Tere päevast, 14. veebruaril, see on kolme päeva pärast koguneb Tallinna Ülikooli rektori valimiskogu, et otsustada, kes kolmest üles seatud kandidaadist asub 15.-st maist rektori ametikohale. Kõik kolm kandidaati on täna ka siin stuudios need on Anu Toots, Tiit Land ja Peeter Kreitzberg. Kuivõrd tegemist on ühe suure ja Eestile olulise avalik-õigusliku ülikooliga, siis huvitab kindlasti ka kuulajad, milliste seisukohtadega laadid valimiskogu ette astuvad. Saatejuhiks ja küsimuste esitajaks olen mina arhitekt Ignar Fjuk ja ma teen seda rõõmuga, kuivõrd olen nüüd juba ja aastat olnud seotud ülikooli teadusmaja projekteerimisega, mille ehitus just algas ja näinud, kuidas ülikool seestpoolt toimib. Saates on mõeldud kolm plokki, esimeses nii-öelda soojendusplokis esitan mõned isiklikule omandiküsimused, teises plokis püüame jõuda arusaamisele, milliseid on siis kandidaatide seisukohad ja mille poolest nad üksteisest erinevad. Kolmandas plokis aga on kandidaatidel võimalus esitada Ühele teisele kahele konkurendile mõned küsimused, nii et alustaksin siis pihta sellest esimesest plokist. Ja see oleks siis selline, kuivõrd ja kas peaksite end muutma, asute rektori ametikohale, oma harjumusi, välimust, käitumist, mõtteviisi. Ühesõnaga, kas te olete prorektori ametikohaks valmis, ehk alustab Anu. Ma arvan, et ma muudaks ennast üpris minimaalselt ja kindlasti oma pead punaseks võib näiteks seal oli, ma ei hakka. Aga see iseloomujoon, mida võib-olla peaks muutma, on minu komme öelda väga otse ja väga sirgjooneliselt. Ma kujutan ette, et olukorras, kus ma pean läbi rääkima väga palju, võiks siin ehk natukene pehmemaid toone kasutada. Kas see tuleneb sellest, et on, ka vajab palju suhelda üliõpilaskonna esindajatega või kaasprofessorite kaasõppejõududega? Pigem isegi õppejõududega ja instituutidega, sest seal on ju igaühel väga selgelt oma huvid, mis võivad minna ka vastastikku või konfliktseks. Peeter Kreitzberg. Ma arvan, et oluliselt ei peaks ennast muutma. Me oleme pidanud ka mitmesuguste ametikoht, ei ole, on olnud, minister on riigikogu juhatuses olnud ja ei praegu ei tule nagu meelde, kindlasti päevakava muutub ja võib olla on see, et sa pead iseenda vormisolemise peale rohkem mõtlema, sest riigikogus on ju töö selline mitte igavene päev ja iga tund ei ole sellist intensiivset tööd, on palju sellist vaikset ööd võib olla, mis on mõnikord sarnane isegi teadustööga, aga ma ise kujutan rektori roll jätta sihukese väga intensiivse suhtlejana ja võitlejana hindab selles mõttes heas vormis. Sa tõid näiteks oma endised ametikohad küll ministrina, küll riigikogu juhatus. Mina olen küll aru saanud, et need on ametikohad, kus sellel ametiisikul vähemalt tema arvates on alati õigus. Rektoril vaevalt. Rektor peab olema üks tiimiliige. Kas selles suhtes sa arvad, sa oled valmis rektori ametikohta täitma? Ma ka ministrina, jah, kui ma juba midagi arvasin, sarnase on tõesti, et mul on õigus, aga sa arvamus kujunes paljude inimestega läbirääkimiste teel ma seda stiili omast arust küll kogu aeg harrastanud ja muidugi võib juhtuda, et see ülikoolis on veel keerulisem, sest ta Tallinna ülikool on ikka väga keeruline mehhanism oma 19 instituudi viie Kolledžiga ja väga erinevate valdkondadega väga erinevate inimestega. See saab olema suhteliselt keeruline minister, sageli suhtleb jah, piiratult ametnikega, mina suhtlesin väga palju õpetajate kooli direktoritega. Ma teadlikult ennast kindlasti muutma ei hakka, kui ma muudan, siis vastavalt vajadusele. Mul ei ole ka nii-öelda illusioone, milliseid saab nii-öelda välja nägema. Ma olen olnud kaasatud ülikooli juhtimisse viimaste aastate jooksul päris intensiivselt. Ma olen hetkel Instituudi rektor, mis on surmade instituut ülikoolis. Juhin teadusgruppi. Ma olen osalenud ülikooli nõukogu senati töös, olnud komisjoni esimees. Teenust, mis tuleb muuta, tuleb kohandada ennast. Oma päevaplaani, tuleb kohandada. Üritan sportida, et ennast lavavormis hoida, et toonus oleks olemas. Ja mulle teeb muret see, et ma tahaksin jätkata oma teadustööd. Ja võib-olla see on see, kus ma pean leidma võib-olla siis neid öiseid tunde rohkem, et ma tahaks ikka juhendajad edasi doktorante ja olla kursis teadustööga. Joan, nüüd küsiks hoopis nii nagu te teate, valimiskogu koosneb väga paljudest erinevatest üksustest seal senatit, seal on siis korralised professorid, seal on üliõpilaskonna esindajad, juhtivteadurid, kuraatorid, ütleme nii, et tsirka kuus, 70, inimeste 107 107. Nonii. Aga nüüd te olete kinotti teinud mingisugust arvestust ja milline see võiks tugineda või milline on teie kaalutus, kui te olite nõus kandideerima, kes teid seal võiks toetada? Ma ei mõtle isikuti, aga millised grupid teie meelest vajaksid just teiesugust, teiesuguse, karisma, teesuguse ettevalmistusega, kusjuures ma rõhutan, mitte keegi teist nagu ei soovi ennast muuta just sellisena rektoriks. Peeta, sina alustad kele. Tõmbasin mõtlesin hästi, kaua, mulle on tehtud ka varem ettepanek kandideerida, aga seekord tegi seda õigusakadeemia, kus mõtlesin, ärge tehke, et ma niikuinii kandideeri, aga siis tulid pühad vahele, siis ma jään mõttesse ja mõtlesin selle riigikogu peale, siis nagu mõtlesin, et olgu, aga ega mul ei olnud mingit üle vaadata jõudude vahekorrast nagu sa, kui sa seda mõtled, et kuidas seal kellelegi võiks hääled jaguneda, mulje rohkem, aga tänane täna, nagu ma ütlesin, kandideerisin mulle ka mitmed inimesed ülikoolist helistasid ja palusid, et ma edasi jääks, tuleks kandideerima. Ja ma ei ole praegu emi kindlalt öelda, võib-olla rohkem kui seitsme, kaheksa inimese nime keeles, ma võin olla kindel, et poolt hääletavad, seega asi, millest seitse on üsna palju, osa seitsmest, seitse on palju, loodame, et mõni seitse veel tuleb lisaks, keda ma ei tea, aga võib-olla tuleb rohkem. Ega ka minu kandideerimisotsus ei tulnud nii-öelda üleöö. Seda arutasime võib-olla pool aastat kolmveerand aastat, initsiatiiv tuli instituudi seest ja ma nagu olen ise ka mõelnud, et ta Tallinna ülikoolil On olnud sotsiaalteadlased direktor olnud humanitaarteadusdirektor. Miks mitte, võiks olla loodusteadusdirektor, et ülikool, põhjaline on esindatud erinevad valdkonnad ja ma arvan, et loodusteadlasena ma suudaksin kaasa rääkida nii rektorite nõukogus kui ka erinevates kogudes. Aga nüüd, mis puudutab toetajaskonda, noh, eks me kõik ikkagi ootamatult teisiti arvestame, teeme väikesed arvestasid, kes meid võiks toetada. Peeter Kreitzberg ütles, et seitse toetajad, noh võibolla mul on võib-olla 17, noh, see vahe ei ole väga suur. Aga ilmselt on nad ikkagi nagu ennekõike valdkondlikud või valdkonnapõhiselt. See paratamatult on niimoodi. Aga kindlasti selleks, et see, kes valitakse rektoriks, vaadake laiapõhjalist toetust. Ja üliõpilaskond peab ikkagi valdavalt toetama. Ma arvan, meil kõigil on suhteliselt võrdsed šansid. Korduvalt rõhutanud seda oma loodusteaduslikku tausta või olemust. Ilmselt sinul on üsna lihtne ülikooli rektorina töötada, kuivõrd sa eelda, et asjad peaksid käima vastu loodusseadusi. See võiks sind aidata kriiside konfliktide lahendamisel, teatud mõttes suhete loomisel või mitte. Ma ise usun küll, et võiks aidata, jah, et nagu sa ütlesid, jäävad jah, on nii-öelda loodusseadused toimivad ja ma ise võib-olla arvan, et ma suudan mõelda ratsionaalselt, mitte nii-öelda emotsionaalselt. Onu minule tegid ettepaneku kandideerida ka minu kolleegid riigiteaduste instituudist ja eks see esmane toetus ikka tõesti tuleb oma valdkonnast. Aga Ma arvan, et mind toetavad võib-olla need, kes leiavad puudusi praeguses olukorras ja tahavad muutusi mõnes mõttes. Ja see on seltskond, kes leiab, et ülikool on vähe tõus, vähevad, sonaalne võib-olla liiga vähe, kaitseb instituutide huve ja ma arvan, et need ongi minu iseloomujooned, et malev ratsionaalne mulle meeldib olla tõhusam, ärritab selline tühikargamine ja tühja sebimine. Ja ma arvan, et ma olen ka inimene, kes on valmis minema läbi halli kivi, kui ma olen selle endale eesmärgiks võtnud. Ja ma usun, et see on see, mida praegu päris mitmed inimesed ülikooli sees ootavad. Sellist visadust, eesmärkide saavutamist. Ja nüüd selle esimese plokiga, kolmas küsimus, mille võiks ka päris lõpus esitada, aga ma teeks seda siiski praegu. Kujutame ette, et viie aasta pärast, kui koguneb taas valimiskogu valima juba uut rektorit, mis on siis see pärand, mida te olete maha jätnud neile viie aasta pärast, mida nad siis võiksid heana ette tuua isiku poolt kui ka tegudest, mis võiks olla need kaks-kolm asja, mille pärast üldse sellesse ametisse lähete? Tiirust. Jah, ma ei ole veel valimisplatvormi juurde läinud, aga paratamatult vaikselt jõuame, sest me kõik oleme seadnud endale eesmärgid valimisplatvormis, milline võiks ülikonda välja näha viie aasta pärast? Minu üks keskne valimisplatvorme osan teadus- ja arendustöö nii-öelda osakaalu suurendamine, et kui me vaatame Tallinna Ülikooli põhitegevusi, siis teadus-arendustegevuse osakaal on madalam võrreldes teiste Tartu Ülikooli tehnikaülikooliga. Vabandan, segan vahele, aga ma tean, et Tallinna ülikool jälle efektiivsuse poolest, palju ta rahas saab, teadustegevuseks on märksa efektiivsem kui teised. Ülikooli. Kui me arvutame välja mitu krooni või noh, miljonit krooni Tallinna Ülikooli teadlane kulutab või saab hakkama ühe kõrge taseme publikatsiooni avaldamisega, siis jah, Tallinna ülikool on, on efektiivne rahade kasutaja. Aga ma ikkagi tulen tagasi teaduste mahtude juurde, et tänapäeva ülikoolis on, võiks olla fifty-fifty, teadusprojektide arendusprojektide mahud, õppetöömahud siin on Tallinna ülikoolil, on, ma arvan, on potentsiaal, ma näen potentsiaali edasi minna, et ma näeksin meelsasti, et meie teadusmahud teadustegevus läheks edasi. Ja teiseks Loen, mina, ma sooviksin, on viie aasta pärast pärandada edasi siis järgmisele rektorile on stabiilsus ülikooli sees siin ka meie kõigi kolme kandidaadi küllaltki suur osa või ütleme, ühisosa Saaremaa osa valimisplatvormis on stabiilsuse ülikonnad olnud läbinud ekstensiivse arengu. Meil on praegu hetkel U19 instituuti, viis kollesid üliõpilastele, samas on suurenenud, noh, võib öelda lineaarselt, praegu on ta küll natuke üle 10000, tõenäoliselt ei hakka kuhugi, sinna kanti, aga sisemine stabiilsus. Me vajame stabiilsust pärast sellist eksklusiivset arengut ja tunnetamise küsimus. Et ma väga loodaks, et ülikooli kogu liikmeskond, töötajad, akadeemias töötajad, mitte akadeemias töötajad, üliõpilased, kõike tunnetaksid, et ülikoolid on head töötajad. Stabiilsust. Anu ma tahan, et viie aasta pärast oleks Tallinna ülikool esimene koht, kuhu näiteks valitsus ja teised riigiametid lähvad tellima ekspertiise ja ma tahan, et Tallinna ülikool alles Läänemere regioonis arvestatav tegija, et see ei oleks lihtsalt üks eksootiline koht, kuhu minna vaatama, et mis, mis paikse Eesti ja mis koht see Tallinn on. Aga siia tullakse just õppima ja teadust tegema majasi otseselt. Ma tahan, et viie aasta pärast oleks meil seda enesekindlust oluliselt rohkem ja ma arvan selle sisemise enesekindluse ja sellise positiivse töökliima ma paneks isegi kõrgemale kohale, kui stabiilsuse. Peeter ma tahaks, et viie aasta pärast on unustatud ära see jutt, et Tallinna ülikool ei peaks eksisteerima, et et haaras ilusti ära jagatud Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli vahel. Tahaks, et kui järgmine rektorikandidaatide debatt on, siis seda õieti ei olegi, vaid kõik ütlevad ülikooli tulebki nii juhtida nagu eelmine lektor seda teinud. Kui ma tänaseks saateks ette valmistasin, siis ma küsisin Rein Ratase käest pikaaegse keskkonnaeksperdi ja tegelase käest, et mis on tema hinnang Tallinna ülikoolile kõrvaltvaatajana ja siis esimene poolt muidugi kiitis, tõstis esile selle keskkonnaalaseid tegevusi Tallinna ülikoolist, aga siis ta ütles ka, et temale tundub, et kui vaadata nagu vana tsunftiaegset Tallinna käsitööliste arengut, et on õpipoiss, sell ja siis meister, et tundub, et see õpipoisiaeg on kõigi nende liikumiste ja arengutega seoses Tallinna ülikoolil selja taga ollakse juba nagu selli staatuses, aga lootus on saada meistriks. Aga nüüd läheksite teisele ja räägiks juhtimisest. Tahaks kuulda, milline oleks teie arvamusi tänasele Tallinna Ülikooli juhtimisele, kus on siis senat ja rektoraat ja kõik need instituutide oma nõukogud ja komisjonid, doktorante komisjonid, kas seda oleks vaja muuta, kas see on efektiivne pidades natukene meeles seda, milline debatt on toimunud Tartu Ülikooli juhtimismudeli ülem sellesse mitte sisse astumata, aga ikkagi, kas tänane Tallinna ülikool juhtimine vajab muutust ja siis sealhulgas ka osade autonoomia tõstmist või vähendamist need eriüksused, mis ele tiit? Ma arvan, et olles ise olnud noh, ütleme instituudi direktor ka pärast seda nõndanimetatud akadeemiliste üksuste struktuurireformi ja olles senati liige, senati teaduskomisjoni esimees. Ma arvan, et praegu on Tallinna Ülikooli juhtimismudel on optimist. Minul isiklikult ei sümpatiseeri ülikoolide politiseerimine, ülikoolid, autonoomsed ja seda nad võiksid ka olla. Nii et mina näen praegust juhtimismudelit. Optimaalse nõudmine on ülikooli senat, Senatis on esindatud kõikide instituutide akadeemiliste üksuste direktorid. Samuti on senati liige, kuratooriumi esimees ja siis 20 protsenti on üliõpilasi. Tallinna Ülikooli kuratooriumi kõikidel liikmetel on õigus osaleda kolme päeva pärast rektorivalimistel tulles, luues natuke paralleele Tartu ülikooli diskussiooni üle Tartu Ülikooli juhtimise kohta ja ma ütleksin veel ühe asja, see nüüd ei puuduta niivõrd juhtimist. Jah, oli küsimus, et kas üksustele anda rohkem autonoomiat ja seda võib-olla väljapoole väga ei teata või ei sajuta, aga Tallinna Ülikooli akadeemilistele üksustele instituutidele on ma julgen öelda unikaalselt pead avatud suur autonoomia instituutidega autoritel on õigus sõlmida töölepinguid ka professoritega võtta tööle, muidugi eeldusel, et nad kvalifitseeruvad Mostavalt avalike ülikooli kvaliteedi kokkuleppele. Institutsioon suur autonoomia, maise instituudi rektorina olen tunnetanud selle tähtsust, kui mind rektoriks valitakse, siis instituutide muumiat ära võtma, mina päris kindlasti ei lähe, et ma arvan, see on optimaalne. Anum minema siis järgi, mis jutu järgi olles politoloog oma taustalt, ma usun, demokraatlikku valitsemiskorraldusse, mis tähendab seda, et otsustavad need, keda otsus puudutab. Ja see ühtlasi tähendab ka, et ma ei poolda ülikooli välist otsustuskogu sellist äristiilis juhtimismudelid. Et ega need ülikooli inimesed ei ole ka nii väga elukauged, küllalt nad aru saavad, et nende ellujäämine oleneb sellest, kas nad teenindavad ühiskond. Kas ühiskond on rahul selle nii-öelda produktiga, mida nad välja annavad. Nii et mingit suurt juhtimisrevolutsiooni ma küll ette ei näe. Aga ma olen nõus tiitlandiga, et meil võib-olla seda autonoomiat ja iseseisvust natuke nagu liigagi palju või täpsemalt korrastama 19 instituuti ja viis kolledžit ja kui mõelda, et üks rektor on nende vastas ja kõik nad tahavad jutule saada, siis see läheb natukene kaootilise, eks ja, ja sellega on probleeme, nii et, et siin peaks olema mingi rutiin. Ja teine teema on ilmselt, et ka keskteenistuste tuvastamine, et kui ma vaatan praegust juhtimisskeemi, siis seal olulised üksused on alamehitatud, seal on väga vähe inimesi neljale tugistruktuure või analüütikuid. Ja kui ma võiks öelda, siis klassikalised või vanaaegsed struktuurid seal mingid haldusosakonnad on hästi-hästi suured koosseisuga, samas kui kvaliteedijuht. Meil on üks ainukene habras naisterahvas, kes peab hakkama kogu ülikooli õppetöö kvaliteedi, nii et et siin, ma arvan. On lihtsalt vaja seda süsteemi natuke korrastada. Ja kui küsida, et kas senati töö on praegu efektiivne? Ma ei oleks väga optimistlik, aga ma arvan ka, et ta ei ole efektiivne selle pärast, just et puudub see tehniline tugi, et seal on valdavalt õppejõud, professorid ja see on neile lisatöö, nad tulevad kokku, nõupidamisele, vaja midagi otsustada, nad ei ole jõudnud seda läbi töötada. Selles mõttes selline väga kvaliteetne sisend otsustajatele on vajalik. Tiit tahtis ta, jah. Ma võib-olla täpsustaks, et ma olen ise senati liige olnud viimased neli aastat. Ja ma ei ole päris hästi nõus sellega, et nad tulevad kokku ja otsustama, mis tuleb senatisse, need on ikka läbivad enne komisjonid. Aga jah, ma komisjonide tööd tegelikult mõtlesingi, et ja see on ka ju õppejõudude tegelikult. Seotud jah, aga, ja ma olen nõus, et ütleme, tugistruktuurid jah, võiks võib-olla efektiivsemalt olla tuge, professionaalsema tuge, aga ma arvan, et olukord on ikkagi täiesti rahuldav. Tallinna ülikool on teinud läbi väga kiire sellise ekstensiivse arengu ja seal on palju liitujaid. Ja kindlasti on oluline nende autonoomia vahetanud mõistlikkuse piires saavad ise otsustada, aga täpselt sama oluline on see, et ülikool moodustaks terviku. Üksikute instituutide huvid kajastaks ka ülikooli kui terviku kuue. Muidugi kõiki ülikoolid lähevad oma juhtimissüsteemi ise ja maailmas on nii palju erinevaid süsteeme. Kui Tartu ülikool on jõudnud selleni, et rektor Karis oli sunnitud tunnistama, et paraku Ülikooli nõukogu, kus domineerivad lihtsalt üksikute teaduskondade uurijad ja instituutide huvid millel sageli ei ole pistmist ühiskonna huvidega, siis on Tartu Ülikooli probleem. Tallinna Ülikool, ma arvan, ei ole selle äratundmiseni jõudnud ja, ja ilmselt ei ole ka seda, sest on hoopis teise struktuuriga teistmoodi alanenud, nii et ma arvan, praegu peab tekkima ikka Tättustabiin paigale loksumisi aeg. Mis asi, mida tasuks kaaluda, mida on siin vanemad olijad ütelnud, et Tallinna ülikoolil on Pedagoogikaülikoolil, on vanasti olnud valitsus, mis operatiivselt käib koos küllalt sageli ja valmistab ette siis praegust senatit. Senat käib üsna harva koos tegelikult sellises arengufaasis, nagu praegu oleks vaja niisugust tõesti valitsuse tüüpi seltskonda, kus on ka tugisüsteemid koos, et võib-olla see tasubki palumist, aga see jääb ikkagi Tallinna Ülikooli senati otsustada, nii et mina, kui ma midagi välja käin, siis mitte selleks, et et seda kehtestada, vaid selleks, et, Ma küsiks siia juurde kohe juhtimisega seotud ühed lisaküsimusi, millele ei pruugi väga pikalt vastata, vaata kas teie meelest on üliõpilaste kaasamine praegu piisav või on liialt Nadki senatisse kui ka antud juhul rektori valimisse kaasatud. Miks ma seda küsin, ma tavaliselt juhtusin kokku suure grupi üliõpilastega ja ma küsisin nende seisukohta mass loengute puhul ja nad ütlesid, et seal on väga vahvad loengut, siis saab ju kogu aeg arvutis olla ja suhelda keskkondades, kui see on üliõpilaste seisukoht, mida see oli. Kas seda tuleks, aga tõsiselt, aga ikkagi, mis on teie seisukoht üliõpilaste kaasamisel sellesse protsessi? Ma arvan, et see on õige mõte ja see on üks suuremaid juhtimismuudatusi üldse taasiseseisvumise aja Eesti ülikoolides. Enamasti ongi 20 protsenti üliõpilasi kaasatud tähtsate otsuste tegemisse. Nüüd mis puudutab üliõpilaste seisukohtadesse, siis kindlasti on neid erinevaid seisukohti, aga minul on jäänud mulje üliõpilasjuhtkonnast Tallinna Ülikoolis kui üsna tõsisest seltskonnast, kes ilmselt noh, selliseid seisukohti välja ei käi, nagu see praegu Tallinna Ülikoolis, nii et noh, seal rohkem nagu naljaga pooleks öeldud, aga mu meelest on nad süvenenud ülikooliellu põhjalikult ja mitte ainult nendesse küsimustesse, mis vahetult neid puudutavad. Kui te vaatate üliõpilaste valimisplatvormi rektori valimisplatvormides, seal on umbes üks neljandik, üks kolmandik küsimusi, mis puudutab vahetult neid enamasti on seal kõik hariduse kvaliteedi küsimus, teaduse rahastamise küsimused. Sellistest Tiit, jah, Ma arvan samuti, et praegune suhe ehk siis osakaal 20 protsenti on mõistlik neil on võimalus tõesti oma küsimustega välja tulla. Tallinna ülikooli üliõpilaskond on väga aktiivne. Arvan siiralt, et meil õpilaskonna kõige aktiivsem Eestis ja neil on võimalus tulla senati tasemel läbi komisjonide, nad on näidanud üles väga suurt aktiivsust. Mina tervitan seda. Jah, eks üliõpilaste kaasamine on meil ülikooli seadusega reguleeritud ja nii ta on aastaid kestnud ja, ja ma peaks ka ütlemad ka laiem Ma näen, kuidas õpilasorganisatsioonid ja üliõpilasorganisatsioonid on kiiresti omandanud selle poliitika kujundamise ja poliitikas kaasalöömise oskuse. Nii et meie puhul oli ka tõesti nii, et üliõpilased olid need, kes esimesena tulid välja oma platvormiga või oma soovidega tulevasele rektorile ja ma ütleks, et see tudengite platvorm oli väga tasakaalukas ja väga läbimõeldud, et see ei olnud niimoodi, et meie tahame seda, teist ja kolmandat. Ma arvan, et 95 protsenti nende nõudmistest olid sellised, mida ma oleks valmis ellu viima. Sellega võib ainult nõustuda teadvus maja kavandamise käigus, ka oli mul väga palju kontakte või nendepoolseid ettepanekuid ja see töö, mis nad selle jaoks tegid, oli sisuline ja ka hoolikas. Nüüd läheks edasi hoopis ühe sellise kummalise märksõnaga, mida Tallinna Ülikooli või üldse kooli puhul ma ei oska alati sisuga täita ja see on see, kui räägitakse kvaliteedist. Kindlasti te soovite rektorina, ülikool oleks kvaliteetsed, aga mis peaks siis olema kvaliteetsem, mida mõõdetakse, kui me räägime kvaliteedist, kas siis juhtimist seda tunnistust, millega üliõpilane koolist välja tuleb, atraktiivsus mujale maailmale tuleks välisüliõpilasi. Mis asi see kvaliteet on, mida peaks tõstma, kuidas see käiks? Ma arvan, et kvaliteedi, eriti kõrghariduse kvaliteet on üks enam räägitud või enam mainitud termineid meedias ja ma ei ole veel kohanud, et keegi seda lahti mõtestaks. Tööandjad on väga häälekad kvaliteedi kritiseerimisel ja praegu on meil ainult üks ametlik mõõdupuu, see on ülemineku hindamine, noh, on ka teaduse evalveerimine, aga see ei puuduta õpetamist väga otseselt. On ülemineku hindamine, mis annab siis õpetamise õiguse ja see on miinimumlatist üleminek, nii et kõik Eesti avalike ülikoolid peaaegu kõik õppekavad ületavad selle, mis ütleb, et see ei ole enam piisav kvaliteedi mõõdupuu, kui kõik kvalifitseeruvad, siis ei eristanud kvaliteetsete, mitte kvaliteetselt. Ma arvan, et, et meil endil on vaja lahti mõtestada, mis see kvaliteet on. Ja mina enda jaoks tegin paralleeli jalatsitega, et see muidugi kõlab niimoodi sõbralistlikult, et võrraldusse, saapapaari ja kõrgharidust. Kui me mõtleme, millised saapad on kvali teeks, et kas me usaldame, et kui me näeme poes riiulil kallist kaubamärki, ma ei tea, salamander ütleme et kas me siis kohe teame, et need on kvaliteetsed ja me võtame nad? Ei ole nii, me proovime jalga, me tahame, et need oleks ilusad, mugavad, meeldivad ajaks asja ära, peaks vastu ja ma otsiks neid samu tunnuseid, kas siis hariduselt, kas tudengitele meeldib õppida väga vähe küsimeseda õppimise, atraktiivsust, õppimise motivatsiooni. Meil puudub Eestis informatsioon selle kohta. Kui hästi üldiselt saavad lõpetajad läbi tööturul, mis nad teevad sellega, meil on üksikud edulood läbikukkumised, aga me ei tea tervikuna. Ja me ei tea ka seda, et kui kaua kestab see haridus, et kui näiteks minu koduinstituudist läheb välja haldusjuhtimise magister mitu aastat ta peab vastu, enne kui on vajadus ennast täiendkoolitada või ümber koolitada. Kvaliteet on tegelikult majandusvaldkonnast üle kantud metafoor ja ega tal ei olegi väga täpset definitsiooni. Põhimõtteliselt on teda ju võimalik vaadelda sellise sisenenud karakteristikute kaudu, noh, vaatame õppejõudude tase, kui paljudel on seal akadeemilised kraadid, vaatame õpikeskkonda, kuivõrd hästi on see varustatud arvuti muude õppetööks vajalike vahenditega. Oluline, muide kvaliteedi puhul üliõpilaste seisund, võime luua suurepärased tingimused õppimiseks. Kui Eesti üliõpilastest 60 prossa käib tööl ja nendest kolm neljandikku täiskohaga, aga mis seal erialaga seotud siis hakkab tekkima takistused, seda keskkonda nagu lasta mõjule pääseda. Nii et kvaliteet on samal ajal tööandjatele. Sageli on kvaliteet see, et ta tuleb ja suudab kohe täita neid ülesandeid, mis talle ette antakse. Sageli unistavad tööandjad hoopis oskust töölistest, mitte niivõrd haritud inimestest haritud inimeste puhul, see õppimine lõpetab töökohaga. On keegi, ma arvan, arenenud maailmas ei eelda seda, et tuleb ülikoolist välja üks noor haritud inimene ja ta absoluutselt oskab kõike sellel töökohal teha, kuhu ta läheb, tegelikult haridus viiakse lõpule selles kohas, kus ta on. Siin on väga erinevaid erinevaid käsitlusi ja libastumisi, võimalusi seal kvaliteediga. Seal on tõepoolest kvaliteedi mõõt on õppe- ja teadustöös ei ole võimalik üks-üheselt. Ma tulen korraks üleminekuhindamise tagasiside jah, et kui õppekavagrupp on läbinud ülemineku hindamine, siis ta on justkui kvaliteetne sellega muid aspekte natukene näiteks ülemineku hindamine arvestab ka õppekava grupi jätkusuutlikkust. Näide, kui on kaks tudengit kolm tudengite õppekaval ja see kestab niimoodi kolm-neli aastat, siis on põhjust arvata, et see võib-olla ei ole jätkusuutlik ja see on ka võib-olla põhjendused, miks seda õppekava gruppi mitte nii-öelda hoida. Et kuigi õpe võib-olla kvaliteetne, noh, võib-olla väikegruppe vähe üliõpilasi õppejõul on rohkem aegadega üliõpilasega õppe tegelikult võiks olla kvaliteetne. Aga jah, mina mõtestaks ka kvaliteeti nüüd, noh ütleme õppetöös räägime eraldi õppetöös ja teadustöös õppides on, meil on praegu kolm pluss kaks süsteem. Et mis on siis parasjagu maastast õpet, kvaliteet, tööandja võib hinnata, et kas saab hakkama selle tööga, kas ta on pädev, kas see Moskvast on piisavad. Samuti võib ka mina mõtlen ka niimoodi, et kui kolmeaastane õpe on läbitud, kas siis tudeng, ütleme, endine tudeng hakkama nüüd magistriõppekaval edasi, kas oma ülikoolis kusagil mujal ülikoolis või välismaal, kas nüüd edasi magistri lõpetanud ja endine üliõpilane saab hakkama nüüd vastaval ametil Kodumaal välismaa, et seda tulekski niimoodi mõõta teaduses kvaliteet on natuke teise, tänapäeval mõeldakse rohkem teaduspublikatsioonide kvaliteeti, ehk siis, et kui suur on selle mõjukus. Kas meid keegi loeb, kas sellega arvestada, palju tsiteeritakse, kui palju tsiteeritakse ja see on võib-olla kui palju investeeringuid. Ühel artiklil. Aga nüüd me saime kvaliteedist nagu päris mõjusa pildi, aga nüüd ma küsiks nii, et Tallinna ülikool 19 instituuti viis kolledžit nagu te nimetasite, üsna autonoomsed. Ja samasse kvaliteedi asi on ju käsitleb nagu kõike ja mitte midagi. Kas teie kui asuta rektoriks suudate siis viie aastaga seda kvaliteeti tõsta, kas see on rektori võimuses, kuid ta peab tegelikult kooskõlastama kõik asjad Senatiga üliõpilaskondade esindajaga mis on see tema hoob ja mida ta siis muudab ühe kahe kolme sõnaga, et viie aasta pärast võiks öelda, et vot sellest Tallinna Ülikoolis on nüüd kvaliteet niivõrd palju tõusnud, et ta avalikkuse silmis välismaiste teadlaste foorumit võimalike tudengite silmis tõusnud kõrgemale kui kvaliteetülikool. Mis on, mida te siis teeksite? Natukene juba tegema hakatud, niiet keegi meist, kes iganes saab rektoriks, ei pea alustama tühjalt kohalt. Tallinna ülikoolil on ametis kvaliteedijuht, kes koordineerib kvaliteedialast tegevust ja on ka kvaliteedikäsiraamat, ehk siis kokkulepitud standardid, millele näiteks õppetöö peab vastama. Ja lisaks kvaliteedijuhile on meil olemas ka audiitor, kelle juurde üliõpilased saavad minna kaebama, kui niimoodi otse ja lihtsalt öelda, kui meil on probleeme mõne õppejõuga ja mis on nüüd juurutamisel, on õppejõudude töö tagasisidesüsteem, mis siiani töötas ka problemaatilised, pehmelt öeldes. Noh, kindlasti kõik autonoomsed allüksused. On huvitatud kvaliteedist, sest nad asuvad kõik konkurentsiolukorras. Ma ise arvan niimoodi, et isegi korrektori üritaks takistada, siis seal nendele ju lõpuks elu ja surma küsimus. Kui ei tule enam ülikooli üliõpilasi, jätkub see jutt, et igale igale Pedaklan keskharidus, no siis ei ole lihtsalt kuhugi minna, mitte kellelegi autonoomia maksta seal, mitte midagi. Selles mõttes ma pigem arvan, et rektori funktsioon on, on see diskussioon hoida elavana ja tuletada meelde, et see on kõigile tähtis. Ma arvan, et väga oluline on õppejõududele esitatavad kvalifikatsiooninõuded ja noortele andekatele inimestele siiski kiire tõusu võimaluste loomine. Aga üliõpilaste tagasiside kahtlemata ülioluline Läks ümber valimisel olulisemalt arvestama, kuigi see on väga lihtne küsimus ja ma ei arva, et et iga loengu puhul peab kuskile tahvlile minema silt, et sealhulgas halvasti keskmiselt väga hästi peetud, et et see on, on mõnevõrra delikaatne küsimus, aga ümbervalimise juures kindlasti peab inimesele ütlema tema tagasiside ei ole kõige paremalt ta siis nähtavasti ei kandideeri enam. Nii et igal juhul see kvaliteedi surve peab olema ülikoolis sees ja kõik peaksid olema sellest huvitatud. Jah, ma nõustun sellega, mis Anu Tootsi Peeter Kreitzberg esile tõid ja ma tooksin veel lisaks välja kui meil on, meil on 19 instituuti, viis kolledžite, et kuidas me nüüd selles labürindis tagaksime, töötaksime kvaliteeti. Et üks oluline on instituutide vahel, on teha rohkem koostööd, seda nii õppe kui ka teadustöös. Ja noh, siin sablektor või juhtkond saab kindlasti üht-teist ära teha. Kuidas on ülikooli sees kujunenud näiteks rahade jagamine, õpperahade eelarve jagamine, praegune süsteem üldse ei soosi sisuliselt koostööd mina rektorina, kui mind valitakse, näeksin kindlasti selle süsteemi natuke korrastamist või muutmist, mis rohkem soosis instituutide vahelist koostööd ja samuti interdistsiplinaarsust. Nii läheks edasi ja nüüd pakuks välja, et mõtleks hästi suurelt. Ühesõnaga sooviks teie kirjeldust, kuidas te kujutate ette Tallinna Ülikooli koostööd teiste ülikoolidega, tähend Eestis, Põhjamaadest, milline saaks, ütleme, viie aasta pärast olema Tallinna Ülikooli koht, kes on tema konkurendid, siis kuidas te tahate seda rahvusvahelistumist üles ehitada, kas selleks on olemas eeldused olemas ja kui ei ole, kuidas neid tuleks luua. Ühesõnaga Tallinna ülikool, üks tähtsatest ülikoolidest viie aasta pärast siin põhjalas, kas see võimalik, mida selleks tuleks teha? Siit? Jah, ma niuksed viie aasta pärast, me oleme üks juhtivaid ülikooli põhjalas, asjad võtavad natuke rohkem aega, aga me peame liikuma edasi jõuliselt rahvusvahelistumise suunas. Tallinna ülikool on olnud praegu rektor, Atone olnud aktiivne ja meil on välispartnerid, on tekkinud väga palju juurde, meil on Tallinna ülikooli strateegiline. Et on noh, suhe või siis ka koostööleppe Helsingi ülikooliga ja siin on meil väga hea võimalus kasutada ära oma sellist head geograafilist asendit. Ja ma arvan, et ta Tallinna Ülikooli suudan, et noh, kas viie aasta jooksul kindlasti mitte rohkem, eks ma siis areneda. Aga need alad, kus me teeme, teeme seda maksimaalselt hästi ja Meil on maksimaalselt koostööd, ma näeksin, need meile, oleks võib-olla veel rohkem selliseid strateegilisi koostööpartnereid mina meelsasti näeksid, võiks alati Skandinaaviasse, on Läänemere regioon näiteks Stockholmis või Uppsalas Ülikooli, Stockholmis, Uppsalas ja ma arvan, et noh, see kontakt kõigepealt selliseid koostööd noh, toimivad väga edukalt väikeste gruppide vahel mida ülikooli juhtkond saab teha, saab soodustada nii-öelda rahaliste vahendite kaudu Pealt tihedamaid kontakte rahvusvahelistumise fond mida jagatakse valdavalt Helsingi ülikooliga koostööks, seda tuleks suurendada ja laiendada koostöö ülikoolide ringi, otsivad aktiivselt uusi partnereid. Ja kindlasti see koostöö tervikuna on, on palju parem suund kui üsna kaua domineerinud ka omavaheline võistlemine, ainult et kes kellele ära teeb, maailmale ei paku eriti huvi, kes võidab selles võistluses, kas Tallinna ülikool või Tartu Ülikool. Tegelikult tuleks panustada tõesti ühisõppekavadele suuremale koostööle ka kõikide teiste riikidega, noh, meil on ju praegu statistika, mida ma olen siin palju kasutanud, 5000 noort õpib praegu Eestist väljapoole, on läinud bakalaureuseõppesse meil natuke üle 1000, on väljastpoolt sisse tulnud. Me peame muutuma atraktiivsemaks nii oma noortele kui ka välisnoortele, ma olen ikkagi seda meelt, et Tallinna ülikool Peaks ennast tutvustama Aasia suunal, võib-olla SRÜ suunal tuleks arutada, vaadata seda haridusturgu, millele nõudlus on. Konkurents on räigelt rahvusvaheline ja, ja siin ei ole võimalik lokaalselt mõelda, siin tuleb mõelda kaugemale. Samal ajal on tõesti need lepingud teiste ülikoolidega nagu Helsingi omaga ja siin on neid oma 20 tükki juba ammust ajast Tallinna ülikoolil olnud. Tuleb vaadata, mida reaalselt õnnestub täita ja tähtis lepingute maht, tähtis on reaalne töö. Ja meil on siin Eestis olnud ülikoolide vahel lepinguid, et noh, nii las meie tudengid tulevad teile ja teie tudengeid, vastupidi meile mis juhtub, on see. Kuulge, ärge minge sinna teise ülikoolis, me peame raha jätma maksma teie õpetamisest seal meil omalgi raha vähe. Et see tudengite liikumine peab saama vabamaks, vanasti räägiti siin kümmekond aastat tagasi akadeemilisest hulkurlustega, vot see ei taha mitte kuidagi keevitada, see on ülikoolide koostöö küsimus. Onu Eesti pürib Põhjala riigiks ja ma arvan, et Tallinna ülikool peaks ka kuuluma Põhjala ülikooli maastiku ja siis me peaks mõtlema, et mille poolest Põhjala, ülikoolide, Skandinaavia ülikoolid, kuulsad või tuntud. Ma arvan, et mitu märksõna tuleb nagu meelde, üks on sujuvus, et kõik on hästi ratsionaalselt korraldatud, kõik on lihtne, raamatukokku pääseda, on lihtne dokumente ja pabereid ja ta on lihtne ülikoolides üliõpilas, lase ja õppejõu suhe on hästi sõbralik või selline Pähe formaalne keskkond on selline mitmetele kultuuridele avatud. See on üks asi, mis teeb Tallinna Ülikooli konkurentsivõimeliseks rahvusvaheliselt, võrreldes näiteks Mandri-Euroopa ülikoolidega. Ja kindlasti peaks mõtlema ka sellele, et mida Põhjala riigid oskavad hästi teha nagu sisu poolest, et mis on need lahendused, mida nad pakuvad. Põhjala riigid, eeskätt Soome on tuntud hea hariduse poolest Taani samamoodi. Niiet võib-olla sellised õpetamise stsenaariumeid ja, ja õpetamise teooriad on need, kus Tallinna ülikool võiks ka olla tugev tegija. Kõik sellised inimarenguga seotud probleemid, regionaalpoliitika, omavalitsuste funktsioneerimine, nii et ma olen üpris kindel, nagu, mida ma siin ka Peeter ütles, et ega üksinda ellu ei jää ülikooli maastiku vaadataksegi suuremate plokkidena, nii et siin on küsimus, kas me liidame me ennast sellesse Põhjamaade ploki ja minu meelest see on ainukene ellujäämisviis. Ja ilmselt on niimoodi, et mida te ka eelnevalt rääkisite, te seda atraktiivsust väljaspoole saab ehitada ikkagi ainult ülikooli enda nagu teadustegevuse suurendamisel, sest olla atraktiivne ju tähendab seda, et välismaalt nähakse publikatsioone, nähakse seal olevate õppejõudude professorite esinemisi, et ta pakuks huvi lihtsalt mingisugune anonüümne, selline õppekeskkondi ei ole ju üldse seda. Ma ütleks, et siin on kaks kihti, et üks on see tudengite maailm ja teine on siis õppejõudude, teadlaste maailm ja need ei käi ühte loogikat pidi. Nii et tudengite puhul on selline sõbralik suhtlemine, avatud, üliõpilaskond olulisemad kui kõrgetasemelised publikatsioonid. Ja lisaks ei saa alahinnata õppekavasid. Õppega on ikka üliõpilase jaoks ka väga tähtis. Ja mis on üliõpilase tähtis? Anu Otsodiga puudutas seda. Mul on Hiinas olnud väga hea kogemus, kui pakuti võimalust tutvustada kogu Eesti ülikooli. Kui hoiatati, et ärge ärge rääkige ainult õpetamisest teadusest, rääkige, kuidas üliõpilane vaba aega saab veeta Tallinnas. Kas tal on võimalus sporti teha, kas Tallinna turvaline? Need on kõik väga olulised asjad üliõpilastele, et ikkagi see keskkond väljaspool auditooriumi on ka väga tähtis. Hüva, aga nüüd on meil võimalus kuulata kandidaatide küsimusi kolleegidele, kes alustaks. Ma võin alustada eile Me avalikul debatil rääkisime koloonia süsteemist. Et kas Polonia süsteem jääb, kui jätkusuutlik ta on. Arutaks võib-olla sellel teemal edasi, et ta püstitaks küsimuse niimoodi, et mida me peaksime tegema seal koloonia või kolm pluss kaks süsteem päästa või sellest pääseda. Pioneer. Me jõudsime, kõik olime nagu enam-vähem arvamusele, et noh, me olime kriitiliste suhtes, aga me arvasime, et ta siiski jah, et ta nüüd kiiresti ta ei kao kuhugi, aga kui me tahaksime ta päästa, mida me peaksime tegema? Anu alustab, koloonia süsteem tehti selleks, et õppimist ja tööturgu paremini siduda ja ma arvan, et tööandjad peavad siin ka appi tulema ja suhtuma tõsisemalt üliõpilaste praktika läbiviimisse praktika korraldamisse. Sest tihti antakse praktikal olevale üliõpilasele lihtsalt mingeid suvalisi töid teha, et nad kiiresti jalust ära saada, et see on üks asi. Ja teiseks, ma arvan, et magistriõpe kava struktuuri peaks natukene voolujoonelisemaks ja eriala spetsiifilisemaks tegema, et vähemasti Tallinna Ülikoolis on lood nõnda, et nad astuvad sisse selle väga erineva taustaga ja me jälle alustame nagu üldkursustest, aga stuudium on ainult neli semestrit, millest üks on lõputöö kirjutamine. Nii et sellest nullist alustamisest tuleks lahti öelda. Kahtlemata Polonia süsteem on pigem tagasiminek sellele, et me omal ajal õppisime kõik viis aastat mingisugust võimalust ei olda omada. Kolme aastaga lõpetatud kõrgharidusse oli lõpetamata kõrgharidus, aga see on tekkinud rahastamise survele. Haridus on muutunud hästi massiliseks ja siis on mindud sellisele kompromissile, et teeme selle ühe esimese astme vähemaks. Paljudele saaks seda anda. Aga Eestis on praegu sadu noori inimesi, kes bakalaureusekraadiga lähevad kutseõppeasutustele kutset omandama, sest nad ei mängi tööturul välja, sest sageli põhineb see kolm aastat. Üldharidusel või liberaalsel haridusel ei anna mitte mingit kutsealast ettevalmistust. Nüüd kui me tahame seda süsteemi päästa, siis kindlasti see praktiline väljaõpe. Ma ei tea, kui hästi seda kolme aasta sisse õnnestub panna, edukalt, aga, aga igal juhul tuleb katset teha, see on see, mis võiks. Päästad oma põhipuudus ongi see, et ta ei anna otsealast väljaõpet. Ennem kui nüüd Anu oma küsimuse esitab, kas ma eksin väga, kui ma ütlen, et palun ja süsteemis ei ole see kolm pluss kaks mitte kohustusena, vaid soovitusena ega seda ei pea realiseerima. Ma ei rakendanud selle, võttis Eesti ühena esimestest vastu, läks kiiresti peale, suured riigid siin minu teda, Prantsusmaa venitas siiamaani ja, ja väga palju kriitilisi arvamusi selle Polonia suhtes ja siin ma olen siin eesti tuntud juristiga alles hiljuti rääkistast võtta mingil juhul tööle üht inimest, kellel on see bakalaureuse-lahingul. Aga võib-olla ma veel kommenteerinud võib olla, kas me peaksime ülikoolid kõik ülikoolid siis rohkem või vähem tähtsustama seal kolm aastat haridust, bakalaureuse kraadi, mis on jah, tõepoolest, oli kaks aastat tagasi lõpetamata kõrgem haridus, millega ei olnud tööturul midagi suurt teha. Jah, aga praegu kahjuks on, et see on selle olukorra traagika. Ka nii, et ikka võiks sellest pääseda, aga Anu sinuga. Ja ma küsiks teaduse rahastamise kohta, et see on Tiidu platvormi kese, enam-vähem küsimus on siis niisugune tulenedes Tallinna Ülikooli spetsiifikast, et meil on valdavalt pehmed erialad ja loodusteadusi, matemaatikat, informaatikat allapoole, eks ju, Eesti teaduspoliitikas teatavasti neid pehmeid sotsiaal-humanitaaralasid eriti armastada rahastada, öeldakse, et need ei ole perspektiivsed olulisusest Eesti arengus. Kuidas teie püüate veenda siis neid otsustajaid ja teadusrahajagajaid, et need valdkonnad ka on tähtsalt sama tähtsad kui inseneriteadused? Loodusteadused? Noh, võib-olla mina vastan kõigepealt, kuna minul on see küsimus, kas on minu valimisplatvormi keskne osa teadusse ja teaduse rahastamine? Ma ei jagaks võib-olla päris nagu sellist noh, seda retoorikat, et rahajagajad või otsustajad ei tähtsusta humanitaar- ja sotsiaalteadusi siin on ka see rahadega ühtlane jaotavus on tingitud sellest, et loodus-täppisteadused on kallimad, nende teadustöö läbiviimine on kallis. Näiteks sihtfinantseeritava teema juures on teaduri, palgaraha on sama Merika kõikides valdkondades, aga ta on diferentseeritud ta siis eksperimentaalsete la aladel ja mitte ekskremente aastal. Et paratamatult on see, et teaduse tegemine on kallis eksperimentaalsete aladel. Näiteks keskmine aparaat, mis meil Tallinna Ülikoolis teaduste osakonnas on spektromeeter, maksab uuena viis miljonit krooni umbes ja see on paratamatus. Ja ma arvan, et meie peagi nüüd ilmtingimata veenma teda on tähtsad. Ma arvan, et otsustas aastast arutanud, jah, seda ka, mis on kujunenud praeguses olukorras, on, ma leian, on ebaõiglane teadus. Rahade jagamisel arvestatakse teaduspublikatsioonide puhul etise kategooriad mis arvatakse ühtse mõõdupuu järgi kõigile valdavalt, et sinna peaksime olema paindlikumad, lähenema rohkem valdkonna spetsiifiliste mõõdikutega ja ma arvan, et jah, et kuidas ma seda suudan veenda otsustajaid. Ma arvan, et tuleb argumenteerida ja ma olen seda valmis tegema. Peter saga vastad sellele küsimusele või Anul on Peetrile. Mul on muidugi on rohkem Peetri valdkonnast. Me oleme PISA uuringutes teada saanud, et Eesti õpetajal on suhteliselt madal enesehinnang ja väike töö. Et kas sa arvad, et kas siin on mingeid põhjusi ka õpetajakoolituses ja selles õppekavas ettevalmistuses? Noh, eks meie õppekavadel akadeemiliselt päris tihedaks ma mäletan, et Rootsis olid minu meelest palju sellised lõdvemad, aga aga ma arvan, et siin on üks, üks teine põhjus veel, et palju aastaid on ju olnud niimoodi, et kui näiteks koolis on mingisugune konflikt või mingid probleemid, siis alati näidatakse millegipärast õpetajale näpuga. Alles viimastel aastatel on hakatud ikka rääkima ka õpilaste vastutusest ja sellest, et et nemad võivad ka midagi pahasti teha, õpetaja polegi süüdi, alati. Arvan, et me oleme õpetad liiga palju survestanud. Esiteks me anname talle vähe, aga me oleme valmis alati näpuga näitamata peale, selles mõttes meie õpetaja on palju hullemas olukorras kui soome õpetaja, soome õpetaja on ikka väga lugupeetud inimene ühiskonnas tervikuna, aga meie õpetaja peale vaadatakse kuidagi teistmoodi. Ja sinu küsimus, nüüd minu küsimus võib-olla küsiks teilt mõlemad, et isegi punases debatis üks vanem daam tõstis üles küsimuse, et miks te õpetamisest räägid, miks te nii palju teadust räägite? Ja minu küsimus oleks see, et, et kui me nüüd anname hinnanguid õppejõududele, kuidas te nagu paneksite kokku selle hindamisskaalat, millises osas peaks, nagu tema jätame see tase seal olema teaduste tase ja tema, tema kui avaliku elu tegelase roll, sest väga paljud akadeemilised inimesed mängivad ühiskonnas tähtsat rolli, on näha, Nad avaldavad arvamusi. Jah, et millest peaks koosnema hinnang ülikooli õppejõule? Millises proportsioonis? Jah, ma arvan, et ülikooli õppehinnang peaks kujunema kõigis nendes kolmes mida praegu nimetasime õppetöö ja ka ühiskondlik tegevus või sneda aktiivsus ühiskonnaga suhtlemisel. Ja seda me ka debateerisin, oli küsimus avalikul debatil, et kas teadlaste õpivad, peaksid rohkem ühiska suhtlema näiteks praegu teadusprojektide teadusgrantide aruannete juures sisuliselt nõutakse populaarteaduslikku kokkuvõtted ja ma arvan, et see on väga hea mõisana kohanud sama süsteemi Rootsis Rootsi Teadusfondi grantide puhul, et peaksime minema rohkem ühiskonda selgitama, seletama lihtsalt ka teada, et mida me teeme ja samuti täpselt õppejõuga, mis suhtes see võiks olla, noh, võiks olla selline 40 40 20 või sealkandis. Ma arvan, et õpetamine on alatähtsustatud ala väärtustatud õppejõu töös täna ja ma arvan, et see võiks olla 50 protsenti ja selle teise poole ma jätaks niimoodi paindlikuks, et inimesed on erinevad ja on need, kes tahavad, nagu öeldakse, teha teadust, istutama paberite ja laborite seas ja need, kes tahavad kogu aeg äkki ta esineda. Nii et kõike ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Sa oled valmis ikkagi hindama neid, kes ühiskonnale üritavad midagi selgeks teha ja. Jaa, absoluutselt, et noh, tegelikult on ka see need omadused või või sooritused praegugi ametisse valimisel justkui kirjas, aga jällegi nad on niivõrd tagapool, et kui sul ei ole vajalike teaduspublikatsioone, siis see, mitu korda sa oled avalikkuses esinenud, jääb ikkagi arvestuses. Kõige armastatum õppejõud. Ja maksa, mitte midagi. Hüva, maksab midagi ta ikka. Kahjuks siinkohal tuleb saatele ärakuulamisele joon alla tõmmata. Me saime puudutada juhend lõbusaid teemasid. Aga sellegipoolest mõni asi sai minule mõni asi kuulaja, mõni asi kandidaatidele selgemaks. Vähemalt konkurentide mõtetest. Kuulatavad olid kolm professorid keemiaprofessor, Tiit Land, halduspoliitika professor Anu Toots ja haridus teooria professor, endine Peeter Kreitzberg ja kolm kandidaati Tallinna Ülikooli rektori ametikohale ja valimiskogu teeb oma otsuse kolme päeva pärast, 14. veebruaril esmaspäevale. Mina olin saatejuht Ignar Fjuk ja jääb üle soovida kõigile kandidaatide lõhn.