Viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel, kui oli vaja mõnd solisti saates, oli asi lihtne, selleks. Saateansambliga oli Emil Laansoo ansambel. Millal Sansambel täpselt sündis? Seal ansambel sündis 54. aastal peamehe kadumisega siis olid, läksid need asjad siin vabamuse, taheti hakata kerget muusikat tegema jälle üle hulga aja, mida vahepeal nagu kus oli, vajab nagu varjusurmas eriti hästi vaadatud, ei vaadatud selle pärast ja siis tuli nagu korraldus siis ansambel luua, hakati ütlema, kas on mingit võimalust seal kerget muusikat tegelikult ei saanud, et meil pole fonotiks, kuidagi ei ole. Sättisime kokku nii mõtlelisel postiga, sellesse hakkasime siis tegema. See jäigi algul nagu raadio oligi raadio juba raadio raadio nime all raadioansambel esimene väljaspool käes on nagu hakkas asi liikuma. Kas see algkoosseis oli sama, mis nagu pärastpoole tuntuks mängis, ennast? Ei olnud, seal ikka oli muudatusi, kes esimeses koosseisus mängisid, on sul meeles? Sõitsime, koosseis oli ikka sama, ainult seal. Puhkpillidest oli erinevusi, seal oli vain, mängis Mil saksofoni, viiulit ja siis Saulust ei olnud veel sisi, siis flööti ei olnud. Aga siis tulid muudatused seal, sik tuli sisse. Mehed vanemaks, ikalistike kukkusid järjest täna juba seal. Sikul küll muidu veel tema mängib temaga seal veteranide orkestris seal kiilaks ja kruus on juba ka juba niimoodi ammu teised rohem tööd. Nimetaksime neid ära, siis, kes selle lõpuks nagu põhikoosseisus olid sina Emil Laansookitarr siis ära Sava salu pass vas Elmar kuus. Löögristade Terasmaa. Aarne Oit muidugi akordion, akordion ja Saulus sammul flööt ja see oligi niimoodi mõeldud, et ühesõnaga seda operatiivselt ja kiirelt teha, siis ühesõnaga sai võetud sümfooniast. Võiks öelda parimat mehedki kontsertmeistrid ja niuksed mehed, kes kelle ta mingile asi pidama ei jäänud. Oli, püüame väga operatiivne, lugu tehti, siis. Tulime siia kolme tunniga lindis ka olemas. Nii ta enamuses töö läks siis kaks-kolm lugu päevas isegi tehtud. Ega tõesti, sel ajal sellist võimalust ei olnud ja ei olnudki vaja muusikali, muidugi. Teine nagu praegu sambel raiskab nädala otsa saada ühte lugu linti põhjal eraldas nad ajavad ja hääletämbrid, värv. Elektroonika juba, et teil on ikka naturaalne muusika enam-vähem ja siis ei olnud mingist erivõimetuse pillidel üldmikrofonidega jälgida, käis, aga kes need seaded tegi, kas sina või Arne Oit oli hamba peal tehnika, mina pidevalt siga oma lood andis mulle. Jah, ma olin ikka nii head mehed olid, meil oli omalooming kaasest, vain kirjutas ise ja Aarne kirjutas ja siis tasemest iga iga kandi pealt näidata. Solistid alguses solist ei olnud muidugi suurt, aga siis, kui hakkas juba nimi kuidagi ansamblil kõlama, siis oleks hea meelega tuli. Ots kartulirinne tuli ja lääts ja Tennossaria sel ajal, kuidas nad olid seal. Kõik tunnetasid kohe, teiega oli kerge laulda. Ma isegi vaatasin ainult minema, püha linnahallis esinesime seal ja Kuslap tuli seal, meil olid teistkümnesse natukese vanad veteranid ja see läks kohe nii ladusalt ja kergelt, ühine keel kohe käes ja midagi oli temal hea tunne ja meil ka. Sest nagu sa juba ütlesid, teil kõigil oli see professionaalne tase oli kõrge, see põhi oli niivõrd tugev, et seal lihtne edasi minna. Ja isetegevusega midagi muud. Isetegevus on niimoodi, et pooljuhuslik on see asi. Seal möödalaskmisi ei tohi olla ja isetegevuse juures mängib siiski paljus see lihtsalt see tegemise mängimise rõõm. Teid oli seegi olemas, pluss professionaalselt. Tol ajal oli see näiteks monteerimine ja see oli kuidagi nii raske võitlus asi korraga korralikult teha ja kui ei saanud, siis tegime teise variandi ja, ja rohkem ei saanud midagi teha ka. Praktiliselt on muidugi see asi väga põhjalik mitme rea peal ja mitme rea pealt ja kokku mängimine tasapinnad ja tasakaalud ja siis läks ju tihti kaheksandas Eero Sepling salvestas mikrofoniga ja isegi sümfoonia oleks isegi vanasti ühe mikrofoniga veel seda. Tuli sinna Olevi saalis. Ventsel pani püsti ja Tartu Ülikoolis ühe mikrofoniga võeti, kõik oli kuulda, feik oli kuulda, vaatasin koha välja. Ja ega ei olnudki viga, kui nii mõelda monomuusika kohta. No te olite põhiliselt algul nagu stuudioansambel, eks ole, aga pärast tegite issand vestlusringis mõtlesin selle ei mäletagi, mis esimene kontsert, kontsert seal oli, aga aga alguses tuli muidugi ta muiugi täis, kontsert ei olnud ja kõike niimoodi ütles osa kontserdist, esitasime. See oli alguses oli päris kõhe. Stuudios võtab tagasi ja ei lähe ja seal ei olnud midagi teha. Mis läinud, see läinud? Samana, millal sa nimetasid, et sina olid see mees, kes arranžeeringuid tegija? Ja ansamblil oli selles mõttes ka lihtne, et koli mõnd jumala uut lugu ja ma mõtlesin, kui neid helilooja meie omade partituuri aeg oli mõnda välismaa lugu vaja, sa läksid kas siis kinno või stuudiosse, kuulas selle loo ära ja seal oli see lugu peas? Ei no see on jah üks kaks korterit ja. Kui põhjalikumalt teada, siis paar-kolm kontserti kuulama. Korraks niukene meloodiline joon ja see lihtne. Aga millal sa ütled lihte, millal, millal avastasid eneses, et loodus on andnud sellise unikaalse aju ja mälu meelest ja siin avastamisega tegemist enne sõda natukene sättisime seal kulmu. Herbert kulm oli meil siin üks Tammeti, mängi pillimis kuldses seitsmes mängiseks, tahtsin paari soolot seal sünges ja fosünkesse ja siis natuke sai tehtud, siis tulistada, vahel ja sõjas hakkasime, siis oli vaja ansambel ja siis tuli kõik sättida ja olla igasugused. No nii palju, kui meile seal igasugust muusikat ja siis sai tehtud seal ja peale seda sai veel siis magitelt ei mänginud, aga sai veel peale seda tuli kitt kõva ja. Ühesõnaga operatiivsus pidi olema, muidu ei saanud. Ja, ja see toimub seda leida, see tuli nagu siis töö käigus töö käigus ja siis sealt, mis vaja oli, seal tuli teha spetsiaalselt treeninud ei ole, ruumi ei ole ja pärast seda olid sa siis noorteansambli tema ja, ja siis oli seal veel, mängisime Sakalas, mängisime väikse kambaga seal. Siis oli vahepeal palli tantsuhooaeg ja igasuguseid asju on siin olnud, nii et see suur otsuse, mis meil oli, siin keelati ära ja siis hakkasime seda teistmoodi tegema, kõik oli kohe vaja. Igas olukorras pidi midagi tegema. Aga kui neid nimetada praegu näiteks mõne pala pealkiri ansambli repertuaarist suudad sa meenutada koheselt on sul peas kõik jõle. Palju on küll. Päris suur hulk. No ei jää meelde, jääb ikka esimene solist kõigepealt tema, seal sõidud on tehtud, katsetatud ja Georg Otsaga tegime alguses. Ja kui juba temale subis meiega teha tööd, no siis ma arvan, et seal pidi midagi olema ka. Ühe aasta kuivati lindistas meil seda õpilasel telgid juuksekuld oli seal siis Waterloo sild. Seal olid need. Jah, toonased, nii selle, mis oli populaarsed lood nende liigi Ma mäletan, ühel juubelikontserdil sinu kohta oli vist selline mõte, et kordonda hell ja samas kes kardab nii nagu ta põline kaasa kitarr. Seda jutustas meil Kalmer Tennosaar ringreisidel oli, temal oli ka iga mee kohta jutt, oli kandma Kalmeri oma mingi tõetera siiski olemas. No-l on sul hing tõesti, aga ega ta vist karm inimene tundub. Ei tea, ma säran välja kõik, et endale Aarne jättis kõik endale sisse, tema oli väga vaikne. Aga sinul on, naerukurrud on olemas, siis ei jõua pidada, kui öeldi, midagi viltu on, siis tuleb ikka öelda. Aga sa olid ka sel ajal selline mees, kes ma ei tea, oli sul eeskujuks lespoolse tuntud kitarrimängija, kes mängis oma kitarriga nagu terve orkestri sina mängisid ka kümnekordse, keegi idendiksist tuli hakata tegema, ma mõtlesin ka, et kõigepealt laulisegi ots neli korda. Crumpulvaarseda. Ma olen, siis ei saa üksipäini selle kitliga ka talle need siis tegime kahekesi plaadi. Sul oli seal, mis oli härra 420 selle filmi. Siis oli seal noh, siin oli see pahmutava, tegime geoloogilist, geoloogilist, tuli siin ja siis Näetegi need kõik. Su põhitöökoht oli sümfooniaorkestris viiuli Bullis, aga kas siis nüüd sümfooniaorkestrile sobija pärast see ansambel oli ikka? Ma arvan ja niimoodi, et see oli sümfoonilise töö kõrval seal sugune hobi meelelahutus rohkem ka siis ja ega öelnudki, et niimoodi, et ajaraiskamine ja üldiselt oli seal ka niukene lõõgastav oli meil seal natuke mängisime ja telliti väsitaks, seda ei olnud ja seda öelda. Ja mulle tundub, et kui tänapäeva noor pillimees kõigepealt, kui teda kutsutakse mängima, palju selle eest saab, teil vist seda küsimust ei olnud? Meil oli, kuidas see asi väga vastutulelik, teatesteerima kõike siis nii ütleme poole vaevaga läks see asi, mitte need häda tuli käia otsimas, paluma seas ei olnud. Taheti lihtsalt kasutada ja leiti võimalusi. Sümfooniaorkestris enam ei mängi, kuid muusikast loobunud Me teame sind või aktiivset osalejat Kirovi kalurikolhoosi veteranide ansamblist Apeeda. Seal tuleb samuti partituuri kirjutada ja no seal on võrdlemisi rinde muusikatasemelist. Niisugusel ütleme seal oli, oli, oli olukorras, seal ei ole sul akordionitki Tal võib-olla siis niisugust värvi jäädvustamiseks. Me tegimegi nihukese väikse saatoris maa, seal. Mehed ise on puhtalt sõjamehed, kõik enam-vähem enamus kahurväe, meedia. Hääled on ju vanad juba, ega meil, meie ainult, millega me võitleme vanaduseni, seal ei ole midagi teistele ansambel realisti võtab uue mehe puslet lihtsalt. Me oleme läbi ja ja ta ei veel, et see halb oleks, aga on sul see kitarr? Sellest ansambli Ruusk? Ei, ikka seesama vana ja peab vastama. Peab vastu, vahepeal on elektriKitrikaal tagasi vana kõlakad, filter on ikka alles. Kõla armas, eilse kõlanud, ütleme mitte elektri persolanskitel ei, seda mõtlen, et selle kõlanike armsad ja need on tehtud nagu küll, aga kokku lapitud ja loodame, et ta peab kavast. Mine seda tea.