Tere õhtust, stuudios on Vello Mikk ja algamas keskööprogramm sarjast. Oi aegu ammuseid. Praegu kõlab Faini laul meid kaasa, muusika viib ja esitajaks ansambel Elektra Märt hundi juhatusel. Muusikalaul liikumine haaras toona tõesti noori kaasa nii laval kui ka saalis ja ansambel Elektra Lolid tõmmet sära kaasa. Kiskust jagus esinemislusti. Märt Hunt midagi ei teki siin vist päris tühjale kohale. Kui ansambel Elektra alustas, siis oli juba konkurente ja eeskujusid teil võtta. Noh, Kaja oli juba oma oma parimas vormis siis naisansamblites tuli veel tuntud ansambel meloodia ja laine ja muidugi oli ka olemas. Ja välismaistest eeskujudest oli vist juba populaarne kahvlid. Pikad, eks ole, jah, sel ajal olid Filipinkade õitseaeg ja kui Elektra esines Üleliidulise festivali esimeses voorus, vaat see oli nii, et me alustasime just seal värske koosseisuga pihta 66. aasta sügisel ja 67. aastal oli siis 50 aastat suurest sotsialistlikust revolutsioonist kaunist ja selle puhul suur sünge üleliiduline festival ja, ja see oli nüüd põhieesmärk seal hästi esineda. Kui me olime laulnud ära, siis esimeses voorus siis saime ilusasti edasi, ma mäletan, seal oli kaks laulu, mis me laulsime, see oli siis mul seatud üks eesti rahvalaul toa teeks endal tamme alla ja siis teine oli lihtsalt väike kingsepp on need, kes neid uhkeid kingi teeb. Vot see selle seade oli tehtud. Ja siis oli suur uhke žürii kuulamas ja pääsesime edasi ja meil läks üldse seal ülevaatusel väga hästi, saime esikoha ja kuldmedali, aga, aga pärast sõda natuke aega oli Filipp pinkade kontsert Tallinnas ja siis kadunud Uno Naissoo kirjutas selle peale nagu väikse niukse muljete või arvusse artikli ja mis eriti mulle meeldis seal artiklis oli see, et Elektra esinemine ülevaatusel jättis talle palju süngema mulje kui Filipincad. See ei olnud tõesti Poola ansambel Filipp pinkad vaid puhtas poola keeles laulis ansambel Elektra Märt hundi juhatusel. No N Liidu ajal oli probleemis ka nimi, aga Elektra Venemaal. See on nagu elektriTiesto ja keegi mõelnud selle peale, et see on nimi kreeka mütoloogiast. Ja kui me käisime Kontsertreisil sel Kaug-Idas see oli 79, siis oli oli kohe afiši peal väljas elektrik kihi ja nad olid niimoodi tõlkinud selle asja ja saalid olid puupüsti täis ja nad olid kõik väga rahul. Siis ta oleks pidanud esinema suurtes elektrijaamades kes seal nime välja võttes. No vot, see oli juba enne mind, ma ei tea, kas juba aasta enne mind tegeles selle ühe koosseisuga Felitsius ja ja nimi oli, me mõtlesime, et kas me mõtleme midagi uut. Aga nime mõtlemine on väga raske, väga raske ja jätsime selle, kuidas see sõel oli, kuidas siin ansamblisse pääses, mina olin teinud juba ennem seda ansamblit ritsikad 40 kuuendas keskkoolis ja siis kutsusin neid nagu üle, et nüüd on juba teil kool lõpetatud, lähme ja teeme siis elektri. Elektroansamblit pakkus mulle tolleaegne noorsoo kultuuripalee direktor Anatoli kreemer. Ja siis ma saingi 46.-st ühe väga aia aldi pillazoni. Ja juba ülejäänud koosseisu saime me lihtsalt konkursi teel niukse avaliku konkursi teel. Ja meil vedas, me saime, niisugused meeldivad ühepikkused väga-väga toredat tüdrukut, nii et see oli hea kollektiiv, kaugele sa ühe kollektiiviga jõuad, see sõltub väga palju sellest, missugune vaim seal tekib. Kui vaim on niisugune noh, kõik ühest ja üks kõigi eest, siis, siis jõuad ruttu ja hästi. Meil oli väga vahva, vahva see algus ja me tegime peaaegu iga päev iga õhtuproov ja ja see oli niisugune tõeline isetegevus ja pöörasime tähelepanu mitte ainult vokaali peale, vaid vaid lavalise liikumise peale. Sest see oli periood, kus kus see lavaline liikumine just nagu hoogustus igal pool elektri oli selles suhtes võib-olla esimene pioneer, kes laulis ja sõna otseses mõttes tantsis sel ajal. Nii et tüdrukutel oli väga suur koormus kehtel selle liikumise paika panis. Liikumise pani Reet Hunt, tema, me oleme kogu aeg temaga koos töötanud ja ja ma olen siiamaani veendunud, et, et perefirma annab kõige paremaid tulemusi. Meie pere ongi eluaeg peaaegu koos töötanud ja, ja ma ütleksin, et sel juhul oled mitte töö juures nagu kodus, aga, aga kodus nagu tööl ja ja see annab väga häid tulemusi ja sul on nimelt just aega asjad selgeks arutada ja vaielda ja, ja leiutada laulude seadetega ei ole probleeme, seal olid ise ka laulukirjutaja ja seadja ka või kui vaja oli. Nojah, eks nad kõik minu seades olid, eks repertuaari küsimus on üldse igal kollektiivi kõige raskem. Sest kuigi ilmus repertuaari lehtivanid nii, aga no sealt võtsid oma repertuaari need, kes tõesti ei osanud iseseadega, ei osanud ise laule kirjutada ja noh, need niisugused otsida, aga, aga ometi ütleme üks üks sõuansambel nagu elektrooli ei saanud võtta repertuaari lehest mingeid lugusid ja laulda sedasama, mida seal ütleme seal Vändra naisansambel või eks ole. Ma ei too mitte halvas mõttes võrdlust, aga mõtlen, et et repertuaar pidi olema eriline. Põhilisi asja tegime ikka proovis selgeks, selleks me tegimegi peaaegu iga õhtuproovi, et vaheldumisi jälle laulmist ja tantsimist ja laulmist ja tantsimist ja, ja see andis tulemusi. Tähendab, me olime praktiliselt asutamisest saadik, olime poole aasta jooksul juba juba niisugusel tasemel, et võisime esineda täiesti vabalt. Laua mõni ansambel püsib algkoosseisus oma eksisteerimise lõpuni, teisel vahetuvad liikmed. Kui palju? Kuidas läbi käis omal ajal neid lauljaid elektrooli põhikoosseis neli, neli koosseisu, kaks oli siis kaheksaliikmelised tütarlaste koosseisu ja kaks olis sega posi. Vat ütleme kontsertansambel ei saa kunagi kaua aega püsida, püsida samas koosseisus, eriti siis, kui ta on uus, kui ta tehakse. Paljud ei saa aru, et miks on näiteks vaja koosseisu vahetada. Vaat kui kutsutakse kokku ja alustatakse uue kollektiive, kutsutakse kokku lauljad, siis kollektiiviku sellise taset ei ole. Igal lauljal on oma tase. Ja nüüd, kui kollektiiv hakkab tööle, siis kollektiivil hakkab tase tõusma, tõuseb, tõuseb, tõuseb ja tõuseb sinnamaani, kus on kõige nõrgema laulja tase ja kui ta nüüd läheb sealt juba edasi, siis nõrgem laulja kaks võimalust oleneb kollektiivide kaasa või ei arene kaasa. Ja kui kollektiivi tase läheb jooma märgatavalt kõrgemaks, kui selle laulja tase on, siis tuleb see laulja välja vahetada. Sest selge on see, et noh, kui sa alguses teed seal kolme-neljased laule ja siis mida aeg edasi, seda rohkem sa mõtled selle peale, et teha rohkem hääli ja rohkem jagada ja individuaalne laulja nagu koormus, nagu suureneb, kui teised on võimelised sellele vastu pidama, siis see, kes ei ole ükskõik, see puudutab siis ainult laulmist või puudutab ta ütleme, lavalist liikumist, siis selline laulja tuleb välja, vahetavad sellepärast lauljaid vahetada. Nii et hääleseadetunnid olitega hääleseadetunnid olid ka ja Harald Noodla oli meil pikaajaline hääleseade ja aga hääleseadja ideega imetikale. Laulja muusikalised võimed on need, mis ütlevad selle ära elektrooli ikka kontsertansambel ja, ja me ei lindistanud või lindistasime väga vähe, aga tegime sellest väga palju kontserte. Sellepärast ma ütlen, et et ühe sõu ansambli koosseis ei pruugi vastata, näiteks ütleme, raadio ansambli nõuetele eta ääretult puhtalt ilusti on võimeline suuteline lindistama. Ja ansambel Elektra, nagu juba jutuks, pani end järgmisel aastal kindlalt paika kohale, eks. Nojah, meil õnnestus lüüa ära siis sel ajal need väga vanad kalad meloodia ja kaja tulla nende eest siis esikohale ja, ja nemad jäid siis kaja teiseks meloodia kolmandaks. Nii et eks see konkurents oli ka üks edasiviiv jõud, eks. No konkurents on alati väga suur edasiviiv jõud, see on täiesti selge, igal asjal peab olema stiimul igal pingutusel, sest tihti on nii, et, et andekad inimesed on eriti laisad jagu stiimulit ei ole, siis nad ei viitsigi pingutada. No aga mis toona esikoha preemia oli, kuna me olime ikka sõna otseses mõttes isetegevusansambel, siis noh, rahaliselt ei kompenseeritud seda vaeva. Aga siis olid ikka kontsertreisid. Ja meie saime selle väga ilusa kontsertreisi kaugi. Ja see oli tõeliselt ilus reis peale selle, et me saime seda aasia Mannart näha ka sealt sealtpoolt siiapoole. Peale selle me saime seal seda lõhekala ja, ja tegime isegi ühe kontserdi lõhekala eest, nii et kui me tulime Kaug-Ida-reisilt tagasi, siis olid lõhekala kompsud meil kõigil kaasas. See oli väga vahva, võeti hästi vastu, see väga hästi võeti vastu lisa kontserdit. Sest neil oli ju Kaug-Ida piirkond oli praktiliselt suletud, piirkond sinna ei saanud välismaalased. Ja meie oma niisuguse eesti keelega ja eesti meelega olimegi seal sama ajad kui välismaalased. See on ainuke koht, kus minu puu vene keelt on väärtustatud. Komsomolskaja mure, raadio tahtis teha pärast kontsert intervjuud ja ma ütlesin neile, et ma räägin väga halvasti vene keelt, et tehke mõne teise ja nemad ütlesid, et ei ei, ei, et see on nende jaoks just eriline eksootika, kui keegi räägib niimoodi vene keelt kui mina. Et muidu oli Komsomolskaja suletud linn välismaalastele. Kõlas Märt hundi laul, seda kevadet ootan ma jälle. Esinesid Jaak Jürisson ansambel Elektra ja Eesti raadio estraadiorkester Peeter Sauli juhatusel. Salvestus on aastast 1973. Teie ansambli repertuaar oli enamikus eestikeelne ja eestimeelne. Ohtrasti Eesti muusikat oli ja, kuid oli ka vene laule. Sest noh, esiteks muidugi nad pidid olema ja ja miks mitte, ma ütleksin, miks mitte, tähendab mina olen seda meelt, et et õigus ei ole nendel, kes ütlesid, et noh, sellel nõukogude perioodile muud ikka teha seda, mida sa tahtsid ja. Ma ütleksin, et sai küll teha, mida tahtsid, väga hästi sai teha, jaga natuke, tuli kaval olla igas kontserdi kavas, millega sa läksid Moskvasse näiteks või ükskõik kuhu, ütleme suuremasse paikesine muidugi nõuti, et oleks Nõukogude autoreid sees. Aga miks neid ei võinud teha, siis näiteks meil oli elektrorepertuaaris oli, oli kaks laulu, mis olid meil kullafondis, see oli lõbusate noortemarss Dunaevski ja siis teine oli see Uralski Reabiinuska või see pihlapuu. Ja need kaks lugu olid mul seatud noh, niivõrd huvitavalt ja niivõrd õnnestunult, et Nendega Moskvas esinesime, siis oli, siis oli alguses oli põnev, et kas nüüd vilistavad välja või, või võtavad hästi vastu, sest nad olid tõesti noh, ori ei olnud eriti originaalilähedaselt, nad olid väga ära töödeldud. Nii rütmilises mõttes kui, kui igas mõttes. Aga meil vedas, venelased sattusid täiesti vasikavaimustusse ja kui me olime, siis need lood seal maha laulnud, siis siis öeldi meile, et teid peaks jätma Moskvasse näidisansamblis, et vot nii tuleb laulda ja propageerida vene ja nõukogudemuusikat. Olid teil enamjaolt saatega laulud või tegite ka A capella? Tegime ka capella, aga põhiliselt ikka laulis elektroinstrumentaalkoosseisu saatel. Ja nagu sa ütlesid, oli neid koosseis neli, nii et lõpuks läksite helise segaansambli. Ja segaansambel annab siiski rohkem võimalusi, palju rohkem võimalusi. Ja eks see naisansamblite aeg nagu sai läbi. Ja sellepärast ma mõtlesin, et, et ideaalne koosseis oleks nii, et kusjuures posid tüdrukut mõlemad noh, iga uus algus oli raske, aga kuskil 76.-ks aastaks oli mul ideaalne segakoosseis olemas, kus oli kaks või kolm poissi ja neli tüdrukut, kõige suurem oli niisugune segane koos. Ja nendega me käisime siis juba kontsertreisidel näiteks Poolas ja ja Saksamaal ja nii et see oli tänuväärne koosseis, kusjuures samuti tähtis osa oli Tavalisel liikumisel. Ja igaüks laulis oma mikrofoniga. No kahju oli see, et sel ajal ei olnud veel neid juhtmeta mikrofone. Aga meil olite skeemid, tähendab Reet Hunt pani paika iga laulu ajal. Kõigepealt paberile skeemi, kust kuhu keegi oma mikrofoniga minna saab ja kuhu ta läheb. Et laulu lõpuks oleks nad kõik seal kohal tagasi, et ei oleks juhtmed sassis ja kõik see oli väga keeruline asi, et sa et sa näiteks seitsme juhtmega laval võid tegutseda pealtnäha vabalt ja elektroon teinud väga palju koostööd niisuguste sel ajal noorte solistidena nagu Jaak Joala ja ja, ja sel ajal elektrosolistina ju sai lauljana tuntuks Mait Maltis. Tema oli mul teise naiskoosseisu solist. Ja ma vaatasin, fonoteegis on ka paaris laulus solistiks Aivar Mäe, praegune Eesti Kontserdi direktor. Ja see oli juba hilisemal ajal, kui, kui saateansambliga tegeles Aarne Saluveer. Kõigepealt oligi see, et noh, mina olen õppinud koorijuhtimist man põhiselt vokaali, mees, aga aga häda ajab härja kaevu ja siis tuli omal klaverit mänginud ja, ja tuli siis omal ka siis saateansambel moodustada. Aga hiljem tegelesid siis saateansambliga niisugused mehed nagu Tõnis Kõrvits ja ja lõpuks siis Aarne Saluveer, kes kes kutsus siis oma tuttavat, kenad pillimehed kokku ja kellest hiljem tuli siis ansambel, karavan, paljud tuntud pillimehed elektroess osalenud. Vahepeal olite Elektra vokaalkoosseisu saatjaks ju optimistid nendega seal Kaug-Idas käisimegi. Nii et need kõrvitsad on kõik ka Electra väikse praktika läbi teinud ja, ja kui see Harry Kõrvits oli pisikene poiss ja trummimees ja siis natukene aega hiljem mängisid, aga Elektra koostis. Kuulame nüüd veidi muusikat. Järgnevas laulude buketis on solistideks Agu Tammeorg, Aivar Mäe, Teyla Miller, Kadri Hunt, Hardi Volmer ja Meelis Bunder. No. Kuule. Kuule. Puravik. Kaili. Me olime kogu aeg noorsoo kultuuripalee või hiljem siis Krauksi nimelise kultuuri juures. Praegune Mustpeade Klux, see oli meie kodu 15 aastat. Ja Tallinnas me tegime päris regulaarselt igal aastal ikka Estonias kontserte ja aga Elektra, põhilised Sailtime laiemalt tuntuks nende suurkontsertidega Kalevi spordihallis. Kui me hakkasime tegema neid suuri shousid spordi ealis, sel ajal veel isegi filharmoonias taolisi ei teinud, vaid tegi ainult oma saalis, aga kasutasime selleks Kalevi spordihalli, kus, mis mahutas märgatavalt rohkem rahvast ja millel olid märgatavalt paremad valgus, prožektorid ja esimene niisugune suur üritus oli, oli kolm korda taara mida rahvas Kääraskil millegipärast nagu teistpidi ringi àra rattiks, aga seal ei olnud Aravete mingit pistmist. Meie suurüritustel oli siis põhiline see kondikava tegija, tähendab režiidegi ja naljamees oli ju Lembit Sibul kes hakkas tegema koos meriojaga algusesse, pärast, kus kortsuga. Nii et nemad hoolitsesid siis selle sõnalise osa eest, meil oli isegi vahepeal juba trupis olin juba niukene eritantsijate kuus leidu, keda saarekene siis tantsima pani, aga aga ma ütleksin, et erilist efekti see ei andnud, sest et me liikusime isegi juba päris toredasti. Kui mitu aastat siis Elektra meie levimuusikamaastikul vastu pidas? Teist aastat nihukest aktiivset aastat oli elektron ja siis noh, vot iga asi teatud põhjustel laguneb. Kas siis minnakse mehele või võetakse naised või töö takistama või, või, või lihtsalt ühe asja aeg saab täis, nagu öeldakse, siis elektri asemel tuli selline koosseis nagu koolibri, mis ei ole mitte millal ei ole mitte mõeldud seda kõige väiksemat lindu, vaid, vaid lihtsalt koolist prii. Need olite neli verine tütarlast, kes siis asendasid nagu selle viimase segakoosseisu töötasid nad mõni aeg isegi paralleelselt. Me käisime isegi 80. aastal Saksamaa kontsertreisil. Mõlemad koosseisud olid kaasas. Vaat seda elektronime, oleme siiski sellele päris noorte koosseisule jätnud, vaid jätsime kida kooli priiks. See pidas mõned aastad vastu. Ja selle saateansamblis oli juba siis karavani koosseis. Kadri hundi nimi on ju praegu meelevimuusikas hästi tuttav, kas tema sai ka selle innustuse ansambli laulu kaudu muusika kaudu, mida te tegite? Nojah, Kadri Hunt sai oma esimesed laulupraktikat muidugi Entel templist ja ja kuna me tegime just sel ajal, kui tema oli pisike, Me tegime elektriga neid Kalevi spordishousid, siis oli väga efektne kasutada ka ühte Niukest väikest tüdrukut seal suurte suurte taustaks või suuri väikse tüdruku taustaks. Ja seega tema õppis juba suurel laval esinema juba päris noorest peast. Elektra kõige viimases koosseisus või õieti eeldas sellesse kooli priis oli tema juba üks neljast tegevlauljast ja sai väga kenasti hakkama seal nii kantristiiliga kui souli laulmisega kui kõige muuga. Aga noh, vot teiega nii noorest peast inimene ei tea ju ette, mida ta valib ja lõppude lõpuks alistanud muidugi hoopis teise tee. No 15 aastat levib muusika heitlikus ja muutlikkus maailmas vastu pidada, seda ei ole mitte vähe. Paljud pillimehed on muusikale truuks jäänud tänaseni, mis ansambli lauljatest on saanud, kuidas nende käekäik on kulgenud? Professionaalseid lauljaid on saanud ainult mõnest laulu õppima läks heliselis, kes lõpetas Tallinna muusikakooli laulualal. Ja üks tähelepanuväärsemaid soliste on Ülle tundla. Ülle tundla muutis ka natukene suunda ja hakkas õppima hoopis tõsist laulmist. Kõigepealt aralt ooda juures ja pärast läks ta sealt siis edasi. Ja tema on praegu Estonia teatris. Aga ma ütleksin, minu arvamus on see, et kui ta oleks jäänud kergemuusika juurde tal oli väga hea soulitunnetus, väga hea tunnetus, ta oleks sel ajal saavutanud väga palju, kui ta oleks saanud õige ja hea õpetaja juurde. Tal on väga rikkalik hääles, skaala oli ja hea tunnetus. Ta ei oleks olnud halvem laule kui Silvi Vrait. Suur tänu, Märt Hunt, ansambel Elektra eestvedaja ja ma usun, et need koostööaastad jätsid igasse ansambli liikmesse mingi jälje. Rikassasid tema sisemaailma. Kõik aitab kaasa inimese üldarengule ja ja kui inimesel saabuvad niisugused ajad, kus kus tale eriti niuksed, vanad mälestused kirjastavad ja muutuvad muutuvad niukseks järjest üha armsamaks niuksed toredat päeva siis siis tasub niisugune aeg inimese elus ära. Sest. Tänapäeval on nüüd nii, et me mõõdame kõik Ki rahaga, aga sel ajal see nii ei olnud ja, ja ma ütleksin, et keegi seda vaeva kindlasti ei kahetse.