On üks seltskond inimesi, kes siis sel suvel pole üldse suurt puhata saanud, need on Need noored, kes on astunud kõrgkoolidesse ja sinna sisse saanud. Ja nüüd on minu vestluskaaslasteks kaks värsket üliõpilast, võib vist nii öelda jah. Kuid üliõpilaspiletit käes ei ole Tiina ja ela ja teie olete selles mõttes veel paljudes nagu erinevate tee mõlemad astusite. Just sellisele erialale, mis oli noh, kas nüüd öelda prestiižikas igal juhul väga suurt Ungari kihastes lavakunstikateedrisse ja sai sisse ja lavastus telerežisse Pedagoogikaülikooli. Väga paljud väikesed tüdrukud on tahtnud saada näitlejaks. Tiina, kuidas sinuga oli, tahtsid ka varakult juba? Ei tahtnud varakult, ma ei tea. Tahtsin alates 10.-st klassist keskkoolis siis alles ja siis täita ringi läksin ja siis tekkis selline tunne, et võiks ju. Ennem oli 100 teist plaani nagu tüdrukud ikka müüakse ja, ja sellised ei arelia. Ma tahtsin hoopis agronoomiks saada mingi vahe ja mingi vahe. Ma tahtsin. No see oli päris väikesena, tahtsin õpetajaks saada, siis ma tahtsin veel vahepeal Paleriiniks saada ja ja kõiksugu teisi Laanaria, ela sinuga, sina, töötu, oled aasta raadiomajas töötanud, nii et sinule see enam-vähem moseriala tuttav, mitte küll päris see ala, mida sa nüüd õppima asuda. See telerežiiuli kuidagi väga juhuse mäng ja et ma sinna läksin ja ma sinna sisse sain oli küll hoopis midagi muud kui Tiinale. Soo 11.-st klassist saadik ei ole kunagi sellest osast osanud unistadagi ega selle peale mõelda, nii ütlen, et sina oled tahtnud saada lapsepõlves ja siis me, ma tahtsin saada vanemate sunnil, tegelikult ma tahtsin näitlejaks oma kõigile, ütlesin, ma tahan saada arstiks. Ja siis selline väike armas poks, tüdruk käisin vaatamas shelli balletti ja tahtsin saada poleriiniks milledele terve pere, naeris härrased, et pärast seda ei julgenud enam üldse öelda, kelleks ma saada tahan. Ja siis edasi läks vist tõusvas joones ajakirjanduse poole. Lõpuks tõerežiimi, seda suurt muud, millal sa raamid hakkasid kaastööd tegema? Vähemalt 15? Ja praegune 19, siis neli aastat. Nii et vist ei olegi nii lühike aeg nii lühikese elukohta. Ja võib-olla siis räägime nüüd lähemalt, et eksamid on alati paljudele suurt huvi pakkunud, et mis seal lavakunstikateedris ikka, mis näiteks tuleb kujutada vihmaussi ja ma ei mäleta mingisuguseid torusid ja traate ja sina räägid lähemalt, palju neid soovijaid oli ja palju neid voore olija. Kõigepealt oli eelvoor, see oli märtsikuus. No räägitakse, et sinna oli mingi 600 inimeste hulk tahtnud, oli proovinud sinna. Ja edasi Saisalt 90 inimest vähemalt Tallinnas nii räägitakse, täpselt ei teagi, mida see eelpõrandast kujutas, siis eelvoorust tuli lihtsalt lugeda neile komisjonile siis pähe õpitud luuletus või siis proosapala ja mõelge hästi laulda ja ja mida kellelgi täiesti erinevalt tegelikult mina ei kujutanud üldse ette, mul olid sabin nii õudsalt suur sees, kui ma sinna läksin, aga. Ma pidin oma luuletusega mängima diktorit, kes loeb viimset Nickroloogi ühele kellelegi tuntud inimesele, kes nad on surnud, ta on otse-eetris, aga tal vaesekesel tuleb hirmsasti naer peale. Ja no kuidas sa siis teed seda, et, et sa ei tohi, jumala pärast mingil juhul naerma hakkab. Ja siis mul anti veel ülesandeks, et sul tuleb püksisäärest hakkab üks konn vaikselt otsesaate ajal sisse ronima ja siis tuleb kuskilt kaamera tagant veel Andrus Vaarik veel hakkab nägusid tegema ja see oli täitsa absurdne olukord, igal juhul. Ma olin pärast seda õnnelik, sellepärast et ma suutsin komisjoni naerma ajada. Ja, ja nii see oligi, nii sai läbi. Ja siis hakkasid jah, hakkasid eksamit peale. Jah, seal oli erinevaid voornenud lihtsalt, et et iga vooru järel loeti siis ette, kes on edasi saanud. Ja, ja muidugi, eks need päevad ja selles suhtes ka väga meelde, et, et toom, plase inter on iga kriipsud ukse taga istumine ja see pidev pidev närvipinge, et kas sa nüüd oled edasi saanud või ei ole, ma püüdsin ikka esimeste seas sisse minna ja siis sa pidid veel ära ootama enda järel inimeste joru, kes pidi sees ära käima ja alles siis sa said teada vahepeal kuskile välja eriti ei tahtnud ka minna, kindlasti oleks maja läheduses ja siis teada saada. Aga mu selles suhtes vedas, et või tähendab ma ei tea, meil kõigis vedas vist. Ma olen paljude näitlejate memuaarides kuuldut, et mida kõike nad pidid mängima küll trükimasinaid ja auguga, augutav makarone. Aga meil ei ole mitte midagi sihukest absurdset. Mulle päris meeldis isegi see, need lahendused, mismoodi meid valiti ja, ja mismoodi meid proovile pandi. Eriti mulle meeldis, selline voor oli, kus me läksime kuuekeste sisse, pidime selja pöörama komisjonile ja siis keegi komisjonist ütles, et näiteks sul on seljataga, nüüd ütleme häbi, sa pöörasid ümber, sa pidid kohe näitame reaktsioon, et mismoodi sa temaga kohtudes selle häbiga näiteks siis kohtades, mis näosu teeksid, mismoodi sa käituksid. Ja seal oli igasugu naljakaid olevusi veel. Ahjualune ja ründav madu ja paljas mees paljaslaine. Ja see oli päris naljakas minuti pärast mõelda, kui tulevad uksest välja, hakkad mõtlema, et misasja ma siis tegin seal kuidas meenutama. Ja mõnikord tuli tõesti naer peale. Aga seal vist sees olla, siis oli asi nagu naljast kaugele endale ja aga, aga selles suhtes on hea, et kui sa ukse taga närvitsed ja pärast sealt ruumist välja tulles jälle õudne närvipinge sind valdab, siis siis sees sõja kaotad, kui kõik selle ümbruskonna tähendab sa oled ainult see, mis sul kästakse olla ja palju õudsam seal ukse taga oodata. Kes seal laua taga istusid, siis ei pea, sa räägid ka. Laua taga oli Priit Pedajas, kes kursuse vastu võttis see aasta. Kalju Komissarov, Meie tuntud lavastajad, näitlejad ja ka lavakunstikateedri üliõpilasi ja ja nautisid muidugi ilmselt kõige rohkem. Ma alguses suhtusin sellesse publikusse päris suure, kelle arvamusega seepärast, et ma kartsin, et, et kui ma midagi hästi teen, et mis, mis monituse tortsutusi seal toitnud tulla ja aga publik oli fantastiliselt hea selles suhtes, et, et nad toetasid sind igal hetkel, kui sa tegid midagi hästi siis nad tõesti elasid sulle kaasa ja ja kui sa midagi valesti juhtusid tegema, siis ei kuulnud mitte kunagi sealt midagi sellist midagi sellist, mis oleks sind võib-olla mingil määral puudutanud või haavanud. Ja õppejõud samamoodi, mitu neid voore kokku üldse aineid hoorale ei teagi ausalt. Kas neid oli neli. Jänese käisid praegu iga päev siin veel juuli algul, jah, kaheksandal juulil sai mõnest tulemused teada. Esmaspäeval, me läksime sinna ja kuni reedeni siis oli, iga päev oli oli kas üks sõelumine ja, või siis isegi kaks sõelumist, eelviimasel päeval oli kaks, mis see teeb siis kokku viis voorumist väga põhjalikult katsuti siis need kandidaadi ja, ja eriti kahju oli inimestest, kes viimasel päeval langesid veel seitse inimest välja, nii et, et ülejäänud 17 kutsuti sisse ja meile kingiti lilled ja ja võeti siis nagu tulemus 18. lend vastu ja pärast järgimutusena tissard. Et need seitse inimest nad läksid sealt uksest välja ja, ja viimasel päeval nad pidid teada saama, et nad ei ole edasi saanud, nii kaugele olid saanud siis ära ja see oli päris õudne. Selles suhtes on jah hea meel muidugi igas suhtes on hea meel. Aga kuidas need sele eksamite ajal oli, noh, seal oli hästi palju neid kõik, kes, kes valmistusid minema sisse ja ja kuivõrd siis oli kast, olite omavahel konkurendid või toetati 11 või, või mismoodi see uksetagune elu seal käis? Noh, muidugi inimesi on erinevaid ja teatud grupp inimesi oli, kes, kes võtsid kõike väga lihtsalt ja ja selline tilulilu, selline seltsielu. Ma ei tea, mina ei suuda sellisel hetkel kuidagi lõbus olla või, või noh, niimoodi kaasamaid. Ma tean, et sina oled seda asja oma hirmus tõsiselt, tähendab, ütlesid ka, et ma nii tahan sinna sisse saada, et ma ei tea, mis ma teeksin, aga nagu võib lugeda aeg-ajalt või kuulda, et mõni ütleb, et läheb juhuslikult sõbrannaga kaasa ja saab siis oli kes nüüd sisse said, kas nende hulgas oli siis sinu arvates ka juhuslikke inimesi või ma arvan, et ei olnud. Sest see on ikka piisavalt raske see, kõik see. Sest ma olen neid inimesi, kes sinna sisse said, paljusid olen näinud ennem kooliteatrite festivalidel ja ja noh, ikka selle suuna inimesed, ma arvan, kes, kes, võib-olla ennem ka tõesti plaanid sellised juba sisse saada. Aga ukse taga jah, just, võib öelda, et nad lõbusad inimesed või kes kõike kergelt võtsid langesidki välja tõsisemad inimesed, inimesed said sisse. Sa kuulsid ära, selle nimekirja saad edasi saanud? Seal on päris õudne, tähendab, see oli siis reede päeval päeva poole. Ma olin endast nii väljas sellepärast et me kõnnime kodus olime pidanud ette valmistama etüüdi. Kas sina, noh, ütleme, et sa oled mingi tädike, paned lilli vaasi, ise tead, miks sa paned ise, tead, milleks sa neid paned, kus sa neid paned? Ja kuidas me siis valmistasin selle tüüri ette ja siis pärast oma kaardi kätte sain. Ei ole siin selle kaardi teistpidi ja vaata, et seal on midagi kirjutatud. Sinna oli nagu lühend lühendatult kirjutatud lauapunkt lamppunkt, mina hakkasin siis mõtlema suures närvi Hosid, mis asi see on? Jõudsin järeldusele. Lavastus labane oli, ma ei tea loogiliselt mõelda pärast tagantjärgi, et sa ei pidanud üldsusega see olema sellel viimasel päeval, siis ma mõtlesin, et issand issand nüüd on teada lavastus labane. Nüüd ma kindlasti sisse ei saa ja enne seda, kui hakati nimesid ette lugema. Ma olin, mul olid närvid nii krussis, et lihtsalt ei suutnud vastu pidada. Mõtlesin, et ma olen kindel see, kes välja langeb selle lavastuse lava. Aga, aga jah, muidugi õudselt suur kergendustunne oli, kui sa kuulsid oma nime ja Priit Pedajas ütles, et ma loen ette need tulevase 18. lennu tudengite nimekirja ja kui sa siis hakkad mõtlema, et võib-olla see kaarditagune lavastus laval ei olegi õhtul avastas midagi hoopis muud. Sellised hetkel tulevad igasugu lollused. Lihtsalt pähe hakanud fantaasia hakkab lendav kuskil imelikus suunas kõik enda kaela. Õudselt hea tunne oli muidugi nii palju üldse vastu võeti. 17 16 näitlejat ja ja nii-öelda näitlejat ja üks lavastaja. Kaheksa poissi, kaheksa tüdrukut ja kaheksa poissi, kaheksa tüdrukut ja pluss siis üks lavastaja poiss. No ma kuulan Tiina võtta siis see on hoopis teine maailm jaoks sest et meil oli peaaegu samad eksamid peaaegu samad tingimused, kuigi ometi hoopis edele Reiljanit. Vaat see on esimest aastat võetakse vastu Pedas tulevasi telerežissööre siis. Ja kes saavad paberi ja peaksid minema siis televisiooni tööle. Aga et me ennem vist sellist kogemust ei ole ja ei ole, õppejõududel ei ole õpilastel, mis on ja mis sellest tuleb. Selline uus asi, kuhu tuli päris palju rahvast, meie eelvooru tuli täpselt sama palju või enam-vähem sama palju, kui lavakunstikateedris edasi lasti, see oli vist 117 või 111 inimest ja koht oli 10 ja pidi vastu võtma neli tüdrukut ja kuus poissi, pluss siis kolm tasulist kohta. Meie eelvoor oli siis esimene päev oli vestlusnendesamade esseede põhjal mis olid varemalt valmis kirjutatud, viis teemat, reisile sinuga saate analüüs, Aktuaalse kaamera analüüs ja banaalsus, ekvivalent eesti telepildis ja tähised Eesti televisiooni ajaloos. Ja siis kujutage ette, 111 inimest ootavad oma vestlusjärjekorda ühel päeval. Vestlus hakkas kella üheksa-kümne ajal ja viimased läksid sisse poole 12 ajal. Ja, ja see kõik sa ootad kaheksa-üheksa tundi selleks, et minna sisse öelda oma nimi, öelda, millest sa kirjutasid, kaitsta võib-olla üks lause seda esitatakse, avatakse, see, öeldakse avada selle koha peal, öelnud nii-öelda, miks see nii ole, tähendab, saadakse aitäh ühed uksest välja. Et järgmine hommik. Ma millegipärast arvasin, et see vestlusvoor peaks olema selline kerge, kus lastaks meid päris palju edasi. Ja see mul ei tekkinud vistiveedki, et et järgmine hommik mind ei peaks nimekirjas olema. Ja kui ma läksin, siis järgmine on kohale, nägin, et nimekirjast vestlused on edasi vastu 37 inimest, 105 100 seitsmeteistkümnest 100 seitsmeteistkümnest viie minuti põhjal. Siis oli selline kerge šokk. Hirm, mis tänane päev toob ja, ja õudus sellest, et kell 10 ma pean olema siin tagasi ja täie mõistuse juures. Ja see teine päev on vist üldse kõige mustem päev seal võrdle võrreldav sinu eelvooruga. Me pidime lugema luuletuste valmija, proosa katket ja laulma ja ja tegema võib-olla ka mõne etüüdi laval ja liikuma, tantsima ja ja see oli puhtalt selline näitlejameisterlikkuse ja hoopis näitlemise poole pealt ja ja siis, kui minu kord sinna lavale jõuda, keset lava, ma avastasin korral vaekoha peal. Tegelikult sama hästi mõtlesin seista toomkoolis praegu lugeda luuletust, et see on, see ei ole üldse see mees, ma siin olen selline masendus ja ahastus ja siis on veel see komisjon Toomas Lõhmuste ja Tuuling vilja palm ja kes nad kõik olid? Midagi nad tingivad minuga, midagi nad veel tahavad saada, midagi nad veel räägivad, peeniimad, see selline viha ja ängistus ja lavalt lõbuks alla sain, ma mõtlesin, mitte kunagi, mitte iialgi ei astu ma enam üle selle maja ukse. Ja samas oli selline võitlus, et noh, et istun ka lõpuni minna iseendaga, et no kui nad mind mõnitasid, kuna meil ka silma otsas ei salli ja nad tahtsid mind lolliks teha, et aga ma näitan neile Malloy. Kuigi pärast seda kõike, mis sa seal tegid, on väga raske teha, sa ei ole loll. Kui viina ütles, et neil oli kuidagi väga ebaisikuline suhtumine, et kõike vaata üheselt töötaja aitäh ja varsti uksest välja ja tulid järgmised siis meil oli. Komisjon kõnetas sind eesnime kaudu ja kasutas. Kui sa tegid laval etüüdi eluloolisi fakte sinu elust, et ahaa, Elo, te olete töötanud Eesti raadios. Lugege seda nagu loeks ikka, serv on, mille peale muidugi esimene reaktsioon oli, mulle ikka Sermann ei ole, juhatasin pekt lugeda, seerum on ja siis see päev oli küll must masendus ja üks neiu hästi kirjeldas seda päevad, see tõi välja inimese tugevuse, üks poiss läks lavale ja väga hästi ette valmistanud, mida pärast muidugi komisjonis keegi ei uskunud ja ta ei saanud ka, edasised päevad tuleks lavale, vaatas otsa, komisjon unustas kõik kaasa arvatud peaaegu oma nime ja tuli sealt alla ja ta oli tõeliselt masenduses ja inimlik traagika. Ja samas teine poistelt lavale tallaste lauldada. Ainuke loom, mida ta laulda oskas, rei rootsi hümne. Ja ta alustas Rootsi hümniga, kõik katkestati ja väga ruttu jõudsin. Võib-olla kaks sõida lauda, tema laulis, laulis ja läks juba hümni sõnad, mees tra jätkas 22. õppetüki sõnadega. Isa läks habet ajama ja ema läks poodi ja täna ilus ilm ja hästi laulda ja mõtlesin, et nüüd saab Camdeni pärit, kavatseb, mis ma siis teen, aga siis lõpuks katkestati ära ja siis ta tuli alla ja siis mõtlesin, issand, kui keegi neist rootsi keelest aru sai praegu. Ja me istusime kõik koos ja, ja meiega märksa suurem seltsielu, nähtavasti, kui teil selline ekstreemses olukorras Subrunemine, kõik oli kõige sõbrad, samal ajal ka konkurendid, konkurent, see oli kõik unustatud, kõik rääkisid anekdoote, see oli selline teatava alkoholiseisundis võrreldav inimestega, kes istuvad koos, naeravad absurdsete asjade peale ja on rohkem kui endast väljas ja mina loodangi seda ära, mina läksin koju, mõtlesin põrgu nagunii ma edasi saanud auhinnad arvab, et on loll ja ja siis jätsin oma telefoni, et igaks juhuks, et ma jätan teiega seda võimaste, kuis järsku 99-st protsendist üks protsent ma edasi sain, homme ei lähe. Ma lähen ikkagi. Ja see tüdruk, kes helistas väga kurva häälega, ütles, et Elo, anna andeks. Ja järgmine päev oleksin tagasi ja see oli see, et läheksin sellest uksest sisse, mõtlesin, issand, ise lubasid, ma ei tule siia tagasi, miks ma tulin. Ja siis me pidime kirjutama sellise väikse novelli hommikul, mida ta oleks saanud peres lavastada ja poolteist tundi oli aega, poleks iialgi arvanud, et poolteist tundi nii ruttu läheb. Keegi jõudis farmanis kirjutaja mustandi, keegi jõudis valmis kirjutada poolt puhtandist, kes, mida ja kui palju ja siis anti meile kolm sõna. Ja kui d pidanud tegema lollusi, siis meie küll päris palju, ainult lollusi pidimegi tegema pidime ka tegema. Aga, aga need sõnad, mis mina sain teatrietüüd teha, ei olnud iseenesest halvad neid kuidagi seostada. Siga möla ajad, mis oli vanas arve? Neid ikkagi seostada, Riho, selliseid, kes said viiner ja kuidas, kuidas Tuulselt siga, arve, restoran. Aga, aga kuidas ta seostab sõnu viimne valss, viiner ja tuul, viinlawaisse viiner veel kuidagi paaris tantsitakse, viimset valssi, süüakse viinereid siis nagu see tuul tulen. Kui ele tuulehoos tantsib viimset valssi, siis kus sa selle viineri leiad? Ja see oli kolmesed grupid nende inimestega koos, siis pidime tegema lavastusi ja mängima koos ja minu jaoks oli täiesti uus kogemus, siis ta laval ja mängida, ma polnud seda kunagi oma elus teinud. Ja ma pean ütlema, et see oli vist ainuke koht, kus ma selle terve selle aja peale tundsin ennast turvaliselt ja kaitstuna ja, ja sel päeval oli jälle teistpidi efekt, kui eelmisel päeval ei, täiesti selline lolli ja rumala mulje sinust, siis sel päeval jäi selline tunne ma vistronile siiski jõudu näidata, et hoolimata sellest, et, et ma kardan ja pärisin Põlvatulisevad all, et siiski mõte liigub peas ja ja kõik need 28, kes olid siis alles jäänud veel rohkem sõbrunenud ja küllaltki selline meeldiv õhkkond oli. Muidugi viimane päev oli, siis me pidime, anti meile kodused ülesanded, vanasõnad igaühele, mille me pidime siis lavastama, teiste peale. Veendunud, et ka see päev lõpeb õhtul kell 11 nagu kõik need eelmised päevad, aga aga sellel päeval tehti kiirelt ja otsustav toode Forss ja kella kolmeks oli siis nimekiri koos ja ja ma seisin teiste hulgas hakati nimekirja samamoodi ette lugema nagu teil, et kes saavad siia, lähevad lavale, kes nimekirjas ei ole, lähevad ära. Ja ma sõitsin hästi uksematerjali lähedal ära minna, hea lähedal ära minna. Siis Öeldi Elo Selirand ja ma ei tahtnud minna, kõik olid nii rõõmsad ja mida kogu aeg nutma, kuna kõik oli nii hirmus. Ma olen neli päeva, aga see tähendab seda, et neli aastat seisab veel ees ja tegelikult ei olegi see üldse see kõik nii kerge, nagu ma arvasin. Ja mõnes mõttes see jälle omamoodi hirmus kogemus sellest, et ega need sisseastumiseksamid ei pruugi olla üldse need, mis nad peale paistes paistavad olevat. Kirjutadesseia OLED teleri sisse. Midagi hullemat seoses ukse taguse eluga tuleb meelde. See oli viimasel päeval minu meelest jaa, keegi ukse tagant ukse taga leidis äkki ülesse meie meele kuskilt. Ja seal ma tean, see rubriik sinuga sinust kus on siis puberteedi eas noorte probleemide. Ja ma hakkasin üks poisssuguseid kõva häälega ette lugema, Ma ei mäleta. Kõik Me naersime kõva, aga nende probleemide üle. Kui sa tead, et tegelikult kellelgi on see mureks. Ja, ja üldse neid asju ja siis keegi keegi leidis veel anekdoodid sealt kuskilt sellised ajalehe anekdoodid, neid lugesime ette ja siis äkki avastatud Issver, ma naeran, miks ma naeran. Pill tuleb pika ilu peale. Appi, muna nii, nüüd on kõik läbi. Noh, jah, et sellisel sellisel hetkel hakkad igasugu eba ebausu momente uskuma, tõesti, võib-olla kui sa ennem ei usu ja ja siis ennem see oli. Eelviimasel päeval ma sain teada oma konkurendi, ühe tüdruku, kellega siis nagu võistlesime. Et kas tema või mina saab sisse, kui ma sellest teada sain, siis meil oli ka niimoodi, et omavahel, et et küllalt küllalt sõbraks saanud omavahel juba ja ja siis lähed ka mööda ja meeldivalt, Määrata töötab ikka midagi head. Aga, aga tegelikult on hingepõhjas. Nojah, et homme öeldakse nüüd ära, et kond, mis need välja langeb, kui ette loetud ja ma kuulsin, et Monika oska minuga koos sisse, sai. Päris päris hea tunne, nii et tei meist kumbki, vaid hoopis teised, keegi kaks. Seda mõtet ei olnud, et peas starsis nagu kehvemini minema või või oli siis läbi katsed? Ei, neid oli veel tegelikult? Jaa ei, seda ei ole, et peaks midagi halvasti tegema, mõtled ikka rohkem enda peale peaks mina mitte midagi valesti tegema, et jumala pärast midagi Pole ei jääks seltsielust, ma pean ütlema seda, et 100 seitsmeteistkümnest, need, kes lõpuks sisse said, need 13 Nendest vist üks või kaks olid sellised, kes olid mulle teatavaks üllatuseks nad sisse said ülejäänud 117 inimest, see on suur mass. Ja juba esimesel päeval jäid teatud inimesed silma, väga teravalt eraldusid teistest, kas nad olid siis elavamad särtsakad hoidnud, kuidagi veel vastupidi, päris nurka tõmbunud, aga nad olid kuidagi teistmoodi. Ja ses suhtes ei olnud Meie kursuse kokkupanemine selline üllatus, et need inimesed või need, need olid just enam-vähem need, kes olid pisut pisut võib-olla enesekindlamad ja pisut julgemad. Ja seltsielu kohta peab veel ütlema, et väga selline kurba, liigutav ja sabas südamesse minev hetk oli ennem seda eriala hinnete ja eriala eksami lõpptulemust oli. Jah, ta on vistutama nüüd mu kursusevend istus klaveri taha ja hakkas mängima. Pulmamarssi ja õllepruulijate kõik olid sellised lõbusad laulud ja ikka kuskilt lõpuni kurvaks käte füüsi tuli pisar silma üldse ära mängisime midagi lõbusat, alustas jälle lõbusat ja ikka läks lõpp kurvaks. Kert lõpuks ütlesid kõik niimoodi süvenenud, nii vaikne kui äriennem eriala väljalugemist. Väljaütlemist ei olnud selles peda majas nelja päeva jooksul kordagi olnud. See oli 15 minutit sellist tõelist endasse süüvimist. Et noh, mida ma teen hetkel, kui minu nime ei ole selles nimekirjas. Ja tegelikult see õpetas küll seda, et, et iseendaga väga hästi väga hästi sellisel hetkel läbi saama, muidu oleks päris hirmus, kui sa iseendaga läbi ei saaks. Ja selles suhtes oli muidugi inimlik. Aga kuidas sa kujutad nüüd ette, kas näiteks noh, kes oleksid teist järgmine aasta ka näiteks valmis kõike seda mitte iialgi, sina, Tiina. Lavakunstikateedrisse proovitakse ju ka mitu korda üle kahe aasta on ju tegelikult ja seda rohkem on siis inimesi tegelikult seal. MMA mõtlesid, mõtlesin, et kui ma sisse ei saa, siis ma kindlasti proovin veel. Ega ma praegu hakkan mõtlema sedasama kõike sedasama peaks uuesti tegema. Ja võib-olla keegi teine kursuse juht tulevana tahab veel rohkem sest saada. Siis on see päris õudne, kui on tõesti kahtlema, kas ma oleksin oleksin teinud viimases voorus ja tuleks välja kukkunud. Minu arvates ei ole asi mitte selles, mida sa tegema pead. See tunne, mis su sees see on, see jäi ja mille pärast iialgi jah, et oi-oi päris kole olla jah, et sa oled lõpuni peaaegu lõpuni nagu selle kadalipust läbi käinud ja siis viimaste hulgas. Ebausk, mis minu arvates segaks tagasi tulema. Sest et need neli päeva see oli alles siis, kui see kõik oli möödas, saime aru, missugune närvipinge seal ei olnud, sest neil on neljapäevaks on, mul oli tunne, et ma olen absoluutselt rahulik, et nii rahulik pole oma elus olnud. Ja siis ma sain aru, et see on niivõrd kõrgepinget, ma isegi enam ei tajunud seda, sest ma unustasin, neljapäevaks unustasin ära, hommikul läksin välja, tuli tagasi, heitsin magama, siis mul tuli poolunesegaselt tuli meelde, söönud jälle, unustasin söömata. Ja, ja siis, kui olin, tulin koju, siis see oli tõesti tõeline šokk, sest ma varisin kere, istusin diivani peale, ma viisakas pinge hästi kiiresti alla kukkuma ja siis võtad normaalse tasandile, siis ma hakkan mõtlema. Praegu näiteks peaks minema tegema veel ühe etüüdi, mitte iialgi, mitte kunagi enam. Ja see ongi hirmate, et need viiendal septembril algab koolja ja siis ei saa enam ütelda mitte iialgi mitte kunagi enam, vaid ja igavesti. Sest et autsaider keskel ei tahaks jääda. Elanik Tiina, sina oled? Mitte kooli, teate, said sa oled näiteringis olnud kaks aastat, kolm kolmandast. Mis sa arvad, kas need on tingimata vajalik, mingi selline ettevalmistus ka, et lavakasse pääseda või, või kuidas praegune sisseastujad, kuidas need olid, kes sisse said? Kas kõigil oli mingi kogemus? Ei olnud, oli inimesi, kes, kes ei olnud mitte millegagi ennem tegelenud selles mingit teatri, ühes näiteringi või, või mingis lavastus kuskil kaasa löönud. Ja ei, peab ütlema, et sellised inimesed on minu arust haruldus. Et kui sa nii ise pead ikka siis väga särav tüüp olema tõesti särama igatepidi, kui sa ilma mille ilma mingisuguse ettevalmistuseta sisse saad. Minu meelest jah, enamus on ikka vist teinud midagi ennem ka see on ikka päris raske minu meelest ilma mingisuguse ettevalmistuseta enam sisse saada. Kujutan ette, et, et kui minul oleks olnud neid kolm aastat, siis. Ma annan sulle poleks üldse proovinudki. Mõtlesin, et, et meil ukse taga käis selline tugev seltsielu ja võib võib arvata, et üks selline lärmamine tähendab selline, siis minul tuleb kohe meelde, et meelelas läks lärbamiseks siiski nimed teada saime, sest pidime ukse taha käima kikivarvul ja pidime ainult sosistama omavahel. Sest et et jumala pärast, kui kuskilt mõni kõvem sõna kuuldusliku lõi Kalju Komissarov ukse lahti, kas saab või ei saa? Jaa jaa. Täielik haudvaikus pidi olema ja tegelikult see on ka õige, sest sest kui sa seal eelvooru ajal märtsikuus, siis ma olin sees. Ja ma kuulsin sealt ukse taga mingit mingit sellist juttu plära mis häiris tõesti tugevalt ja täielikus vaikuses, on ikka kõige parem midagi anda endast. Kas teil ei olnud sellist asja, et kui sa tulid välja lavalt üksinda olid olnud, siis kõik tormasid juurde, kes tegid, mis nad ütlesid ja loomulikult oli küll ja aga nojah kõigil oli erinev, selles oligi asi, et noh, iga teha käskisid ja ja siis sa tead tegelikult, et kui ta nüüd sisse läheb, siis temalt küsitakse hoopis midagi muud ja, ja kästakse teha hoopis midagi muud. Aga, aga hästi naljakas küll ukse taga kuulata, kuidas mõni igasugu häälitsused, mis sealt, kas mõni hakkas hästi kõvast äkki laulma ja siis tuli kuskilt, eks mürtsatuse poisis välja tuli. Noh, mõtlesime kõike. No ma ei tea, mida ta pidi seal mängimas. Pärast selgus, et ta pidi Selle lauluga õpetama piss mingitele vangidele selle laulu selgeks õpetama, jäse mürtsutus tähendas hoopis seda, et pani oma sõna maksma, lihtsalt oleks sääre pealt seal vist see oli Priit Pedajase prillid seal laua peal, katke suures, suures sellises. Meil oli üks hetk, kui ei räägitud, mis siis toimus. See oli siis, kui me pidime tegema iseseisvat kolme sõnal lavastusi kolmekesi siis ennem seda kui sealt ruumist välja lõpuks lasti pärast pooletunnist piinamist, kui kõik on juba higised ja pidid särki vahetama minema. Siis kutsus Toomas Lõhmuste meid kõiki, sime eksami lauateetes. Ma ei tea, kuidas on meie seadus pidanud, aga on selline. Palve teile, et kudesid näide läheksite hetkeks sõnaga, mis siin sees toimus. Et kas see on vett pidanud, tähendab me kõik kolmekesi vastame, et me ei tea, sellepärast et me olime ennem seda kõik olnud omaette nurgas, täiesti süvenenud, omaette mõelnud midagi ja see oli kõigi puhul niimoodi ja tõesti, see oli vist ainuke kord, kus kõik pidasid sõna. Ja tõesti see pidas, pidas vett lubadus, ja järgmine päev ei palutud meie vait olla, kõik klassid välja. Ei, ma ei räägi parem. Kirjanud, kas see kehtib ka veel järgmine lubadus aga muidu oli selline selline aitamine. Laulda ei oska ju? Teavad, võtame nii lihtsam laual ega paljud laule. Mul oli ka seoses lauluga tuleb meelde, et see oli vist kolmandas voorus või, või kuskil seal? Ei mäletagi täpselt, kästi mul ka laulda ja ma olin kodus ennem juba valmis mõeldud, mida ma laulan meile, kui käsi paluvad lauda ja mune. Võtsin Marju Läniku laulu, selline nukker toon, laulusetud peed loikudes juba kaanetab jää ja lehed on lennanud tuulde. Ja see oli küllalt kõrge tegelikult ja ma mõtlesin, et mul on rohkem kõrgem hääl, et tulen sellega kindlasti toime. Kui ma sinna lavale siis jõudsin, nagu nad palusid mul seda laulu hakata, laulma hakkasin laulma, siis ma sain aru, et see oli täiesti vale laulunud, mille Mikso praegu laulan, seda et see on ju õudne hääl väriseb ja ütle midagi tõst välja ei tule. Õnneks Priit Pedajas esisest aru. Igal juhul. Ta katkestas mind ja ütles, et jah, et täname ka, et pruugi laulda madalamalt, et kuidas oleks. Ja siis ma mõtlesin selle peale ja et aga lubage, ma võtan hoopis teise laule. Ja siis ma võtsingi kõigile tuntud laulus või kohe ette, mis on esimene, mis on kohe ette tuli, oli põdral maja metsa sees. Ja laulsid nii madalalt kui veel võimalikke nii selle tasandi pealt, kus hääl, valjumine valjemini välja tuleb ja ma tõesti, ma tundsin, et ma saan kõva häälega laulda, tulen nii hea olla. Ja siis mulle öeldi, et ära ja ma läksin välja ja siis hakkas jälle uus põdemine. Ei tea, mis nad mõtlesid, et ei tea, mis muidu see laulmine küll välja tuli. Nüüd seisab siis üks pingeline õppimine ees, et see kõik on alles algus. Mida need Tiina, sina siis loodad saada lavakunstikateedrist, mida sa loodad endaks saada, noh, selge see, et sa tahad saada näitlejaks. Te olete mõelnud ka sellele või lihtsalt oli nii palju energiat, nõudis ainult siis. Sissesaamine, jah, ütlesin tegelikult, põhiline on ikka sisse saada, eks siis näib, mis saab. Ja praegu ma hakkan mõtlema, et, et põhiline mitte välja langeda. Sest teada on, et meid on 17, küll, aga, aga see on raskesti usutav, et kõik 17 püsima jääme. Tahes-tahtmata on teatud osa inimesi, kes lihtsalt leiavad, et nad ei ole leidnud selle, mida nad otsisid. Või siis lihtsalt ei saa hakkama ja neid kukutatakse välja. Ja mitte mingil juhul ma ei taha olla nende seas üks nende seast. Et igal juhul tahaks sisse jääda. See on praegu põhiline, ma arvan. Aga edaspidi. Edaspidi tahaks tööd saada, sest praegu hakkab olelusvõitlus. Ja tahaks ikka. Sellist sellise hariduse sealt koolist saadad. Et tõesti ta tunned, et sa selle nelja aastaga oled suurest edasi arenenud ja kasvanud. Et sa jääks pinnale püsima pärast. See ei ole see, et nelja aasta pärast sa mõtled, et oli seda nüüd siis vaja. Kuidas kunagi, et ma peaks mõtlema sellele neljale päevale tagasi ja sellele hetkele kulaatiate mu nimi, et see oli kõige ebaõnnestunum päev minu elus? Tahaks, et jooksvate kunagi aeg, kui ma juba saaks päris täpselt aru, mis on telerežissööri amet ja mida tähendab siis see teler siia ja Pasoki tõesti ka seda, et mis siis, et esimeste aastate, mis siis, et varem pole õpetatud ja ja mis siis, et esimest korda ja esimesed rumalad noored tudengid, agad meist saaksid professionaalid. Ma tahaksin nelja aasta pärast tõesti, inimestena sõidavad minna televisiooni ega hakkaks tegema prooviõppesaateid. Nagu paljud need, kes praegu lähevad otse televisioonile, õpeta, jooksime kohale ja et see töö, mis meile antakse, ei oleks just päris assistendi töö. Saaksime tööd oma erialal ja räägin küll meie-vormis, sest et see kursus on me peaksime väga-väga hakkama ühte hoidma. Ainulaadsed ja unikaalsed. Kui meiega ka jäägi, siis veel üldse kokku hoiab, aga muidugi. Soovid kõige paremad iseendale ja seda tahaks küll, et kõik läks väga hästi.