Tere kuulama meie uue saatesarja koguja tegu järjekorras teist saadet. Saated on inimestest, kes leidnud endale huvitava ja rikastav armastuse rikastava küll mitte ainelises mõttes, vaid eelkõige silmaringi ja teadmisi lisama hobi, olgu selleks siis millegi kollektsioneerimine või süvenemine mõnda teemasse, mis pole otseselt seotud inimese põhitöö ja tegevusega. Niisiis kogumise ja jäämisega. Enda ja teiste rõõmuks. Ootame ikka ka kuulajate häid nõuandeid ja soovitusi, kellest ja millest võiks neis saadetes selle kevade jooksul veel kõnelda. Kirjutage saatejuhile meiliaadressil Mart Tummelas, Eeerrarboee võtke vikerraadiosse tema nimele kiri. Võib-olla soovib keegi rääkida oma harrastusest või kogumiskirest ja kui see pakub laiemat huvi, võtame teiega ühendust. Nüüd aga tänase teema juurde. Oma keelesõnumi saates Meil oli juba külaseks huvitav inimene. Ida Virumaalt Mäetaguse põhikooli õpetaja Teet Saarepera rääkisime heraldika keelest sellest, et Eesti valdade vapid nii nende kujutised, piktogrammid, aga ka nende kirjeldused vajaksid korrastamist ja täiendamist. Et tegelikult on ju minu jaoks ja selle saatetegija jaoks kõige põnevam see, et et üks mees Ida-Virumaal kooli õpetaja, ajaloo, ühiskonnaõpetuse, õpetaja, nüüd ka füüsikaõpetaja tegeleb sellise asjaga, milleks teda ju keegi ei sunni. Kust see alguse saidid? Seda päris algust ei oskagi veel öelda. Esimene ärataja pidi olema ju varasemast lapsepõlvest muidugi sai igast mänge mängitud, kus või nende lippude ja lappidega kokku puudutud ja või puututud ja. Teie noorus ikka oli ju nõukogude ajal on loomulikult mis lippasid meil siis oli, meil oli punalipp, mäletan niisugust asja, kui ma ei mäleta, vanamoment on, selle naabripoiss oli ostnud raamatupoest venekeelse suure lippude lehe suud leht, hall, ehtsat maailmalipud peal. Ja siis me mängisime tookord mängisime sõda ja siis tegime oma lippudega pagunid, kest. Ei no me kunagi sõitnudki, vaid oli lihtsalt niisugune mäng oli pidevalt toimis ega omavahel sõdinud vaid struktuurimäng rohkem või niimoodi. Nii et see oli esimene suurem kokkupuude lippudega kui selliste sümboolikaga, võib-olla ka siis tuleb meelde niisugune asi, et nägin ka kunagi ammu Soome postmarki Lõvi mõõga saabli palseisvee lõviga. Ja see jäi nagu meelde tekitas huvi. Ka varases lapsepõlves räägiti mulle ka sinimustvalgest lipust, kuigi seda ei tohtinud rääkida, aga ega ikka kusagil oli teil kodus meile oma kahjuks lippu ei olnud. Meie perekond oli kolinud ühest kohast teise ja seda lippu ei olnud alles. Aga millal te esimest korda nägi, mitte seda päriselt sinipäriselt? Ma ei oskagi öelda, mida ma nägin, vist mitte eriti ammu, aga ka vahetevahel sisenesid teha. Cartnjov, joonistada haigele kusagile vihiku servadele või? Ma ei tea, see oli naiivne inimsus mõnes mõttes naiivne julgus võib-olla ja aga nii ei teinud, paberist te panite kusagil tänavale? No meil olnud tänavat külas ei ole mingit tänavat, aga lehvitanud võib-olla olen küll jah, väljas ka, isegi seda, aga aga noh, ega siis igal külasiga põõsa taga KGB snik istuja vaatajaga passi peale. Aga ikkagi pudega tegelemine ju nõukogude ajal noh ei olnud päris niisugune aktsepteeritud tegevuseks, enamik busside kuulasid kapitalistlikel riikidele punast lippu lehvitada. Ja ütleme, sotsialismimaade lippasid. No isegi sai neid kunagi tehtud ja mängid mängudega seoses oli jällegi selles umbes sellest ajast, eks ole. Sa ei saa seal Tšehhoslovakkia lippu, mäletan guaš värvidega, värvisime riidetüki peale, siis lehvitasime seal sellest kinni, vast ei oleks läinud. Tühjaks saanud, tõsisem huvi oli, see oli kusagil 78 vist keskkooli juba lõpetanud, jutud ja muud koolides oli ka nagu käidud ja oli varem aja luubi olemas, aga keskkooliaegse luubi korraks kadus rahasid, seda punast punast ajalugu oli liiga palju ja oli selline mõte, et võiks minna ülikooli, aga siis vaatasin, et kui ülikoolis antide sellist asja õpetatakse, ei tahagi minna sinna ja siis oli vaja leida, on selline oma oma valdkond, oma teema. Ja ühe korra peas plahvatasid, aga miks mitte lihtsalt tegeleda sümboolikaga, see on omamoodi natuke neutraalsem, võib olla. Nõukogude ühiskonnas ei pea seda punast igasugust jama õppima ja uurisin ülikoolis, et kuidas on võimalused ülikoolist tuli välja, et seal sellist asja ei õpetata, teemat ei käsitleta. Kui läksin kaugõppesse õppima, siis oligi see eesmärke. Et õppida, ei hakata uurima, et esimesed tööd ülikoolis, mis kontrolltööd need olid ka sel teemal. Aga hiljem diplomitööd küll tõsi teinud sel teemal, sellepärast et seda materjali jäi natukene kesiseks ja ja tollel ajal raamatukogu ei pakkunud ka nii väga nii väga rikkaliku materjali ja see on ikkagi viimasel ajal saadud ja kogutamata või mis on olemas. Mäletate, missugused olid need esimesed lipud, mille sümboolekate püüdsite nagu enda jaoks lahti mõtestada? No ütleme, mida püüdsin muidugi teha oligi siis sinimustvalge oli üks selline noh, see on niisugune üldtuntud asi, siis. Tšehhoslovakkia lippu tegime, tähendab mind, mitte mina üksinda võtmisel poistekamp, aga sama mõtlen nüüd eelkõige juba siis ülikooli ajal, et missa ülikooliaeg-ajal oli kui tippudest rääkida, siis eelkõige see teema puudutas keskaegset ja üldse lippude arendamise ajaloo võtsin selle selle liinidega, püüdsin endale kõigepealt selgeks teha, et kust alguse sai ja kust sa jalgu ja kuidas ta arenes ja millisel viisil ja ja hiljem see sellel selle põhjal teha. Üks raamat, lipud enne ja nüüd lasteraamat. Öelge nüüd ära, kus siis alguse said, lipud? Seep läheb tagasi kusagil Egiptusesse või võib ka ürgaega minna, kui esimene ürginimene võttis mingi kepitoki ja pani sinna mingisuguse asja lehvima ja seda lehvitas ja seda niimoodi pea kohal liigutas, et kutsuda kokku kasvama kaaslase või midagi taolist. Need lipupõhimõte ongi see, et koguda enda ümber või, või sellele all midagi teha. Ütleme, esimesed kippus visioon lipuks võis olla ka mingi valitsuses au, aga Egiptuses olid ka tootem lipud olemas, tähendab, pardavarda otsa kinnitatud mingi jumala püha looma, ütles, et näiteks on ju üks vanem selline kujutis on armeri kivi palet, millel on siis ühel pool kujutatudki esimest egiptuse vaod meenest, kus ta on alistanud Egiptuse vabandust, Alam-Egiptus. Ja tema eta tuuakse siis need tootemlipud. Lipp oli ikkagi selline märk, mis tõsteti üles, mille ümber koonduda, jah, Mil ümber koonduti ja Lipp pakkusingu kaitset selle alla kogunevad inimestel, niisugune usk kui selline oli see sümboolika sinna juurde. Ta oli seotud kõrgemate võimudega, lapp on natuke teine asi, jälle üksusi jala. Ta ei ole alati seondunud ennegmenta riigiga, aga noh, me teame, et kirikulipud on olemas ja, ja aadlike lipud ja, ja nii edasi. Riigilipp puud tekkisid alles siis, kui riik muutus anonüümseks. Subjektiks on 19. sajandil, enne seda oligi Lipp seotud eelkõige isikutega ütleme kõige vanemat, anonüümsed või sellised, ütleme riiklikud lipud, mida võiks siis mida siis üldrahvalikult kasutad, võiks nimetada siis Madalmaade triku toolid. Aga enne seda ikka lippu ei seotud valitsejaga tema vasallide, konkreetsete isikutega, nende tiitlitega ja ja kõigi sellega. Huvitav küsimus, muide, te ütlesite, et Madalmaade trikoloori trikoloor on üks levinumaid lipukujundusi, millest trikoloor tulemas on seotud, jäigi prantsuse revolutsiooni kaudu. Tõenäoliselt on ta levinud sest peale madalamad rikku noori järgmine liikus, seda kasutajat tuli Venemaa Peeter esimene, aga tema matkis matkis madalamaid lihtsalt. Aga ütleme, rahvuslipuna ja rahvusliku sümboolikaga seotud ikkagi eelkõige suure prantsuse revolutsiooni selle idee eeskujul selle idee ideest lähtuvalt ja rahvuslippude massilisem sünniaeg on seiskus kusagil 1848 oli see üle-euroopaliselt revolutsioonide laine käis üle Euroopa. Ja siis tšehhid ja horvaadid ja ungarlased ja nii edasi. Nii et need rahvuslased oma rahvuslikud. Ma ei saa jätta need vahepeal küsimata seoses Eesti lipuga, mille kohta te olete raamatu kirjutanud, et miks siis ikka eesti valitsusele, trikoloori ja mitteristilipu, nii nagu enamikus Põhjamaad. Kas te olete sellega nõus, et meil on trikoloor lipurjana Eesti trikoloori oma ajalugu ja lipu teeb väärtuslikuks tema ajalugu? Me võime kunstlikult teha küll igasugukujundusi kombinatsioone kunagisi isegi proovitud, mis sinimustvalge mängida annaks, milliseid kujundusi teha. Aga no see on kõik nii nii, rohkem, mitte tõsiselt, tähendab lipul peab olema oma ajalugu, isegi kui see lipp on, ei vasta eraldiste reeglitele, sest et kui Eesti vabariigi riigilipu hakati kinnitama sisu, tehti katsed lausa ja uurite, et kuidas need sinine ja must omavahel kokku sobivad, et kas need kokku ei sula ja nii edasi. Ja püüti siis viitsigi sellist varianti, et sinise ja musta vahele paigutada valged muutused lipuvärvide järjekorda. Tavaliselt oleks õige muidugi olnud, aga teised koha pealt jällegi ajalooliseks ajaloolisusuks kannatanud selle tõtt. Võib-olla et need ristilipud tulenevalt Põhjamaades rohkem sellest, et seal on ikkagi see sisalda kuningriigi taust. Ristilippude ajalugu algab Taani lipust, tegelikult Taani linn, see, mis meile langes Tallinnasse legendile järgi. Aga tegelikult on ta natukene hilisemast ajast 1370 umbes. Eerik 14. aasta on tegelikult see tammepruuk, aga see on ikkagi kristlusega seotud, Jason algselt oli ta siis ristisõdadega kuidagi seotud, aga see oli juba, kui kuningad hakkasid peale mapi lippude kasutama ka ristilippe kui oma sõjalisi sümboleid, sõjalise embleeme. Ja kõige vanem Taani lipu kujutis ongi, kellele vapiraamatus kujutatakse lippu Taani kuninga vappi manusel tähendab, seal peal on raudrüü või raudrüü kiiver ja selle kiivri ühe sarve külion kinnitatud siis see samane lipp, teises kujund, kujundus, tan püst püstkülikuna, mitte ei ole ristkülikuna. Ja hiljem Rootsi. Ja edasi juba teised riigid järgemööda lihtsalt matkisid seda risti motiivi ja eriti Soome, eksju. Soome lipp on üks nooremat, Soome lipp loodi 1918. Nii et see oli puhas teiste peal, see oli seal ja see oli selle eesmärgiga tehtud värvid olid varem olemas, värvid olid juba 19. sajandi teisel poolel kui Snelmann ja tobelius ja seda asja seal ajasite mingeid ettepanekuid tegid Soome senatile, et võiks võtta Soome lipulipuks sinine valge kombinatsioon ja seal veel kolme tähega oli algselt. Sest et ametnikud kasutati Soome vapi, lipu, punase põhjaga ja saabli peal olev seisev lõvi. Ristilipu sinisel risti lipu loomisel, aluseks või põhjuseks oli ka teatud määral praktiline vajadus. Tollel ajal sõdisid soomlased omal Soome kodusõda või sul on punased ja valged ja mõlemad kasutasid punast lippu. Ja lihtsalt, et helistada, siis kujundati, lasti kujundada kallen kallala oliks, kujundajate hulgast kujundati Soome lipp valge põhjaga sinelis Insilistiga, et helistada. See oli kuskil 1918 mai, juuni olis Komics tib kindlat. 20. sajandil sündis suur hulk uusi riike ja nad pidid kõik endale ka oma lipud valima. Kui te olete nüüd lipuuurijana vaadanud, et kas on ka väga palju mööda pandud lippude loomisel on tehtud väga kummalisi bossid. Mina ei ütleks niimoodi lipu TÖÖ kujunduses ei pea arvestama alati Heraldi printsiipi, sest et lipp on natuke teine asi, kui on vapp ja mõnikord püütakse nagu lipu samastada, viia kuidagi heraldika reeglite alla, aga alati peaasi niimoodi olema. Aga millest see tuleb, et lipud on nii erineva mõõduga, et kõik ei ole mitte sellise standardse Veskeliku ega Eesti Eesti lipp ka? Ei ole päris rahvusvaheliselt levinud standardi standard mõõtmete suht kava järgi see on, meil on ta seitsme 11-le. Aga sa näiteks kaks kolmele ja üks üks Ühel on levinud näiteks inglise Suurbritannia lipud on üks Kahalane pikemad millest on tingitud tekst, on tingitud ikkagi teatud traditsioon, millist ja mis lipp aluseks on võetud kustumatut merele või on ta võetud siis kuiva maal kasutatud tipud või võetud aluseks standard, sõjaväestandard standard tavaliselt ongi üks-ühele suht kavaga. Aga ikkagi reeglina vest, keelikud, selliseid erandlikke, erandi kaebaal. Nojah, see mullegi lase aga Nepaali lipu lugu muidugi on selle pärast, miks ta niisugune on sellest, et algselt kasutati kahte lippu kahe dünastia tunnusena ja siis hiljem need ühendati lihtsalt üheks lipuks tehti. Et see on ka niisugune seletus juures, et ta ei olnud mitte lihtsalt, et keegi nüüd proovisin niisugust lippu, et võtan selle riidetüki, lõikan ka niimoodi tükkideks tükid ja, ja saan kahe, sellise kolm orgu. Aga see oli lihtsalt sellepärast, et need kaks vinklit nagu ühendati üheks lipuks ei panda traditsiooni. Võiksime muidugi lippudest pikalt rääkida, muide küsin, ega te nagu materiaalsel kujul lippasid ei kogu et ainult eriti jah, selles mõttes, kui aktsionär ei ole, sest et ei ole ju võimalik säilitada ja mina rohkem tegelenud kirjandusega ja, ja selle tausta uurimisega, see pakub mulle rohkem huvi, kui lihtsalt omale neid klippe kusagile riputada. Kuusaid riputatud pärast sein täis ja, ja kuhu siis hakkad panema? Tegelikult teised inimesed, aga meil käisid, kuidas läbi see, et olete tegelenud vappidega ja teil on isegi ilmunud raamat eesti mõisnike vappidest, mis on kahtlemata saanud ilmuda alles uuel ajal ehk ega siis nõukogude ajal sellist asja üldse tunnistatud, et ainukene kus sai näha mõisnike vappe mingil kujul, olid need toomkiriku seinad Tallinnas. Teine oli, oli raamatukogudes, akadeemia raamatukogus ja ülikuraunduvus klingsbori, balti vapiraamat punaste kambast nahkkaantega, mida siis väga paljud ajaloolased on uurinud ja raamatu nii läbi uuritud, laguneval lausunud. Kas see oli teie esmane huvi, Need mõisnike vapid või olid need? Ei olnud esmane huvi, see oli ütleme niimoodi, mingil määral nagu tellimustöö. Mitte halvas mõttes muidugi, aga riigivapid, vaid eelkõige jah, minu, see on valdkond. Kodu ja tegukogujad ei kuule. Nagu me teame, et te olete ka Eesti riigivapi ajalugu uurinud ja jõudnud järeldusele, nagu me ka oma ühes keelesaates rääkisime, et ikkagi meil on need leopardid seal, mitte lõvid? Jah, see on eraldi terminal, eraldasin, terminoloogia oli, kuigi võib ka paralleelterminina kasutada ja otsa vaatavad, kõndivad lõvid, aga ta on ikkagi natukene kohmakas. Asi on selles, et Heraldiane kirjeldus peab olema ökonoomne, ta võimalikult lühikene ja võimalikult täpne. Ja seda saab tehases konkreetsete terminitega. No lõvi või noh, ma praegu nende kasutaja algelist terminit lõvi vaid lõvi kujutis on üsna levinud vappidele eelkõige roopas, ta on ikkagi väga mitmel kujul, aga lisaks sellele on seal igasuguseid muid kummalisi olendeid, aeg-ajalt mingeid lohemadusid ja ja nii edasi, et kust kõik nad on alguse saanud, kas on piiblitekstist või mütoloogiast. Ma kõigepealt Lõvi Lõvi esineb ja kusagil 25-l protsendil Euroopa vappidest. Ja arvatavasti lõvi on üks esimene vapiloom üldse, mida kasutati juba XIII sajandi viimasel veerandil, kui heraldika hakkas kujunema. Ja see seostub arvatavasti Kristusega kui juuda kuningate järeltulijaga. Need lõvi kujund seostub omakorda Juuda, kuningate, Taaveti ka. Ja, ja kõige huvitavam on see, et algselt kujutati mitte isalõvi, vaid emalõvi. Ja seal see kehastuses omamoodi Kristuse kaksikprintsiipi, ühelt poolt Jeesus Kristus ja teiselt poolt Neitsi Maarja või tema neid seal ikka ema ja kaks kaks komponenti nõudes emal abis on välja toodud ja vanemates kujutistest vappide kujutustes loeb seda nagu välja hiljem, kes hakati joonistama lõvile galaka lakk umbes 13. sajandi teisel poolel ja vist siis hakkab kõigepealt see lakk ilmus leopardi tele ja hiljem lõvidele. Et on veel niisugune väikene jälisus, aga teised kujundid on vastavalt sellele, milline oli tolleaegne mütoloogia, Loogia või, või iga isa pappide eraldi, kes on väga raske üldistada mingite vappide loomist, tähendab, siin on vapil on oma lugu mikspärast sellel lapil on just see seal peal, kujutavad see kujund, eks ole. Ja see vastab ka tolleaegsele ideolooge loogiale veel ka sellepärast, et inimesed Nad uskusid, et kui ma kujutan vapi peal näiteks draakonid on saatana kehastus, siis sellega ma ta vangistanud ja ta ei saa mulle halba teha. Tähendab, kui me mingisuguse kurjuse kurjuse kehastuse kusagil joonistama või teeme temast kuju, siis tema vangistame ja need on ta meie jaoks on tohutu. Selle vastu on näiteks ka Pariisi jumalaema kiriku fassaadid seal üleval, kaunistatud mitmesuguste koletiste ja elukatega vangistatud seal aga kahepealine kotkas, kahepealine kotkas oli. Algselt olid mõnedel aadlike vapid on algselt riigi vapile. Esimest korda tuli ta riigi vapilise Saksa-Rooma keisririigivapil Maximilian esimese ajal. Ja see seostub sellega, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli, siis Saksa-Rooma keesid hakkasid pidama ennast nagu selle Ida-Rooma õigus, õiguse, keisri õigus, järgsuse jätkajateks ja, ja Napoli imperaatorit seda ei kasutanud, aga nende jaoks ta ei olnud mitte niivõrd vapp, vaid rohkem embleemi tähenduses. Ja vene kotkaga niisugune huvitav lugu. Ametlikult öeldakse Ivan, kolmas olevat selle saanud, kui ta abiellus Sophia palaya, loobus, aga see oli siis selle viimase Ida-Rooma keisri vennatütar ja see olevates kaasa toonud. Aga minul oli võimalus lugeda ajaloolase seletust, kes ütles, et tegelikult arvatavasti oli see. Sellepärast võttis ta kasutas sellepärast, et kui ta tegi lepingu Maximilian esimesega Saksa-Rooma keisriga siis ta tahtis näidata, et tema sama tasemega mees lihtsalt võttis ka oma pitsatele kahe Peugeot'ga ja siis oli kitsas, kaks kahe peaga kotkast, üks Saksa-Rooma ja teine oli Moskva suur, Kristjan. Kotkas on ka ilmselt algselt olnud plaanis käe võimu ja tarkuse ja sümbol. Või on ta arvatavasti on sügavam põhjendus arvatavasti eelajalugu seotud Rooma leegion kotkastega kristlik kotkas keisrikotkas on eelkõige seotud evangelist Johannese evangelist. Johannes oli mingil ajal Saksa-Rooma keisrite kaitsepühak patroon ja ja kui vaadata neid vanu keisri vappe, siis ongi kujutatud Püha Johannese kotkestanud, seal kotkal on pea ümber nimbus kuldne võru või rõngas selline aupaiste. Hiljem kui võeti kasutusele habekotkas, oli kummagil, kotka peal, oli samuti, sel imbus ümber pea viitabki pyha evangelist Johannesele. Kristlik kristlik taust selles mõttes. No kui kristliku ots taustast me võime veel aru saada ja noh, risti on kujutatud väga palju ka eri vormides. Pedel ilmselt jah, rist erinev kirjandus annab erinevad andmed, kusagil loetakse üle 300 erineva tüübi. Põhitüübid on olemas, aga peale selle on siis need tüübid, millel on milline, millise otsa või millise kujuga on see risti otsa tehtud, kas nad on ankrukujulised, kas nad on mingisuguse liilia või ristikulehe või mis, mis kujusid need on kokku loetud, jah, üle 300 midagi kuskil selliseid tüüpilisi, no üks kriitilisemaid ristikujutisi on haakrist, et ma mäletan, kui mina veel töötasin entsüklopeedia toimetuses, just seal oli ka see artikkel taas läbivaatamisel uues väljaandes ja siis ikkagi otsustati ta sinna sisse panna. Kuigi viste esimeses enesta jätti sealt hoopis välja, et millest tuleb see hirm selle haakristi ees, ma saan aru, natsiriik ja nii edasi, see hirm ongi kuidagi nats liiga. Et oli Hitleri embleem ja kuna Hitlerit peeti siis üheks kõige suuremaks kurjategijaks ja ja tema sümbol järelikult oli siis kõige kõige vastikum kõige ebameeldivam, aga tegelikult. On olnud seda, sest et Kristo oli muuseas isegi Nõukogude esimestel aastatel mitmetel embleemid näiteks tuva tuva Nõukogude vabariigilapil oli haakrist ja ajutise valitsuse rahade tuumarahade laagrist kujutud rahade peal seal seal märgina. Ja seal rahvamustrites levinud. Soomes ja Lätis oli see sõja sõjamasinate tunnusmärgiks. Läti riik kadus ära muidugi ja muidugi sõltuvalt sellest, mis värvi nad on, lätlastel punane haakristsoomlastel sinnagrist. Soomlastega oli niimoodi, et nad pidid, seal on pärast teist maailmasõda sättama tähendab, nad johtunud oma lennukitele tankidele kasutada. Aga hakkasid, ei lubatud kasutada ordeni ketil ketis valge roosi, ordenid oli ja ka kasvõi vabaduse ristis oli. Aga seal on siiski huvitav nüanss. 60. aastatel. Kekkonen tegi, püüdis teha sellise väikse rahansi Nõukogude juhtkonnale ja siis lasi muuta ordeni ketis, vahetanud laagrist välja kuusk ristiga kuuskrist mõeldagi spets, saadad selle sellel eesmärgil. Emattaliste tüüp tegelikult kristlane ka sügavale metoloogiasse läheb oma tähendus, aga ka teiselt poolt nõukogude liidus ja kasutati viisnurk, aga selle taustal üsna võiks öelda niukene, tume või pimesi pentagramm nõiduse sümbol, pentagramm aga oma ajalooga lähetada kasi juuti, juutide tähendab Salomoni aegadesse. Saalomoni pitser on see. Sa pead täpselt samuti nagu üheksa grammi Nõukogude liidus vees nord tuli kasutusele. See on ka jällegi arvatavasti juhuslik, sellepärast et algselt oli nõukogude punaarmee kasutanud tasuma tunnustandasas vasarat ja atra ja punane rosett ja nii edasi. Aga arvatavasti minu hüpotees võib-olla isegi Viisnudki olevat lätlaste kaududega nõukogude sümboolika, sest Läti nõukogude vabariik, mis tekkis siis 1001 esse istutud 18 kui vahepeal oli seal Lätis on olukord siis sellel Läti nõukogude vabariigi tunnuseks oli esmakordselt viisnurk. Enne veel, kui Nõukogude venestada kasutati, kasutati Lätis. Ja, ja see võis? No ma ei ole nii põhja kui seda momenti uurinud muidugi või seda asja uurinud, aga võis siis Läti punaste küttide kaudu muutuda ta tunnuseks. Väga huvitav hüpotees. Punaste küttide tähendus Nõukogude riigi ja ajaloo alguses on ju teada. Nemad moodustasid ka selle kuulsa suuresti ka selle kuulsa ka ja lätlastel viisnurk ei ole võõras, sellepärast et Läti vabariigivapil on kolm viisnurka praegu ja vabaduse monumendi on ju nad ka endiselt seletatakse kolme suure, aga jah, see on liivane Kuramaa ja siis on praegune Venemaa, eks oblast oli Vitepskis ja viinsemeks nimelt lätlased seda ise. Et selles mõttes väga põnev on, see ameeriklastel on samuti viis null viisnurk ja, ja selle kohta on niisugune legend, et kui valmistati esimesed Ameerika Ühendriikide lipud, tähed ja triibud siis George Washington olevat soovinud lipuga näha Kuuve harulisi tähti. Ja siis lipu õmbleja Betsy Ross olevat veennud teda, et viisnurksed tähed on ilusamad ja siis õmmeldi lipu peale Viisnused. No kuna te olete uurinud neid kõiki sümboleid, siis millest tuleneb see öelda vandenõuteooriat, et see silm seal püramiidi otsas, et seal vabamüürlaste eestipühadel sümbol Eesti rahadele mitte ainult Ameerika dollarites inimesed võiksid vaadata kõigepealt rahamärke, nagu täpsemalt, orelit kujutatakse oreli oreli kuidas nimetatakse oreliehituses see välja dekoratiivne osa, selle oma nimetus oli. Ja segujutabki püha kolmainust. Buda püha sümbol, hakatoliitlikus, sümboolikas silm on siis silmis kunagi maganud. Kolmnurk sümboliseerib siis isa poega ja püha vaimu nii tavapeale, seda selle nagu hiljem vabamüürlased. Müürimüürlaste sümboolika seostub kelluga. Tähendab see kolmnurk. Aga see ei ole ju ainult vabamüürlaste sümbol ja eesti rahal ta ju ammugi vabamüürlaste sümbol, seepärast et seal just kujutaks konkreetset orelit, aga aga muidugi Ameerika Ühendriikide sümboolikast võib teatud viiteid vabamüürluse leida seal ja ka mitte ainult see esimesed presidendid olid ilmsed vabamüürlased. Ameerikas ju revolutsiooni alustajad olid ju mitmed vaba mürlikud sana organisatsioonid olid seal, aga mingi mõju kindlasti oli, kas nüüd otsene mõju, aga mingi kaudne mõju, sest kui sa elad selles info selles taustas, eks ole, siis noh, paratamatult see läheb niimoodi kõigi kõigi otsingu üle ei võeta seda. No te olete tegelenud lippudega, te olete tegelenud lappidega ja laiemalt sümboolikaga, kui sügavale saab minna sellega, ma saan aru, et mida edasi minna, seda, seda vabamaks läheb ja seda keerulisemaks asi läheb. Olete endale seadnud kuskil piiri, et kaugemale ma ei lähe, ei, ma piire seadnud, omale ei ole. Ja ega sellega tegelema niimoodi iga päev ei ole ka võimalik, sellepärast et kutsetöö kõrval kutsude kõrvalt, jah, see peab istuma ikka hommikust õhtuni raamatukogudes ja Jälgi muud kirjandust ja sest et informatsiooni saab mõnest raamatust juba, ent mingisuguseid, keerake seal ühe, ühe mingisuguse ilusa lõigu või koha, kui sa seda, aga see on kanjon, juhuslik leiud. Ja muidugi, mis väga põhjalikult vajaks, ütleme sellist sisulist uurimust. Siinse mõisnike vapid raamat tähendab, ega nende mõisnike vappide amise lood. Need on ju kõik, seda informatsioon on väga raske leida, see kõik on selline väga palju oletamisi, aga see eeldaks jällegi, et peab lugemasti, pole materjali, kes mingite suguvõsade legend või. Nimede saamise lugusid või midagi taolist olete olnud ühenduses mõne suguvõsaga Balti suguvõsaga? Ei konkreetselt ei ole küll jah. Nii et see võimalus veel on. Võib-olla teil seal oma kandiski, mitu mõisa ja nende vappida kindlasti kõik ära uuritud? No vapid on teada ja tuntud Ehaga nende tähendused, et miks just niisugused ja naasugune Maydelite koht on selge ja näiteks kolm kala seal need viitavad Maidlale, Viru-Maidla Harju Maidla olemas joon veel. Kas on Järva Maidla ka olemas? Neli, viis, neli Maidlata Vistkümneks ase õige Maidlus, Viru-Maidla seatased, Maydelite sugu esivanemad ju pärit ja seal, sealt ta siis päritki, vanemmaid, õieti vapimotiivi. Ja kunagi, kui Maidla vald otsis omale vapimotiivi ja mäletan, see oli konkurss korraldatud ja siis konkursile esitatud mitmesugused tööd, aga siis mina soovitasin, kasutame seda vanamaid leitavad, mida tänapäeval enam ei kasutata. Algseta. Ja seal see saigi aluseks ja selle all selle põhja sai tehtud. Praegune Maidle valvab, Teil on õpetaja kutsetöö, mis võtab teil kindlasti hirmus palju aega, kui palju teil üldse jääb aega nüüd selle harrastusega tegelemiseks, ega siis raamatute koostamine, see ei käi üleöö, see nõuab ikka väga pikka tööd ja uurimist. Noh, uurimine on praegu sel momendil selline rohkem juhuslikku laadi, et kuidas sa satud ja mis kimis kirjandus sulle kätte satub ja lihtsalt peab silmad lahti hoidma. Aga ütleme, kogu kirjutamine seda hommiku vara tavaliselt. Mis on järgmine raamat, mis on teil praegu huviala? Tegelikult mul on paar asja, on küll töös jah, ja üks on ootamisegi kirjastuses avaldamist on siis müügikus kunagi tehtud, loengute sari sundis eraldi ajaloost üldse. Niipalju kui teadsin kusagil 12 loengutest teemat, seal jookseb läbi nii nii siis euroop kõikide erinevate rahvuslike eraldikatega ka. Ja pluss siis Eesti on omaette kuskil neli loengut oli nii et see raamat seisab, aga see seisab raha taga, praegu seda välja on. Ja siis nikerdan, see on praegu üks käsikiri puudutab siis nende Eesti omavalitsust. Et ongi see teema, mille pärast ma siis seda et kirjeldusi olen piisavalt läbi tuustinud, läbi lugenud ja vaadanud ja ja, ja see on see üks raamat, aga see on praegu mul sellises järgus, et ma teda veel kusagile pakkuda, aga on peaaegu lõpu lõpujärgus. Ja Teinamis eesti kirjanduses puudub, praegu on Eestimaailma riikide vapid, see on ka tööjärgus. Te olete selle ala suurharrastaja andmeil teisi veel sama innukaid? Lipu ja vapiuurijaid olete kokku puutunud. Kahjuks Eestis puudub häraldikute, heraldikahuvilist või, või sellega tegelevate selts või liit või ühendus, meil ei ole seda. Teistes riikides on isegi Lätis minu teada on olemas sellised asjad ja aga Eestis puuduvad need, et andmed ei ole, aga kui ütleme, raamatukauplustes ei ole peale minu raamatut midagi rohkemat siis olekut sellisel tasemel tegijad võib-olla tõesti ei ole, ei oska öelda seda, võib-olla keegi teeb praegu võib-olla midagi tulemus kui mõni noor inimene on huvitatud sellest alast, kas ta võiks nagu nõu saamiseks abi saamiseks ka teie poole pöörduda kui mitte kasvatada järelkasvu? Miks mitte, ja ma olen seda üritanud ka mingil määral teha, et ülikoolidesse sisse viia see taine distsipliin. Aga jällegi on öeldud, et raha raha taga seisab masin, muidu olnud isegi huvitavad ja minu arvamus on see, et noh, ajaloolane kes saab diplomi, peaks ikkagi oma vähemalt elementaarsed ettekujutus, mis asi on heraldika ja see valdkond sellepärast et tihtipeale ei, sa võid lugeda mõningatest akadeemilistest töödest näiteks kus kasutatakse mõistet valesti ja on üle mindud niimoodi et pitsatit nimetatud vapiks näiteks ja no see on sellised elementaarsed vead, tegelikult loba ikkagi üldise kultuuri ja ta peaks kuuluma. Jah, see on minu arvamine muidugi. No ma loodan, et nii paljudki ühinevad teiega. Igale hallasaare oli erakordselt huvitav kuulda ühte vähestest eesti inimestest, kes seal teemal rääkida ja kirjutada suudavad. Jõudu teile selleks edaspidi seda heraldika lippu ikka kõrgel hoid, aitäh. Eelnevast kuulsite kavatseb Tiitsaare välja anda veel mitu oma huvialaga seotud üllitist. Soovime talle selleks suurt edu. Tänase saate tõid teieni Mart Tummelas ja Viivika Ludvig Kuulmiseni nädala pärast kui loodame kuulda ühte üsna tuttavat raadio häält, kelle harrastustest pole suurem avalikkus seni kuigi palju teadnud.