Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäev pärast 21.-st märtsist. Mina olen Mall Mälberg. Euroopa Liidu riikide välisministrid kinnitasid tänasel kohtumisel Brüsselis, et liikmesriigid toetavad kõiki ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis ette nähtud tegevusi, et kaitsta Liibüa elanikke. Liibüa ülestõusnute rahvusnõukogu, teatas linnased, keeldub Muammar Gaddafi ka läbirääkimisi pidamast. Kad ahvile lojaalsed üksused tulistasid ülestõusnute käesolevas mist ratas surnuks vähemalt üheksa relvastamata inimest, teatas üks linnaelanik uudisteagentuurile Reuters. Sellele teatele puudub aga sõltumatu kinnitus. Riigikohus jättis täna riigikogu e-valimiste tühistamist taotlenud tudengi Paavo Pihelgas valimiskaebuse rahuldamata. Seega jäid e-valimiste tulemused jõusse. Koalitsioonikõnelused puudutasid täna õigusküsimusi, siis julgeolekut, kultuuri ja muid küsimusi, milles partneritel erimeelsusi polnud. Homme hakatakse arutama maaelu, regionaal ja keskkonnapoliitikat. Kohus saatis kurika Ivari 20-ks aastaks vangikohus mõistis Vjatšeslav pajuki süüdi mõrvas, mõrvakatses, vägistamises ja joobes juhtimises. Haapsalu põlengu uurimine jätkub. Kuulamistega selgus võib tulla alles mitme kuu pärast. Eesti riik peaks senisest märksa enam panustama tähelepanu ja raha taastuvatest ja alternatiivsetest energiakandjatest elektri tootmise arendamisse, leidsid eksperdid ja teadlased täna Tartus toimunud energiateemalisel debatil. Tallinnas algasid Eesti muusika päevad. Et Tallinn on tänavu Euroopa kultuuripealinn, on festivali programmis ka naaberriikide muusikat. Suvine noorte laulu- ja tantsupidu, maa ja ilm jutustab selle maa lugusid jutustab laulu ja tantsu kõrval veel ka mitmel moel, millest saab kokku üks suur lugu. Eeloleval ööl on ilm pilves, sajab lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on ka pilves, mitmel pool sajab vihma ja sooja tuleb kaks kuni seitse kraadi. Euroopa Liidu välisministrid arutasid humanitaarabi suurendamist Põhja-Aafrikale, kui Prantsusmaa ja Suurbritannia juhitud rahvusvaheline koalitsioon viib Liibüas kolmandat päeva läbi õhurünnakuid. Samal ajal kohtuvad Brüsselis ka NATO rikud ning Prantsusmaa allikate väitel on allianss mõne päeva pärast valmis seda koalitsiooni toetama. Kadri Kukk. Euroopa Liit laiendas Liibüale kehtivaid sanktsioone veel 11-le Liibüa kodanikule ja üheksal asutusele sissesõidu keeld. Ta on kehtestatud juba 25-le kolonel Gaddafi lähikondlastele sanktsiooni Liibüa investeerimisagentuurile ja rahvuslikule naftakompaniile kehtestatakse tuleval nädalal, kirjutab Reuters. Kuigi Saksamaa oli ÜRO-s vastu õhurünnakutele Liibüas, toetavad Euroopa Liidu välisministrid ÜRO resolutsiooni ja selle täideviimist üksmeelselt. Välisminister Urmas Paet. Sellele ÜRO resolutsioonis ette nähtud tegevusele, mis puudutab lennukeelutsooni sisseseadmist ja selle toetamist, sellele on selge toetus Euroopa Liit nüüd omalt poolt leppis kokku, et edasistes arengutes Euroopa Liidu rolliks peaks jääma ennekõike humanity Laar, abi kohaletoimetamine siis inimeste aitamine, põgenik aitamine ja tegelemine siis ka võimaliku immigratsiooniga. Prantsusmaa tegi mitme päeva eest ettepaneku humanitaarabikoridoride loomiseks Liibüasse. Välisminister Paet. Selle planeerimisega tegeletakse edasi, et ka tänane ülevaade on selline, et on nii-öelda põgenikele Hagrid kujunenud siis Egiptuse ja Tuneesia piirialadele. Humanitaarabi ligipääs on olemas ka nendele aladele, mis ei ole Gaddafi kontrolli all, aga seda pääsu ei ole nendele aladele, siis mis on Gaddafi kontrolli all. Prantsusmaa välisminister ütles. Araabia riigid ei soovi Liibüa operatsiooni toimumist NATO egiidi all, küll aga istuvad hetkel Liibüa asjus koos NATO suursaadikud Brüsselis. Prantsuse allikate sõnul võib allianss pakkuda õhurünnakuid läbi viivale rahvusvahelisele koalitsioonile muul moel toetust. Urmas Paet möönab, et Eestile seoses Liibüaga sõjalisi kohustusi ei tule. No Eestil praeguses staadiumis nii-öelda sõjategevusega seonduvalt mingisuguseid ülesandeid ega kavatsusi ei ole, mis puudutab humanitaar rabi poolt, et siis nüüd see sõltub edasistest arengutest iseenesest jah, Eesti on ju ka valmis humanitaarabi nendele põgenikele andma, me oleme ka esimese panuse paar nädalat tagasi teinud nende põgenike aitamiseks, nii et selles osas kindlasti me oleme valmis nagu teisedki Euroopa riigid neid inimesi aitama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk prissel Nüüd edasi viimaste tundide uudiseid Liibüast ja ka muid sõnumeid, vahendab Janek Salme. Liibüa ülestõusnute rahvusnõukogu teatas Benghazi linnas, et keeldub Muammar Gaddafi ka läbirääkimisi pidamast. Gadafile lojaalsed üksused tulistasid ülestõusnute käesolevas Misratas surnuks vähemalt üheksa relvastamata inimest, teatas üks linnaelanik uudisteagentuurile Reuters. Sellele teatele puudub sõltumatu kinnitus, kuna Liibüa võimud pole lubanud ajakirjanikke misse raadasse. Liibüa kohal lennukeelutsooni jõustav koalitsioon tulistas öösel Liibüa sihtmärkide pihta kuni 12 tiibraketti, teatas USA Aafrika väejuhatuse esindaja Minsk rooli. Tema sõnul loodi rünnakut esimese 24 tunni jooksul tingimused lennukeelutsooniks ja nüüd liigutakse edasi patrulltegevuse juurde. Lääneriikide õhurünnakud ÜRO resolutsiooni jõustamiseks ei ole suunatud konkreetselt Liibüa liidri Muammar Gaddafi vastu, ütles Briti relvajõudude juht. Kindral David Richards ütles BBC-le, et seda ei luba ÜRO resolutsioon ja ta ei taha seda teemat rohkem arutada. Liibüa ametiisikute sõnul purustas Gaddafi tapmiseks tulistatud rakett ööl vastu esmaspäeva tema kindlustatud kompleksis Tripolis ühe hoone. Briti kaitseminister Liam Fox andis eile mõista, et Gaddafi on õhulöökide võimalik sihtmärk. Venemaa president Dmitri Medvedev ütles, et väljendi ristisõda kasutamine Liibüa lennukeelutsooni jõustamise kohta on vastuvõetamatu. Vaid mõni tund varem oli Vene peaminister Vladimir Putin teatanud, et ÜRO vastav resolutsioon on nagu keskaegne üleskutse ristisõjaks. Teine ütles, et julgeolekunõukogu resolutsioon on puudulik ja kahjulik. Medvedev teatas, et Venemaa ei osale Liibüa vastases sõjalises koalitsioonis aga on valmis osalema rahuvalveoperatsioonis. Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri peadirektor Yukia Amono teatas, et olukord Fukushima Daiichi tuumajaamas on endiselt väga tõsine. Amano sõnul pole tallaga kahtlustati kriisist, saadakse üle monorääkis sellest Viinis. Agentuuri nõukogu erakorralisel istungil. Tuumajaama teise ja kolmanda reaktori kohal oli täna varem näha suitsujaama. Operaatorfirma teatel pole selge, mis suitsu põhjustas. Varem oli teatatud, et inseneridel õnnestus tuumajaamast taastada kõigi kuue reaktori elektrivarustus ja nad üritasid jahutussüsteeme ning veepumpasid töökorda seada. Riigikohus jättis täna riigikogu e-valimiste tühistamist taotlenud tudengi Paavo Pihelgas valimiskaebuse rahuldamata. Belglase väitel oli riigikogu valimisel kasutavas kasutatavas e-valimise tarkvaras turvaprobleeme, mis seavad kahtluse alla hääletamise salaja suse Hääle kohalejõudmise vabariigi valimiskomisjoni serverisse. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et kuna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on tuvastatud pakkumine, ei saa riigikohus tulemusi kehtetuks tunnistada hüpoteetilise võimaluse pinnalt, et mõne hääletaja arvutis võis talle teadmata olla viirus. Koalitsioonikõnelused loodetakse sel nädalal lõpetada. Tänane kõneluste voor just äsja lõppes. Saime telefonile Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali. Kuhu praeguseks jõutud on ja mis küsimusi täna arutati? Täna olid meil päris mitu peatükki, oli arutlusel, et õigusküsimused, sisejulgeoleku küsimused, kultuuri küsimused, spordiküsimused ja välis- ja kaitsepoliitika teema ja, ja ütleme nii, et noh, meil on kokkulepet, detaile me enne, kui leping tervikuna ei ole sisulises kokku lepitud ei, avalikkusega ei aruta. Et ütleme nii, et käisin mõlema partneri jaoks olulised küsimused üle ja leidsime ühisosad, et ütleme, et edasiminek oli päris päris hoogne. Mis nüüd edasi saab? Homme võtame veel lahti jäänud Nemad, need teemad, mida me ei ole kordagi veel läbi vaadanud, et maaelu, regionaalpoliitikat, keskkonnapoliitika, vaatame need läbi ja, ja siis seejärel asume endiselt rahandusministeeriumi täpsustatud arvutuste juurde, mida me juba mõnel korral oleme vaadanud, aga mille osas on meil veel täiendav infovajadus olnud, siis vaatame ka need üle, et tulevane koalitsioonileppe oma sisus oleks kooskõlas riigieelarve tegelike võimalustega. Ja, ja kui me saame seal kokkuleppele, siis ilmselt jääb kolmapäevaks üsna vähe asju, et noh, kõik veel lahtised otsad üle käia. Ja seejärel siis hakata rääkima ministrikohtadest. No kui sisus on kokkuleppele jõutud, siis ilmselt küll jah. Harju maakohus mõistis täna endise koka Vjatšeslav pajuki 2009. aasta sügisel sünoptik Krista Odakivi kurikaga surnuks peksmise ja veel mitme kuriteo eest 20-ks aastaks. Vangipajuk tunnistas kohtus etapis üle-eelmise aasta sügisel Tallinnas Snelli tiigi ääres kõndinud naise minu tekitatud vigastustega. Ta suri, inimene, kuid ma ei tunnista end süüdi surma põhjustamises julmal ja piinaval viisil. Lisastasamas teise naise mõrvakatses pajuk süüd ei tunnistanud, samuti ei tunnistanud, lennutanud Söödi vägistamises, tunnistas vaid joobes juhtimist. Eeluurimisel tunnistas pajuk üldjoontes oma süüd kõigis kuriteoepisoodides märgist prokurör Ainar Koik. Süüdistuse järgi ründas pajuk 2009. aasta 23. novembril kella seitsme ja kaheksa vahel Tallinnas Snelli tiigi läheduses kaht naist ja peksis neid kurikaga. Üks kannatanud sünoptik Krista Odakivi suri saadud vigastustesse mõned päevad hiljem haiglas. Teine kannatanu pääses rünnakust eluga. Ringkonnaprokurör Indrek Kalda sõnul võib Haapsalu lastekodu põlengu uurimine tuua selgust alles mõne kuu pärast. Kalda selgitas meie uudisteportaalile, kuigi lastekodu esindajad ja lapsed kuulati kohe pärast õnnetust üle, on nüüd tekkinud küsimusi, millele püütakse täiendavatele ülekuulamistel vastust leida. Üritatakse kindlaks teha, kas on võimalik see, et mõni laps sai enda kätte tikud või tulemasina trollitaksega kasvatajate, täpsemalt liikumist ja tegevust enne põlengut, märkis Kalda ja lisas, et kontrollitakse ka võimalust, et põlengu võis põhjustada keegi väljastpoolt maja. Eestis tuleb eelolevatel aastatel otsustada, kuidas järgnevatel kümnenditel saaks võimalikult keskkonnasõbralikult ja odavalt elektrit toota. Seda arutati täna. Tartus toimunud debatil jätkab Mirko ojakivi. Eesti energiamajanduse kõige suuremaks probleemiks on hetkel liigne saastamine. Eestis toodetakse ligi 85 protsenti tarbitavast elektrist põlevkivist. Kui kusagil jagatakse välja auhindu nendele riikidele, mis paiskavad atmosfääri ühe elaniku kohta elektri tootmisel kõige enam süsinikdioksiidi siis oleks Eesti riigil lootus auhinda endale saada. Meie õnneks või meie kahjuks enam nii elektri tootmist jätkata ei saa. Seepärast seisavad Eesti elektritootmises ees muudatused. Tartu ülikooli keemiainstituudi direktor ja füüsikalise keemia professor Enn Lusti sõnul ootaks Eestit ees Euroopa Liidu hiigeltrahvid. Kui me 2016.-ks aastaks saastamist ei lõpeta. Lusti sõnul ei tohi ja ei saa panuseid teha ühele kahele energia tootmisviisile. Seepärast peaks riik lisaks tuumajaama rajamisele panustama senisest enam tuuleenergeetikale ja ka näiteks biogaasile. Kuid mida teha siis, kui tuul ei puhu ja tarbimine näiteks külmal talvepäeval on erakordselt kõrge? Ühesõnaga on küsimus selles, kuidas kata tipuvõimsusi, jätkab Enn Lust. Põhimõtteliselt on gaasiturbiinjaama, mis on üks alternatiiv, aga loomulikult on ka võimalust täiendavalt ära kasutada biogaasi, mis on kindlasti üks Eesti arengumeetodeid. Omaette küsimus on muidugi selles, et kui täna toodetakse taastuvatest energiakandjatest Eestis 15 protsenti elektrist, siis kui palju oleks lihtsate vahenditega lähiajal võimalik seda osakaalu suurendada. Eesti maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Argo normaku sõnul peab 2020.-ks aastaks Eestis tarbitavast elektrist olema toodetud veerand taastuvatest energiakandjatest. Eesti võiks võtta aga veelgi kõrgema eesmärgi ja panustada senisest tõsisemalt avamere tuuleparkidesse, leiab Normak. Kuid kas Eesti saaks hakkama ilma põlevkivienergeetikat ja ka ilma tuumajaamata? Mina arvan, et on vägagi võimalik, võiks kaaluda ka suurprojektina muideks tuuleenergiavõrkude arendamist ja siis kohapealse väike energeetika arendamist. Ma olen küll seisukohal, et liialt vähe tähelepanu pööratakse loomsete elektri- ja soojustootmise süsteemidele lahendustele, mis võiksid katta oluliselt suurema osa energiatarbest. Kunetena katavad. Energiatarbimine ei ole vaid suurtööstuste, teadlaste ja poliitikute pärusmaa, elektrit tarbime me kõik, seega senisest enam peaks debatti kaasama tavalisi inimesi ja loomulikult tuleb Eestis nagu ka mujal maailmas energiat säästa, säästa ja veel kord säästa. Nii leiti täna Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna õlgasid Eesti muusika päevad lähemalt kuulate Vallo kelmsaarelt. Festivali Eesti muusika päevad on heliloojate liit korraldanud juba alates aastast 1979, alati on festivali keskmes olnud eesti heliloojate looming, tänavu on aga Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja festivali programmis on sari naabrivalve, rääkis Eesti muusika päevade produtsent Riin Eensalu. Kui siin see programmi koostamise ja mõtlemise hetk saabuma hakkas ja ka kultuuripealinna muusikaprogrammiga tutvumine, siis tekkis nagu selline mõte, et kuidas siis Tallinnat võiks veelgi rohkem esile tõsta ja sealt selline idee sündis, et võiks Tallinnat ka lähiriikide ehk siis naaber pealinnade geograafilises muusikalis konteksti proovida asetada, et nüüd me siis olemegi kutsunud külla kõikidelt neljalt naabermaalt Rootsist, Soomest, Lätist ja Venemaalt ühe ansambli ja ka ühe helilooja, et esmakordselt muusikapäevadel ajaloos siis on ka nii palju välistellimusi. Eesti muusika päevade kunstilise juhi Ülo Kriguli sõnul mingit kindlat mudelit festivali kava koostamisel ei ole. On mingisugused traditsioonilised üritused festivalil, mis läbi aastate on käinud näiteks video, muusika või näiteks ka kompositsiooni, õpilaste kontsert, et need on midagi, mille peale võib nii-öelda kindel olla, mis sinna ümber kasvatab, see toimub niiviisi intuitsiooni ja millegi muu Sis balantseerimisel. Eesti muusika päevadel kuulab ka mitmeid uusi teoseid või seadeid, näiteks saab laupäeval Tallinna Toomkirikus toimuval kontserdil esimest korda kuulata Veljo Tormise koorilaulude oreliseadeid. Tormis on juba mõnda aega ju deklareerinud, et ta enam muusikat ei kirjuta, aga sellest on saanud selline huvitav asi, nüüd teised kirjutavad tema muusikat edasi, ta ise aitab sellele rõõmuga kaasa, et teha igasuguseid erinevaid seadeid oma teostes, siin mõned aastad tagasi, alternatiivmuusikud andsid välja terve plaadi, Tormise teoseid ütlustega ja nüüd on siis Ene Salumäe seotud orelile Tormise koorimuusikat. See on kuidagi selline tore liin, et kunagi tormis seadis rahvalaulu oma muusikaks siis rahvas sealt tornist edasi. Sel aastal püüab festival Eesti muusika päevad avardada linna kultuuriruumi ka väljapoole Tallinna kesklinna. Kõik kaheksa Tallinna linnaosa saavad endale niinimetatud resideeruv helilooja, kes kohtub huvilistega ja tutvustab oma loomingut linnaosa kultuurikeskustes. Aga festivali kavas pole ainult muusika. Täna pärastlõunal on võimalus kuulata muusikat ajakirjanike mõtteid. Arutelul levi august välja. Eelmisel aastal oli siis selline Eesti muusikakriitika ja selle hetkeseisu kaardistab ümarlaud. Muusikaajakirjanduse nõukoda jätkab seda liini, et muusikast oleks ka rääkida võimalik. 11. noorte laulu ja tantsupeoni maa ja ilm jääb 100 päeva ning tänane sündmus Tallinna lauluväljakul kuulutas kevade algust ja suvise noortepeo lähenemist. Lauluväljakul käis Riina Eentalu. Täna oli Tallinna lauluväljaku ruum, kui mesilastaru koos pesas polnudki vehkisid, kus jutustati lugusid, kus tehti ehteid, kus õpiti laulu. Kui noortepeoprogrammi juht Raul Talmar pääses hingama, küsisin, mis lugu pidu seekord jutustab. Lugu, mida väike inimene saab rääkida ja millega ta saab öelda tegelikult väga palju. Seekord on ta lihtsalt ühes mõttes küll väga eriline, et neid lugusid on väga palju. Muusika kõrval olevad on, on teised lood sedasama tähtsamast, me oleme kõik ühe ühe loo osad. Tantsupeo kunstilise juhi Märt Agu sõnul jutustab tema tantsupeol enda loo, kuidas suurde ilma kippudest leidis sealt hoopis omaenda väikese maa ja siis suure ilma tarkusega koju tagasi tuli. Seetõttu saadeti täna lauluväljakul teele ilma saadikud Märt Agu. Minnakse nelja ilmakaarde ja lähevad tantsijad, lähevad pillimängijad, lähevad lauljad, mis on selle tantsupeo seal, suve üritame rääkida lookesed igast eestlasest igast noorest inimesest, kes, kes kunagi sünnib või on sündinud, kuidas kasvab, areneb vahepeal, vaatab väljapoole ja kuidas tal on kõige parema alati koju tagasi tulla. Kõik ei lähe laulma ja tantsima, aga peolugu võivad nad jutustada, sõnas kirjanik. Leelo tungal kuulutas välja selle maalugude ja luulevõistluse. Ma tean, et meil on meeletult palju väga andekaid kirjutajaid ja lugude üleskirjutamise võistlus on mõeldud vanused alates 70.-st eluaastast ja lõpetades 27-ga. Tähtaeg, millal nüüd sihtasutus ootab kõiki juhid on 10. mai parimad tööd tahetakse avaldada trükistes. Avaldame ka meie heas lapses. 11. noorte laulu- ja tantsupidu toimub esimesest kolmanda juulini. Lisame siia, et laulupeolised valisid ka laulupeo. Püüa, see tehti täna teatavaks laulupeosupp, sel suvel on seljanka. Ja nüüd ilmast. Öösel on meil pilves selgimistega ilm, sajab lörtsi ja vihma, hommikuks saju võimalus väheneb, on udu. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, saartel rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur öösel miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab enamasti vihma. Kohati on udu. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, saartel rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on meil homme kaks kuni seitse kraadi. Te kuulsite, päeva kajab järjekorranumbriga 18222 minale Mall Mälberg, kena õhtut.