Beria, ei, ma saadan postkaarte, saadan kaarte, kui on mingi tähtpäev, aga ei, ma ei ole ammu enam kirjutanud, aga ema sulle noh, ema enam tema silmanägemine ja see on ka, piirab minu kirjutamist, tema ei näe väga hästi, nii et see on muidugi tema käekirja ka muutnud. Nii et tema üldse enam ei kirjuta. Ja muidugi, kui mina kirjutaks temale, siis ta peaks kedagi paluma seda lugeda, aga olete te elus seda teinud? Kunagi muidugi kirjutasin väga palju vanasti ja need olid väga huvitavad, ema hoidis kõik need kirju ja siis oma kirju ka ja, ja mina olen ema kirju ja mul on isa kirjad ka, mida ma loodan kunagi, ma ei tea, millal tõlkida kõik inglise keelde, nii, laste jaoks võivad seda kunagi nautida ja millest nad siis kirjutanud on, oled sa vahel neid vanu kirju lugenud? Jah, ja need on niisugused igapäevajutud, mis on perekondades kindlasti, et justkui lapsed olid nooremad, et mida me tegime või mis uut asja keegi on õppinud, näete, nii kui ajalugu, eks ole, ütleme täitsa ja see on, mis on nii mõnus tagasi nii minna ja neid lugeda, sest et see on nagu arhiiv kuidagimoodi, kuigi nad on igapäevased, aga oled palju ära unustanud ja siis väga tore seda seda lugeda. Aga kuidagi need päevi tagasi tuua nagu pildistab seda aega on väga, väga tore seda lugeda, neid vanu kirju te kuulete peresaadet. Me räägime, anneretanud seatav, kes on sünnilt eestlane, kodakondsuselt ameeriklane ja kanadalane, nii et mul on need kaks kodakondsust, ütleme ja on tal päris palju asja ajada. Siin oma sünnimaal Eestis olemegi nüüd jõudnud selle kohani, et ütle, mis asja sa siin ajad. Momendil. Oleme lõpupoole jõudnud uuringuga, mis me viisime, läbis eelmisel suvel mai ja juunikuus. Minul oli aasta enne seda see moment, et ma sain koordineerida unisseffi ülevaatuse, laste ja, ja perede olukorrast Eestis. Selle lahtikirjutamise jooksul selgus, et ei olnud andmeid korjatud, ütleme mudilaste üle kolme, nelja niisugused lasteaialaste elu ja toitmise ja tervise olukorrast, et lihtsalt me ei leidnud andmeid. Oli olemas koolilastest ja oli olemas imikutest, aga nendes väike väikestest lastest lastest ei olnud. Ja siis mina, ma olen toiduteadlane ja muretsesin lihtsalt, et et toitmine oli ju siin noortel peredel. Majanduslikult ei, ei ole ju kerge praegusjamaalastel veel raskem. Nii et me pakkusime unisseffi toetuse rahadele. Palve, et kas ei võiks ühte uuringut teha, mis võrdleb maa lapsi ja linnalapsi ja nende olukorda, nende tervis, nende kasvu- ja toitmist. No siis ma töötasin välja kõik need küsitlusankeedid ja tegin seda eeltööd ja siis üht noori abilisi tuli tippi ülikoolist ja Tartu ülikoolist ja siis me tegime kahte rühma, üks oli siin kesklinna polikliinikus Tallinnas ja teine rühm oli Viljandi haiglas, kus me siis igav Väärt võime bussiga maa peresid, kelle lapsed olid õiges eas kolme-nelja-aastaseid ja siis need kahe rühmaga korjasime andmeid, me nägime siis linna peresi, umbes 115 Need, mõned kukkusid välja, nii et linnalastelt meil on umbes 95 midagi. Bergi saba, ütleme jahtigi 100 maa lahtisi tuli natuke rohkem, seal meil on umbes 145 täis perekonnakomplekti informatsiooni ja nüüd on see võrdlusmoment, see, ütleme, see analüüsi osa kaalusite mõõtsite pikkust, vaatasite, mida veel? Meil olid pediaatri, kes vaatasid lapsi täitsa läbi ülevalt alla ja tegidki simuse vanematega. Ja siis Stomatoloogid, hambaarstid vaatasid kõik hambad läbi ja panid paberile hambaaugud, kui palju, mis hambast muide, kas sa siin võid kohe kombel, tahan öelda nende hammaste kohta kolme-nelja-viieaastastel lastel. Noh, kahjuks on see olukord natukene noh ta kaarjad on päris palju, mis on kahjuks kombeks, on need lapsed selles eas, ei lähe veel hambaarsti juurde väga palju linnas, rohkem kui maal, maal nad palju ei lähe üldse hambaarsti juurde, enne kui hammas hakkab valutama. Just see oli huvitav, sest et kuma. Ma vaatan neid andmeid siis, kui vaatad hambaarsti visiiti, et kas see on, et kas see ütleb midagi, ütleb ainult seda, et laps kaebas, et on valu, ei olnud, et olid profülaktiline visiit.