Vot eile me oleme jõudnud oma Venemaa Lovoka 30.-te aastate algusesse ja nagu meie kuulajad juba teavad ei tähenda see seda, et me kas mõne tegelase või mõne sündmusega või mõne teemaga ei läheks ajas tagasi. Eks meni pendeldama siia-sinna. Ikka pidades silmas seda lõppeesmärki, mõista, milline süsteem valitsus nõukogude maal, mida diktatuur Nõukogude variandis enesest kujutas. Aga viimased paar korda oleme me kinod peamiselt nõukogude inimesest. Nendest kangelastest ja tõesti, mõne puhul on jutumärgid kindlasti vajalikud, mõne inimese puhul mitte. Need on väga sümpaatsed toredad inimesed, kes on selle süsteemi poolt lihtsalt ära kasutatud, pandud seda süsteemi, tee nii maa. Aga me teame seda ka hilisemas variandis. Väga paljud meie kuulajatest mäletavad ka siit Eesti NSV-st pärinevaid kangelasi-lüpsjaid, traktorist, kes olid ju väga sümpaatsed ja toredad inimesed, tegid ausalt andunult oma tööd, nii et midagi, aga nad ju ei mõelnud ja kavatsenud. Aga see süsteem kasutas nad lihtsalt ära. Ja väga paljud need inimesed, kes veel on meie seas, on võib-olla õnnetud ja ja ei ole ju meeldiv olla ära kasutatud sõltumata ajast, sõltumata ka võimust. Kuid mis puudutab seda ajajärku, kus meie oleme praegu oma plokiga 30.-te alguses, siis oldi veendunud, veendunud muidugi propagandalehekülgedel, et inimest on võimalik ümber kasvata, luua uus nõukogude inimene, sans loosung. Siinjuures jälle tüüpiline nõukogude süsteemile vastuolu, kui palju on neid inimesi sadu tuhandeid, kes on ju maha lastud ainuüksi sellepärast, et nende päritolu, nende sotsiaalne kuuluvus ei ühti tolleaegsete arusaamade, kas tekib paratamatult küsimus, miks siis neid ei oleks olnud võimalik ümber kasvatada? Ja kunagi rääkisime natuke ka nendest plaanidest, mis olid trotskil seoses lastega lastega, kes pärinesid nende teiste klasside perekondadest, kuidas neid tuli ümber kasvatada, kuidas ja palju aega selleks oli ette nähtud, et luua neist uued nõukogude inimesed. Ja milline oli see peamine abivahend, mis pidi aitama seda eesmärki saavutada selleks koolitöö. Üldse ju kõik hädad, mis olid inimestel vähemalt teoorias oli Q, eriti revolutsioonijärgsetel aastatel seletatavad sellega, et need inimesed kasvasid ebanormaalsus tsaariaegses keskkonnas. Ja kui vaadata kirjutisi teoreetilisi kirjutisi, mis puudutavad 20.-te alguse kuritegevus, selle päritolu, millised on need juured, mida tuleks Sist teha? Väga paljus see suur teoreetiline järeldus piirdus tõdemusega, et mõõdub teatud aeg, need juured, nende inimeste juured, mis viivad neid sellesse endisesse ühiskonda, kus nad on oma need toitained kätte saanud. Et need kaovad iseenesest pikapeale ära ja seega nagu kuritegevus, kuna ei ole enam kuritegelikku keskkonda, midagi ei peaks seda soodustama iseenesest sule välja. 20.-te lõpus 30.-te alguses enam taolisi teoreetilisi kirjutisi ei leidu ja see on ka arusaadav, sest kuritegevus, Ma mõtlen kriminaalkuritegevus, kõikvõimalikud röövimised, niisugune nendest rääkisime, kuivõrd see defitsiit ja asjade puudus. Tegelikult soodustab kuritegevus mitte ainult selles variandis, et keegi midagi kuskil põranda all võib vaid tullakse ju kallale ja võetakse ära. See ei ole kuskile kadunud ja seletada seda ainuüksi kunagiste iganditega ei ole ju eriti usutav, liiga palju aega mõõdas. Nii et midagi uut on vaja asemele pakkuda ja ei ole see iseeneses toimuv protsess. Nii et 20.-te lõpus 30.-te alguses kuus teoreetiline lähtepunkt, uut Nõukogude inimest peab hakkama kasvatama aktiivselt, ei toimu ise enesest. Või enam-vähem, mis puudutab seda uut inimest, siis tulevad ju mõelda ka natuke hilisemad ajad Brežnevi ajad, kui räägiti nõukogude inimesest, sellest uuest inimesest kuuest Nõukogude rahvusest, mis on neid juba kujunenud, aga see on hilisem teema ja võib-olla tulema selle juurde kunagi hiljem natuke detailsemalt. Uue inimese kujundamine ainult peakski olema lõppeesmärk, tolle aja teoreetikut, milleks seda siis üldse vaja oli, näiteks puhaarin? On ju otseselt öelnud veel tol ajal, kui ta on hierarhia tipus, et milleks meil seda revolutsiooni siis üldse vaja oli? Ka selleks, et tekiks uus inimene, uus keskkond, uus inimene. Ja nii tolleaegsetes ajalehtedes kümnete sadade tuhandete kaupa Palood, kuidas seda uut inimest kasvatatakse, kuidas uus inimene sünnib? Väga erinevad variandid ja muidugi üks levinum stsenaarium jutustab mõnest noorest kurjategijast, kes on asunud kurja tegema ja neid mingitel asjaoludel on ta ümber kasvanud ja tavaliselt see keskkond, mis temast on vorminud uue inimese, on ju töökeskkond. Nii et tolle aja arusaamade märgi pole käinud mitte ainult ahvist inimese, vaid teeb ka kurjategijast uue nõukogude inimese. Nii et töö ja kollektiiv kaks kõige olulisemat märk sõna-. Ja põhimõtteliselt ka need lood kangelastest, meil on ju neid palju olnud, kas või seesama näide, Pavlik Morozov vist, mis siis on temas selle uue nõukogude patrioodi kasvatanud vähemalt kui mitte kollektiiv sest neetiliselt oma isalt on ta nagu pärinud nisukesed, kurjategija geenid ja nüüd uus kollektiiv on kasvatanud temast uue inimese ja see uus inimene astubki võitlusesse selle igandliku arusaamaga, mida kehastab tema isiklik isa. Nii et selles žanris loendamatult kirjutisi, filme, neid vaid pikalt pikalt ette lugeda. Aga vast kõige kuulsam teos, millel tahaks peatuda natuke põhjalikumalt, on ju märgilise tähendusega. See on paks raamat, üle 600-le lehekülje kollektiivne töö. Ja selle raamatu pealkirjaks on pela marskambattiski Kanaua, nii et valge Läänemere kanal. See on kollektiivne töö, autorite kollektiiv, peatoimetajad, toimetajad, veel kord väga uhke väljaanne. Nende torit kollektiivi eesotsas on korki, aga seal on ka sellised nimed, näiteks nagu šašenko helphia Row. Nii et väga erinevad autorid. Ja selle raamatu aluseks on need muljed, mis autorid on saanud, kui nad 33. aastal külastavad suurt grandioossed, esimese viisaastaku ühte olulisemat ehitist? Muidugi võib-olla täna kõikidest asjaoludest ei jõua rääkida, aga sissejuhatavalt on ju teada, et kogu see suur suur kanal on valdavalt rajatud julgeoleku poolt sinna kokku toodud sunniviisiliste tööliste vangide poolt. Aga kuidas on see raamat ülesse ehitatud? Seal ongi peamiselt intervjuud nende kinni peetud aitäh vangidega ja administratsiooni esindajatega. Siis on ka tsiteeritud laagrite väljaandeid, näiteks ilmub seal niisugune ajaleht nagu perekovka, mis tõlkes peaks tähendama ümbersündi enam-vähem midagi sellist. Ja sisu ongi peamiselt järgmine, kuidas siis tööd tehes sünnivad uued inimesed, uued nõukogude inimesed. Ja loomulikult sai taoline reis kirjanike ja kunstnike Räis toimuda ainult kõige kõrgemal nõusolekul või kõige kõrgemal initsiatiivil tusel, nii et selle taga ei ole mitte keegi muu kui Stalin isiklikult. Ja kui vaadata, millele või millisele sündmusele on see raamat pühendanud, siis hakka seisab, et pühendatud seitsmeteistkümnendale kongressile. Kuivõrd oluliseks seda teost peeti, kuivõrd suurt, rahvusvahelist, isegi rahvusvahelist propagandistlik, kui ülesannet ta pidi täitma. Sellele viitab fakt, et koheselt tõlgitakse raamat inglise keelde ja levitatakse ka Läänes kõikide nende kanalite kaudu, mis olid nõukogude süsteemile kättesaadavad, olid igasugused vasakpoolsed kirjastused. Nii et need seda teost ka levitasid. Mõned näited. Loomulikult pole meil mõtet kõikidel nendel lugudel peatuda, aga mõned näited, nad iseloomustavad väga hästi kogusega lähenemist, mida välja pakuti veel kord, see ei ole ju mitte propaganda ühe raamatu variandis Vaitsega trummi päristatakse nii filmide kui artiklite, raamatute ja loetelu võib jätkata. No näiteks üks lugu, see on jutustus plastnaisest, Allajan oskajast, kes oli kuni selle momendini, kui neid sündmused edasi arenevad, elukutseline varas, nisuke, paadunud kurjategija, korduvalt olidaar teeritud, korduvalt oli ta kandnud karistust ja ei mingit paranemist ei ole toimunud. Ning nüüd 32. aastal on ta saadetud Belamor kanali ehitusele. Autor selle loo autor toob ka ära alla sõnad, mille järgi ta muidugi ei uskunud seda, mida talle NKVD töötajad algselt rääkisid, aga rääkisid nad kinni peetud Allalas sellest. Ta saadetakse sinna, mitte karistuseks, vaid ümberkasvamiseks, need tema, tema ei usu nõrgele, kangekaelne Tampaadunud retsidivist. Ja kui see kasvatusmeetod on ju töö, aga tööle minna ta keeldub, tema pole eluski tööd teinud ja ei kavatsegi füüsilistelt teha. Nii et põhimõtteliselt ei hakka midagi tegema, keeldub. Ja nüüd võiks arvata, et tema suhtes kasutatakse mingeid repressiivvahendeid, kuidas siis teisiti, aga ei, nüüd me saame teada, kuidas kõik tol ajal laagrites käis. Temaga asub vestlusesse, inimestel tehakse ikkagi sõnade abil kõik selgeks. Laagrikasvataja, kes on ka endine vang ja nüüdse vestlus ikka selle loo järgi tuginedes sellele loole kestab neli tundi. See jutt läheb Allale hinge, ilmselt tulevad pisarad ta silmile ja ta saab arus, ongi murdehetk, et on elanud oma elu mõttetult mõttetult. Nüüd ta läheb tööle ja temast kasvab uus inimene, niisugune lugu, muinasjutt, väga ilus. Kuidas siis niisukesest koledast, koledast, pardipojast sünnib see imekaunis ja õige nõukogude inimene. Teine lugu, medamis ühe näite natukene teisest. Sest inimtüübist, see on lugu ühest endisest insenerist. Kodanlik insener, sõda täpsustatakse mitu korda tema päritolu. Ja ta on mõistetud, loomulikult mitte keegi ei ole sattunud sinna laagrisse ja nendele töödele juhuslikult kõik kurjategijad, nad on tõesti aga teinud, seda on kohus leidnud, eelmine on varastanud, aga see insener on tegelenud kahjurlusaja saba taažiga. Nii et enam-vähem kuulub nende hulka, kellest me kunagi rääkisime, kui meil oli 1928. aasta šahtis diala tuuakse ära ka selle inseneri nimi, see on oluline magnitoff ja räägitakse sellest, kuidas töö tegemine muudab temas kõik. Ja see on päris huvitav lähenemisnurk, sellepärast et muutused ei toimu mitte kuskil seespool, vaid nagu väljapoolt ja kuidagi rõhutakse, et selle muutuste taga võiks ju teha ka mingit vaimset. Oota nüüd olnud insele, tan olud kahjurlusega tegelenud tantsapoteerinud, aga võib-olla nüüd siin hakkaks ta kuidagi lunastama õigeid, õigeid asju, neid, mis siis sellele ehitusele kuidagi kaasa aitaksid ja annaks selle oma panuse uude ühiskonda vaimse töö kaudu aga ei, missis parandanud Need lood rõhuvad nimelt selle füüsiline. Ja seal kirjeldatakse seda, kuidas muutub tema pulss, see, mis kunagi lõi, võib olla närviliselt ja tõmblevalt nõid kuidagi rahulikult, füüsiline töö. Me teame, füüsiline treening tugevdab tervist. Nii et see on nüüd see näide, kuidas hakkab kujunemasse terve keha ja vot siis seal on pikalt loetletud Spulsist on juttu tema mõtteprotsessides mingitest närvireaktsioonidest ja kuidas siis nüüd tänu sellele füüsilisele tõelase terve keha ka mõjutama neid õigeid tõid tema peas. Ja räägitakse sellest edasi, kuidas ta nyyd ei suuda ennast seostada selle endise magniitoiga, need on nagu kaks magniitorit, endine ja see, mis nüüd on sündinud seal viljastavates, laagritingimustes ja kolmine, veerub sa kogu lugu sellega, kuidas tänane oleviku magniitov rääkides minevikust, sellest endisest magniitorist ei räägi temast kui ühest ja samast inimesest vaid räägibki, kuid temast kellelegi ist teisest olnust. Nii et veel üks näide sellest, kuidas töö ja just nimelt füüsiline töö kasvatab uut Nõukogude inimest. Ja samas vaimus on kogu see raamat veel kord väga oluline teos näidisteos peas, mida ülistatakse, kirjeldatakse kõikide ajalehtede veergudel, saadetakse välismaale. 36 autorit täpsustuseks. Ning veel üks oluline moment, kangelased ei ole ju mitte ainult need ja need ei saagi olla kangelased, need on lihtsalt töö tulemus. Idee on oluline. Ja sellest raamatust järel veel midagi järeldub ju, et kangelasteks on just nimelt need, kes on selle meetodi autorit, need ümberkasvatajat, need tõelised kangelased ja et see on nii, see on nähtav korki loost. See kannab pealkirja Pravdas sotsialism, ma nii et sotsialismi tõde, midagi enam-vähem sellist. Ning selle loo sissejuhatavas lõigus kiidab ta loomulikult Leninit ja Stalinit räägib sellest ideest. Aga siis on väga pikk lõik, mis on loetelu nendest tegelastest, kes on selle töö eest autasustatud Lenini ordeniga. Ja loetelu algab julgeolekupealiku, Jaagada, laagriülemate, nende asetäitjate ja nii edasi nimedega käed on ära toodud korki raamatus, kui kangelased näid selle uue meetodi rakendamise eest on ülistatud ja ordenitega autasustatud. Ning mis on selle teose puhul ju väga tüüpiline 1937.-ks aastaks möödas on suhteliselt tühine ajajärk ligikaudu neli aastat. Ja mis siis selle nelja aasta jooksul on juhtunud, et paljud nendest kangelastest, kes olid seal loetletud ja autasustatud neist on juba koos Jaagodaga saanud rahvavaenlased mõned neist on juba maha lastud, sama kehtib ju ka nende kirjanike ja kunstnike kohta. Ka neist osad on juba rahvavaenlased. Ja selle raamatu tiraaž, mis veel kuskil on kättesaadav raamatukogudes näiteks see korjatakse kakkuja hävitama hakatakse, nii et teos, mida neli aastat tagasi levitati, mida soovitati kõikidel lugeda, mida saada Näidisena välismaale, see neid on kuulutatud valeks raamatuks, hävitatud raamatut. Sellepärast oli ta ka pikalt raskesti kättesaadav, aga kui keegi meie kuulajatest tunneb selle raamatu vastu natuke sügavamat huvi ta on tõesti näidisteos sellest ajajärgust, siis 1998. aastal ilmus kordus. Ja ta on kättesaadav. Olen seda teost näinud ka Tallinnas raamatupoodide lettidel. Kas ta praegu on, seal, ei tea, aga raamatukogust kuskil võib ta kindlasti leida. Nii et kes veel kord huvi tunneb, võib lehitseda ja vaadata. Mis aga tegelikult puudutab seda Stalini uhket nime kandvat kanalit, siis kogu selle ehituslugu on hoopis midagi muud kui seal raamatus kirjeldatud. Ehitada Läti veel kord, võib-olla tuleme selle juurde natukene hiljem seoses nende teiste suurte ehitustega aga ehitati ta aastat. Kus kanal täpsemalt paikneb, seda inimesed, kes on käes, hoidnud kunagi paberasside karpi tala, Morgana Nad teavad, lühendab lääne ja valget verd. Pikkus on 227 kilomeetrit, vaatasin. Ning see on esimese viisaastaku üks väga oluline ehitis, kuid kui hiljem ilmub nisuke markida okei ja üldse kasutatakse sellist mõistet või sellist ühendavat niisugust pealkirja neligi Estroiki kommunisma kommunismi suured väljapaistvad ehitised, siis nende hulka millegipärast seda kanalit ei arvatud seal teised. Ja väidet tavalt see idee rajada. Taoline kanal sündis juba Põhjasõja aastatel ja selle autoriks olevat Peeter esimene. Palju seal täpselt töötas vange? Nendele ehitus aastatel pole täpselt teada. Ei teagi, kas on mõned uued uurimused pole olnud aega väga süveneb, aga pakutud on välja vähemalt nendes artiklites, mida jõudsin lugeda ja vaadata et ligikaudu 100000 inimest töötas siis pidevalt sellel ehitisel. Kogu see töö oli väga raske. Ja kokku muidugi tunduvalt rohkem. Sellepärast et kontingendid juhtusid väga palju inimesi, kus ja propagandistlik nimi, ega tegemist pole ju vangidega ega ei käidud ju vangide juures, aga see on ka märgilise tähendusega. Neid inimesi essis tegelike vangidena, seda kanalit ehitati, neid kutsuti Saklik jonni, KMA loo armee jäts, son, ametlik nimetus, nii et ta on kanali sõjaväelane, nii et ta ei ole mitte vang. Jon võtan küll kinni pandud karistust kandev inimene, aga ta on nagu just nimelt saadetud sinna mitte karistusena, vaid ümber kasvama. Ja sellest nimetusest võib-olla meie kuulajad kindlasti teavad väga paljud see väljendamise nimiseki kinni pandud vangid, see ongi lühend sellest kahest tähest, kaks tähte on selle lühendi andnud, see Jon ka kanala armeed VK ja seda kasutatakse ka tol ajal ametlikus kirjavahetuses. Ja ka vastavad plakatid, üks hakkas silma sellel plakatil, me oleme ka sageli neid plakateid püüdnud kuidagi kirjeldada sõjale ju väga lihtne ja kuulajatel veelgi raskem neid kuidagi ette kujutada. Aga see on plakat, kus üleval seisab suurelt kanala arm, Jets ja Hiiumärk, nii et tema poole nagu pöördutakse nende kanali sõjaväelaste poole. Ja kaks kuju, kes ehitavad punased ninad, kõik seal punases tonaalsuses ja miks on valitud punane värv, on kuulge, kui lugeda teksti. Ja sellel plakatil on tekst, on Shark raboote rast Aetwoss rock. Nii et kui sa töötad palavalt tulinad vähendab sinu istumis väga hästi kasvada ümber saapsust uus inimene ja sa saad varem nalja ja et see nii oli propagandistlikult, seda kinnitavad ka näiteks selles samas korki loos on ära toodud Kaled arvud, kes olid ennetähtaega vabastatud, kuna nad olid nüüd saanud uuteks inimesteks. Nende töödejuhataja on üks, võib olla kurikuulsam nimi kogu selles laagris maailmas ja üks salapärasem nimi, nimi, mis nii hästi illustreerib seda, kuivõrd kuritegelik oma olemuselt koguse süsteem tegelikult oli. See on naftali Frank ingel. Tema nime võib leida kaasošinitsele Arhipe lakulaagis. Ja mitte ainult šašinindsena, vaid ka väga paljud teised autorid. Pilt soomestavad frentalile selley tee. Et mis mõtet on, näid vange niisama seal laagris pidada, toita kui võiks neid ära kasutada uute sotsialistlike rajatiste loomisel. Väidetavalt see ideekogusse kulak, töölislaagrite süsteem. Et see idee kuulub Drenkelile. Selle mehe elulugu esineb kirjeldamatutes eri variantides, kus sa ei lange kokku absoluutselt mitte midagi. No näiteks sünnitasin räägib sellest, et ta on sündinud Konstantinoopolis Istanbulis türgi juudi perekonnas omandanud majandushariduse, tegelenud metsakaubandusega väga edukalt. Tast on saanud peatselt miljonär. Teda olevat isegi kutsutud Musta meremetsa kuningaks, nii et kõik need metsad kuuluvad sealt alla. Metsatööstur. Talle olevat kuulnud ka suur laevastik. Esimese maailmasõja päevil tegeles ka musta relva äriga. Ja kui 16. aastal aimad, et see vene võim tsaarivõim ei ole jätkusuutlik, siis viib kõik oma kapitalid üle Türki. Ja maal ilmub nagu uuesti nepi aastat Nendel teeb koostööd deebeeuuga julgeolekuga ja mis vallasta tegutseb ilmselt mitte ilma kasu saamata ja nimelt ta nagu organiseerib nihukese terve põrandaaluse maailma, mille eesmärgiks oleks mitte ametlikult osta kokku Nõukogude paberraha eest, mis eriti midagi ei maksa kulda ja väärisesemeid, mis siis hiljem tema vahendatuna loomulikult oma protsentide eest voolavad kuskile julgeolekuseifidesse, nii et sääse äri, millega ta tegeleb, sealt need kontaktid viitsis, ta arreteeritakse ja hiljem on ta siis juba edasi pärast vabastamist GPU ükstaskõik. Kuidas seda julgeolekuinstitutsiooni nende aastate lõikes on ka nimetatud teenistuses. Aga on ka teine, tema elulooversioon täiesti erinev, seal on anda mitte midagi. Tekib isegi küsimus, kas on võimalik ühe inimese puhul, et ta on sündinud hoopis Odessas, teenistuja peres. See valdkond, kus ta ametlikult tegutseb, pole mitte metsandus, vaid ehitus. Et seda ala on ta õppinud Saksamaal, aga see kõik ei ole üldse oluline. Oluline on see, kus need kaks elulugu kui jooksevad, põhimõtteliselt kui jooksevad, mitte detailides, aga põhimõtetes see on see, et vahetult pärast revolutsiooni nendel esimestel segastel aastatel on ta üks oluline tegelane tolle aja kuritegelikus maailmas. See teine elulugu viib taga ühte pandes ja bonshikuga ja pontšikust kunagi rääkisime. Ta on üks kuritegeliku maailma juhtfiguur. Ja jällegi siin langevad, näeb Elo loo käigud enam-vähem kokku. Fakt, et ta Pepau poolt arreteeritakse. Selles teises eluloos räägitakse ka sellest Talle määratakse, sest ta on ju niivõrd suur kurjategija, aga suured kurjategijad saavadki suuri karistusi, määratakse talle surmanuhtlus. Kusjuures kõik need teised, kes on kinni võetud, seal on pikad lood, kuidas see kõik toimub, need lastakse, tema karistus aga vähendatakse 10 aasta peale. Ja kuskil Se murrang toimub Salawetzi Hotel, kuhu ta on välja saadetud. Kogu aeg on selles teises eluloos ja need autorid, kes tugineb vaat sellele kirjeldatud, kuidas kuritegelik maailmad teda kogu aeg toetab, kuidas kõik ostetakse ära, kuidas need seosed tegelikkuses välja näevad ja seal Salatsi saartel erakordselt muidugi läbinägelik ja rafineeritud tyyp. Kuidas seal mingis kriitilises situatsioonis, kui levib epideemia suremus, tohutult suur, midagi on vaja ette võtta, kuidas, vot seal sünnib tema peas idee kasutada vangid, seal on konkreetne lugu, kuidas ehitatakse saun, kuidas ta lubab selle 24 tunniga ellu viia ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Tailid ei ole sel puhul nii olulised. Meie jaoks on ikkagi tähtis see fakt, et üsna pea ühest kurjategijast natukene midagi siin on tõsist, kui meenutada kogu seda temaatikat, mis puudutab Stalini seost kuritegeliku maailmaga. Frankile puhul on see veel äärmuslikumas variandis kuivas üsna pea. Temast saab julgeoleku kindral kolme Lenini ordeniga autasustatud kindral. Kuidas ta kogu selle süsteemi paneb toimima? See on täiesti müstilised faktid, kuidas 37. rajal tsiteeritakse, kuidas ta suudab, kas sealt ennast välja vingerdada. 47. aastal ilmselt aimates näeb neid käike ette, kuna ta on ise just selle maailma yks väljapaistvaid kuritegelike elemente. Kui nii võib üldse seda kuidagi kokku võtta, siis ta ju saab suure päraselt aru, kuidas see süsteem toimib. Ega need tulihingelised kommunistid ju seda ei mõista, aga tema ju mõistab. Ja selles teises tema elulookäsitluses on juttu, kuidas Tal on ju köik kõik teed valla selles maailmas kuidas ta 47. aastal mõistab, et tuleb uus puhastuslaine, ei ole pääsu ja ostab enesele sisuliselt kõik haigused, mis võimaldavad tal 47. aastal taandud A Pencile elab Ta kuni 60. aastani, nii et kõik need repressioonid üle Stalini surma ülaaus ja hiilguses saades oma suurt pensioni edasi. Vot see on siis Frankel ja need inimesed, kes tegelesid nende tööde korraldamisega ka seal Lamar kanalil ja kes olid siis selle võimu poolt ka autasustatud, nende ordenit ja medalitega. Ametlikud andmed ehituse käigus hukkunutest on ka hirmuäratavalt suured, aga mitteametlikult siin all autorid erinevad pakkunud 50 kuni 200000 inimest. Nii et see on kolossaalne arv. Väga paljud inimesed surid haigustesse külma kätte, loendamatu arv, õnnetusi, aga on ka neid, kes kaotasid elu, üritades sealt põgeneda, aga see kõik on omaette teema. Igatahes pidulikult lõpetatakse ehitis 20. juunil 33 siis ta saabki jänesele selle Stalini nime ja on päris palju pilte, kus Stahlil koos saatjaskonnaga kanalit külastab. Ajalehtedes muidugi sel puhul enneolematut kampaania. Ja peamine ongi siis teave, tervele maailmale on näidata, on demonstreeritud, kuidas töö abil on võimalik ümber kasvatada neid kurjategijaid, retsepti vist tühjaga poliitilisi vaenlasi. Nii et ei ole see kanal nii väga oluline tyhja sellest aga kõige tähtsam on, et vot on võimaldatud inimestel ümber kas vaata ja mis puudutab seda raamatut, et lihtsalt veel mõned pildid kokku sellest käigust sinna võttis osa 33. aastal seitsmeteistkümnendal augustil 120 inimest, nii et see oli suur delegatsioon eesotsas siis korkikaga veel kord seal olid ka nõukogude süsteemi ja põhimõtteliselt väga hästi läbi nägevad inimesed Sošenko, Ilfi ja Petrovi. Ja ilmselt selle idee Stalinile pakkus välja korki. Stalin kiidab heaks. Ja võib ju arvata, et see Potjomkini küla, mis sinna rajada, üllatas kordades originaali, mida kunagi Potjomkini tegi. Vaid üks näide, mille enda jaoks ja kuulajate jaoks välja kirjutasin. See on Aleksander apteeemmgov. Ta kirjeldab pilt timmida ta seal nägi. Ja see on järgmine. Ma olen rabatud Tuut lööktööliste kanalastraiitselita küllusest, nii et me võime nüüd ennast asetada tema kõrvale ja tema abil vaadata seda pilti, mida siis nendele 120-le sealt demonstreeriti. Suurt tal vaagnatel paksul läbipaistva kallerdise all lamasid pirakat tuurakalad. Laud oli seal kaetud nendele tõelistele kitsastel taldrikutel. Nendel suurtel taldrikute kõrval olid veel kitsamad taldrikud ja seal ujusid rasvas. Ja siis tuleb Majaka meie kuulajate isu isu kuidagi narritama, aga seal tuleb loetelu vääriskalatükkidest, mis seal ujusid rasvas. Ka sellega ei piirdu. Suur hulk taldrikuid olid täiskuhjatud vorstile rõngaid, sinki, juustu, ja lõpetab autor lüürilise lausega, tegemist on ikkagi kirjanikuga. Punatas värske regis. Watson on need pilt, mis oli nendele seal loodud fotodel midagi taolist avatuse leia, kuigi fotod on fantastilised. Tehniliselt ma mõtlen. Nende autoriks on tuntud fotograaf, kunstnik Aleksander Rotšenko. Ja veel üks kirjanik. Kuulin saadab pärast reisi Jaagadale isikliku kirja ja seal ta ütleb, et on rabad. Vot sellest inimlikkusest ja humaansusest. Aga on ka kirjeldatud muidugi mitte raamatus, vaid neid pilte, mis väidetavalt olevat seal avanenud ja kuskil raamatukogu ruumis, mis ilmselt oli selleks puhuks rajatud tud istusid siis need ümber kasvavad vangid lugesid kõik ajalehte, aga väidetavalt ju see siis on see teave nende vangide poolt, mitte külaliste poolt jõudnud jõudnud kuskile tänapäeva käes olid neil küll ajalehed, aga nad hoidsid näit ajalehti käes tagurpidi, andes siis sellega märku, mis seal siis tegelikult toimus. Aga loomulikult, kas seda nägid külaliste silmad või ei näinud? Inimesed ju näevad seda, mida nad tahavad näha või panid nad kirja hoopis midagi muud. Aga igatahes taoline raamat veel kord illustreerib meile, milline oli siis meetod, mida kasutati näitamaks tervele maailmale ja loomulikult esmajärjekorras nõukogude inimestele kuidas siis töö abil see võim kasvatab uusi inimesi. Mis aga lõpetuseks puudutab neid paberasse, neid võib joosta tänase päevani. Kujundus on seal natukene aja jooksul muutunud ja neid hakati tootma 30.-te aastate teisel poolel. 25 paberossi olid ühes pakis. Ja miks nad olid nii populaarsed, üks põhjus muidugi sind, nad olid suhteliselt odavad, aga kuidagi tekkis ka nisuga sümboolne seos. Vot, just nimelt see uus nõukogude inimese niisugune väga asjalik, et seal seal seal niisugune suits, mis on kange, mida tehakse kiirelt, mida tehakse töövaheajal, sa ei ole mitte mingisugune kapitalist, kelle näppude vahele pandi sisse sigar, kes mõnule, pea kuskil laisklepaga otsalt tegija inimese suits. Ja sellega võikski tänavast lõpetada.