Rahvusooperisolist Eesti Muusikaakadeemia laulukateedri juhataja professor Mati Palm, teie olete üks neid meie eesti lauljaid keda võib mitte ainult ooperilaval väga sageli näha, vaid ka kontserdilavadel kuulata ja seda mitte ainult siin Eestis. Väga sageli esinete välismaal ja äsja te tulite Kanadast mis seal toimus? Tere päevast ja ma ei ütleks, et ma just väga sageli välismaal esinenud, aga aga siiski need esimene asi on. Ja Kanadast ma tulin, sest seitsmeteistkümnendal aprillil, laupäeval toimus Kanada raadio Glenn kuuldi nimelises 350 kohalises kammersaalis. Kontsert, mille esimese poole mängis Kanada eestlanna Tiina Mitt on klaveril ja teise poole siis ütlesin mina itaalia muusikaga. Lauldes oma repertuaarist, Rossini, Berliini, Verdi ja aariaid ja kaid, Taali laule. Minu saateks oli kah eestlanna Asta Balzdad Torontost, kes tegutseb koorijuhi ja klaveri. Täna saime küll esimest korda kokku, aga kolmapäevase harjutamise järgi hakkas asi päris hästi laabuma. Kõrvaltkuulajana küsiksin ma kohe, et miks siis just itaalia muusika? Ka sellepärast, et kui mind on kutsutud sellest kontserdist osa võtma, siis paluti laulda just itaalia muusikat ja veel niiskust. Kas rahvalikumat või populaarsemat? Sellepärast ma ka sinna panin, niisugused tuntud aariad nagu rassini Basilio Taarja ja poito Kristo proloogi samuti laule. Dostilt drin tellilt. Oli see saal teie jaoks uudne või olite Glenguldi stuudios varem ka? Ja nad ei, uudne olete igal juhul, sest Glen kuuld nimeline saal töötab alles viiendat hooaega. Küllalt suure koormusega, kuigi vahetult enne meie kontserte olnud oli olnud päris pikk streikida ja see oligi esimene kontsert pärast streiki, need mõningat muret oli neile organsaatoritel. Glen kuuldi, saal oli mulle uus, aga, aga, aga teistpidi ka väga hubane ja ta mingit võõristust tekitanud, sest ta tühjas saalis oli umbes kolmesekundiline kaja, mis muidugi publikuga vähenes, nii et ta oli väga hea akustikaga võis laulda nii fortes kui pianos, nii palju, kui seda vaja oli. Ja muidugi väga head klaverid on väga hea tuur, sest see saal töötab sama samal ajal ka niiskuse heliülesvõtete mastuudiana. Ta nimi ongi Glen kuude nimeline stuudio. Kus siis on pideviskune aparatuur üleval? Nii ka meie kontsert, nii võeti videolindile kui ka audiolindile. Ja muidugi kvaliteet on parim, mis olla võib. Ja see saal on Kanada raadios. Ja see on Kanada raadiosaal, mida kasutatakse samal ajal ka kammersaalina. Et oma väga hea akustika linna keskel prestiižne saal, et olla väga hea meelega suur au selles saalis esineda. Kontsert oli niisugune avalik. Kuigi Me kõik olime eestlased. Aga see ei ole mitte Eestimaa ja ürituse ütleks, et siis nagu kontsertorganisatsioonivits. Ja ma saan asjast aru, et publiku seisukohalt on see väga populaarne ja külast tasand. Nojaa, sest see saal on väga hea saal ja seal pidevalt toimuvad kammerkontserdid ja toimivad ka niiskused, lindistused, kus publik on kutsutud külaliseks lihtsalt, et publikul nagu esineda ja samal ajal ka teha sellest raadiovõtte. Muidugi seal maal on niiviisi, et ei ole, Sa oled, ei saa tühjad olla, ei olegi meie kontsert lõpuni välja müüdud, kuigi vabu kohti oli, sest et seal selle liikluse, kannel probleeme ja, ja need olid niuksed, juhuslikest vabad kohad aga aga välja müüdud saan, ma tean, et enne kontserti oli, taheti piletit saada, ka need saada ei olnud enam. Kas selle kontserdi korraldamisel ja teie sinna kutsumisel on kuidagipidi ka Eesti kogukond taga? Ei, see ei olnud üldse isegi eestlased olid natukene pahased, et Eesti maalsega eesti lehtedes sellest kontserdist ei olnud midagi teada ja olid ainult need eestlased kohal, kes oleks kuidagi kas juhuslikult või tutvuse kaudu sinna kutsutud. Nende seas ka kaks Eesti-Kanada, heliloojat. Need olid siis Kaljo Raidi, Lembit agresson, mõlema teosed kontserdil mängiti, nemad olid kohal. Ja oli seal muidugi palju teisigi nende seas ka küllalt tuntud Jaapanist, Kanadast Armas Maiste. Ja paljudele eestlastele tuttav kontsertide organiseeri eestimaalastele Kerson. Aga see teie kutsumine kas see on kuidagi seotud ka teie eelmiste kontsert esinemistega Kanadas? Selline asi ei saa ju tule juhuslikult. Juhuslikult ei toimu midagi. Kõike tehakse kindla peale ja selle tagajärg olis see või selle kutsumise. Eesosa oli see, et ma möödunud aastal sain selle Preemia perekond toomide nimelise preemia, selle preemia, kolme liiklises liikmelises žüriis ongi see klaverikunstnik Tiina kloon ja ta oli mind ka varem paaril korral kuulnud, nii et kuna ta oli selle kontserdi sisustaja ja noh, nagu idee autor, siis tema idees oligi mind kutsunud, selles kontserte on jah, seal täitsa otsene side selle preemiaga. Üheks kontserdiks lennata siit üle ookeani ei ole sugugi lihtne. No ega see ei ole, tähtis, on, et üks või mitu, aga kui ülesanne on niisugune huvipakkuv ja ahvatlev, siis oleks olnud hoopis rumalam oleks varjutanud selle kontserdi. Sest need eelmised laulmised seal Kanadas ka välja arvatud üks suur kontsert, mis toimus põhja Toronto kultuurikeskuses, mille sissetulek läks siis muusikaakadeemiale, oli avalik kontsert, aga teised on lood kuidagi seotud Eesti majaga ja Eesti ringkonnaga. Aga nüüd nähes võimalust laulda siiski Kanada publikule, ma olin, kohe võtsin selle kutse vastu ja ja nii, et seal ei olnud ka kahtlaselt, ma ei läheks, oleks olenemata, et see oli suhteliselt väikene ülesanne. Vastuvõtt oli ilmselt hea. Vastuvõtt oli niiviisi, et pärast kontserti oli väike niisugune šampuse joomine juttu ajama, siis öeldi, et jah, et et noh, et harva juhtub, et Kanadas inimestega püsti ja karjuvad braavo, aga oli seda minule kontserdi lõpus ja ja Tiina Mitt oli muidugi kaastamananetama tuttavad ja niisugune sõprusringkond suurem, aga vastavalt oli, oli ma ütleksin, väga hea. Ja seda meeldivam oli seda nagu veel pärast videolt vaadata, sest nagu kontserdi ajal nagu see emotsionaalne pool ehk ei paista nii välja või ei tundu. Aga rahul ma pean olema, sest avalikke kontserte ja väga hea vastu otseselt olenemata sellest pikast sõidust on asi läks korda. Mati Palm, teil on sarjas avangardist tänapäevani Glinka nimelises väikeses saalis toimunud kontsert. Kas jutt on need Peterburis toimunud kontserdisarjast, mis juba kestab päris pikka aega? Jah, see oli kaheksas aasta sellest tsüklist avangardist tänapäevani. Ja kui see festival varem selles mõttes palju osa ka välismaast maalasi, siis sellel aastal on ainsad välismaalased meie muusikaakadeemia brassorkester Aavo Otsa juhatusel ja mina muud olid siis Peterburi või muudest linnadest esinejad. Ja see kontsert toimus mitte Glinka saalis toimus Peterburi filharmoonia Šostakovitši nimelise väikese saali, mis seal väga hea akustikaga ja võib-olla et isegi niisugune brassorkester üle 10 noore mehe, kui nad panid oma vasktorud hüüdma, et siis nagu läks, sai kohati paljugi, aga peale teiste esinejate, kes sellel kontserdil laulsid siis kaasaegsete vene muusikat, nende seast Sviridovi, Shapoorimise, paleni ja käibe tuulina siis mina laulsin Stravinski ja Schönbergi muusikat niga Leo Normeti tsüklist kammermuusika kolm pala. Aga siiski meie põhiülesanne oli laulda meie noore helilooja Timo Steineri uut niiskustsüklit, mida me ka möödunud aastal Eesti muusika päevadel istusime. Siis see kli laulmine läks seal nii õnnest õnnestunult, et tuli isegi kaks pala korrata. Ja siis me kordasime selle väga ilusa intermetsa, mida mängis trompetisolist ja mina laulsin siis selle orkestri saatel osa sügisel teist korda, nii et see oli ka noorele heliloojale üllatus ja minule ka siiski jätta ja siiski niisugune kaasaegne muusika vaid Peterburis nii hästi vastu võetud olla, et ta läheb kordamisele. Teine kontsert toimus järgmisel päeval, siis Peterburi heliloojate liidu majas, vanas ilusas küll mitte väga suures, aga ilusas niiskus puunikerdustega ajaloolises saalis ja seal oli muidugi ka tulla palju rahvast kokku ja ja kindlasti väga suure huviga meie meie poolt esitatud. Nii et see oleks niisugune tores sõit Peterburgi. Ja see on siis, 28. toimub Moskvas Moskva konservatooriumi väikeses saalis niisugune kontsert nagu Puškini ja Kööde tekstidele loodud laululooming. Sinna juurde käib muidugi niisugune sissejuhatav sõnavõtt ja selle kontserdiosa siis sisustamina lauldes Schuberti laule küttetekstidele ja ja siis ka Puškini tekstile loodud lauani tšakovskilt. Züriidolt. No ma loodan, et kui ta sealt tagasi tulete, siis meil on võimalik ka sellest kontserdist lähemalt kuulata, seniks aga teile edu