Tammi mälestades mälestades meenutades tantsupidude peremees. Siin ta kasvas hinda, virgus, siin ta kasvas. Kehtna vallas sirgus virgus Kalbu külas saue augul suuremaksi. Siinse peeni poisikene, poisikene põlve pikku silmad, suured lauged, laiad, uudistas siin ilma ilu. Ilutses end laia ilma, sõnutsessid suurde linna. Ilutses ilma helisema. Ilutses ilutegijaks noormees, noor kui näälikene mängis pilli, rahvapilli, rahvapilli, roika pilli väledamalt viiulidki rahvapillimees Raplast. Siit algas seitse, süttis, tõusis stiitsalt tulukeseks, kasvas kiirelt kauniks leegiks vanarahva vara salveks, tantsu rahvat alletuseks. Rändas ta küll külast külla, külast külla, vallast, valda, otsis valu, tantsujälgi, iidseid rahvatantsuriismeid. Näita, orjas, näita kirjas korjas kogu rahva hulgast orjas kirjas kirjas korjas, kui see pääsupesakõrsi Siitab, sammus Jaltab, sammusiitab, krõpsus, Jaltab krõpsu kuni sai kokku veerukese keerukese ringikese isade-emade hoole, muistse põlve päranduse köitis kaku köitis kimpu. Kõik ta pani paberisse, raius ta, kõik raamatusse. Päästis, viime päris vara, meie muistse muinasvara talletus, tantsuvara istutas Ta ivakese, milles tõusis tantsutamme, tamme, see tugeva tüvega juuripidi, muistses mullas, juuri, juuripidi, kodukamarat. Sestap juured, talli, hägusad tüve sooned, tal tugevad harud, uhked oksad, haljad ladvad, laiad täis, tõrusid, tõrudestan tõusnud metsa, kasvanud 10 Marta metsa 100 suisa suurtameta 1000 tantsutammemetsa ilu, hiita igihaljast. Nüüd on mees ju mullaline, kaua juba kalmuline. Aga tema tantsud näevad kogu rahva kullavaraks, eesti rahvas, hõbe varraks hoidma. Me ilu edasi, kirjame tantsukangas. Homme neid jälle tantsitakse, tunahomme, tantsitakse ajast aega, tantsitakse see aasta aega põlvest põlve kalli kodukaunistuseks, Isama igiiluksi, iluks Me ilu, isa hääle tänuks medtantsutaadile. Laotus on täis tähtede jälgi tuulte ja pilvede jälgi. Vihma ja päikesejälgi, värskete hommikute, kuumade keskpäevade ja mõtlike õhtute jälgi. Loova kevade toimeka, suvesaagirikka, sügise ja härmavili On see talvejälgi, on täisvalguse ja varjude jälgi. Maa täisinimeste jälgi, arukaid ja arutuid, sihipäraseid ja tihituid, jälgi. Argi hommikute, tõtlike ja pärli päevade pidulikke jälgi, mõttekaid ja mõttetuid jälgi. Üksi hetkede ja jagatud rõõmude jälgi. Hõiskavate võitude ja kurbade kaotuste jälgi. Lugeda sõna- ja särava pilgu jälgi. Soojade sõrmede ja külmade kätejälgi. Suurte mõtete, tegude, julgeid ja näruste nääklemiste argu jälgi. Rõõmsate kohtumiste ja nukrat lahkumist. Jälgi. Raamaka alguse ja tühise lõpujälgi või vastupidi ajast aega püsivaid ja kaduvaid jälgi. Astumiste, peatumiste ja taasastumiste jälgi. Maa on täis inimeste jälg. 79 aastat tagasi oli sunnitud Ulrich Aleksander hiljem juba Ullo Toomi tulema siia Kehtna maile et jätkata enda õpinguid meie Kalbu külakoolis, kus siis tema, tädi, Kai Covid ja ka teised tädid temale niinimetatud videvikutundidel rahvatantsutarkusi hakkasid jagama. See oli saueaugu, sõnas õhtuti. Ja see kestis ligi seitse aastat, kui ruumi läks juba pealinna muusikuna raha teenima. Ja seal nendes sestpeale on jäänud ka meie Rapla rahva südamesse selline soe tunne, et siit on kasvanud. Siit on sirgunud ja arenenud meie tantsutaat. Ja meie, Rapla rahvas on selle üle uhke. Ja need tuhanded tantsusõbrad, kes meil täna päeval osa võtta kõikidest suurtest ja väikestest tantsupidudest. Nad hoiavad hinges Ullo Toomi sädet. Sest tants on ju mitte ainult siin, Kehtnas, Raplas või ka meie vabariigis. Eestis kuulus vaid Ullo Toomi viis meie rahvatantsu ka kaugemale meie väiksest Eestist. Kui meenutame 37. aasta edu Hamburgis või 39. aastal, edu Stockholmis. Pärast sõda, esimesed suuremad ülesastumised meie rahvatantsukollektiividel Moskvas ja nii edasi ja nii edasi. Kuid kõige suurem kui kõige suurem muidugi saavutus on see, et Ullo Toomi suutis viia meie rahvatantsu massiliseks. Ja tänu sellele on ka meie rahvakultuur meie rahvusskulptuur saavutanud väga suurt autoriteeti ja edu kogu maailmas. Lubage koos meie lugupeetud Alfred raadikuga avada mälestusmärk Ullo Toomile siin Rapla rajoonis. Kehtnas. Rahvatantsujuhid astume kindlalt koos hulluga mööda seda lõputut rahvatantsuteed. Armas vilja. Vanad inimesed. Avades täna jaanikuu kaskede, lõhnasel ja kuller kuppudes kuldsel suvistelaupäeval Eesti rahvatantsuõue puu hullu Poomi üht ammuse koolitee mälestuskildu. Peame mõistes ja tunnistades tema elu sügavust väga tõsiselt otsustama mida iseeendas alaliseks sulgeda. Eelkõige prügijooni, mis alandavad ja häbistavad inimest otsustama, mida iseendas avada, endaga jätta ja teistega jagada. Tõde sirgeks sirgumise tõde. Ta südame tõde, õuepuuks saamise ja jäämise tõde, tegude tõde. Rahvas on terve, kui leib on tugev, rahvusson tuge, kui vaim on terve. Usun, et nii tundes saab hullud ruumi uhke ja rohke pärand, õigesti hoitud, austatud ja homsesse edasi antud. Kui nüüd taas tulevad mehed Männa kirja kampsunite ess naised nisunäolistest seelikutes et laotada staadioni muru täis südasuveküpseid värve tänu tippude lustilist, ralli ja kirivööde kilde igast Eestimaa nurgast on hullud ruumi suure alguse kaunis, kes kas. Romil oli üllatavalt palju targa kutsumusega juhi eredaid omadusi. Tema kasvatas tõepoolest ja ainult isikliku eeskujuga. Sügama austus ja lugu pidamine Kehtna rahvale ja looduskaitse seltsile kes tänase päeva hullud daami mälestuse kaudu kordumatuks tegid. Eesti rahvatantsukestvus, lukutantsijate ja rahva südameisse jääb hullud Stroomi helkima. Nagu vana hea hõbe, mis ei roosteta tema meie õue puu ei, vanane, ei murdu. Ta elab ajast aega meiega, kuni kestame. Kinni täitevkomitee esimees Martin Kuusk. Lähen esimest, aga see naine, kes rääkis seal ei, teie Rapla rajooni kultuuriosakonna juhataja kes luuletusega Šveitsi klubi juhataja Kallid kogu tulijat. Vähem kui kuu aja pärast algab koolinoorte laulu- ja tantsupidu kuues. Väga hea meel, et me seisame peaaegu kõrvuti ülikooli rahvakunstiansambli asutaja Helju Mikkeli ka ja väga hea, et vilja Toomi jätkab oma abikaasa eluteed. Ma tahaksin kõigi haridustöötajate nimel öelda seda, et tihti on kunstiga rohkem seotud ambitsioone kui tegusid. Aga ulu? Toomi oli täpselt vastupidine. Ta tegi alati rohkem, kui tal oli ambitsioon ja see on suurepärane, see on meile kõikidele eeskujuks. Soovime ilusaid elupäevi vilja Toomile. Suur tänu Kehtna rahvale ja edukaid laulupidusid edaspidi. Meie Ullo Toomi suguselts kellest veel praegugi elab Kehtna vallas inimesi Luzza talus Meie kõik oleme väga tänulikud teile, kes te nii ilusa ja silmapaistva ürituse täna korraldasite kuna me eriti ju organiseerijaid, kes nii palju vaeva nägi Sellele üritusele kaasa elasid juba möödunud aastast alates. Kõigile suur aitäh.