Tere taas kuulama 100 aasta laule, ütlevad Waltaria Jaak Ojakäär. Oleme endiselt aastast 1969 ja meil on mängimata veel päris mitu Eestis tollal kirjutatud lugu. Hakkame siis sealtmaalt pihta ja kõigepealt üks Hans Hindpere laul Maimu Linnamägi tekstile, mille nimeks kevad Kadriorus. Seal on päris palju selliseid papa baasid ja la laasid ja see on selline Twisti kanti kiskuv lugu, aga väga tore, ma arvan, tänase saate hakatuseks kuulata, esitajaks Uno Loop. Sinilille värvi vaata linaotsal päiksetäpid. Linavalged patsi. Jalas rohelised. Kergejalajäljed kannul vulksatasid lumevees põikas palee vaidlema ja pajukasse päiksevanni aitama. Puistas paiselehti maha, ole. Lagu luule alla tellislaevade ja siis lae kaldal laulma pistis. Tundub, et aastal 69 või siis pisut varem oli helilooja Boris Kõrver käinud Ruhnu saarel puhkamas või lihtsalt sinna kuidagimoodi sattunud, aga vähemasti sellest saarest jäid talle sellised mälestused, et ta on kirjutanud koguni kolm laulu 69. aastal just nimelt Ruhnu teemadel. Need on siis Ruhnu kajakad pulmas ja Ruhnu soovib. Ja üks kolmest on siin meil välja nopitud. Selle nimeks on siis Ruhnu pulmas teksti autor Manivald kesamaa ja esitajaks Georg Ots, kaasteevad veel Eesti raadio, naistrio ja orkester, pasunapoisid Helmut Orusaare juhatusele. Rahunen rahunen täis, hoiab pann rõõmsaress, baleriin ei käi, kontvõõras pole, sain. Järgmine Eesti autor, kes 1969. aastal kirjutas mitmeid laule on Raimond-le, et ja tema loomingust oleme tänaseks saateks välja valinud ühe laulu, mille teksti autor on Hando Runnel. Ja nimeks on, olen mina, piiga pilli armas, esitajaks Helgi Sallo. Uno Naissoo on üks helilooja, kelle loomingu puhul ei saa ainult ühe lauluga piirduda aastast 69 aga alustame siis sellise lauluga, mille nimeks on, polnud homset. Ja ma ja teine lõuna pool. Ilma, nii. Tooriku ja läksid lahkuda. VKG vaat. See oli siis Uno Naissoo laul, polnud homset teksti autor Heldur Karmo ja esitasid Uno Loop ja Heidy Tamme. Uno Naissoo loominguga läheme aastast 69 edasi ja järgmine pala kannab nime meremuinasjutt. Unistab valgetest purjeri jazzini ranniku jodoronides suurtest Rinkurjali ja tarisitsena. Et ta oli seonduva teabelehti Ja lastiga pooduna aastideetiga meetodeid. Kaja Kallase aeruka ma. Kartma aerata OP Scott. Uudis valgetes. Ja siis siis. See oli meremuinasjutte viisi autor Uno Naissoo tekst Vladimir Beekman-ilt ja esindajana tundsid kindlasti kõik ära Vello Orumetsa hääletämbri. Aga yks lugu tuleks veel mängida tollest 69.-st aastast, mis on tegelikult küll mitte ainult õuna, vaid see on vist unustada Tõnu Naissoo ühistöö nimelt tol aastal juhus, esilinastusid kaks tuntud Eesti filmi, mis on tänaseni väga populaarsed. Kevade ja viimne reliikvia ning Viimse reliikvia tarvis kirjutasidki just isa ja poeg naissood, selle muusika. Ja sealt on üks laul tänaseni. Ma arvan, et kõigi meie südameis Eelkõige on maailmal maa ja Et midagi head ega kurja peaslikul ja ega viitsi mõeldagi, püüdjate paelus. Ja meil on vaja just vanavanaemad. Ei peitu maailmavabadus, Uri veel saab vähegi suuna, kuni veel seal vähegi loodad. Vabandan. Vägivald armastab vabadust, tahab ta võita ja vallutada. Vägivald igatseb vabadust enda najale kallutada. Põgene vaba laps. Ei valuta. Ei väitnud maailmavabadus, kuni veel vähegi suudad universaal vähegi loonud, vähegi. Üle kõige on maailmal vaja tüpamaalast Lippmaa vallas. Midagi pole teha ega turjakoor ja ega viitsi mõeldagi. Püüdjate paelus. Püüd ja eel on vaja just maa-alad. Põgene, vaba laps. Ei peitu maailmaparandus, Muri veel saab vähegi, suudad universaal vähegi loodad. Üks Eesti suurimaid kuul tus filme, viimne reliikvia, kuhu muusika kirjutasid Uno ja Tõnu Naissoo lauludest tekstid olid Paul-Eerik Rummo sulest. Kõlasid nad Peeter Tooma ettekandes ja muide, orkestrit juhatas dirigent Eri Klas. Aga nüüd edasi Aarne Oidi loomingu juurde, kes oli 69. aastal endiselt väga viljakas ja kõigepealt üks selline laul, mille nimeks on ühte alguste üht lõpu teksti autor on Ellen Niit ja esitaja Voldemar Kuslap. Ühtle. Jäigustunud lekkest. Üht. Üht lõkke. Mõõtis saato vaatsiga süü, see on juba nii. Kui Anneuid kirjutas enamasti oma laulud Heldur Karmo tekstidele oli siiski ka teisi luuletajaid, kelle tekste ta kasutas näiteks nagu äsjakuuldud laulu puhul Ellen Niit. Ja selle laulu puhul, mida kohe teile mängime, on teksti autor Juhan Saar. Laulu pealkiri on laul, lask ajada ja esitajaks on Anu Anton. Ja neid üks laul aastast 69 Valter Ojakääru sulest. See on kirjutatud lilli, Prometit tekstile. Nimeks see on mu laul muide vist osales tol aastal ka kontsertvõistlusel, aga ilma suurema edutab. Paar aastat hiljem salvestas Marju Kuut selle sama lauluga Eesti raadio stuudios ja tundub, et meloodia on tõesti seda väärt, et sellest üha uusi ja uusi versioone välja pakkuda. Üks kõige hilisemaid on tehtud Heini Vaikmaa seades ja Kare Kauksi esituses, nii et kuulame siis neid mõlemaid. Kõigepealt Marju Kuut. Ja siis kare kaps. Ja nüüd edasi ühe sellise laulu juurde, kes ise on endale kah laule kirjutanud. Uno Loop kirjutas 69. aastal laulu nimega kamina ees ja sinna juurde ise ka teksti. Ja see on nüüd see, mis tänases ahasta lauludes järgmisena kohe kõlama hakkab. Käsinud kordas kamina puhkamas. Heaks muutub siis kui sul päev rahuldus nii tööst väsinud, lao sulgeda. Kui soe, hubane lemming õhtu veelgi kaunimaks siis väsitav, kaugeks jääb veel vaevu-vaevu meeles. Vinge mõte rändab kangelasi teenzosoovides Iirimaale kaasa. Nii olla võib see, kui põlev leek. Kui soe, hubane kõhtu veelgi kaunimaks peedid, siis väsitav, kaugeks jääb, vaevu-vaevu veeres, Möldunud Viksamaterendaga bensusoovide sinimaale kaasa viib. Olla võiks. Alati samba sõbralik Uno Loop aga aastast 69 leiame ka ühe esietenduse, mis toimus 31. oktoobril Estonias ja see oli Ülo Vinteri ning Ülo Raudmäe kirjutatud muusikal Astrid Lindgreni tuntud Pipi Pikksukateemale ja sealtki üks muusikanäide. Väiksed nipid väiksed trikid on ilmselt vajalikud kõigile lauljatele ja laululoojatele, nende looming läbi lööks laias maailmas 69. aastal ansambel nimega croidens kliewooter Revaival jõudis ühe looga jälle tabelitesse ja selle nimi oli väed Moon. Rising. See oli siis ansambel croidenskeer Vootheri vaibale ja kui 69.-st aastast noppida veel välja üks lääne poolt tulnud hittlugu, mis ka Eestis väga tugevalt läbi lõi, siis võiks olla Hammondi ja heislowoodi laul nimega meik, niienn, Ailanud mille 69. aastal viis igal pool Lääne-Euroopas edetabelitesse laulja nimega džaudolan. Meile tuli ta võib-olla pisut hiljem ja ma ei tea, kas võib-olla Eestis on selle laulu kõige tuntum taia Tarmo Pihlap. Igal juhul eestikeelset teksti on sellele laulule kirjutanud Gustaski Kerbu ja siis sai ta pealkirjaks võta mind kaasa ja kaugele saarele vinni. Nüüd siis mõlemad variandid, kõigepealt džaudolan ja siis Tarmo Pihlap. 69. aastal kirjutas prantsuse helilooja Seerškeenbuur ühe üpris skandaalse laulu. Vähemalt tol aastal see nii tundus, sest kõikvõimalikke seksuaalseid vihjeid ei olnud seal üritatud püüda varjata, vaid vastupidi esile tõsta. Ja selle laulu esmaesitaja sai väga kuulsaks. Filminäitleja Chain võõrkin. Tal on 69, oli endiselt väga heas vormis kahelil oja pöördpäkaRäkk. Järgmine pala on tema sulest ja esitaja on Bobidžentri laulu nimeks. Never foolin lav vägenn. Vast ehk veel tuntum päkaRäki laul aastast 69 kelle ta muidugi kirjutas koos oma partneri hääl. Davidiga oli laul nimega Raindrops, keep foolin on heed. Selle üks esimesi esitajaid oli Thomas aga Eestis. Koos Heldur Karmo tõlkega laulis selle laulu Preston tuks ka Jaak Joala, nii et mõlemad variandid. No. Saan? Lõng soo. Ja tänase saate lõpuks veel korraks Eestimaale. 69. aastal on salvestatud ka Hans Hindpere laul helgi Mullerit tekstile nimega Mu laulud lendavad. Las nad siis lendavad kuni järgmise 100 aasta lauludeni. Esitajaks on Helgi Sallo, Valter. Jah, Jaak Ojakäär kohtuvad teiega jälle nädala pärast. 100 aasta novot.