Muusika pakub väga mitut mitmekesist ja mitmekülgset informatsiooni. Kõigepealt see, mida me saame kõrvade kaudu meloodia tekst. Rütt, aga rütmi võib tõlgid, seda ka läbi liikumise. Kalju Saareke. Kas igat muusikat võib tantsida või liikumisse seada? No iga trütmelist muusikat ja ka ütleme meloodiliselt muusikat, muidugi on võimalik seada midagi kõige olulisem on muusika juures ikkagi see, et ta peab, ütleme, loojat lavastajate inspireerima, tähele panna mingisuguse mõtte, mingi sisemine tõuke või impulsi selle teostamiseks selle lahti mõtestamiseks tantsu liikumise kaudu, ütleme nii. Milline oli siis esimene muusika, mis sind inspireeris kunagi? Oi, seda ma ei mäleta küll. Tolle aja muusika oli muidugi väga-väga võib-olla niisugune filmimuusika vast, mis meile võib-olla kõige rohkem informatsiooni pakkust tol ajal võib-olla noh, kui minu nooruspõlv oli, või sakslast, laagrid või midagi sellist, võib-olla, aga ma täpselt nüüd küll ei oska öelda, mis minul on nüüd otseselt oleks tõuke andnud ütlemisel lavastada graafiliseks teostamiseks. Aga mis, kes teisi selle töö juurde siis tantsu juurde? No ma võin selle kohta öelda küll ühe niisuguse lause, et ma olen lihtsalt kunstiotsa komistanud. Et ma ei ole, ei ole mingisugustest suund suunda keegi andnud ja ise ma olen sellest poogen nii täiesti juhuslikult sattunud ja võib olla mingisugune tõmme oli, aga kuidas nüüd otseselt konkreetselt toimis, seda ma isegi ei oska nii mingisuguste kindlatesse raamidesse seada. Igatahes see oli väga juhuslik saatus, saatus ütleme nii. Tere päevast, mina olen Vello Mikk ja täna on mul külas meie tunnustatud koreograaf Kalju Saareke. Sinu tööpõld on olnud nii lai ja mitmekesine, no alustasid teatiseks. Ja muidugi alustasin Vanemuise teatrist, kus oli üks aasta, siis kutsuti mind kohe edasi Estonia teatrisse, selle jälle järgnesid muidugi siis õpingud igal pool mitmel pool nii-öelda. Ja siis noh, nii ta kõik läks siis edasi, kui kuni ütleme niukseid koreograafitööni, mida ma ka siiamaani teen. No sinu nimi seostub kõigepealt ka meie varieteekultuuriga, olid sa koos hinge põdraga, aga esimeste hulgas, kes selle tee rajasid nagu nojah esimeste hulgas kindlasti, sest esimene varietee oli Astoria. Inge Põder oli küll minu minust seal paar kuud ees, aga tema sellest tegevusest millegipärast loobus ja siis kutsuti mind sinna ja ma panin siis ütleme, niuksed, et asjad käima nagu nagu konkursid ja, ja niuksed professionaalse ettevalmistuse ja püüdsin sellele anda nagu mingisugust noh, tolle aja võimalikke niisugust Lifi ja, ja oskusi, nii palju, kui ma ma nüüd olin näinud ja käinud ja kasutades seda kõike. Aga sellest sai väga kuum koht ja see, nii kaua kui ta eksisteeris, oli ta maani rahvast täis ja truck B oli lihtne või raske teha, kas sa valisid profid või töötasid ise oma. Trupi välja trupi taustatruppi ma töötasin ise välja, korraldasin konkursi, valisin 80-st välja sobivad kandidaadid, hakkasin neid õpetama oma oskustele vastavalt ja aga solistid, lauljad, tantsusolistid olid ikka professionaalid Estoniast. Ja siis muidugi riikliku filharmoonia juhtivad solistid. Astoria oli siis nagu sa juba rõhutasid, esimene pääsuke ja siis tulid juba teised kohad, siis tuli neid ja neid tuli meil juba mõne aasta vahedega. Sind Viru varietee, Tallinn, baar, kohvik, intuurist, Tallinn, noh, see oli Tallinna jaoks juba piisav hulk. Sest turiste veel tol ajal nii palju ei olnud, see oli peamiselt ikka turistide teenindamiseks mõeldud, vähe sellest üle kogu nõukogude liidus levisse. Nii et mul oligi tarvis mõnikord välja sõita Moskvasse ja Musta mere äärsetes, kuurortides ja siia-sinna Moskva tegelased käisid ju meil lennukitega siia, sõitsid õhtuks meie vene imet vaatama. Pidin ütlema jah, et kõike bossid ja tähtsad tegelased neile oli programmis. Ettenähtud varieteekülast ja, ja see oli üsna raske, sest eelnevalt neid piletit saada kõik käis tol ajal tutvuste kaudu. Jah, sellist reklaami nagu praegu tehakse, kutsutakse küll peibutustega ja mingite auhindadega inimesi neid öölokaali külastama, siis ei olnud tarvis. Ei olnud tarvis, tol ajal ei olnud mingit reklaami isegi kuskil mingis ajalehtedes, et vot seal, tulge ja tehke ja vaadake, ei olnud vaja, kõik toimis rahvast maani täis ja tulid teinekord ukse tagant tagasi ajada. Kui tihti programmid muutusid? Programmid muutusid, muidugi mitte mitte nüüd. Nii väga sagedasti võib olla tähtpäevadega seotud selle uueks aastaks, kindlasti andsime uue programmi, siis võib-olla veel mingisugustele, mis tolle tolleaegset tähtsündmused olid. Kevadel püüdsime anda uue maipühadeks mingiteks niukses tähtajad, aga ega see kõik ei olnud nii kerge teha, sellepärast. Ta oli lavastamisega. Iseendast ei olnud nii palju raskusi, sest töö käis kogu aeg, proovid ja harjutused olid kogu aeg aga, aga kostüümi materjale, kostüüme saada, kostüümi üldse valmistada? See oli ju üle mõistuse raske, sest mitte midagi ei olnud ju poest osta. Sinu programmid olid selline mosaiigi põhimõttel erinevad numbrid Virus olid näiteks kindla süžeega juba, eks ole. Kui kergesti sa seda inspiratsiooni said ja kuidas üks üks selline liikumise tants, liikumisshow sünnib. Ehkki põhimõttel, nagu ma tegin ka niux niukest Leeritud programmi, aga hiljem ma lavastasin ju ka virus terviklikke programme ja siiamaani on meenutatud ikka nimetati teda Andromeeda udukoguks 85. aastal, see oli terviklik osa. See oli siis nagu, nagu niisugune natuke ulmeline või fantastiline nisugune natukese moderni sugemetega Yellow muusikale ja siiamaani seda meenutatakse ja nüüd ma otsustasin seda restaureerida. Jah, eks ole, vist natukene kurb ka, et Tallinnas ei ole enam ühtki kohta, kus varieteeprogrammi saaks näha. Nojah, neid on, üritavad teha näiteks Bonnie Gladys on ikka siiki siiski süstemaatiliselt paar korda nädalas, erinevad varieteeprogrammid nüüd taasavati, loodame, et see saab kah omal oojaa elu sisse, noh, ainuke, kes on loobunud siiamaani täielikult meelelahutuse kasutamisest, on virutatud Well. See on otse varietees loodud koht ja oleks võinud küll ikka seal midagi olla, aga noh, need jutud on kõik jäänud taga jäljetult, mis me oleme püüdnud sel teemal nagu kritiseerida, aga see ei anna tagajärgi. Millest sa toona inspiratsiooni sai, ikka sa kodus tantsisid peegli ees kõik oma numbrit läbi? No eks ma muidugi tantsisin ja proovisin, mitte kodus just, aga no mul oli proovisaali tol ajal igal pool peeglite ees ja nii ega ma nüüd nii peeglite eska lausa imetlenud ennast, aga ma sain siiski mingi inspiratsiooni just nimelt muusikast kui muusika ikka, ma arvan, et mul siiski mingisugune niisugune vastuvõtlikkus, ütleme, muusik, seal on siiski nii palju on, et ma sain sealt inspiratsiooni ja teinekord kukkusid päris head numbrid ka välja selle. Aga seda võin küll öelda, et kui oli hea muusika, siis ma võisin ka ikka garanteerida korraliku numbri. Nii et nagu alguses siin öeldud, et et igasugusele muusikale lavastada tõesti Anna ja ei taha ja kui inspiratsiooni ei ole, siis lihtsalt ei võta vastu. Mul oli mitu niisugust juhust, kus mul lausa sunniti, pakuti peale mingit muusikat, terviklikku niuksed, aga ma lihtsalt ei võtnud vastu. Keeldusin sellest, evalisin oma, mis mind inspireeris. Aga põhiliselt kasutati juba salvestatud muusikat, ega te ei tellinud meie heliloojatelt spetsiaalselt programmi jaoks? Püüdsime tellida sellepärast et tol ajal oli ka niisugused piirangud, et pidi olema oma kodumaa heliloojad ja meie oma muusika nii-öelda pidi nõuti vähemalt igasugust kontsertprogrammides seal üle poole pidi olema, seda aga varieteeprogrammides nagu selle seda ideoloogia osa keskkomitees ja parteil, nagu seda ei jälginud, nii täpselt sellepärast et see oli selline nähtus, milles suhtes nad ei osanud vist õieti seisukohta võtta. Kuidas sellesse varietees õieti suhtuda? On siin mõnikord vaibale ka kutsutud jah, ükskord on ja mille tähendab mul oli pakkumine kuskile Venemaale ärkovisionist oli minna esinema ja ma keeldusin sellest tolle, too kutsuja oli väga kõva parteitegelane ja ta siis tõlgendas asja, nii et ma noh, ei, ei tunnistan mingisugust rahvaste niisugust suhtlemist ja sõprust ja selle sellega kutsuti mind siis keskkomiteesse ja tehti nagu noh, niisugune midagi kummitustega karistust muidugi ei järgnenud, aga vestluse käigus ma sain aru, et et mees oli pahane, kellele ma ära ütlesin. Loega sellel mingeid suuremaid tagajärgi ei olnud, see lõppes kõik soodsalt. Tänase saate külaline on meie tunnustatud koreograaf Kalju Saareke. Me oleme rääkinud nüüd varieteeprogrammidest, mille eest vedada ja seal olid ja see on sinu südames teema siiani, aga kuna mitte kaua aega tagasi möödus 75 aastat sinu eluteel, siis oleks paslik siiski küsida, et kui palju sa ise oled laval tantsinud ja esinenud. No minu juubel toimus jahiljuti tunniia Klaidis. Ma otsustasin seda tähistada sellepärast et oli ka 55 tegevusaastat ja kutsusin niisama muuseas kokku sõpru, kolleege ja arvasin, et vaikselt tähistame ära. Tekkis aga suur pidu ja olude sunnil tuli mul ka omal lõpuks lavale astuda. Seda ma ei olnud muidugi teinud 30 aastat ja suhtusin sellesse esialgu natukese niisugune kõhklusega, mõtlesin, kas ikka on otstarbekas Niukest nalja teha. Aga lõpuks selgus siiski, et see asi nagu lisas vürtsi kogu selle etendusele, tähendab etendus oli kaheosaline programm minu lemmiklauljate käe all tantsijatega, kes mul praegugi on ja seda võttis kohale tulnud mitusada inimest, päris hästi vastu ja kondid, luud-liikmed on kõik terved ja kõik on terved ja see sellega on vedanud ja eks see on muidugi ma ei näe praegu ühtegi põhjust, ütleme tervislikku füüsilist põhjust, et miks ma peaksin katkestama nüüd tuletada meelde nüüd oma kõrget iga ja siis mõelda nüüd jah, et aitab küll, ma ei saa sellele mingisugust õigustust leida. Sest esiteks, trupp, kellega ma töötan, tahavad minuga edasi jätkata ja ma olen oma nishi leidnud nendele mingisuguseid töö niisuguse noh, minimaalse, aga siiski ja me jätkame siis niikaua, kui. Tervist on. Aga räägin veel noore ja tegemistest, kui palju sa teatris üles astusid? No-teatrist, ma teen siin ikka välja tantsija, pensioni olin üle 20 aasta seal ikkagi ja, ja, ja aga samal ajal ma olin juba kõvasti pedagoogilist tööd teinud ja, ja õpilasi koolitanud ja juba väga tunnustatud ja positsiooniga nihukesi tantsijaid ja lavastajaid õpetanud välja tööajal teatris. Ma tegelesin lavastustega sõnaga, mingi tõmme ikka oli sinnapoole või mingi eeldus, vaid vajadus või ma ei oska ka öelda, igatahes kuidagi nii loomulikult läks, et ma selleks mingit erilist pingutust ei teinud, et et oma uut väljundit leida. Ma aga millistes lavastustes, aga sa tegid omale? Ma tegin peaaegu kõikides ballettides, ma olin ikka noh, võib-olla mitte juhtiv solist, aga ma olin ikka üks, üks arvestatavaid tantsijad teatris ja mul oli ikka päris kõikidest tolleaegsetes ballettides, mis praegugi luikede järved, Jerzy, sällide, kõikides nendes ma esinesin, ma ei saanud öelda, et ma oleksin seal olnud tolleaegsetele balleriinidele mingisugune otsene partner, aga näiteks Elmi puurima vedasin ka käest enda poole, aga tema rabeles lahti ja jooksis Prints Alberti poole ja head sedeleid toonud siis metsavaimud, lükkasid mind balletis siis vetejärve ja tahtsid uputada ja ma olen siinsete ujus, ujuda oskasin. Ühesõnaga sellised ballettides. Ma olen, no olnud ikka tegev kogu aeg peale, hea rütmitunde peab vist balletitantsijal ja varieteetantsija, seal on ka selline kujundlik mõtlemine, eks ole, et tal meelde jääks. Fantaasial fantaasiat peab muidugi mõlemad, et mitte mehaaniliselt maha tantsida. Aga muidugi, ballett on selline ala, et seda tõesti saavad teha ainult eriliste füüsiliste eeldustega inimesed. Neid otsitakse ju lausa laste hulgast, kui nad kooli tulevad, lausa tikutulega. Tihti selgub, et õppimise käigus füüsis munni palju muutub, et, et poole pealtel katkestavad. See on väga-väga niisugune õnneloos kui, kui balleti ütleme, repertuaaris siiski midagi sooritada suudad. Ja tundub vist ka, et väga oluline on selline looduslik eeldus, ma vaatan, sul ei ole õllekõhtu eest, sul läheb kindlasti 30 aastat tagasiostetud pintsakud alles oleks, läks praegu selge. Jah, neid alles ei ole ja ei ole proovinud ka selga panna, moed muutuvad, aga, aga eks ma püüan ka ikka kaasaegselt riides käia. Ei ma ikka see tegevus on andnud mulle füüsilise vormi ja ma ei saa kurta. No ega hommikuti enam peegli ees ei seisa või? Ei kipu ennast eriti vaatama, küll aga seda parem, sest et kujutad ikka ennast paremini, kui sa tegelikult oled. Suur tänu, Kalju Saareke, mis siis lähemalt plaanid on? Lähemad plaanid on just vot sellesamase selle elu muusikale selle välja tuua, kuhu seda esitada saab, veel ei tea, aga loodame, et sellele ka leiab koha. Aga ma arvan, et see on siiski mõttekas välja tuua, sest tollest ajast tähendab nostalgiliselt meenutusi nagu praegu läheb peale ja ma arvan, et see oli üks tähelepanuväärsemaid minu minu töödest ja ma arvan, sellega. Kasva nüüd lõpetan seda ei oska öelda, ma olen juba mitu korda lubanud lõpetada, töö jätkub ja jätkub. Aga suuri plaane eriti sea enda ette tähendab endiselt, ma püüan olla kontaktis ansambel lainega? Jaa, jaa, oma tantsutrupiga ja, ja ma arvan, sellest mulle piisab. Ja üks teema jäi ju rääkimata, aga sa nimetasid juba ansambel Laine ära. Eesti filharmoonia ka sidus sind. Kas filharmoonias ma olin ka palju aastaid sama palju kui või isegi rohkem kui teatris, samal ajal, kui ma varieteesid tegin, olin ma ju ka filharmoonia töötaja ja päris tähtsal kohal sel vihmasel ajal peaballettmeistrina ja, ja mul oli suur suur vastutus, sest tol ajal käisid ju filharmoonia ansamblid mööda maailma ringi juba ja ja seal pidi olema juba mingi kvaliteet taga, sest need viimased ütleme, laine tolleaegse laine niuksed, need so kontserdid, need läksid ju väga hästi igal pool, niiet ka sellest tekkis mõte nüüd uuesti laine kokku ajada ja ja praegugi neil on edu peale kahekümneaastast vaheaega. Nii et see töö oli jah, mul mitte ainult lainega, seal oli ka teisi igast estraadistuudiot ja, ja tantsusolistid ja mitmed ansamblit, peksust mobilled ja, ja vana Tallinnat ja mis seal oli, neid terve hulk nendega oli ka ikka. Aga muidugi kõige niukene tõhusam oli sellest niisugune, kõige pikaajalisem tõhusam oli muidugi laine. Igatahes on tunda, et sinu tööaastad on täis pinget täis otsimisrõõmu, täis lusti ja leidmisi. Ja need päevad jätkuvad, nii et suur tänu ja head.