Tere päevast, stuudios on Vello Mikk. Ma viiksin oma tänase külalise mõtest tagasi aastasse 1969. Oli ju juubelilaulupeo aasta ja need kaks kontsertpäevalauluväljakul oli üks suur ühtekuuluvustunne nii lauljate poolel kui ka kuulajate poolel ja kui ka kogu lauluväljakul tervikuna klient Lasnamäenõlval laulukaare poole vaadata, siis paremat kätt on ju tuletorn. Vasakul pool on tele ja raadiostuudiot ja selle värava kohal. Selle kaare kohal oli toona loosung. Sõprus Družba. Järgmisel päeval oli see loosung asendatud teisega. Miks, mida pakute? Selle peale ma tõesti ei tule, oli küll, jah, vist, aga. Aga keegi valvas silm oli avastanud, et kui Družba lugeda tagurpidi, mis siis tuleb? A absurd. Ja neid vist oli täiesti toonane sõprus oli peale surutud mitte vabatahtlikult lekkinud. Aga tõeline sõprus tekib ikka ühistest huvidest ja ühid ühistest arusaamadest. Ja mul on hea meel täna öelda. Tere tulemast saatesse Ilme Adamson. Teie olete kaua aega seotud sellise toreda rahvatantsuansambliga nagu sõprus. Ja minul täitus just aastal 2040 aastat sõprusega tulles nüüd selle sõna sõprusele juurde tagasi. Minu käest on küll korduvalt küsitud, et, et miks ma ei ole sõprust ära muuta, NUT eriti seda algaasta iseseisvuse algaastail ja, ja ma vastasin, et milleks peaks ära muutma prus eestlasele ei sobi loomulikult sõprus on ju niisugune siiski üllas ja õilis sõna, et see ju ühendab tegelikult just nimelt inimesi kes tahavad sõbrad olla. Kes tahavad olla heatahtlikud ja üldse niisugune kena sõna, mis, mis ühendab just nimelt sõpru. Millal teie rahvatantsuga sõbraks saite? Mina sain rahvatantsuga sõbraks juba juba lapsepõlves juba viiendast klassist alates, kuigi ma võib-olla ei osanud väärtustada enda jaoks seda rahvatantsu, siis sedavõrd ja tantsisin palju nagu ikka koolis pidi tantsima mõningaid tantse. Naljapolka oli minu esimene tants, mida ma elus tantsisin, viiendas klassis. Aga õigemini rahvatants aimule väga armsaks. 50.-te aastate alguses, kui ma läksin tantsima Ullo Toomi juures siis ma alles mõistsin, mida see tants üldse endast kujutab. Ja selle pisiku õige pisiku süstis mulle siiski minu õpetaja Ullo Toomi sisse. Ja viiekümnendatel oli rahvatantsu sisu vist ka veidikene teine, see tõesti ühendas seda eestimeelsust. Väga-väga tugevasti ja, ja üldse kõik need aastat viiekümnendad, kuuekümnendad tants läks, tõusuteed väga palju tõusis, tekkisid kuuekümned. Ta alguses tekkisid ju kontsert, kollektiivid, ansamblit, nii nagu sõpruski. 62. aastal sai niisukese kontsert kollektiivi nimetuse. See omakorda tingis trupp tuuride muutus ühest kaheksa paarisestkümne paarilisest rühmast tekkis suur ansambel. Järjest järjest hakkas ta kasvama, tekkisid juurde stuudiad, taimelavad see oli vajalik, sest tol ajal see ansambel nagu pidi andma aastas aruandluskontserti teatraalse kontserdi, ühesõnaga oma iseseisva kavaga. See nõudis tugevat ettevalmistust. Ja ansambel Sõprus on vist üks vanemaid kollektiive rahvatantsuosas. Jah, selles osas küll, noh, 46. aastal said alguse tree muidugi veel meie kõrval, aga, aga Robert Rood oli see, kes sellele tollase töö reservide juures pani sellele rühmale aluse ja 50. aastal tuli Ullo Toomi 60. Ullo Toomi juba siirdus oma teenitud puhkusele ja ja, ja siis andis need ohjad nagu minule üle ja minul oli tol ajal siis noorem noorem rühm käes keda ma siis nagu treenisin, temal oli tugev ja, ja nõndanimetatud vanem rühm ja siis sellest nooremast rühmast kasvaski see tänane sõprus välja. Aga latt oli siiski ka toona juba kõrgele pandud. Latt oli pandud kõrgel järjesse tase tõusis loomulikult, kui juba kollektiiv suurenes ja tuli stuudio ja juba enda soov oli juba midagi head teha, mitte lihtsalt jalgu järgi lohistada, vaid tahtsid juba midagi ennast teostada ja ja eks ma ise väga palju hakkasin tegelema iseendaga. Panin maha oma raamatupidaja ameti ja siirdusin sisse absoluutselt tantsujuhi erialale ja hakkasin ennast selles osas täiendama. Pidevalt tegin läbi kõik võimalikud kursused, sest meil tol ajal õppida kusagil tantsu kui niisugust ei olnud, aga no Tomi juures sai väga tugeva aluse ja Põhja-Eesti tantsuosas. Ja hiljem ma täiendasin ennast rahvaste tantsude osas ja pidevat täienduskursused kvalifikatsiooni tõstmise kursused, üleliidulised toimusid Moskvas, kus siis juhendasid juba suure teatri Core Karafid ja Igor mõistseevi ansambli ja tema ise ja tema repetiitor it. Ja väga tugeva tõuke andis mulle kaasa kaedne sõprusega. 72. aastal olime Igor maitsee ansambliga turneel kuu aega. Ja tol ajal oli selline tore lugu, et maitseevee tantsinud eesti tantsu ise. Kunagi oli Ullo Toomi Talle käinud õpetamas hiiuvalsi ja, ja noh, siis tal oli see repertuaarist maas ja siis ta tuli siia Eesti ja valis välja meid. Ja tol ajal tõesti oli mul esialgu väga suur hirm temaga minna tema ansambliga, nüüd niisugusele. Aga see õnnestus ja, ja see oli väga tore reis ühe tantsuga osaleda tema tema kontserdil ja ta üldse seal olid veel võetud Gruusiast ka ansambel üks lasteansambel ja mida ta ise ei tantsinud, aga tema kavas olid siis kõikide liiduvabariikide tantsud talle. Ja siis mul oli võimalus jälgida tema treeningtunde ja, ja ma pidevalt seda tegin pidevalt iga päev jälgisin seda. See oli tore kogemus. Saber. Nüüd olemegi jõudnud selle mõte või teema juurde, et rahvatants ei ole tõesti mitte ainult tuljak või kiigaadigaagid, aga see maailm on nii kirev, sest igal rahval on nii erinevad temperamendi ja nii erinevad arusaamad. Aga ta on võluv. On väga võluv ja, ja mina võrdleksin isegi rahvatantsu, ma olen seda mitu korda välja öelnud täiesti tippsporditreeninguga, sest see treening, mida, mida meie teeme. Me kompleksselt, et see treening töötab tantsija või noore inimese keha läbi alates kõikidest lihastest, lihasgrupp, pidest, jäsemete Est, alates peast kuni kuni jala pöidadeni välja, nii et see on väga tugev füüsiline töö ja füüsiline koormus ja minu eesmärk on alati olnud mitte ainult seda tantsu kuivalt maha tantsida, vaid siiski anda tantsijale, et tema ise tunneb nagu ka loomeloomingurõõmu sellest, ta teostab ennast, ta teab, kui tal on. Kui ta on füüsiliselt vaba kõikidest takistustest kammitsates, siis tema hakkab tantsule kaasa elama. Ja see on uskumatu, mida tantsija võib teinekord, millega ta võib üllatada, kui ta on sama nagu näitleja on ta peavabama ennast. Ja seltskonnas tunneb vahest staažika rahvatantsija ära selle poolest, et tal on väga hea Just täpselt kõigele lisaks nad õpivad tantsima seltskonnatants ja nad õpivad valssi tantsima, minu juure tulevad praegu noored, kurban valssi ei osata. Siis ma ikka ütlen, et noh, seda peaks ikka oskama, et kui kunagi abiellute oma vähemalt pruutpaari ei oskaks ise maha tantsida. Muidugi see köögipool on omamoodi, väga raske töö. Aga väga tore, sa näed seda, kui noor inimene hakkab kujunema sinu ees, esialgu ta on hargia ja saamatu ja ja kuidas siis äkki ükskord läheb lahti, siis, saanud seda tore nautida. Ansambel Sõprus on siis nagu juba öeldud, 55 aastat siin tantsinud ja rahvast rõõmustanud ja sellest siis 40 ilma Adamson teie käe all. Nii et ansambel Sõprus on paljuski teie nägu, sest te olete ju sinna palju omaloomingut andnud. Ma arvan küll, jah, siin on tõepoolest nii, et, et paljud on öelnud, et võrdusmärk on minu sõpruse vahel ja see tõesti nii on kõik minu looming, tantsud, mida ma olen teinud, on sündinud sõpruse peal ja ja sõprus tantsib neid ja tantsib ka nüüd homme õhtul sellel homsel kontserdil on, on ka nagu teine tähendus selles mõttes minu jaoks isiklikult et mitte ainult pluss sünnipäev, mina tahtsin juba lõpetada oma 40. tähtpäeval esimesel novembril 2000, mille ma tulin tööle Mustpeade majja või, või, või noh, nii sõprusega põhikohaga täiesti. Aga siis ma hakkasin mõtlema, et tõesti sõprusel on ka 55 ees ja, ja viisin siit mõned kuud edasi, et seda nagu ühitada. Ma tahan nagu teha tagasivaate kokku võtta sellest repertuaarist, mis on meil olnud väga menukad, mis on läinud selle aastakümnete kestel nii välismaal kui kodumaal, kui igal pool väga suure menuga ja, ja tahtsime veel kord seda lavale tuua ja ühesõnaga nagu sellega otsata kokku tõmmata oma töös. Ja ega ei ole ka vale, et viimased 10 aastat on väga raske olnud seda vankrit vedada. Kõik võimalused, tingimused, mis praegu on, ei rahulda enam mind minu nõudeid ja et Ma ei saa kaugeltki seda tööd niimoodi teha, nagu ma tahaks teha. Ja ma arvasin, et tehtud on, on küllaltki sügavad vaod Eesti kultuurilukku siiski oma armsate tantsijatega jäetud. Ja on põhjust rõõmu tunda, mida on tehtud. Ja tulevased noored viivad edasi. Praegu on vist tõesti nii, et argipäeva mured summutavad selle tantsulusti. Jah, argipäeva mured absoluutselt ja ma olen mitu korda mõelnud, et ma ei tahaks lausa põhja minna nagu kapten laeva kavaid, vaid tõesti, olukord on selline ja, ja nii see on kahtlemata kurb meie rahvakultuuris. Rahvatants ei ole praegu nii popp noorte seas ja, ja ma arvan, et jalad veel päris põhjas ei ole, aga, aga võib-olla, aga siiski mul on usku, et ta tulevikus kindlasti saab oma populaarsuse tagasi, et kui nüüd noori juhte tuleb peale ja, ja suudaks hoida ja suudaks sütitada ka kõrgkoolides, kes otseselt praegu valmistavad tantsuõpetajaid armastama rahvatantsu ja need omakorda siis viiks seda edasi noortele. Seal oli täiega äge. Päeva. Läbi. Oli oli, oli, oli ka, erinevad firmad? Oli, oli, oli, oli ka oliga ja pole veel ja veel. Ja veel ja veel ja veel ja veel. Milline on ansambli menulugu olnud? Oi, meil on neid palju olnud, meil on olnud eesti tantse. Meil on olnud rahvaste tants hästi menukad, mis on väga-väga suure menuga läinud, ma ei oskagi praegu öelda. Siin mõni tants, mis on läinud lausa kordamisele, Ungari tants, meeste tants, taburetide eks, ja üks Valgevene tants ja, ja eesti tantsudest on meil siin praegu üks minu loomingutest Riidaja polka, mis läheb väga suure menuga ja need on olnud väga palju, eriti kui me oleme väljas. Eks eelmisel suvel me andsime 65 kontserti siin olid, ei, ka koostöös oli täi sõlmis meiega lepingu kruiis laevadele Mustpeade majas väga suurenenud ka ja tagasiside on tulnud küll Inglismaalt, küll Ameerikast. Ja turistid on läinud tagasi selle mõttega, et oi, kutsuge see ansambel Eestist külla meile. Ja meil paraku oleme sunnitud vastama eitavalt, sellepärast et rahalised võimalused ja sõidud ja taskud ei kannata seda välja. Kui me omal ajal reisisime ja läksime tööle tõesti kultuuripäevadele ja siiski riik toetas ja, ja, ja tasus sõidud, siis praegu praeguses olukorras on see äärmiselt raske. Nüüd on vähemalt see hea pool, et tänu videotehnikale on võimalik jäädvustada teie esinemisi ja talletada ja hiljem ja vaadata, aga omal ajal see puudus, kuigi müts maha, teil on väga korras ja suurepärane arhiiv. Ja arhiiv on meil tõesti, seda, ma olen korduvalt kõik need aastakümned nõudnud ja praegu on tore vaadata kroonika raamatuid, albumeid, neid on lausa virnas ja mina isegi neid, ma mõtlen, kui ma lõpetan, siis maha hakkan tegema. Tahaks memuaare kirjutada, reisikirjeldustest, tahaks välja anda oma tantsude raamatu, treeningharjutuste kogumikku sest kõik see, mida ma ka soomes olen teinud, ma olen Soomes väga palju tantse teinud ja, ja talletada need kõik kaante vahele. Et nad jääks ka kirjasõnas maha. Ühesõnaga Eesti kultuurilukku. Aga esmane ülesanne vist leida enesele järglane on. Jah, mul ikka praegu on olemas, kui ma tahtsin 55 aastat Sõpruse 50. juubelil selle asja maha panna ja, ja kuna ma siis oma sõnad ise ära sõin, paraku see oli tõesti nii, et mul ei olnud tol hetkel tõesti kellelegi anda ja ja oleks kohutavalt kurb olnud, et kuulge, minge nüüd laiali. Seda ma siiski vedasin suure raskustega edasi ja, ja otsides endale ja ma arvan, et ma praegu usaldan selle ansambli omaenda kasvandikule, Tõnu Pomerants, selle, kes on tõesti südamega olnud sõpruse juures kinni ja, ja ja ma julgen arvata ja julgen vaid päris kindlasti, et ta säästab ja hoiab ka seda, mis olen mina teinud, mitte nii nagu tuisulise ansambliga, seal on nüüd väga palju juhtunud olnud ja kõik see töö, mis mis on tuisulisega, need aasta-aastalt mina tegin, on kuidagi nagu hääbunud ja ei ole nagu tunnistatud, ega seda üldse. Ja ma, ma tahaksin seda just, et, et see, mis on tehtud 40 aastaga, sõprusega, see on väga suur töö, see ei ole kaugeltki need hetked, rõõmuhetked üksinda on vaid pool tundi seal vaid paar tunnikest lava peal. Kõik kuidas sünnib ja mismoodi sünnib, see on olnud töö omaette, esimene osa kannab pealkirja. Tants tõstis purjed, algame proloogiga Eestiga ja, ja lähenes siis maailmatantsude peale üle. Ja teises osas oleme siis oma koduõue peal tagasi igiomased omad tantsud, omad rahvariided, eesti muusika. Ja, ja noh, tulles rahvaste tantsude juurde olen mina kogenud oma tantsijatega küll ja seda tantsijatele väga meeldivad erinevad karakterid, erinevad rütmid ja kui tantsijal on tehnika, see on see, mis hoidnud, on hoidnud tantsijaid nii kaua aastaid sõpruses, sest noh, 15 20 aastat tantsida töö kõrvalt või õppimise kõrvalt, see on suur panus, see on suur andmine endas ja nagu noored ise ütlevad, et ka nende elus on see üks üks osa, üks suur etapp nende elust. Meie ansamblisse järjekord oli tõesti väga suur, kui ma ikka aasta kahe-kolme tagant vahetevahel kuulutasin lehes, et võtan vastu täiendavalt uusi noori, siis oli ikka üle 100 liikme, üle 100 noore ukse taga Mustpeade maja ukse taga, nii et selles mõttes sõel oli väga-väga tihe, ühe koha peal oli ikka mitu kümmet, paarkümmend inimest. Nii et, et selles selles mõttes, aga noh, praegu on nii, nagu on. Ärgem laskem pessimismi võidust saada. Loomulikult, ega ei olegi midagi teha, majanduskülg on praegu äärmiselt raske ja ja paratamatult seda pessimismi selle tõttu natukene on, kui sa oled kogu elu saanud, et meil on oma väga suur kostüümide pagas olnud. Ladu on väga rikas, üks rikkamaid tõesti, meil eesti kollektiivides tõesti rahvatantsumaailmas. Palju neid tantsijat teie käe alt läbi on käinud, oskaks. Oi, neid on sajad, sajad, muidugi kõige väärtuslikumad tantsijad on need, kes on tahtejõulised olnud ja kes on ansamblis. Praegugi tuleb lavale selliseid tüdrukuid, kes on tantsinud 20 aastat, 10 aastat, 15 aastat. See on osa oma noorest elust ja praegu ka homme tuleb lavale vilistlaste grupp. Tegevrühmas. Praeguses rühmas on neid tantsijaid palju, kes on 10 15 olnud ja, ja tuleb ka lavale. Esimest ja viimast korda. Isa tütar isa tähistas oma juubelit, viitekümmend ja tütar tantsib põhikoosseisus. Praegu noort neiu, 15 aastane, väga-väga tublisti ja väga kenasti. See on minu meelest harukordne. Nii et see stuudiotöö vorm ikka püsib. Noh, natukene püsib, aga üldiselt on pealekasvu ei saa salata, on vähe tulemas, millegipärast Tallinnas rahvatants ei ole. Küll aga olen ma käinud maal ja maakondades ja, ja olen käinud maakondades tantsurühmade juures kuhu mind on kutsutud, seal on küll rõõm vaadata, et siiski see pisik kusagil alevis püsib ja terve alev isegi kohati tantsib. Seda on tore vaadata, aga Tallinna linnas millegipärast siin on jah, tegevusmaailm ja tegevuspõld on niivõrd suur ja niivõrd lai. Et loomulikult need koolid kus tantsuõpetaja või koolis õpetaja on ise tegelenud väga palju rahvatantsuga. Siis tema suudab ka õpilastesse seda sisendada ja nendes koolides on rahvatants loomulikult olemas. Ja ka päris heal järjel saate ka omavahel kokku. Rahvatantsuõpetajad ikka saame, jah, meil on ju Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts ja ja eks me oma muresid seal omavahel kurdame ja räägime ja ja, ja püüame, aga noh, me jääme väga sageli hüüdja hääl kõrbes. Kasu sellest suurt midagi nagu ei ole tänapäeval. Meie rahvatantsumemm Anna Raudkats elutöö on nagu edasiviimist leidnud Tuljaku võistutantsimise näol on ansambel Sõpruse paarid ka sellest osa võtma. Nüüd sellel viimasel korral me küll loobusime, aga varem oleme võtnud ja see on väga tore üritus, mis viib siiski Eesti rahvatantsu edasi. Ja ma väga tahaks ja ma väga julgen arvata, et ma tahaksin ettepaneku teha, kuna järgmisel aastal on Ullo Toomi 100. Ja see on ikkagi tema on meie rahvatantsu isa, kui raud, Raudkats on ema, neid kahte ei saa lahutada eesti rahvatantsust, siis tuleks ka Toomi sajaaastast sünniaastapäeva tähistada kindlasti mingi võistutantsimisega Tom'i loomingust. Ja siia tahaksin ma ka oma õla alla panna, ega see ei tähenda, et ma nüüd ütlen, et ma oma tegevuse oma põhitöö lõpeb. Oletan, et ma täiesti kõrvale jään nelja seina vahele, ma ei suudakski seda, sest see ei oleks üldse mõeldav eluaeg liikunud ja kindlasti noh, passilt on vabakutseliseks ja aitan kõiki neid. Ja ma olen oma õla alla igal pool, kus on vähegi tarvis. Ja, ja, ja võimalik, et ka sõpruses on neid tantsijaid, kes tahavad jätkata praegu lihtsalt vilistlasrühmas, kas või kord nädalas, et treenida, sest kõik ma olen kuulnud nii mõnigi tantsija on öelnud, et ei, kujutakse lausa otse järsku läbi lõikaks. Ma mäletan, et ka Ullo Toomi ütles minule, mul need sõnad on alati meeles, ära sina jumala pärast lõpetajat? No mina olen ennast nüüd moraalselt juba ette valmistanud, mitu aastat ma nii äkki ei lõpeta, loomulikult, sõprus on olnud minu elutöö ja ta on mulle väga armas kollektiiv ja ja kahtlemata on raske seda maha panna, aga ükskord on aeg tuleb lõpetada, midagi ei ole teha, kvaliteedi tagamine. Loomulikult ja sellele olen mina küll kogu elu rõhku pannud. Juured on loomulikult eesti rahvapärimusliku stantsus, aga kõiki neid samme on võimalik edasi arendada ja kui on tants seal head tehnika, siis tema hüpped ja jalatõsted ja kõik muutuvad palju, palju suuremaks hüpet kõrgemale ja mikspärast. Eestlane ei võiks tänapäeval kas hüpata üles ja, ja kõik see tõstab ju tantsija ja tantsu ühe tantsukollektiivi kvaliteeti loomulikult kvaliteedi all on üks väga oluline torson see liikumist, sünkroonsus, see on see, mis teeb tantsukunstiks. Ja seda olen mina silmas pidanud, see on täpselt niisama kui heal dirigendile heal muusikul hea kõrv. Et oskab välja noppida, noppida valed noodid. Nii on, tantsujuhil peab olema haruldaselt hea silm selle ka muusika kõrval. Ei ole ju mõeldav, et tantsujuht ei, ei ole hea rütmitundega muusikalise kuulmisega, mida alati ka Toomi toonitas, et tantsujuhil peab olema ääretult hea silm, et haarata kõiki korraga ja noppida välja niisugused väärliikumised ja mis ei ole sünkroon ja ja ei haaku kõigiga, see on see, mis teeb tantsukunstiks. Kunst ei ole tantsida halvasti, kunstan tantsida hästi, ja kui sa tantsid hästi, siis ta pakub ka loomulikult rahvale. Ja üks asi on see, et kui ikka tänapäeval minna lavale, siis lavale minnes peab ikka midagi olema. Ja tantsuline väljund ja väljend, millega tantsija ennast väljendab, on tema liigutused keha kaudu väljenduse kaudu, ilme kaudu. Suur tänu, Ilme Adamson, head juubeldamist, kergelt jalga nii teile kui ka rahvatantsuansambli Sõprus. Tänan.