Pojale. Kallis tantsurahvas lugupeetavad Eesti NSV rahvakunstniku Ullo Toomi mälestuse austajad. Ullo Toomi kaasaegsed tema kunagised kolleegid õpilased kannavad mälestust tantsu taadist endas konkreetseda loomulikuna ehedana, olles võimelised meenutama elavalt teda kui isiksust tema eriomast häält, tema väga erilist kõnemaneeri. Tema kaasaegsed oskavad tulla siia Kadriorgu oru tänavale selle tare juurde, mille tantsutaat ise oma töökate kätega Tantsijate heade sõprade abil siia üles ehitas oskavad tulla siia oma hinge sisemise kompassi juhatusel. Kuid täna, mil tähistame tantsutaadi 80 viiendat sünniaastapäeva tajume, nagu sellistel puhkudel ikka. Kui kiiresti voolab aeg. On ju täna juba mitukümmend aastat sellest kui tantsu ta tagasi tõmbus, tantsuelu konkreetsest korraldamisest ja kui nii võib öelda vägede vahetust juhtimisest. Kuid juba korjub ka rohkem neid aastat, kui tantsutaati meie hulgas ei ole. Kasvavad peale uued põlvkonnad. Uued tantsusõbrad, kelle jaoks Ullo Toomi on sümbol. Legend. Üks peatükke tähelepanuväärseid ja eredaid peale peatükke eesti kultuuriloos. Pärast on vaja ja ka meie kultuuriloo kauni traditsiooni jätkamiseks. Et see koht siin Kadriorus saaks tähistatud. Ja kuulutades seda mälestustahvlit siin tantsutaadi tare seinal avatuks ma ütleks nii. Sõnaguse tahtel kõigile möödujaile peatu mööduja, Loe, mõtle sisse Eesti kultuurilukku. Ja kui sa lähemalt tahad teada saada, kes oli Ullo Toomi siis püüa seda teha ja sa saad sisemised sisemiselt rikkamaks. Kulutan seega selle mälestustahvli. Olen mitmel puhul polnud hullu, Tomiga naabrid juba enne sõda ühes noorteorganisatsioonis oli tema tantsujuhataja, mina juhatasin, segakoorisaba, jätkus ka hiljem pärast sõda. Filharmoonias. Hullu juhatas tantsurühma mina meeskoori. Ja siis oli veel filharmoonia juures naiskoordis. Ühes kolme kollektiiviga sai esinetud väga mitmel pool üle vabariigi. Järgmine etapp oli juba naabruses olemises. Kui. Kullo tegeles rahvatantsuõhtutega ja mina laulupidudega, et mõlemad põllud on ka päris naabrid. Mäletan ühte võrdlemisi rasket aega, kui mõeldi, et saab teha tantsupidu ilma hullu toomita. Selgusega proovil, et see oli võimatu, niiet niisuguseid tõsiselt seal. Oskas või pani Hullo ennast maksma ja sealtpeale toimuvadki meil tantsupeod. Järgmine naabrusolek toimus juba siin, oru tänaval. Päris naabrid. Me ei ole üksi. Vahel nii et piiritülisid ja kraavide kinniajamisi neid ei olnud. Ja kui olnud protsessimine, siis oleks lõppenud nii et et tema oleks minul õiguse andnud ja mina oleks temal õigus, on. Nii, et. Kui siit mööda sai käidud majast, siis oli alati garaažiuks lahti ja Kullo alati tegutses selle kuldsete kätega mees kas oli siis mootorratast lahti võetud või auto lahti võetud? Ikka sai see kinni pandud ja kui mõned osad puudusid, siis sai ka ise need tehtud. See oli temaga kohtuda alati. See oli muidu ta paistis pealt väga tõsine. Aga omavahel ta võis väga lõbus olla. Me teame, kui me kogusime vahes, kogunesime vahest tema juurde siia, see oli tema, see, kes, kes seal üle üleval hoidis ja oma võrratute lugudega rõõmustas. Kõige toredam lugu oli muidugi lugu kõversuu külas, mida ta meisterlikkust meisterlikult esitas. Nii et minule jääb temast alati kui sirge seljaga selge silmaga ja julge jutuga mees. Väärt naabrimees.