Ja nüüd me stereo pühapäevarubriik oli kord, kui praegu võiks öelda, et džässiraskuse nagu Tallinna kanda, siis viiekümnete lõpus ja kuuekümnendail vedasid seda džässivankrit võrdselt. Nii Tallinn kui Tartu. Ja selle toredaks kinnituseks oleks kasvõi omaaegne kvartett Tallinn, Tartu, kus oli võrdselt pooleks mängijat. Nii Tallinnast kui ka Tartust ja Tartu poolt olin mina ja ott ojaväebassimängija Tallinna poolt, esialgu oli siis Aleksander Rjabovi, Eri Klas. Hiljem asendas eriklassi Andres astel, kes enam juba hulk aega meie hulgas ei ole. No, ja nime käisime perioodiliselt koos Tallinnas kui ka Tartus vähem nii Tallinnas kui Tartus ja 61. aastal, nagu oli meil vist viimane tõsisem etteaste Estonia kontsertsaalis, kus siis võib öelda, et sai siis punkt pandud ja ja sai alguse samal ajal siis Aleksander Rjabov string, orkester. Aga kes selle ideega kõigepealt lagedale tulijat, selline ansambel monster? Nojah, seda on varem ka küsitud ja ei oskagi öelda, aga no eks me sel ajal, kui tartus tekkis noh, niisugune tõusuperiood ja hakkasime džässi tõsisemalt tegema, siis. No seda teab igaüks, et sel ajal oli üks niisugune mees, keda jätkus absoluutselt igale poole seal Eri Klas kes liikus siin ja seal ja kui praegu jätkab teda täitsa täitsa vihtsama, samas vaimus jah, ainult et kõrgemal tasemel. Aga siis jah, liikus palju meie seltsis, eks meie liikusime Tallinas, sel ajal toimus ikka kaks festivali, sel ajal me küll tagasihoidlikult ise nimetasime neid ülevaatuseks korra Tartus korra Tallinnas. Siis tegelikult ma vist tegingi nii ERR-ile ettepaneku, et proovime midagi niisugust heerisis rääkis reboviga ja no siis me, see oli vast, kui ma õieti mäletan, 58. aasta järjekordne Tartu džässifestival. Kui me siis olude sunnil tõesti päris täie koosseisuga esimest korda saime kokku. Praktiliselt juba festivali kontserdi ajal ja natukene enne seda lava taga ja siis pärast laval. Tänapäeval nii julgelt vist keegi välja ei tuleks, aga see oli niukene. Sunnitud olukord, Koneeriti jätkus siia-sinna, siis teda pidi jätkuma parajasti Tallinnasse kajame siis Rjabov ja ojaga otiga, valmistasime selle programmi ja eripidi jõudma siis juba aegsasti kõigi Tallinna pillimeestega kohale. Aga siis juhtus niisugune õnnetus, et autotransport vedas alt ja nad jäid kuskile nii Tallinna Tartu vahele pidama. No ja siis oligi niisugune situatsioon, et tartus olime ainult meie Tartu pillimehed ja oli kohale jõudnud esmakordselt kaugemalt külalised Leningradi Dixilanud muide osutus, et ei olnudki õige Leningradi Dixilenud, siis tuligi nii täita programm ja niikaua kuni kas siis jõutakse kohale või jõutanu, lõpuks jõuti kohale ja siis oli väike hingetõmme ja saime siis täie koosseisuga esimest korda kokku, oli siis algus ja edasi, eks me kohtusime siis nii Tallinnas kui Tartus ja lindistasime Tallinnas nii palju, kui neid linte tehtud on, sest Tartus ei olnud sel ajal eriti võimalust. 50.-te kuuendate aastate üks menukamaid ansambleid, truubacki kvartett, aga eks vist see kvartett oligi teele. Kas eeskujuks? No eks me selle niinimetatud ametlikku Tallinn Tartu kvartetiga vaatasime siit säält, eks sel ajal oli päris tuntud klarnet iste kellelt oli ka üht-teist võtta ja eriti rebovil. Tegelikult peab ütlema, et oli üks teine kvartett veel. Ja ega tal õieti nime ei olnud, aga see koosnes kah Tartu ja Tallina pillimeestest, aga vahe oli selles, et seal oli siis natukene Tartu ülekaal ja seal oli. Rjabovi asemel oli Agu Laisk altsaksofonist kes sel ajal tudeeris hoolega pooldesmondit. No mina püüdsin siis pruubekit nii palju õppida, kui temalt õppida suudab. Ja siis sellega me püüdsime küll teha võimalikult nii pruubeki laadset muusikat. Ja paralleelselt oligi nii, et nendel peaaegu kõigil festivalidel, nii kaua, kui see asi käis esines nii üks kui teine. Jäägadoonalist, sellist laia informatsiooni vahetust ei olnud, nagu praegu liikus noodid, plaadid, nii et Suldoli Rein Marvet kindlasti rohkesti raadiot kuulata ja maha kirjutame, palu etest, oh, ja see oli nii, et tuli üleval istuda ja tuli püüda seda mingi kvaliteediga linti saada ja eks siis edasi käis nii nagu kõigil ikka. Sel ajal vist see oli niisugune asi, et ega teisiti ei saanudki. Plaadid hakkasid ja ilmuma meile hiljem ja siis oli juba nagu ja võib-olla see kõige kõrghooaeg ise möödas, aga no siis me hakkasime nagu rohkem saama juba muusikat ja seda rohkem kuulma ja oli ka võimalusi rohkem. Midagi. Kas õppida või vähemalt midagi, midagi vist pidi külge jääma. Vaadates nüüd neid helilinti, mis meil siin teegis on, torkab silma, et ikka enamus mängiti klassikat, igihaljad teemast. Nojah, sel ajal hoidnud osalt ka juba igihaljad, mõni on võib-olla nüüd natukene jõudnud sinna seisusesse, aga eks ta oli kõik sel ajal nii, et erinevalt sellest, mida teevad praegused pillimehed, kõik teevad oma muusikat ja sealjuures veel hästi sel ajal nagu jõud selleni ei küündinud veel. See vist on niisugune selle aja märked. Igas loos võib kedagi ära tunda ja eks seal võib-olla võib ka Aleksander Rjabovi eeskujusid ära tunda ja no ma pean ütlema, et kuna tema oli ikka tõsine professionaalne pillimees, siis ega mina talle võrdväärne partner ei olnud. Ega temale ei teinud raskusi seal kasvõi Padigi Franco klarnetisoolod või midagi selles laadis. Ma usun, et mõnda linti, nendest ma enam hästi ise kuulata ei tahaks, ega teistel ka ei soovitaks. Aga seal on väike ikkagi taseme ebavõrdsus sees. Aga samal ajal mõelge nüüd 30 aastat tagasi, eks ole, restaureerinud oli ainult, ütleme, mis teie hulgast otseselt Rjabov, no oligi nii, jah, no ott Ojavee tegelikult oli ka tema tegelikult õppis muusikakoolis klarnetit, aga pärast leidis ennast rohkem bassi peal ja ja sel ajal jah, peeti teda väga heaks bassimängijaks tänapäeval muidugi mängivad kõik passi mehed hoopiski teistmoodi ja ja see tänapäeva tasemelt muidugi tundub võib-olla jah, natukene nii vanamoodne, aga kui kuulata kas või neid samu vanu pruubeti plaatega, siis seal passi mehed ka midagi rohkem ei tee. Pärast hiljem kokkusõnadena. Iga ei ole päris nii vist tõesti kokku saanud enam. Aga ikka kui kuulad neid vanu linte, eks ta tore ole meenutada kõigil. Ja meenutagem nüüd siis üheskoos kuulakem neid kunagisi salvestusi, kus mängib Tallinn-Tartu-kvartett.