vorme. Ja tänu sellele, et me sinna sattusime, siis me olime kui järgmine nädal või olime juba tehtud, poisid, mina mäletan, et Eino Baskin, minu suur suur Kumiir tuli tänaval vastu ja ja isegi pöördusid minu poole ja surus kätt, ütles aitäh, poisid. Seal minema. Suur suur au, et niuke mees tuli minuga juttu rääkima võõra inimesega. Ja sel ajal veel ei nimetatud, et te olete megastaarid või ei tuldud autogrammi, palun. Praeguses mõistes megastaarid oleks esimese päevaga valmis olnud. Tuua tapaduda. Tuua tappa Tuudia nagu sigarit ning tuua tapadruda tuli südameluuda. Tuua tuua, tuua ta ja kui sigaretti juua, tappa tuura, siis sinust unist vallapaduda. Ja alati siis kui ta, et mind härmas tuua, tuua ta nimiloost kaugele laat ja sinna juurde igatsen ka seen. Ta ees ootama. Tuua tab sadula ja selle padruniga kuumas tuua, tuua, tuua ta. No millal see viimane esinemine oli, siis? Mina mäletan, viimane esinemine oli nii, et me laulsime televisioonis, kas oli mingi uue aasta popurrii või, või mingisugune järjest kõik tulid ja seal laulis ka Georg Ots. Seal laulsid nagu eesti parimad solistid siis meie nende hulgas, see oli meie jaoks väga suur üllatus ja au, et meid ka sinna kutsuti. Ja Me oleme nagu stuudiomuusikud, paigutasime suud, sest meil oli kõik juba varem linti lauldud seal heliloojate majas, stuudios kuskil saates oli ka niimoodi, et ninasaiti tapeediga sõnu, sest meil ei olnud eriti hästi peas. Tapeedi peal olid sõnad välja kirjutatud ja assistent hoidis kaamera kõrvale, me siis kolmekesi sealt lugesime. Roos selle kumisime ühelt omaaegselt plaadilt Juhanile see laul meeldis ja mina ütlesin, mul ei ole aega ära kirjutada, et ehk helilooja Valter Ojakäär teeb selle töö ära. Tali meile tuttav mees ja Valter Ojakäär selle tegi. Ta oli televisioonis siis aastavahetuse kontsert kus keset teisi esinejaid, kunstnikke, lauljaid, kaasa arvatud Georg Ots, esines selles saates. Me laulsime Nõukogude laulu jõuluõhtul Monte Carlos. Mis tuli selles elus väga erandlik, et ja nii võiks öelda, kõik need laulud eraldi võttes on, on mingis mõttes erandlikud. Ja hea meel on neid kuulda ja. No need lood on alles ja ma kujutan ette, et see noorusaegade piltlikult öeldes tore vallatus on jäänud siiski meie muusikaajalukku väga kena tähisena. Sa oled Juhan Viidinguga ka hiljem kahekesi üles astunud. Ja mina ei saanud ütleme, Amor Trio päevil ma ei saanud veel selget sotti, et kuhu tema oma laulukunstis oma laulu alal tahab suunduda ja kas ta üldse niisugust huvi on lihtsalt, et on sellel alal. Ja siis hakkasid ilmnema märgid, et ei, ei, et Juhan liigub kindlas suunas. Ja selle tegevuse tulemusena sündis kava ööd soli lavaga ja kus tema siis interpreteeriks oma luuletekste laulus ja hea on mul hea meel selle üle, et sellest on jäänud ka hea lindistus on siis ta on küll praegu kassetid til, aga ehk on võimalik, see kvaliteet on niimoodi tehtud, et saab ehk, ja selle CD-plaadile kunagi minu meelest on see üks õnnelik esitus ja nii omanäoline. Juhan Viidingu laulu kuulates pean tunnistama, ma olen saanud alati kunstilise elamuse. Vi maake. Igna sinisteks. No kooselu poole Kuna kaudu Tarva. No peale kõige muu vist ühendas Amor Trio ka selline oma elutunnetus, see oli teil kõikidel list, ühineme. Ma arvan, et me tol ajal nagu püüdsime ühtemoodi ühtemoodi nagu mõelda ja olla, aga üldiselt ega me nii väga sarnased ei olnudki. Ja ega me kaua selle Amor Trio koega tegelenud sest meil olid kõigil erinevad, mina läksin filmidesse, ei hakka siin ära olema palju ja aga Tõnis ja, ja Johan olid olid kuni Juhani surmani olid ikka väga tihedalt seotud ja juba enne Amor Trio teket ka nad olid suured sõbrad. Igatahes võib öelda, et see oli tore aeg ja nagu häbeneda ei ole, midagi mõnus oli olla, eks ole. Oli küll oli küll ja ma meelsasti kuulan neid laule ka. Ja. Võiks ma vaid veeta koos. Röövalju nende valmis saaks mu armun. Seda armastuses räägin Marju. Ka sa oled minule truu. Kaaslase silmad säravad, särava Mil kaunis muinasjutt, 80. saatseb olevaid v. Kui armastusest jutlustas? No elu teoneid lahku viinud kõiki Juhan Viiding on igaviku teedel, Lembit Ulfsak on draamateatriga seotud filmitööd. Sina oled humanitaarinstituudis, mis sul seal siis niimoodi juhatada või või õpetada on? Teatriõppetoolis õppejõuks viimased aastad olen töötanud lavakõnealal. Ta oli keeruline ühitada korteritööd ja koolitööd ja koole on tulnud juurdegi ja leian, et et praegusel hetkel on see tegevus huvipakkuv, väga palju huvitavat sünnib, juhtub koolitöös ja, ja teen seda heal meelel. Nii, nii on elu läinud ja. Nii ta on ja hea meel on meenutada ka neid aegu, kui te koos esinesite ja on üks tore laul. Elame veel, selles laulus on kola, Breniooni põhimõtet läbi rõõmu läbi murele looklev, tee üle rõõmu ja mure. Me elame veel. Väga kaunis aitäh. Kaminas. Eelduvad. Põletavat. Möllamas torm ja lumetuisk. Linakülas juuakse, mängi balalaika koor, rõõmsalt lauldakse, süda maas, ta otse valsi. Suur tänu, Amor Trio, suur tänu, Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak ja tänase meenutuste õhtu lõpetuseks üks väikene. Võtke meie arhiivist. See salvestus on tehtud jaanuaris 1979, kui Juhan Viiding kohtus korki nimelises keskraamatukogus oma lugejatega. Ma vaatan kõigi nende inimeste asjade peale ja ma unustan ennast vaatama. Loodus on huvitav asi. Talle nagu ei läheks üldse korda, mida meie temast arvame. Kui vihma sajab, sajab ta kõigi peale. Sajab kurja inimese ja hea inimese peale ande rikka inimese ja teistsuguse inimese peale. Päike paistab kõigi inimeste peale pimedate ja nägijate peale. Ja meie mõtted ei loe midagi, kui välku lööb, ei loe välgule. Ma vaatan kõigi nende asjade ja inimeste peale. Ja mulle näib, et see kõik on nii puhas ja süütu. Ja tundub, nagu oleks see lapsepõlves. See kõik on juba nagu olnud. Muidugi praegu ei ole minul lapsepõlv. Aga kellelegi on see lapsepõlv, keegi on praegu laps. Mina olen Eestis esimest korda. Ma olen siin 1948.-st aastast alates. Igal hommikul avan silmad ja ma võin öelda, milline imeline maa. Ja äkki kuulen? Need justkui kostas muude pillide pääl Hoone saabub Tiinale suur, istun. Siin üle. Aasta. Sa ütled kesse? Mis tundsin, kuuldes partei samme? Kuulsin sammude hääl mis kostsid kõrvu muud räppi. Aega. Ja. Aasta leivalinnale poronepteek mu saar, rubla PA-le suur loll tunne. Looga. Me Aasmäe.