Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päevakajas kokku laupäeva 10. juunitoimetaja Toomas Kelt. Eesti liikumispuudega inimesed tunnevad end Eestis seni veel ebakindlalt, ehkki omavalitsused pingutavad nendega kaasamiseks töö hõivasse ja liikumisvõimaluste parandamiseks. Eesti noored tahavad välismaal õppida ja pärast kodumaale tagasi pöörduda noorte esseekonkursi parimaid autasustati täna Tartus Isamaa ja Res Publica väärikatega kogu tegi pöördumise, milles rõhutatakse vanema vanema põlvkonna vahelise sideme olulisust. Hästi arenenud riikides hakkab ka Eestis põlvkondadevahelist sidet mõjutama vaba kooselude sagedus mis ei pane otsest kohustust hoolitseda üksteise vanemate eest. Tartus lõppenud rahvusvahelisel ajakirjanduskonverentsil võeti vastu Tartu deklaratsioon, mis kehtestab kvaliteedistandardid ajakirjanduskoolitusele välismaalt. Hamas tühistas peale eilseid rünnakuid poolteist aastat kehtinud relvarahu Iisraeliga ning boikoteeris referendumit Palestiina tuleviku üle. Vene liberaalne partei Jabloko lubab ka tulevikus jääda autoritaar bürokraatliku võimuga. Opositsiooni. Ilm on homme päikesepaisteline ja kuiv. Sooja tuleb 15 kuni 22 kraadi. Eesti ja Soome liikumispuudega inimesed avasid Tallinnas Raekoja platsil oma kultuuripäevad. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Thori päevad on mõeldud eelkõige liikumispuudega inimeste omavaheliste sidemete loomiseks tihendamiseks. Eestis koondab liikumispuudega inimeste liit ligi kolme tuhandet viitsada liiget, millised on liikumispuudega inimeste võimalused? Eesti liikumispuudega inimeste liidu president Ants Leemets. Meil on kahtepidi võime vaadata, et kui me küsime, et kas meiega edenema, siis jah, me oleme kogu aeg paremaks on, kui me küsime, nii et kas kõik inimõigused on siis austatud, eks näiteks õigus sõita ühistranspordiga tööle või kui seda ei ole, siis mõne muu transpordiga seda õigust Eestis ei ole või õigus eluasemele, mis oleks kohandatud või või kõik sellised inimlikud õigused õppida oma kodulähedases koolis ja need on sageli nagu häiritud, nii et me oleme ikkagi kaugel maas sellest ajast, aga meie jaoks on nagu tähtis see, et me liigume kogu aeg edasi. Soome invaliidiliidu presidendi Pekka toomineni sõnul on raskem liigelda Tallinna vanalinnas kui uuemates linnaosades. Areng on aga siiski märgatav. Naine vanase kauguniza naena Tiieteisti vähel suurem ja vaikiuks ja kun kun uudiasse kaubungist sammuta küll mul on seda käsitlus, et Tallinnasse kehiteti. Soome N Liidu presidendi sõnul on paranenud liiklemisvõimalused näiteks laevade ja muu transpordi juures aga Eestis on samas palju veel ära teha nagu ka Soomes, kuid suund on õige. Toomine kinnitusel on põhjanaabritel õppida meiltki kas või seda, kuidas väikeste eelarveliste vahenditega toime tulla. Kuidas on Tallinna linnavõimud aidanud kaasa liikumispuudega inimeste tööhõive ja liikumisvõimaluste parandamisele? Linnapea Jüri Ratas? Aus vastus on kindlasti see, et mitte piisavalt kui me räägime linnaasutusi, sest tegelikult liikumispuudega inimesi töötab linna asutustes näiteks perekonnaseisuametis. Aga kui me räägime seda, missugune on see linnakeskkond ja kas siin ratastooliga inimene saab liigelda ilma probleemideta või näiteks lapsevankriga ema või isa saab liigelda ka siis kindlasti on vastus kahjuks, et ei saa. Aga minu jaoks on tähtis see, et iga aasta, kui linna oma eelarvelisi vahendeid planeerib, et me, sina näeksime ette vahendid, kui me planeerime uusi ideid, olgu need sõiduteed, kõnniteed, jalgrattateed, et need projektid juba projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatakse juba nende vajadustega. Lisaeelarves on invaliikumise tingimuste parandamiseks 500000 krooni. Linnapea lubas, et liikumispuudega inimestega arvestatakse jätkuvalt kadeedi remondis. Tartus Eesti kirjandusmuuseumis tunnustati noorte esseekonkursi, kuidas olla eestlane 21. sajandil parimaid noored noored on Eesti ja eestlaste suhtes optimistlikud teatav Lauri Varik. Esseevõistluse kuulutas välja mittetulundusühing Eesti klubi, soovides sellega innustada laste ja noorte soovi elada oma kodumaa lausa edasipüüdliku ning ühiskondlikult aktiivse inimese ja kodanikuna, kellel on oluliselt ka rahvuskultuur ja rahvuslikud väärtused. Konkursi peamiseks eestvedajaks oli proua Ingrid Rüütel. See idee sai alguse minu möödunudaastasest kooli õpilaste küsitluse kus tahtsin välja selgitada nende väärtushinnanguid, huvialasid muusikaeelistusi ja siis minu üllatuseks selgus, et küsimustele, kas te peate oluliseks eestlaste isamaa armastus vastas positiivselt ainult umbes 20 30 protsenti ja siis ma hakkasin mõtlema, et mis põhjused sellel võivad olla ja sealt kasvaski välja see idee, et panna siis noori selle üle mõtlema, mis tähendab olla eestlane. Konkursile laekus 183 tööd, mille üldist taset hindas žürii kõrgeks. Enamasti olid kirjutajaks sellega juba varem aktiivselt tegelenud noored. Võistlus toimus kolmes vanusegrupis põhikooli gümnaasiumi ning kõrgkooliealiste seas. Gümnaasiumiastme töid hindas Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppejõud Reet vääri, kes tõi töödest välja ühe olulise aspekti. Üks teemade valdkond tulenes suhtumisest ja maailmavaates. Noored kirjutavad, et eestlus on maailmavaade ja suhtumine ja nad avavad selle mõiste väga mitmekülgselt. Siia mahub noorte siirdumine välismaale, nad püstitavad küsimuse. Kas välismaale minek on vaba valik või paratamatus, kas välismaale jääda või tulla tagasi ja vastuseid oli väga erinevaid. Enamasti leiti, et välismaale võib minna, õppida ja tulla tagasi. Samal arvamusel oli ka gümnaasiumiastmes parimaks hinnatud Tartu Hugo Treffneri gümnaasium õpilane Sander Pajusalu. Väidan, et oluline selleks, et olla edukas eestlane ja hingelt eestlane ei pea olema Eestis, et sa võid olla ka mujal, aga seal peavad olema need vaated ja sa kindlasti tuled tagasi siis, kui seal juba need vaated on. Esseekonkurss, kuidas olla eestlane, toimus tänavu esimest korda, kuivõrd tagasiside oli niivõrd positiivne, lubas proua Ingrid Rüütel, et seda jätkatakse kindlasti ka järgnevatel aastatel. Hamasi juhitav Palestiina omavalitsus lükkas tagasi president Mahmoud Abbasi dekreedi algatada referendum Iisraeli riigi tunnustamise üle. Konna Jabloko liider Grigori Javlinski kinnitas erakonna kongressil, et partei jääb riigis kujuneva autoritaar bürokraatlikku võimusüsteemiga opositsiooni. Javlinski sõnul loomustavad vene ühiskondlik-poliitilist süsteemi kuus joont. Sõltumatu Parlamendi ja sõltumatu kohtusüsteemi puudumine, poliitiline tsensuur ajakirjanduses, eriteenistuste ja õiguskaitseorganite läbipaistmatu funktsioneerimine, tegelik manipuleerimine valimistega, samuti äri ja võimude sajaprotsendiline ühinemine ning äri allutamine ühe rühmituse huvidele. Jabloko liider märkis, et ehkki paljudest probleemidest Venemaal ka räägitakse, ei tehta midagi olukorra parandamiseks. Euroopa Liidu liikmed peaksid hääletama üheaegselt liidu põhiseaduse üle, arvas Austria kantsler Wolfgang sees seal ajalehele Bild am Sontag antud närvi Os žest seal leidis, et põhiseadus võiks kehtima hakata, kui enamus Euroopa Liidu kodanikest seda pooldab. Seni kuni hääletatakse eraldi riikide kaupa, ei jõua euroliit sellega kuidagi edasi, arvas Austria kantsler. Euroopa Liidu eesistuja kantsler lisas, et selliste ettepanekute tegemine peaks siiski olema Prantsusmaa ja Hollandi ülesanne, kuna seal lükati referendumil põhiseadust tagasi. Pärnumaal kogunesid Isamaa ja Res Publica väärikad ehk eakad poolehoidjad, et arutada põlvkondade vahelise sideme ja pereväärtuste üle. Võeti vastu ka avalik pöördumine, mille põhiidee on tagada väärikas elu igal eluperioodil. Väärikate kogu esinaise Helle-Mai Mäeltsemehe sõnul pole siin tegemist poliitilise võitlusega loosungitega vaid murega põlvkondade vahelise sideme nõrgenemise pärast. Me oleme nii väike riik, meid on nii vähe, siiski meil on üks siht ka silme ees ikkagi jääda püsima. Praegusel hetkel mõned poliitilised parteid hakkavad tihtipeale ära kasutama ka niisugust ebaolekut, võib-olla ka neid nõrgemaid inimesi, nende kahtlusi Patkuli ja hakatakse rääkima, et meie patt ei näe ette. Nüüd hakkame mingit toetust maksma. Kuulge, kas me tahtsime siis oma armsast Eesti riigis teha üks niisuguste santlaagrite paiga, kus iga inimene, kes vähegi tahab midagi teha, minema kuskil käsi pikalt ees ja omale Albus NATO, tegelikult on meil siiski küllalt tarku väid ja võim ost, et viia oma süsteem sellisele tasakaalustatud korda, kus inimene teab, et see on talle karantiin, mitte see, et ta veab kuskil pluusi kasutades ennast hooldusravile sokutama. Või siis, et vanainimene, kes on terve elukultuuriga olnud seotud, peaks kuskile mingi parteitegelastele hakkava kiidulaule, laulab ta, teatripileti, saab kompenseeritud, see ei ole õige. Ma arvan, et niisugune lunimine, anumine ja kõik see murrab inimese väärikuse, selgroogu. Tartu Ülikooli doktorant Kairi Kasearu sõnul suhtlevad põlvkonnad omavahel tihedalt küll isiklikul tasandil, ühiskonnas on aga hakanud negatiivset mõju avaldama muutused perekondlikes kooslustes. Kui muutvad parem osaleti, kui me vaatame muutvate pära mudelitel peamiselt kooselu, tegelikult veetsin märgata sellist äikest tendentsi, et kuna kooselu nii-öelda mehe ja naise vahel neid ei seo peale vastastikuse armastuse ükski leping ja samas tähendab seda, et selline vastastikune kohustus üksteise vanemaid näiteks toetada või üleval pidada on väiksem. Sellest kohast võib mind selline põlvkondade vaheline suhtlemine natuke nõrgemaks jääda. Kairi Kasearu sõnul tuleb Eestis rõhuda just lastetoetusele, kuna meie sotsiaaltoetuste süsteem pole sedavõrd arenenud nagu Põhjamaades, kus vanemaid inimesi jõuab ülal pidada ka riik veel kord. Kairi Kasearu. Need olid kaks vaatenurka, et kas hakata rõhuma seda, et nii-öelda iga perekond hoolitseb oma liikmete eest ise või siis tõesti, et siit hakkaks rohkem toetama üksikindiviidi. Kui, kui kõik üksik lind on nii-öelda riigi poolt toetust leidnud, siis ka need perekond püsib tänu sellele koos, et kõik on nii-öelda rahul. Tartus lõppes täna rahvusvaheline ajakirjanduskonverents, kus Euroopa ajakirjanduskoolide assotsiatsioon võttis vastu nõndanimetatud Tartu deklaratsiooni. Selle eesmärk on ühtlustada ajakirjandusharidust andvate koolide standardeid. Lauri Varik. Ajal, kui ühelt poolt ajakirjandus aina enam kommertsrealiseerub ja teisalt ülikoolide läbimine on üha tihedam, on ajakirjandusharidust andvate koolide jaoks oluline töötada välja ühtsed standardid, mida järgida ja mida oluliseks pidada. Tegemist ei ole päris eetikakoodeksiga, pigem eesmärkidega, kuhu poole püüelda. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja halliki Harro-Loit võttis need eesmärgid lühidalt kokku. Nii. Eesmärk on luua võrreldavat läbipaistvalt sünergiat tootvat üle-Euroopalist, tippkvaliteediga, ajakirjandusharidust. Milline aga peaks siis olema hea ajakirjanik ja millistele kriteeriumidele vastama halliki Harro-Loit? Hea ajakirjandusharidusega inimene peab olema õppinud erinevaid meetodeid, mis võimaldavad tal selekteerida informant jaanikiiresti hästi. Noh, ma toon siin näited, et kui me tõepoolest õpetame väga põhjalikku tekstianalüüsimeetodit, siis see lõpptulemusena annab selle tulemuse, et selle ajakirjandusharidusega inimene peaks olema suuteline tegema kiiresti automaatselt allikana Liisi ja vaatama, et ta tekste ei oleks kallutatud, suutma kiiresti hinnata uudis tartust, eraldada seda pseudosündmustest ja nii edasi ja nii edasi. Eva Kübar lõpetab Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna bakalaureuse astmes tänavu. Kuigi ta ei ole välismaal õppimas käinud ja ei oska seal antavat haridust siinse ka võrrelda, on tema hinnangul Tartu ülikoolist saadav haridus igati hea. Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas on parim tase, mida Eestis annab ette kujutada. Tartu ülikool valib ma tudengid natukene rohkem kui võib-olla erakoolid seetõttu ka, et ma arvan, just, mis puudutab ajakirjaniku isiklikku eetikat, küsimust sellest, kas ta midagi teeb või ta jätab midagi tegemata. Euroopa ajakirjanduskoolide assotsiatsiooni kuulub 51 kooli 23-lt maalt, lisaks on tihedad sidemed veel 20 kooliga. Täna vastu võetud Tartu deklaratsioon on siiski alles esimene samm ühtsete ajakirjandusstandardite poole. Eeloleval ööl on Eestis vähese pilvisusega sademeteta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub loodetuul kiirusega üks kuni seitse meetrit sekundis, sooja on öösel kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on oodata vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma, puhub loodetuul kiirusega kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 22 kraadi. Te kuulsite tänast päevakaja.