Lapsena ja see kleit madalat, tead kui lühikese moodusi oli kollane, seal ei, peaaegu laval jumala sele, nii lühike aeg on, lähed ringi, teinud naha sisse, samamoodi polegi midagi. Meie need, kes keerasid sellega laval. Tibukollased pitskleidid olid ja Supermini. Kes selle välja mõtles? Marju Marju vist mõtles välja. Marju oli meil igasuguste ideede genereerijaks Repalisisse, kes parandas jälle. Tasandan veel ei ole kõige rohkem niimoodi. Vaidi. No nii, mulle tundub, et selle moe kaudu on tehtudki tore tagasivaade nendesse aegadesse, kus tegutses selline ansambel nagu Merl. Ja kui mu mälu ei peta, siis Merle tähendas seda, et emme, Marju oli Elle, Reet ja Lagle. Just nimelt. Aga nüüd ma ei tea nüüd toonaseid neiu nimesid. Ja mis tänaseks on saanud? Marju Kuut, eks ole. Elle Kalmoht. Marju Kuut Ellegalmoholi oli. Reet oli haug, haug, linna ja Lagle asjus. Meil nüüd on Eljand nii. Kaardid on avatud, aga meenutaksime neid aegu, siis ta, kust tuli üldse see mõte või kes selle idee nagu kasvama pani? Mina töötasin raadios ja Marju tegi kaualt väikest raha, teenis siin raadios ka operaatorina. Ja siis olin marjul, kui te mäletate, kõigil suur armastus. Rein oli Alan alangurei, kellega juhtus õnnetus, kes tema elust lahkus ja Marju edastada vaimselt nii sügavalt üle ja siis temalt kogu temani ses vaimses, minu meelest niisuguses maailmas ja temaga seoses sellega muidugi tema kunstilise laulmises toimus teatud niisugune muutus teise suuna poes ja tema nagu tahtis nagu omale nisukest vaimset ringiga ümber. Ja kuna meie Reedaga olime juba ennem noh, juba ammused olijad, laulsime koos raadioansamblid tütarlaste ansambel Ramsese koos ja, ja siis siis oligi nyyd Marjo tahtis teha neid lugusid. Et oleks koos tulise moodi, ütles, et maailmasse On ka kooritava. Ja tema tuli Seidi. Ja vot esimesed laulu laulu tegelikult oligi selle aasta uuring, kus oli Reinu mälestuseks armastuse lugu. Ja vot siis sellest, aga siis mind ei olnud mina seda laulnud, aga siis me laulsime lapsega kahekesi, lihtsalt ei olnud kohapeal, aga põhimõte oli lihtsalt olemas. Marju kui isiksus oli niisugune ja tol ajal eriti noh, ta ei sobivad oma aega. Sellel ajal ei sobinud oma oma kunstiga oma lauluga ta ei sobinud selle seal oli ajast ees ajast ees kogu aeg, et üle teda ei mõistetud, ütleme ametkonnad või ütleme, meie muusika, isegi niukene ametnik on tennis, on teda ja ei toetanud teda mitte üks raas, vastupidi. Ja vot selles mõttes oli temal vaja oma tiimi, et oleksid lähedased inimesed, temal kasvõi siis koori laulma, et tema tunneks ennast kindlamalt. See oli üks põhjus. Kuigi maailm meeles, kuidas lindistasime seda lauset kooris, ma ei mäleta küll. No meie olime täiesti algajad, siis kaherealine makk oli siis meie kahekesi seal, Marju muidugi noh, niimoodi nagu ta perfektselt ilusti laulis, eks ole, kõik otsast lõpuni ja meie ei saanud oma reaalselt tähte sinna taha kuidagi. Marju pidi muidugi öö läbi siis laulma seda et meie saaks selle koori sinna kuidagi taha, kulusime, hullusime ikka koledasti. Aga noh, lõpuks tuli muidugi ilus lugu kokku, aga, aga noh, see oli niisugune esimene esimene lindistus, Visutsemin. Ma seda algust nii täpselt ei mäletanud nagu sina, aga mul on meeles need proovid. Sest et ei olnud ju meil tegelikult üldse kohtagi, kus kohas proovi teha. Ei olnud isegi tihtipeale pilli, seal on proovida, Marju kirjutas vaistuvast, oli nii kohutavalt andekas. Kirjutas vaistlikult, eks ole, mälu järgi kirjutas noodid üles. Siis me olime tema juures kodus, seal muusika muusikakooli peal, muidu väljaku nurgas tabel, seal siis tal oli plokkflööt, oli mõnikord kodus kuskil toas, niimoodi mõnikord. Toas tädi Minni tuppa. Ja niimoodi kirja panna ta ei osanud, suured kartulid olid alati meeles pidada. Mul on nadid alles veel, aga, aga sest üks osa me tegime, tegime laen lugusid, noh, need, mis tulid Euroviisust kuulsad lood või hitid tulid ja teine osa oli, millele ta hakkas just nimelt ise seadma. Põhjusel ta hakkas ei sa kaardid paika ja. Heinavedu on selline jumala seal fantastiline hitt, meil see oli mikronitega veel tehtud ja tolleaegse, aga see oli muidugi, sest see oli täielik teine maailm, teine maailm, et tollest ajast jälle ees lugu iseenesest oma seadega. Tüdrukud kõigepealt mul mina mõtlesin kodus, mis aastaarv see oli, ma ei mäleta, kas oli 71, üks, eks ole, oli Merlyn Bell põhiliselt jah, täpselt siin kaks olid kaks niisugust niisugust täis aastatki vastu. Mis see lühike periood kahjuks, aga siis enne suuri apastid ja jajaa vaid on need, kes sellises stiilis laulsid. Tähendab, Me saime Ehala tegi selle selle pakkumise või koostöö võimalus andis meile, nii et kui siin jutt alguskostüümidest ühest variandist, siis see oligi tegelikult Ehala bändiga koos reisi, aga ega meil ju Eestimaa laval esinemisi ei, me tegelikult ei olnudki. Anareis oli üks ja teine oli siis saver silda, mingi saade seal sillas. Ja, aga me tegime ka võistluskontserdil, ärge unustage lugu tegime ei lugu seisma jäänud midagi, olime Estonia laval Jane lugu. Marjul läks esimene salm sõnad meelest ära midagi, lugu läks, edasiminek. See oli spetsiaalselt Marju marjule lugude. Teie šokeerinud vee publikule ländile harmoonilise küljega ja seadetega, vaid ka lavalise väljanägemisega, nagu oli võtnud kostüümid, olid väga lühikesed ja. Ja suveperioodi, aga siis teine variant oli meil veel, see oli meil siis Klonaadilikud. Mood oli, olime tõlked endale igalühel, oli see värvi alt kohutavalt laia säärega, eks ole. Oli kaheksa filharmoonia kontsert, milleks me tegime, tähendab, meil olid meelevoodi meloodia Me veel Tartus, Vanemuises. Mul on nii meeles kui mul. Marju lõikas prantslase poisi pea mulle niisugusse kepidi, mõlemad niuksed veidi erilised lõikasime ja, ja tema jaoks. Lokk, eks ole, mismoodi välja näeb kõike, pale, ripsmed, ikka oli meie telesaadet, sest nagu ikka, astusime üles ju kõik sellest suhteliselt palju ja ikka Mati Talviku saates peaaegu kõigis sees. Pahandusi olnud, aga minipärast tuli, ta oli Põlvas ja mida täpselt ei mäleta, seal oli üks niisugune, tähendab, keegi tegi märkuse, et ikka jah, võib-olla ei ole sünd. Küsimus oli selles, et kas meil on rinnahoidjat seljas, pitskleidi all või ei ole. Avame tähendab taseme Philasse või kuskile, noh ja võib olla. Nii et tuleb välja inglise keeles laulda, aga tähtsid. Ja tol ajal väga palju, meil oli üks põnev lugu küll, inglise keeles lindistasime ära kõik, aga telesse ta ei lastud. Me olime reegliteks, meid ju pommi, värvisime mustaks, kõiku põelita, palmisaalil krokodillid olid pandud ujuma, plastmassist ainult basseini. Char hään, tärn, rändelõhe inglise keeles igal juhul tehtud, aga ei läinud läbi. Lõpuks ikka oli, ikka oli seal liiga. Aga siis ja, ja siis, mis seal siis lindistamise tulid muidugi omaette niuksed, kõik, iga lindistasime omad omaette sündmus tegelikult dollar, kaks varianti kas erinevate majas või tele vanas selles esimeses stuudios. Seal oli niimoodi nagu, nagu kõik muud genoriidekapis ja riidekappi, sest seeläbi tavalise töö sapi räägid, joogid kaasas ja niimoodi kolmu kannutermosed kohvi hommikuks stuudiost välja ja praktiliselt enamikel juhtudel oli niimoodi, et umbes kell 11 12 olime me sedasama lindiga, pidime olema juba videopildis. Ja siis oli isegi mul tuleb praegu meelde isegi mõnikord rebimist selle pärast, mida me tegime seda Eurovisiooni lõbuse, ta, ta, ta, ta, ta oli isegi rebimist, kes enam ära teha jõuab. Õnneks meie jõudsime teha, kas keegi Lehtan või keegi tahtis ka seda ära teha, selle võidulugu oli chipi chipi esimesi ja sellega me tegime raadio. Marju lihtsalt Andres võimalust plaadil kaminaga igatseda, ise teeks soololaulu, aga täpselt igalühel oli oma ajalugu jälle nali seal. Selles sädev stiilides, meil algas lugu ja niimoodi peale anti, häälesime, plaksutame siis hakkasime niimoodi, hakkab bella peale, eks ole, lihtsalt, ja siis pidi orkester selle järgi tuleb, on, aga ei mee saanud helistiku, noh, ikka vajusime tükk maad ära ja, ja. Ja Saul närveeris seal. Aga noh ikka ikka lõpuks ikka esinesime siis ikka ütelda midagi. Noh, mul on nüüd ütleme rohkem kui kümmekond aastat tekste teinud, esimese teksti tegingi ma muuseas teile paebaela, see oli kontserdi lõpulugu ja jälle osa kuulajad ja see oleks vaja viiendast lugeja vaeva häppines ja see oli esimene lugu, millele mujal tekkinud. Ja sellest algas siis see nagu peale, aga see oli meie kontserdi lõpulugu ja salateid alati lõpetasime sellega aga toreda loo viimane kontsert, olis, viimane esinemine olnudki mitte mingi tippmeloodia, nende, et kõik neljakesi koos ja kas me tegime, kas ei olnud? Mina ma täpselt ei mäleta, kas Meraalne halli seal oli viimane või oli see moonid vä? Seal olid, need lastelaul oli ka ja seal oligi seal. Kas teil on meeles veel Viljandis paadis? Suvel see oli just 70 kas see oli 72. või 73. aasta suvel, ma veel ei ole siis ilmselt viimases katsetest ma mäleta ilmselt mingi tippmeloodia või võistluskontsert või misse võis olla viimane sellest. Et siis mul tuli praegu veel see meelde, et tähendab laulmisest kui niisugused varju ja üritas, eks ole, kõikidele anda soolopartiid kui vähegi võimalik. Ja teine asi, mida, mida, mida mina näiteks isiklikult õppisin Marjuga koos sobitama häält teistega tähendab kahekesi üritasime, kuna meil olid mingi tämbri sarnasest kuskilt väga vahepeal päev terve päev, see lugu on isegi niimoodi, et ta läheb üle, ei saa isegi aru. Kreeklased rääkisid laulmise, noh, niisuguste nii-öelda õppimiste, kuidas ta õpeta seda hingamist, sa kükitasin, minu meelest Sul on väga palju hingamist õigesse kohta saada. Ja kuhu suruda hingamine, sünnitamine õigesse kohta, siis tunned seda ja, ja selle mõtlesime lihtsalt lugusid, ta tegelikult õpetas meid ka laulma. Kusjuures ma ise ei olnud õppinud laulmist, vaid see oli tal ikka minu meelest on kaasasündinud, sest ta ise leidnud täieti oma metoodika näiteks hääleseade jaoks ja sest et ta tegi ju pärast ansambel Laine jaoks ju ka hääleseadet terve aasta niimoodi me küsis koledasti, kraaksusin seal lõpuks, aga, aga tähendab noh, ta hääle sama noh, nii. Ja kuidas ta, kuidas meet lahti saama, valehäbist ta läks lausa endast välja, vahepeal nagu ta ei saa ja tähendab õpetas meid röökima või karjuma või kõvema häälega kõvat häält tegema. Tegelikult inimene saab siis lahti, eks ole, kui ta oma emotsioonid välja paiskab. Ta oli ise tegelikult lavasid laval üsna kimpus vabanemisega, sest ta ei suutnud kunagi ise laval vabaneda, vabaks saada. Ja närvid seal, et nad lihtsalt ja publik tunnetas seda tihti ära, et ta jääb alla, tähendab ta nagu kardab noh kuigi kuigi tal tuli ju kõik alati välja, võib-olla varietees ta isegi noh, on niimoodi suutis vabam olla kui näiteks estraadilaval. Tema tahtis minna alati lava taha ja laulda sealt mikrofoni, et ta ei näeks publikut, see oli tema komplekse sele olime alguses oli juttu, et miks ta tahtis oma nii-öelda kaaslauljaid ja koore. Et ta. Tahtis olla tõesti, et oleks seljaga. Ta ei olnud absoluutselt sobimatu ja kogu tema, mitte tema laul, nii palju kui tema isiksus, kui tema, see käitumine vabadusse olemine inimesele Ottawas inimesed ei võta, lihtsalt ei võtnud vastu. Võib-olla nüüd rohkem? Jah, sest et tollel ajal näiteks on ju, kui Marju tuli rohelise parukaga lavale, siis noh, see oli midagi Kozmaarset inimeste. Karistanud mitte keegi, aga tollel ajal seal oli seal midagi üle mõistuse, laiad püksid niuksed, 15 sentimeetrised, kontsakingad, eks ole, kusjuures inimesed tegelikult tahavad jo startis ei taha millegi erilisena, et seda nad ei taha näha, et alus, tavaline inimene, tavaline täna inimesed tahavad teda tänavalgi näha. Issand välja nägi jumal, vaata mis talle ümber, vaata missugune talija, ta pidi laual ka olema selline, aga kui ta just laval tuli rohelise parukaga, siis oli noh, jälle pahasti. Mulle tundub, et kõik need aastad olid toredad, aga kunite publik tahab kindlasti teadagi, millega ta praegu tegeleb. Reet, sind teatakse televisioonist ja kui vaja, saad, teinekord jõuab ka laulda. Aga see on su ainuke laulmineid. Nojah, on küll ausalt öelda lapselapsele muidugi sellepärast Robert on niisugune niga autome, pean laulma, mida talle isa kallis, ainult vaid meil on seal tervelt tsüklast viiest laulust koosnev tsükkel, mida iga õhtu laulma. Aga peatage Lasnamäe ja selliseid laule kare, ei, need ei pea laulma, neid, ta teab, ise, tähendab tal ta teadmatus, on need laulud ära, aga nüüd ma nüüd laulab rahvas, mis mehel. Aga üldiselt nii, et see on kokku ja, ja noh, vahest harva tahaks nagu lauludega. No mina laulan praegu tipi akadeemilises naiskooris. Noorus vallatus, noorus, vallatus, aga laulmata muuseas ei saanud jah, sest et ikkagi nagu süda kibeleb, vahest kui kuuled teisi tegemas. Aga, aga no muidugi ka lastelaulud kodus on, mis nii taeva muretson. Meil tõstab Eesti rahva iivet, kõvasti on pandud kohustus peale, et igal naisel peab kolm last anuma igal Eesti naisel, siis me oleme meie kõik lausa ja, ja, ja noh, ega mitte sünnitamise seal üksi asi kasvatamises ka niimoodi. Oleme läinudki, et need kasvatame kodus laps koos lauluga tore ele. Mina küll enam ei laula kuskil. Mina ei ole, vahepeal tegin hoopis teisi dente. Hakkasin rohkem nagu liikumisega tegelema siinseid krigeri õpilane ja tugeni lastega ka trennis Ladreenisi treenimisega seotud natukene ja noh, see ongi jäänud nagu võib-olla praegune sihukeseks hingele kosutuseks. Ja neid viimane, kõige huvitavam kindlasti paljudele, mis on saanud esilauljast harjust. Marju ei ela enam Rootsis nagu väga paljud teadsid, elab Ameerikas ja ma tahaksin siin öelda ühte asja, kui me rääkisime enne enne sõda Marju ei olnud meie ajas siis teadaoleval andmeil emigrandid, möönan seda meile, Ivoga Marju lahkus Rootsist sellepärast, et ta oli Rootsi ühiskonna jaoks liiga moderne, seda on öelnud inimesed seal, kujutage siis ette, mis ta siis meil veel oli, elab Californias praegu aadresse, võib saada Silvi käest lähedal, et huvitav on ta veel muusikaga ja on muusikaga 1000 koos oma pojaga hukuga, sest Uku siis noh, tril väike, kui me tegime koos siis ta nagu eriti veel ei tegelenud kokku, mängib trummi ja vist isegi kaheksa teinud. Ta küll kiriku juures, ma nüüd ei tea, väga kindel, kas ta ka Ameerikas on kiriku juures on, aga Roodsa oli ta küll. Et seal on nagu tehnilised võimalused ka väga head ja no tal on ikka plaat ja siin on, siin on liikunud ka tema viimaseid lindistusi, ka oleks minu laulud infot nad ju lähemalt. Läheme info meiega. Kaks arhitekti käisid seal just hiljuti, nüüd kuu aega Ameerikas. Ladusid jah, Marju, kodus teda niisugune aatrium stiilis kodu ja kõik tundub hästi olevat, ainult et lühike aeg on lihtsalt kohtumiseks. Need kohtuvad uuesti kuu aja pärast. Kui meie mad lähed uuesti. Aitäh teile ja ma sooviks, et järeltulijad kasvaksid toredad inimesed ja ikka muusika neid saadaks, nagu neid on saatnud.