Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Rootsi on tellinud parvlaeva Estonia huku modelleerimise uuringu, et saada vastust õhku jäänud küsimusele, miks laev nii kiiresti uppus. Arengu minister Mona Salin lubas Eestile igakülgset abi kõigis Estoniaga seotud küsimustes. Kiire palgakasv kujutab ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõimele, leiab Eesti pank. Rahvastikuminister Paul Paul-Eerik Rummo ütles kultuuride mitmekesisuse konverentsil, et pronkssõdurit kaasuse puhul pole tegemist kultuuride konfliktiga vaid kultuuritu katsega luua muljet kultuuride konfliktist. Tartus tähistati kirjaniku ja tõlkija Ain Kaalepi kaheksakümnendat sünnipäeva. Konverentsi ja näitusega. Kaalepile on käsil nii uued tõlked kui ka luulekogu kokkupanek. Tallinnasse. Linnateatri lavaaugus esietendub täna õhtul Jaan Tätte näidend. Kaev vabastab Indrek Sammul, kellele see on esimene lavastajatöö. Lugu keerleb selle ümber, miks inimeste hingekaevud tühjaks jäävad ja mida siis võiks teha välismaalt. Parlamendi ülemkoda vabastas president Putini palvel üllatuslikult ametist riigi peaprokuröri Vladimir stiinovi. Ustinova juhtis muuhulgas Jukose endise juhi Hodorkovski süüdimõistmist. Iraan teatas, et jätkab vaatamata lääneriikide ettepanekule Iraani rikastamist. USA soovitas enne ametliku vastuse andmist aega võtta ja ettepanekuga põhjalikult tutvuda ning ilmast. Homme ennelõunal on Eestis sajuta ilm, pärastlõunal on hoovihma tõenäosus suurem Lääne- ja Loode-Eestis. Sooja on 14 kuni 20, saartel, rannikul kohati 12 kraadi. Riigikogu erikomisjon, mis uurib relvavedu parvlaeval Estonia, kohtus Rootsis Estonia küsimuste eest vastutava ministri moona Saliiniga ja mitme teise inimesega saada täpsemaid selgitusi viimasel ajal ilmnenud asjaolude kohta. Eesti delegatsiooni kuuluvad relvavedu uuriva komisjoni aseesimees Evelyn Sepp, liikmed Trivimi Velliste ja Ken-Marti Vaher. Ken-Marti Vaher ütles raadiole, et minister Saliin lubas Eestile või ka mõnele teisele riigile igakülgset abi uurimisel, mis puudutab nii relvavedu kui ka Estonia probleemi laiemalt. Rootsi pool suhtub kogu uurimisse mitte kui näiteks eesti uurimiseraldi või rootsi uurimisse või soome uurimisse vaid nad peavad seda ühiseks asjaks, mis oli väga-väga positiivne sõnum jääb minu jaoks selline huvitav sõnum ministri poolt. See et minister rõhutas seda, et Estoniaga seonduv on Rootsi valitsuse jaoks prioriteet ja nad on äärmiselt avatud ka näiteks sellele, kui erinevate uurimiste käigus tulevad esile faktid, mis panevad ümber vaatama varasemaid järeldusi. Mida ta välja tõi, oli see, et Rootsi valitsus küll üldiselt nõustub rahvusvahelise uurimiskomisjoni ehk seda niinimetatud Lauri komisjoni järeldustega. Aga nende jaoks on siiski mõned küsimused õhus ja üks nendest küsimustest on, miks laev nii kiiresti põhja läks. Selle väljaselgitamiseks on ka Rootsi valitsus tellinud eraldi uurimised, ehk siis modelleeritakse tegelikult Estonia hukkumine ja selle uurimistulemuse selgudes nad siis ka otsustavad juba edasi. Kas need tehte kohtumiste käigus saite te vastuseid ka nendele küsimustele, mis siin vahepeal üles on kerkinud, millele te olete tahtnud kogu aeg vastust saada ametlikult uurimiskomisjonilt? Meie nii-öelda komisjoni töö alles käib, aga ma peaksin ütlema, et meil olid huvitavad kohtumised nii tolliamet Mikk Hendrik soniga kelle ütlustest ju 94. aasta lõpus üldse väga mitmed arengud alguse said, samuti tolliameti juhi Larssoniga. Ja meil seisab ees veel kohtumine ka Rootsi sõjaväeluure endise ülem, aga kindlasti me saame ka siit informatsiooni, mida oma töös kasutada. Kas on siis olemas leping, mis praegu veel kehtib, et midagi ikka veetakse ka veel praegu? Jah, väidetavalt on olemas leping 92.-st aastast juba, see on siis Rootsi tolliameti ja kaitsejõudude vahel, mida on aja jooksul pikendatud ja see puudutab siis militaarse kallakuga kaupade vedu läbi Rootsi toll. Rootsi telekanal väidab ka, et nüüd veetakse asju teisipidi. Kui enne liikusid need kaubad Eestist Rootsi poole, siis nüüd vastupidi, kas te saite ka sellele kuidagi vastust, mis see siis on? Teate selle kohta ei oska ma küll praegu kommentaari ja hinnangut anda. Ja ta ei küsinud seda. Me arutasime seda, aga me ei ole saanud informatsiooni, mille alusel võiksime sellistesse kinnitada. Soome meremeeste ametiühing laiendas täna oma protestiaktsioone senise kolme Tallinki laeva suhtes ka Tallinna Helsingi vahel sõitvale kaubalaevale regaal staar teatas uudisteagentuur STT. Soome meremeeste ametiühing Baikoteerib Tallinki laevu, küsimuse all on meremeeste töötingimused. Helsingi kohus tunnistas boikoti ebaseaduslikuks ning ähvardab ametiühingud 300000 eurose trahviga, kui protestida reaktsioon ei lõpetata. Soome meremeeste ametiühing jätkab aga kohtuotsusest hoolimata protestiaktsioone Tallinki Super Fast laevade vastu. Tallinki teatel püsib laevaliiklus Hangorrast toki liinil siiski graafikus, kuid aktsioonid vähendavad kaubaveotulusid. Tallink on palunud Soome meremeeste ametiühingu protestiaktsiooni lõpetamiseks abi ka Eesti peaministrilt, öeldes, et see on väljapressimine. Eesti Tööandjate Keskliit peab Soome meremeeste ametiühingu boikoti samuti ebamõistlikuks jõuvõtteks ja toetab seisukohta, et tegemist on vaba konkurentsi põhimõtete rikkumisega. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Kai Vare. Venemaa parlamendi ülemkoda vabastas president Vladimir Putini palvel ametist riigi peaprokuröri Vladimirov. Stiinovin Ustinova oli peaprokurör alates 99.-st aastast ning juhtis Jukos endise juhi Mihhail Hodorkovski süüdimõistmist. Vaatlejad märgivad, et Ustinova oli ametis juba president Boriss Jeltsini ajal ning Putin ei pidanud teda täielikult usaldama väärseks. Eelmisel aastal pikendati Ustiinovi ametiaega viie aasta võrra, kuid seda peeti tänuavalduseks Hodorkovski protsessi juhtimise eest. Parlamendi pressiesindaja sõnul esitas Ustinova tagasiastumispalve tervislikel põhjustel. Putini esindaja sõnul on kaustinovi vabastamine osa suurematest ümberkorraldustest. Hiljuti märkis president Putin kriitiliselt, et Venemaa ei ole suutnud võidelda korruptsiooniga. Mais vabastati ametist mitu julgeoleku ametnikku. Analüütikute sõnul on tegemist Kremli pingutustega tugevdama kontrolli võtmetähtsusega ametkondade üle. Iraani kõrge ametiisik andis mõista, et Iraan ei peata uraani rikastamist vaatamata lääneriikide survele. Iraani aatomienergia agentuuri asejuht Mohammad seedi avalduse vaid veidi enne seda, kui lääneriigid esitavad oma ettepaneku. Valge maja esindaja julgustas Teherani enne ametliku vastuse andmist ettepanekuga hoolikalt tutvuma. Euroopa ametnikud annavad Iraani esindajatele paari lähema päeva jooksul põhjaliku ülevaate ettepaneku sisust. USA välisministri Condoleezza Rice'i sõnul on Iraanil järelemõtlemiseks aega, nädalaid mitte, kuid saidi kinnitas aga kohalikule uudisteagentuurile, et rahumeelsel otstarbel uraani rikastamise üle läbirääkimisi ei peeta. Rahvas ei lubaks sellest loobuda, ütles säilinud Condoleezza Rice avaldas ka nõusolekut Iraani ametiisikutega kohtuda, kui Teheran lõpetab tuumakütuse tootmise ja nõustub teiste riikidega läbirääkimisi pidama. Saidi kordas aga riigi ametlikku seisukohta, et Iraan on valmis kõnelusteks Washingtoniga, kuid selle eeltingimuseks ei saa olla uraani rikastamise loobumine. Iraagi peaminister Nuri al-Maliki teatas, et Iraagi parlament nõuab USA-lt hadita massimõrva uurimise dokumente. Peaminister lisas, et loodab kõigi ohvrite nimel ausat ja õiglast uurimist USA poolt. Eile teatas USA kaitseminister Donald Rumsfeld, et Pentagon alustas põhjalikku uurimist seoses Ühendriikide sõdurite tegevusega möödunud aasta novembris linnas. Väidetavalt tapsid USA sõdurid pärast USA konvoile toimunud rünnakut Iraagi tsiviilisikuid ning hiljem üritati toimunut varjata. Kuuest Eestist Eesti Panga hinnangul kujutab esimese kvartali kiire palgakasv ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ja võib mõjutada inflatsiooni, jätkab Hanno Tamberg. Eesti pank esitles tööturu ülevaadet, mida edaspidi hakatakse koostama kaks korda aastas. Eelmise aasta lõpuks oli Eesti tööpuudus 7,9 protsenti, mis on iseseisvusaja madalaim näitaja. Tänavu esimeses kvartalis vähenes tööpuudus veelgi, jõudis 6,4 protsendini. Samas kasvas tööga hõivatud määr kvartaliga ligi 40000 inimese võrra, mis lubab hinnata tööturu olukorda väga heaks. Eesti Panga majanduspoliitika spetsialist Orshoa Soosaar. Kuigi võib tunduda, et ettevõtetel on järjest väiksem võimalus valida omale tööjõudu hühki hõivatute haridustase tõusnud ja seda siis sellepärast, et tööturule sisenejate haridustase on kõrgem võrreldes tööturult lahkujaid teiega. Kiire tööpuuduse vähenemine ja palgakasv suurendavad aga ettevõtete palgakulu mis võib kasvada kiiremini kui ettevõtete endi tootlikkus. Viimases kätkeb oht konkurentsivõime langusele inflatsiooni suurenemisele. Keskpanga majanduspoliitika allosakonna juhataja Ülo Kaasik. Kui vaadata nüüd eelmise aasta arenguid, siis survet veel otseselt leida on väga raske. Nüüd, kui me vaatame neid arenguid 2006. aasta esimeses kvartalis, siis need kahtlemata on oluliselt tõstnud neid riske, toimuma siis see hõive palgakasvu veel edasine kiirenemine, on väga raske ette kujutada, et ka tootlikkus nii kiiresti esimeses kvartalis jõudis kasvada. Riskid tulevikus on kahtlemata üleval ja et ettevõtted kindlasti peaksid arvestama siin erinevalt kiirete palgatõusude taustal ka sellega, et nad suudaksid selliste kõrgete palkade juures ka jätkuvalt siis ka kasumit teine ja nii-öelda hoida siis enda tegevust nii-öelda konkurentsivõimelisena. Kas inflatsiooni võiks kirjeldada ka ettevõtete soov hindu tõsta olukorras, kus sisemaine tarbimine on suur? Eesti majandus on pisikene ja avatud ja avatud väliskonkurentsile, siis on selge, et me ei saa Eesti ettevõtte, tähendab, ei saa tõsta oma hindu näiteks rohkem kui maksavad importkaubale. Et alati on võimalik tulema konkurente väljamaalt, kes hakkab samasugust kaupa müüma teenib ise selle kasumi monopoolset sektorites. Kahtlemata on selle pärast ju Eesti riigis ka vastavad tururegulaatorid, kes peavad garanteerima selle, et ei saa toimuda liigset hinnatõusu. Kaasik lisas, et Eesti Panga hinnangul võivad ettevõtetel tekkida majandusraskused, kui palgakasvu ei toeta tootmise kasv. Kahtlemata need riskid on oluliselt suurenenud, eriti kui vaadata viimase majandusarenguid oht. Majandus võib üle kuumeneda ja seetõttu ka inflatsioonile suuremat survet avaldada. Kahtlemata on suurenenud. Järgmisel nädalal avaldab statistikaameti esimese kvartali tootlikkuse näitajad. Falcki rannavalve avastas täna pärastlõunal Pirita randa jõudnud õli väikseid, viie kuni 10 sentimeetriseid, õlilaik oli ranna keskpaigast kilomeetri ulatuses merivälja poole. Päästeameti hinnangul polnud nendes liikumist vaja, sest reostus oli väga väike. Pirita linnaosa vanema Enno Tamme sõnul koristas rannakoristusfirma reostuse juba ära. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja leili tuul ütles, et nende inspektorid võtsid ka reostuse proovi. Inspektorite kirjeldus oli selline, et nad on üsna hajusalt, osalt kuue, seitsme meetri kaugusel üksteisest ja osad lähemal, näiteks nii meetri kaugusel Pirita rannahoonest edasi tsirka kilomeetri ulatuses merivälja poole ja võtsid ka reostusest proovid. Aga mismoodi silma järgi see reostus välja nägi? Nägi välja Paksu masuudi sarnase aine moodi, kas merel ka midagi on? Praegusel hetkel ei nähtud merel reostust, eks meri on küll päris tuuline, seal päris hästi silm ei seleta, aga ei nähtud praegusel hetkel. Rahvusraamatukogus peeti täna rahvusvahelist konverentsikultuuride mitmekesisuse teemal jätkab Mall Mälberg. Konverentsi rahvusraamatukogus arutati, kuidas säilitada riigis ja riikide vahel tolerantsus dialoogi, räägiti kultuuri sisemisest dünaamikast, pluralismist kultuuriväärtusena ühtsusest läbi mitmekesisuse. Konverentsi avanud rahvastikuminister Paul Erik Rummo ütles, et talt küsiti, mis kultuuride dialoogist saame me rääkida, kui sama hoone ees peab teatud territoorium olema politseilindiga ümbritsetud, et ei toimuks kultuuride kokkupõrget. Pronkssõdurikaaslase puhul ei ole tegemist kultuuride konfliktiga, vaid tegemist on kultuuritu katsega luua muljet kultuuride konfliktist ja erineva mõttelaadiga erineva päritolu taustaga inimeste konfliktist. See ei ole küsimus kultuuridest, kultuuride vahel on dialoog mitte ainult alati võimalik, vaid ka alati toimib ja kultuur ise oma olemuselt on pidev dialoog ümbritsevaga. Ma ei oleks seda teemat isegi mitte siin puudutanud, kui seda ei proovitaks Nende konfliktide provotseerida poolt serveerida kui kultuuride konflikti. Kultuuride kokkupõrget Eestis ei toimu kunagi. Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann rõhutas oma ettekandes, et Eesti elab läbi dialogismi kriisi. Kogu selle probleemi taga on tegelikult kliendi, eestlaste kultuuriline jumalik, kasutan kirjanik Ain Kaalepi sõnu üpris tõsine allakäik. Ja meie endi identiteet on nii kõikuma löönud. Mida ebakindlamalt ise oleme, seda rabedamad on meie otsused, meie väljaütlemised, meie käitumine. Ja minu sõnum ongi sellele konverentsi on see, et Eesti ise elab läbi logismi Cyriisi mitte ainult siis poliitikas, kus niikuinii ainult on väitlusi oponeering. Aga see laieneb kogu meie kultuuri arusaamadele. Optimistina arvab Veidemann, et lootus dialoogile siiski kasvab. See peab olema, aga ta kasvab tingimata siis, kui kogu meie nii-öelda häälestatus riigi häälestatus oleks ikkagi eesti kultuurikeskne kõige laiemas mõttes, see tähendab seda, et me tugevdama oma kultuurilist identiteeti ja sallime enda kõrval teiste vähemuskultuuride eksisteerimist. Pühapäeval tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva kirjanik ja tõlkija Ain Kaalep. Täna austati teda Tartus konverentsi ja näitusega, vahendab Lauri Varik. Kuigi juba 80. verstapost on Ain Kaalep jätkuvalt tegus, enda sõnul on tal käsil 10 asja korraga, sealhulgas nii tõlked kui uue luulekogu kokkupanek. Läheks sinna seeriasse paani surm, kuldne Aphrodite ja siis selle pealkiri saaks ka olema midagi antiikmütoloogiast, mis täpselt, seda ma veel ei tea, aga see kuulub sellesse kolmikusse. Luuletamisest rohkemgi teatakse Kaalepit aga tõlkijana ka ise peab ta seda endale südamelähedasemaks. Enamasti ma olen leidnud, et tõlked on tähtsamad, aga mõned sõbrad on jälle leidnud, et, et minu omalooming on tähtsam, nii et mul on hea meel, et minu loomingu mõlemat osa on kõrgesti hinnatud. Tõlkinud Ain Kaalep peamiselt saksa, hispaania, prantsuse keelest, aga ka antiikkeeltest ega mõnest idamaakeelest. Kirjaniku ning tõlkija Jüri talveti meelest on Kaalep Eesti üks parimaid, kui mitte kõige parem tõlkija. Ain Kaalep on erakordse keeletajuga ja vaistuga ja peale selle muidugi ka see, et, et jah, selle juudes taan süvenenud algupärandis, teinud endale Selgeks erinevad keelesüsteemid väga paljugi paljudes keeltes ja selle tõttu Ain Kaalepi tõlgetes ei ole peaaegu kunagi mingeid sisulisi eksimusi väga harva, võib-olla mõni mõni üksik väike varjund, aga aga kõik see olemus on edasi antud ja väga heas keeles edasi antud. Luulaja tõlgete kõrval võib Ain Kaalepi üheks suuremaks tööks lugeda ka ajakirja akadeemia taaskäivitamist 1989. aastal ja selle juhtimist kuni 2001. aastani. Algusajast peale temaga koos töötanud tegevtoimetaja Indrek Ude sõnul oli Kaalepi peamine põhimõte akadeemia loomisele tuua Eesti teadusse rohkem sissebaastekste. Võta rohkem teaduslikke tekste võtta ka paavst Ekstra tõlketekst. Ja mitte nii palju luulajate ilukirjandust, oli selline programmiline põhimõte mis on ka siiamaani säilinud, et eelkõige teaduslikud tekstid, baastekstid tähendab tõlked, mis tookord eesti kultuuris puudusid ja mille jaoks avaldamiseks oli väga vähe võimalusi. 80 aastat täitub Ain Kaalep pil pühapäeval, tänasest võib aga Tartu Ülikooli raamatukogus vaadata väljapanekut tema kirjutatud ja tõlgitud teostest. Täna õhtul kell 10 esietendub linnateatri lavaaugus Jaan Tätte näidend kaev. Sellega teeb lavastajadebüüdi Indrek Sammul, kelle käest Mall Mälberg küsis, miks ta lavastamise ette võttis. Sattus lihtsalt selline materjal ette ja tundus huvitav enne ka selle peale mõelnud, et võiks midagi teha ja see on rohkem selline asjade kokkulangemine. Aga mis on selles näidendis Jaan Tätte näidendis, mis teid võlus, et te mõtlesite, et te peaksite seal lavastama? No põhiline on selle asja juures see, et miks inimestel need hinged kaevud tühjaks jäävad miks see vesi sealt ära kipub kaduma ja mis siis võiks teha, et ta tagasi tuleks? Siis võiks teha leganam, näidend vastase väikseid vihjeid annab ja kes on need, kes võiksid seda vaatama tulla täna õhtul? Keda huvitab teater ja huvitab see, et mis siis meiega nagu toimub, miks me vajame üksi ja ja isegi siis, kui meie ümber on inimesed ikka. Me oleme üksi. Et kus see kõik nagu siis tuleb miks see nii on, milliseks me siis muutume ja kus kohas siis on need põhjused, mis nagu kõigepealt mingit hingekraanid kinni. Et millega me ennast petame, kas me oleme jätnud aga andestamatu, kas me oleme jätnud, võib-olla oleme ise midagi teinud. Ja seda sellest vabanedes siis tekivad igasugused probleemid ise tekitame endale. Need on need teemad, millest sa räägid. Teine laval vähe, eks ole, meid on laval jah, kolm, kaks meest ja üks naine. Ja veel on, aga need on üllatused. Esietenduseni täna õhtul te olete palju vaeva näinud täna hommikulgi lõpetasite viimased proovid kell neli, kuidas teil läinud on ja kuidas te rahul olete? Oleme seal prooviperioodiga väga rahule selles mõttes, et me oleme väga hea, kontakt on olnud meil kogu trupiga. Ma olen ka selle tulemusega tegelikult väga rahul, mis, mis seal on, nüüd on vaja lihtsalt teda natukene mängida ja on vaja publik või lasta, kuidas publik sellest aru saab, kas läheb talle korda, kui see Läheb talle mingilgi määral korda, sest ma olen väga rahul, et see on nagu selle asja eesmärk, siis lavastajate, veel. Siis on üks teine mõte veel selle sellesama tükiga, aga, aga seda vaatame siis, kui ta korda läheb. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub edelatuul viis kuni 12 meetrit sekundis, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis ja sooja on öösel viis kuni üheksa kraadi. Homme ennelõunal on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, pärastlõunaks pilvisus tiheneb. Hoovihma ikka, see tõenäosus on suurem. Lääne- ja Loode-Eestis. Puhub edelatuul kolm kuni üheksa, rannikul kuni 12 meetrit sekundis ja õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on homme 14 kuni 20, saartel rannikul kohati 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.