Tänases keele sõnumi saates on üks väga eriline jutt ja see eriline jutt on sündinud selle põhjal, et meil annaks selline väga tubli inimene, kes tegeleb sümboolikaga iseametilt, õpetaja, kes on ise tahtnud just rahvale rääkida nendest probleemidest, mis seotud sümboolika ja eriti heraldika terminoloogiaga ja mul on rõõm täna meie stuudios tervitada Mäetaguse põhikooli ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja nüüd ka füüsikaõpetajat, siit saaret. Tere. Tere. Niisiis oleme tõesti vahetanud, kirjusin üsna pikka aega ja ma isegi ei mäleta, millest see alguse sai, mis oli see, mis käivitas teise soovi rääkida meie keele saatusest, sümboolika terminit. Meelde tuletan siis ei olnudki niivõrd ma ise huvitatud sellest rääkima, aga ma olin huvitatud sellest, et keelesaates võiks seda teemat käsitleda. Et peale minu võib-olla on ka teisi inimesi, kes on sellega kokku puutunud ja et oleks ka omal huvitav kuulata, et millised on seisukohad. Aga on tundunud, et asi ei ole päris paigas. Noh, asi päris paigas ei ole jah, sellepärast et eriti midagi muutunud ei ole. Ja probleem on tegelikult selles, et kui näiteks vaadata riigikantselei kodulehekülge ja see on omavalitsuste vapid, nende kirjeldused siis nende kirjelduste viil, nende kirjelduste süntaks või see lauseehitus. Ja kogu see kirjeldus ise ei taha öelda halvasti, aga ei kannata kriitikat. Eriti, kui seda võrrelda teistegi, ütleme suuremat eraldi ka keeltega kus on konkreetselt paika pandud eraldise v vappi kirjeldava lause. Arhia süntaks ülesehitus, meil ta on natukene segane, väga palju kordusi terminit ei ole pidevalt kasutatavad, ühes kirjeldus on ühtemoodi, teises on teistmoodi terminit kasutatud sõltub sellest, kes on selle teksti koostanud ja, ja milliste mõjutusi ja milliseid mõjutusi on saanud. No tegelikult meil ju riigikantselei juures vastavad osakonnad, mis peaksid tegelema sellega, et kas jääb teadmistest puudu või ei ole suudetud spetsialiste kaasata. Praegu minu teada osakonda ei ole, on eraldi või sümboolikanõunik. Ja ka ma olen aru saanud, et ei ole sellele eriti tähelepanu pööratud, on pööratud eelkõige tähelepanu graafiale või sellele vapipildile. Aga kirjeldusele ei ole eriti tähelepanu pööratud, on teda peetud nagu teisejärguliseks vähemalt tähtsaks asjaks. Oskate te tuua mõne näite selle kohta, mis seal siis viltu on? Sellest süntaksist? Kõigepealt nii nagu eraldi lause või eraldi kirjeldus peab koosnema ühest lausest need enamasti omavalitsused, pidekirjeldused koosnevad kahest või kolmest lausest, see on juba ütleme möödalaskmine siis see kirjeldamine ise püütakse seletada täpselt, kus mingi asi asub. Seda tegelikult vaja teha ei ole, sest et eraldi, kas on omad kindlad reeglid ja kui mainitakse mingit kujundit, eraldist, pilti, eraldi pilti või figuuri siis see automaatselt paigutub sinna järgu, kui ta peab paigutama. Ja mainitakse ainult siis, kui on tegemist eranditega. Kolmandaks on see, et mitmed omavalitsused on niisuguseid vapid kujundatud mille kirjeldamine on väga raske. Tähendab, see on kunstnik, kasutanud vabam fantaasiat ja kui näiteks seda vappi peaks selle vapi kirjelduse järgi taastama, ütleme, et pilt kaob ära, siis tegelikult see uus vapp tuleb täielikult erinev, sest algsest haperdamani kujutisest tähendab meil ei ole paika pandud kujundid ja nendega seotud mõisted. Igaüks võib tõlgendada seda või toda kujundit või nimeta seda või toda kujundit erinevalt. Näiteks konkreetne näide on Ann tappa valla vapp, kus on kujutatud või on kirjeldatud Triskele kolm jalga. Aga see kolmjalg meenutab kolmnurka, mille otsad on àra painutatud. Ja sellist kujundit eraldi, kas tegelikult olemas ei ole, need kui heraldika Sped kursuselt spetsialist hakkab joonistama, konsicagab joonistama kirjelduse järgi kirjelduses on mainitud kolm jalga, siis ta joonistab kolm jala, nii nagu see on eraldised teada-tuntud ütleme nii nagu männisaare vapil või on Itaalia linna mul praegu meelde. Samamoodi on kujutatud tänu sundkäigud piktograafilised tegelikult erinev sellest, mis on praegu kehtivad apile. Vaata, ei saa olla siis vabakunstiloomingu tulemus ja heraldika on küllaltki konservatiivne. Valdkond on kõigepealt arenevad pikka aega läbi jäljendavad erinevate stiilide. Ja tänapäeval on ka loomulikult olemas mitmesugused koolkond, Ühed peavad, hoiavad nagu rangemat stiili, nõnda nemad, uusgootika, teised vabamad stiilid, barokliku milles nad kinni hoiavad. Aga kindlasti on seal omad omad kindlad Khanolit. Kujundab olema mõistetav, üheselt mõistetav. Seda, kes vaatab. Ja kui näiteks ma vaatan seda kujundit ja ma ei saa aru, mida sa kujutad, on siis ta minu jaoks ei ole vapp. Ma tahan seda oskama kirjeldada. Kui ma seda teha ei saa, siis, siis ta kandub sinna rubriiki, mida pseudoeraldikaks või isegi kvaasi häraldiks on niisugused mõisted ka olemas ja nisuvalk matka olemas. Tähendab, seal on papid. Eriti ilmekas näide on just saksa TTV omaaegsed jaga Nõukogude Liidu omaaegsed pseudorahvuslased vapid linna vapid, kus siis kasutati väga palju statistikat ja neid oli väga raske kirjeldada. Kasutati selliseid kujundeid, kus sa pidid võib-olla tõesti hakkama kuidagi ümber nurga, seleta, mida sa pea kujutatakse, kuidas see joon jookseb mööda seda kyll pealt või või, või mida seal kujutatakse konkreetselt. Tihtipeale oli see isegi loetamatu. Näiteks eesti valitsuste vappidest võib välja tuua näiteks Kohila Kohila valla niisugune, mida on väga raske esmapilgul isegi aru saada, mida sa kujutatakse, kujutab mingit õit või põõsast, aga aga see statistika või läbi joonistatus on. Tekitab ma ei saa aru, mis on, ütleme niimoodi. See on erakordselt huvitav tähelepanek ka minu jaoks papp ei ole ainult visuaalne kujund, vaid ta on ka verbaalne kirjeldusse. Nad kuuluvad kokku, moodustavad ühe terviku. Ka ja kuluvad kokku alates heraldika tekkimisega 2012. sajandi lõpus, 13. sajandi algusest. Ja osalt on see seotud ka turniiridega. Kui rüütlit Riturniirile, siis heerolt pidi kirjeldama, mis seal kivi peal on ja kirjelduspolügoon võimalikult lühikene, see pidi saama ära ühe lausega publikule publikule Jakatud seletama, et noh, näete kilpi, millel on siis niisugune viib seal peal triibu, laius on niisugune ja selle triibu kohal on lõvi igasugune ja sedasi hakatud tegema, vaid on selge, selge kirjelduskilbil on, mis seal kujutatud on palk ja lõvi või leopard või mis tahes. Ja oli asi selge. Ja sealt on välja kasvanud, see eraldi kirjeldamise viis vana prantsuse keele kaudu hiljem vana prantsuse keele kaudu teistesse keeltesse. Aga Eestis loomulikult jah, see struktuur nagu ametlikult ei ole meil olemas või ei ole loodud või ei ole seda tunnustatud. Kas oskate tuua mõne positiivse näite, kas Mäetaguse vallas on kõik korras? Mäetaguse valla vapi kandmine huvitav asi, et on väikene vaidlus. Kõigepealt on vaieldud selle pildi üle. Selle idee autoriks on küll mina, jah, aga läbib, joonistas joonistanud, mitte mina. Et Tallinna kunsti kunstiakadeemia jõud tuleb nimi meelde, aga seal on kujutatud karu ja see karumotiiv oli kaua aega, mida siis vaidlustati? Olevat olnud liiga sarnane Pärnumaa apile. Aga erinevus ikkagi oli olemas ja erinevuseks oli kolmikmägi, mis oli, kattis kanu keha alumise osa. Ja teiseks see Pärnu pil kujutatud karu. See ei ole mitte kuidagi patenteeritud, see on eraldikas üldiselt kasutatav karu kujutamise viis. Ja seda võib siis kasutada, kas Pärnumaa vallad võivad seda kasutada või ka mõni teine vald seda ette dikteerida tegelikult ei saa. Ja meie lähtusime sellest, et Mäetaguse vald on piirkonnas kus on Eesti üks suuremaid karude populatsioone aga algidee tegelikult pärineb hoopis sellest, et 30. aastatel Eesti või osales Berliini või võistlusel ja selle või või osa võistkondi valmistatud Pärnu meiereis ja sealt sai see idee, et miks mitte siis laenata Berliinilt see karumotiiv. Muidugi jah, Berliini vapil on ju see kõige kuulsam karu motiiv, viitab nimele juba. Aga nüüd karu, see on termin, siis ütleme heraldika, sest see ei ole lihtsalt karu, kui lõime. Eesti eesti keelega on see paha lugu, et meil puudub ametlikult või ametlikult tunnustatud härralden terminoloogia tähendab seda meil ei ole olemas, meil ei ole ühtegi sõnaraamatut ega leksikoni välja antud, kus oleks esitatud. Meil puudub selline kirjandus. No ja sellest tuleb ju ka see meie kuulus kolme lõvi. Ja ja kolme lõviga tegelikult saigi alguse minu sügavam huvi või, või küsimus, miks ma hakkasin selle probleemiga tegelema 1000 90 aastatel, kui oli Eesti vabariigi põhiseaduse ettevalmistamine. Ja siis ma sain materjalid, mis ringlesid nendes ringkondades, kes ta seaduseelnõud ette valmistasid ja saadetise mitmes mõttes oletused, et mis, milline peaks olema see Ladoneering või kirjeldus. Ja siis ma saatsin omalt poolt ka mõningad ettepanekud ja, aga no muidugi, mis mina minu rääkimine oli, mitte midagi selles mõttes. Aga see selleks muidugi vastused mulle toitja. Ja põhjendati reaalterminist leopard loobumist sellega, et et tegelikult kujutatakse selle peal abi peal lõvi ja kui bioloogilist looma ja lihtsalt tuleb sellest nagu lähtuda, aga eraldi, kas on nüüd niisugune nüanss, et et loomad ja linnud, mida kujutuks vappide peal ei pea terminoloogiliselt vastama sellele, mida vaata, see seal seal loodus on ja näiteks draakon, et kui palju, kuidas need lood otsima lähen ja seal on veel oma nimetatutele kohta tähendab eraldi, kus on kokku lepitud terminid, mida kasutuks ja kust tuli see vaidlus üldse. See saab alguse 98.-st aastast, kui Hannes Walter kirjutas sirbis ja vasaras seis artikli Eesti vapi lugu. Ja seal ta tõstis selle lõvide probleemidesse. Et paljud ütlevad, et leopardid seal, aga tegelikult olnud lõvid jäätsaloppade termin olevat tulnud saksa ja vene heraldika terminoloogiast. Ja siis ma hakkasin huvi pärast uurima, et kas ta siis on ainult saksa, vene harjandiga terminoloogias. Ja uurides teatmeteoseid tuli välja, et ka prantsuse prantsuse keeles on olemas. Hiljem ma sain Inglismaalt, mõningad raamatud, erialakirjandust ja ka vana prantsuse keeles kasutati juba seda terminit leopard. Leopardi, kes eristatakse lõvi, lõvi asub, on selline ründava, tagajalgadele tõusnud, ründava sadendis loom. Aga leopard on kõndimas asendis ja näoga vaataja poole. See on see põhipõhiline erinevus, lihtsalt terminoloogiline erinevus, seal ei ole vaja mitte midagi rohkem mõelda, et ta peaks täpiline olema või kuidagi teistmoodi olla. Nii et näiteks soove vapi peal on siis lõvi ka. Ja siis ta on sellises ründava positsioonis. Aga tegelikult ju meie leopardid pärinevad ju ajalooliselt hoopis Taani. Nad on Taani vapimotiivi alusel tehtud, aga nad ajalooliselt ei ole mitte nii vanad ajalooliselt olnud, tegelikult ikkagi see aasta on seotud siis Juhan, kolmanda valitsemisajaga on võime rääkida alles Eesti vappi lõvidest, nendest apist kui sellisest. See legend, et Taani kuningas olevat andnud oma vappi Bibi Harju-Viru rüütlitele või vasallidele, seon lihtsalt spekulatsioon, see ei ole ajafakt, ühtegi dokumenti, seal sai endale seda omal ajal 19. sajandi, kui baltisaksa ajaloolased seda probleemi uurisid ja otsisid vastust, et mikspärast kolm lõvi esitatud spekulatsioone ja samas nentisid, et allikaid ei ole. Aga allikad tõestatavad, allikad hakkavad just Johan kolmanda ajastu on kuskil 1000 570580 suvel ütlemis Liivi sõja ajal. Millal, Johan kolmas kõigepealt võttis omale Liivimaa eestlaste hertsogi tiitli ja sellega seoses ka selle kolme jah, lõviga Pemite leopardi tega vappi, sest et seda, selle vapi okupeeriti Taani vappi tegelikult. Ja miks seda ei ole veel jõudnud uurida, tähendab, oman mingid oletused, see on palju asju, mis, mis võiksid olla selle põhjuseks. Igatahes väga põnev, et ühtlasi kummutatega selliseid Jah, ma sellel sellel teemal mitu artiklit kirjutanud on ilmunud horisondis akadeemias mõne saare käes on veel olevatele selle Eesti vabariigi või Eesti riigivapi ajaloolise küsimus. No siinkohal olgu lisatud, et täitsa are on ju ka avaldanud hulga raamatuid, aga nendest me räägime temaga pikemalt ühes meie järgmises saates ja mitte keelesõnumi saates, vaid kogu ja tegu saates, kus me tutvustame inimeste, selliseid harrastusi, millele nad on pühendunud, aga selle saate lõpuks tahaksin siit saaredelt siis küsida, et et mida siis nüüd teha, nagu ma aru saan, nii meie valdade vappidega kui tõenäoliselt, et ka juba nüüd isiku vappidega, mida väga paljud endale soetavad, on siis tõsiseid probleeme ka selle verbaalse kirjeldusega, et mis siis peaks Eestis ette võtma. Kas meil peaks koondama need inimesed äkki mõne meie instituudi juurde, kes hakkaksid tegelema ka heraldika keelega, meil on Eesti keele instituut olemas ja meil on suure eesti keele arengukava vastu võetud. No ma olen üritanud ka ühendust võtta ja olen saatnud mingeid materjale Eesti keele Instituudile nende jaoks muidugi seal on niisugune uus asi olnud, tegelikult ei ole selle peale mõelnud et, et see töö peaks muidugi olema kollektiivne, isiklikult olen ma mingi aluse koostajad on koostanud reeglitel, on koostanud ka terminoloogia üle kusagil 500 termini on kokku pandud võrdlev terminoloogia. Ja, aga no ta ei ole praegu nagu tunnustatud või ta ei ole ka avaliku publitseeritud seda kasutanud oma mõni aasta tagasi, kui mul oli Tallinna Ülikoolis loengusari, siis ma seal seda asja tutvustasin natukene. Aga mina eeldan jah, seda, et seda peaks aktiivsemalt sellega aktiivsemalt tegelema ja, ja kokku leppima ja paneme asi kokku-ist ja sellele järgnevalt siis juba hakkama neid omavalitsuste vappe läbi vaatama. Nende kirjelduste seisukohalt, et muidugi seal tuleks ka minu arust arvates vaadata läbi ka nende piktograafiline küsimus. Igal juhul üks normaalne Euroopa riik nõuab või eeldab seda, et meil on ka selles vallas kõik need asjad siiski korrastatud ja tsiviliseeritud tasemel paika pandud. Eraldi on valdkond, mis on tekkinud Euroopas ja ainuomane-Euroopale, need teised piirkonnad ja teised riigid, mis on väljaspool Euroopat, on eelkõige võtnud üle ja on kohendanud kohandanud seda oma stiilile vastavalt näiteks Ladina-Ameerika või Aafrika on Aafrikas on väga palju kasutatud muidugi just Euroopa appide loojat Tõid riigivapitöökoha pealt, nii et seal ei olegi inglise heraldika, kolleegiumi tööd on seal ja nii edasi. Et et heraldika on puhtalt Euroopas loodud sümboolika valdkond. Me loodame, et neil oli palju kuulajaid ja nende hulgas ka inimesi, kes otsustavad ja mõtleksid selle peale, et Eesti riigi muu korrastamise käigus tuleks korrastada see osa meie riigi sümboolika teatud asjadest, ma loodan vähemasti, et noh, Eesti riigi enda põhisümbolitega on enam-vähem asi korras. No enamvähem jah, piktograafia telgiga ka seda appi kirjeldusega pärismaa rahul ei ole. Selge aitäh teile, saare, sellega me täna lõpetame. Pikemalt saate Tiitsaareharrastusest huvidest kuulda homses saates koguja tegu algusega kell 15, null viis. Meie tänane saade kordub, aga esmaspäeva südaöösel. Oleme saanud taas mõningast vastukajaga meie keelesaatele. Teeme neist sõnumist kokkuvõtte oma märtsikuu viimases keele sõnumis, kus loodame jätkata Einar Kraudiga juttu eesti keele hääldusprobleemide teemal. Ühtlasi õnnitleme keeleteo auhinna võitjaid. Emakeelepäeval anti Vastseliina gümnaasiumis toimunud pidulikul emakeelepäeva üritusel kätte auhinnad 2010. aasta keeleteo konkursi võitjatele. Nii peaauhinna kui ka rahvaauhinna sai MTÜ jumalalaegas ja Eesti hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm, kelle ühistööna valmis läinud aastal eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele. Loodetavasti saame kunagi ka meie keelesõnumis sellel teemal kõnelda. Tänase saateAga teostasid Viivika ludige, Mart Tummelas, Peatse jälle kuulmiseni.