Jõhkra poegadeks nimetatakse poisse, kellele on öeldud, et nende isa oli Yougra. Nende ema on teadmata nagu tavaliselt. Jukra andis oma poegadele nimeks samojeet handi mansi. Ungari komi puudu murt, Mordva lappi. Eesti ja Soome poiste hulgas on ainukeseks tüdrukuks mardi. Tänapäeval elavad ukra pojad Uuralites mõlemal nõlval ja kaugemalgi. Väikeste poiste ronisid kangekaelsem nendest oma suuskadega nii kõrgele mäe otsa, et libisesid paunad seljas kaugele alla jäid sellele liuteele pidama. Kõige siledam liug. Pikk ja laugjas oli lääne poole, kuid kõige pöörasem Ljulasi Ungarides lagendikule jõudmisest ja karedast pinnasest hoolimata veelgi edasi suusatas. Kõige halvemini mõjus pehme lumi Komile kud murdile, Handile ja mansile, kes ei pääsenud nõlvaku algusest kaugemale. Vanapoiss samojeet aga ei kavatsenudki kusagile laskuda. Nagu öeldud, on samojeet tõepoolest vanapoiss. Teda teatakse koerte järgi koguni sel määral, et samojeedi ennast peetakse koeraks. Samojeet ise veab nartat väga harva, kuid sellises olukorras võibki keegi, kes samojeedi ei tunne, teda koeraks pidada. Eriti siis, kui tal on seljas argine põhjapõdranahast kasukas. Vend Venemaa naabripoiss on nimetanud samojeedi enesesööjaks, kuid selline otsus on ilmselt väär. Ega ju Inglismaa, kes kah naabripoiss ei ela, õues, kuigi tema kodu on hõõrum. Vanapoisipõlvele vaatamata on ka samojeedi poegi, selgub Daug ning kaksikud neenetsi ja Enets. Kurbust on olnud, sest mootor ja ka mass on meie hulgast lahkunud. Kaksikuid Handitiemansid peetakse tihti mansiks Handiks. Nende suusk pidi kinni jääma juba Uuralites jalamil, kuid nad rühkisid ennastsalgavalt edasi ja elavad praegu Obi jõe ääres. Teineteisega nad peaaegu enam kokku ei puutu, sest mõlemat vaevab halb mälu. Sellepärast handi ei mäletagi, kas mansi Elabobi ülem- või alamjooksul sama lugu on mansiga. Tagajärg on selline, et mõlemal on lugematul arvul eluasemeid piki jõekallast ja hoobil seda kallast juba on. Naabripoisid kutsuvad, mansid Voguliks põhjust sellele ei teata. Võib-olla see on lihtsalt väike kius. Kahandile on naabripoisid uue hüüdnime andnud. Sellele siiski põhjendus leidub. Ja see on see, et naabripoisid ise ei tia loomadest just palju. Räägitakse üht lugu Rootsist, kes nägi Handit vanas põhjapõdranahkse kasukas juustupoest tulemas ja selle peale põrutas tita Enostjak. Vaata üks juustujakk. Tollest päevast peale on handi nendele ostjak, kuigi handi ise on teadagi sellele vastu. Uuralites läänenõlvale on ehitanud onni, teised kaksikud komi ja udmurdi. Komi on vennaste hulgast kõige kenam. Hiljuti pidas ta vennastele loetust ja selle kohta räägitakse, et teised kolaskid olevat enda arvates komi juurde komistama läinud. Kuid kohapeal selgus, et komistamine ei ole nakkav. Komi on tarmukas poiss juba väikesest peale ärimees. Kirjutamegi õppis ta üsna noorelt ja peaaegu omapead. Naabripoisid andsid ka temale uue nime, kuid komi heitis selle kõrvale. Teine kaksikutest udu murt on tihtilugu Tatariga kambas olnud ja koos on meil hästi läinud. Tatari ei kuulu nende eelpool nimetatud Tabri poiste hulka, kes oleksid udmurdi-le uue nime andnud. Küll aga räägitakse üht lugu vend Venemaast, kes rootsi kombel ei tunne loomi ja kujud, murd temast mööda suusates, oli Rootsile öelnud. Votjakk on udu, murt naabripoistele, sellest peale Fotjak. Ainuke tüdruk poiste hulgas on siis mari. Praegu elab ta Volga kaldal. Varem lohistas kole ja higine pur Lakende mitu korda tonnist mööda, ent rohkem eeldasid marile tatar ja selle väikevend Chuvas. Armastus oli koguni nii kirglik, et sündis kolmikdraama lõpuks mõistlikud, nagu nad olid, otsustasid nad jääda iseseisvateks. Ometi on tollest ajast pärit mari hüüdnimi. Nimelt olevat tatar kord öelnud džuue, mis ja hiljem väändus sellest tseremis. Mordva tähendab õigupoolest kolmandat kaksikutepaari ersat Jemoksat, kes on nagu särk ja püksid, kuid lihtsuse mõttes kutsutakse neid ühise nimega. Mordva. Kaczykluses muide kaheldakse, kuna moksa on ersa kõrval kahtlustäratavalt tume. Siiski on mõlemad väga paksukeelsed ja armastavad vihjevaid kõnekäände. On vennaskonnast tõeline suusatõukaja, kes elab või vähemalt elas päris tõesti väljas, kuuldavasti küll mitte selleks, et hurtsikud püsti ajada Vaidet põhjapõdraga võidu suusatada. Järelikult on ta läbinisti luuraja hingega ja üldse mitte saamatu. Tüüplappi asub kõige lähemal tsivilisatsioonile ehk läänele. Kuid lääs on lapi meeles tekitanud ennekõike vallatuid mõtteid. Lapi on väga avara iseloomuga, sellele viitab ka tema müts, mis näitab meil suunda. Kergest meelest annab tunnistust ka tema lemmiklauluke lollo lollo. Soome sai kunagi kuulsaks sellega, et jooksis mitu korda ümber ovaali ja küüritas samal ajal kella poole. Soome on väga süüdi, vajaduse korral teeb koledaid grimasse. Tänapäeval lõhuks Soome talviti suure laevaga jääd ja suviti põletab kõik talvised küttepuud. Soomel on mõningaid muresid, sest mehisele iseloomule vaatamata tema figuur lausa pasundab naiselikest joontest. Soome teine skisofreeniline probleem on selles, et ta ei tea, kas ta elab idas või läänes. Selle küsimuse on ta lahendanud nii, et on uksehingeks ida ja lääne vahel. Uks avaneb siiski läände ja sellepärast peab Soome end vägagi läänelikuks. Pole ju Soome ja Lääne vahel rohkem kui üks maa mis õieti asub idas. Peaaegu kaksikrännak Soomele on Eesti. See asi on õigupoolest veidi segane, sest poiste sünniajad on teineteisele uskumatult lähedal. Öeldakse, et Eesti on praegu Soome idanaaber. See näitab, et need, see muud ei ole küll mingid luurepoisid. Vähemalt kompassist ei taibanud midagi, sest tegelikult elab Eesti Soomest lõunas. Soome samasugust võitlusest ilmakaarte asjus räägib see, et lähim meri on Soome arvates idas ja Eesti arvates läänes. Kõigest sellest järeldub, et Eesti on poistest kõige nutikam kuigi on kõige väiksem. Ungari varane lapsepõlv möödus nagu peaaegu uskumatu seiklus koos hulkuritega. Oma aega stepilagendikul suusatamisega veetes mõistis Ungari, et hobune jookseb liivasel pinnal paremini. Loomadki liikusid omil jalul kergemini kui suuskadel. Nõnda ongi Ungari üsna kaugele sattunud Uuralites nõlval Doonau kallastele. Kuigi see jõgi ei ole kameel jooniga sugulane on ilusas sinises toonaust järelvaid pruunikas vesi. Hulkurielust tüdinuna jäi Ungari kindlalt paigale ja hakkas harrastama kultuuri. Tema ongi vennaste hulgas esimene, kes õppis hindama viiulit. Varaküps selle stiilitunnetusele viitab ka see, et lastejoogina tuntud pohlamahl vahetus väga varakult veini vastu. Selle ligikaudse ülevaate järel tuleb pähe arvukalt küsimusi. Kas samojeet on tõepoolest vanapoiss, kuidas parandada handi ja mansi halba mälu? Kus on komi võlupeegel, mis teda veelgi kenane näitaks. Mida teha naabripoiste kesiste bioloogia teadmistega ehk kuidas tõestada jaki jogra poja vahet millised on õieti mari peigmehe mured? Kas ersa ja mokša on kaksikud? Kuidas saada Soome ja Eesti ühises arusaamises kompassinõela vaatama, kas Ungari maks peab vastu nende küsimustega, ütleme seekord hüvasti.