Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 13. juuni olulisemad päevasündmused. Stuudios on toimetaja Uku Toom. Eesti aasta pärast olema maailmas tuntud atraktiivne innovatsiooni keskkond, ütles peaminister Andrus Ansip oma tänases riigikogu ees peetud ettekandes. Eesti sõlmis täna esimesena maailmas diplomaatilised suhted Montenegro ka. Ja Eesti vahetab välja uus suursaadikut. Ma pean ta kodakondsust määratleda, on viimastel aastatel suurenenud, kuid tihti takistab eksami sooritamist infopuudus. Kartuseks on ees või ebapiisav ettevalmistus, selgul käivitunud projekt. Tasuta kodakondsuseksami ettevalmistamise kuni 10000 inimest peab aitama neid probleeme lahendada. Iisraeli rünnakus sai Gaza sektoris täna surma üheksa tsiviilelanikku. Omavahel tülis ka palestiinlased. USA president George Bush üllatusvisiidil Iraagis. Rootsi kriminaallabor vaatab üle hukkunu Estonia vrakist tehtud videod ja fotod, et kontrollida, kas need toetavad uurimiskomisjoni lõppraportit. Minister Raivo Palmaru ja muinsuskaitse nõukogu jõudsid kokkuleppele edasise koostöö, kuid mitte Tartu maanteevaidlusaluse hoone saatuse osas. Rahvusooper Estonia ei kurda ka publiku puuduse üle. Täna alanud ooperi- ja balletifestivalile on oodatud nii ooperi, balleti kui operetisõbrad. Prokurör saatis Jüri liimi Tõnismäe monumendi õhkimine ähvarduse eest kohtu ette. Samasugune ilm nagu täna, soe ja sajuta, püsib ka homme. Sooja on öösel üheksa kuni 15, päeval 19 kuni 27 kraadi. Riigikogus oli täna kibe tööpäev ja seal esinesid ettekannetega peaminister Andrus Ansip, Eesti Panga president Andres Lipstok, finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein. Peaminister andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ansip nentis, et teadus- ja arendustegevuse kogukulutused on Eestis aastatel 2001 kuni 2004 kasvanud Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini. Kitsaskohad vihana tõstis Ansip esile erasektori investeeringute madala taseme. Ta rõhutas vajadust erasektorit motiveerida. Valitsusjuht loodab, et aastaks 2010 suudetakse teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu tõsta 1,9 protsendini SKT-st. Teadus ja arendustegevuse edu peavad Ansipi hinnangul tagama inimeste arendamine, soodne innovatsiooni, ärikeskkond ning teadusesisesed arenguvalikud. Peaminister peab oluliseks teaduse, eriti täppis ja loodusteaduste atraktiivsemaks muutmist. Olulistest arenguvaldkondadest nimetas Ansip säästvaid tehnoloogiaid, infotehnoloogiat, kõrgtehnoloogilisi teenuseid, biomeditsiini ja biotehnoloogiat, energeetikat ning kemikaale. Peaministri ettekandele järgnes arutelu, kuulame, mida arvas Peeter Tulviste Isamaaliidust. Ma julgen öelda, et kui me võtame tõsiselt oma üleminekut teadmispõhisele ja teaduspõhisele ühiskonnale sisse tähendab suurt muudatust meie haridussüsteemis, see on põhimõtteliselt teistsugune ühiskond. See on niisugune ühiskond, kus palju rohkemad inimesed kui praegu kasutavad oma igapäevases elus teaduslikke teadmisi ja teaduslikku mõtlemist. Ja see tähendab seda, et seda teaduslikku mõtlemist tuleb ka. Meil on väga palju intensiivsemalt kui meie praegune kooliharidus seda teeb, teiste sõnadega meil on vähe sellest, et teadus ja haridus on praegu nüüd koos ühes ministeeriumis, tähtsam on see, mis need kaks poolt seal ministeeriumis, kuidas vahel asju ajavad ja kui palju nad omavahel suhtlevad ja kui palju nad arusaamad sellest, et teatud suundumused majanduses teaduses eeldavad seda, et muudetaks vastavalt haridust. Tean näidet, kus üks talunik palkas endale kõrgharidusega kombaineri, ta ei julge väiksema haridusega inimeste kätte oma masinat kallist masinat usaldada. Propagandast see oli detsembris 2001, kui siinsamas saalis võeti suund teadmispõhisele, ühiskonnale ja teadmispõhisele majandusele. Ma julgen väita, et suuremal osal Eesti inimestest ei ole tänase päevani aimu, et seda kava on vastu võetud ja seda võetakse ka tõsiselt. Kui need inimesed mõtlevad iseenda tuleviku peale ja oma laste tuleviku peale siis õnnetuseks nad ei lähtu mitte sellest meie otsusest siinsest, vaid traditsioonilisele ettekujutusele sellest, missugused tööd igal rajal leiba annavad. Julgen väita, et meil on tarvis samasugust propaganda praegu selle haridus ja teaduspõhise ühiskonna tutvustamiseks. Nagu tegime propagandalaine siis, kui oli kõne all Euroopa liitu astumine. Ma julgen öelda, et see ettekujutus, et propaganda ei sobi meie ühiskonda, see on vale ja silmakirjalik. Igas Eesti külaraamatukogus on võimalik leida väike riiul, mis on täis Euroopa propagandat. Ma arvan, et seal kõrval peaks olema teine riiul, kus lapsed saaksid teada seda, miks ja mida nad peavad õppima ja missugune näeb välja see ühiskond, kus nad ükskord elama hakkavad. See oli siis peaminister, ettekandega riigikogu ees esines ka Eesti Panga president Andres Lipstok andis ülevaate Eesti Panga möödunud aasta aastaaruande kohta ja finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein tõstis inspektsiooni möödunud aastaaruande ettekandes esile finantssektori kuldaega. Panganduse kindlustuse väärtpaberivahenduse kasumlikkuse kõrval kõneles Malmsten majanduskuritegude eest õiglase karistusena määramise probleemist. Ta viitas tõsiasjale, et kuritegelikul viisil saadud tulu võib ulatuda sadade miljonite kroonideni. Samal ajal kui karistusseadustik ja eriseadused näevad finantsvaldkonna süütegude maksimaalse trahvimäära need 50000 krooni. Vaatamata sellele, et trump plaanis kasvatada poole miljoni kroonini tuleb Malmsteni arvates karistusseadustikus sätestatud trahvi ülemmäärasid oluliselt rohkem tõsta. Ja riigikogu päevakorras oli täna lisaks ettekannetele 13 eelnõud. Kuigi parlament pikendas üksmeelselt tööaega tunni võrra, jõuti neist käsitleda vaid ühte. Kuid see oli ka väga tuntud eelnõu elektroonilise side seaduse ja sellega seonduvate seaduse muutmist puudutav, enam tuntud Delfi eelnõu nime all. Täna läbis ta teise lugemise sellest Hanno Tomberg. Riigikogu kõnepuldist jätkus täna debatt niinimetatud Delfi seaduse ehk elektroonilise side seadusemuudatuste üle mida Res Publica on nimetanud sõnavabadust piiravaks. Ken-Marti Vaher. Nendele headele kolleegidele, aga kes arvavad, et sellel eelnõul on midagi tegemist Delfi ohjeldamisega võin ma öelda lihtsas eesti keeles. Teie lootused on kahjuks ekslikud rindevõitleja langi algatus, mis muuhulgas tuletan meelde oma algses versioonis versioonis nägi ette ka seda, et pandaks vastutama kommentaaride eest internetikohvikuid, koole ja muid asutusi, kus neid kommentaare kirjutatakse. Sellest algatus on tänaseks saanud järgi võrdlemis armetud riismed. Seaduse praeguses versioonis sätestatakse sideettevõtja kohustus anda kohtule teavet telefonikõnede, elektronkirjade, elektrooniliste kommentaaride või üksiksõnumite kohta tsiviilkohtumenetluse pidamiseks. Reformierakonna liikme Igor Gräzini sõnul ei piirase kellelegi sõnavabadust. Ma arvan, et kümmekond aastat tagasi mälutamine kõik delfist, kässar klaverit, hirvi, megahirvi, kapotti, keda iganes ja arvan, et kui praegu isegi esitada üleskutse kähver, tule välja, näita, kes sa oled, siis kässar tuleb välja sellepärast, et tal ei ole midagi häbeneda. Ta kasutas sõnavabadust, ta lõi virtuaalse isiksuse, keda me kõik mäletame ja üldiselt nüüd tagantjärele nostalgiaga armastame. Samas viitas Gräzin selgelt Delfile, kui vaenu õhutamise keskkonnale. Teatavasti oli delfi see vahend, mille abil kutsuti kokku vähemalt kolm manis regulatsiooni pronkssõduri ümber Eesti poolel ja kaks Vene pool. Tähendab pensi ei olnud mitte suhtlusvahend, vaid poliitiliselt organiseerimise korraldamise keskus, mida kasutati ära. Ei, no vastuvõtmise poolt on ka Keskerakond, kelle hulgas on varem olnud eelnõu vastased, pole plaani. Täna me oleme katkestamise vastu ja see on meie fraktsiooni tänahommikune seisund. Kolmandal lugemisel see seadus vastu võetud. Ma isiklikult eeldan seda vastav. Ennu suunamist kolmandale lugemisele toetas 55 ja vastu oli 22 Riigikogu liiget. Eelnõu lõpphääletus toimub eeldatavasti neljapäeval. Siia juurde võib veel lisada, et õiguskomisjon tegi täna eelnõusse või tegi eelnõusse enne teist lugemist muudatuse, mille kohaselt on vihkamisele vägivallale või diskrimineerimise üleskutsuv tegu esimesel korral karistatav väärteona. Algselt nägi eelnõu vaenu õhutamise eest ette kuni kolmeaastase vangistuse. Nii palju siis riigiga, kust aga nüüd muudel teemadel läbi viidud uuringud näitavad, et Eestis on praegu umbes 135000 määratlemata kodakondsuseta inimest, kellest pisut üle 60 protsendi sooviksid saada Eesti kodakondsust. Täna tutvustati projekti, mis peaks aitama seda sammu astuda ja kodakondsuse eksamiks valmistuda. Sellest treeneljas. Juunist kuni järgmise aasta sügiseni tasuta ettevalmistuskursustel osaleda 10000 inimest, keda hakkavad õpetama 80 eelnevalt välja valitud atesteeritud koolitajad. Tutvustatakse ka Eesti kodakondsuse saamise tingimusi. Mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse juhataja Tanel Mätliku sõnul ei jää keegi ukse taha. Kui selgub, et soovijaid on rohkem, taotletakse riigieelarvest raha juurde. Peab olema kursustel osaleja keeletase, kas ei muutu paljudele takistuseks? Tanel Mätlik? Eeldus on, et eesti keelt osata Täpse, kuna tegelikult kodakondsuse kodakondsuse eksami saamiseks tuleb niikuinii läbida ka eesti keele eksam ehk siis nad peavad vähemalt algtasemel oskama eesti keelt niikuinii sellest kaevandusest taadelda. Et kui nad nagu ikkagi ei saa päris hästi eesti keelest aru, siis põhimõtteliselt koolitajad on valmis suhtlema ka vene keeles. Valida on võimalik nii lühikese, viie tunnise kui ka pika 25 tunnise kursuse vahel. Kui soovijaid on piisavalt, palju saab gruppi moodustada ka koolis või ettevõttes. Kas sellises mahus kursus on piisav, et kõik vajalik omandada ning lõpuks eksam sooritada? Mittetulundusühingu kodanikukoolitus koolitaja Külli Volmer. Osadel inimestel piisab, osadele inimestele ei piisa, siin on väga individuaalne, siin ei ole ühist retsepti, aga inimesed, kes tegelikult orienteeruvad asjas, kellel on hea keeleoskus, eksam tegemata ja tahaksid kodakondsusseadus, neid on Eesti ühiskonnas üsna palju, siis nendel on see viietunnine üsna paras. Kui 25 tunni on ikkagi see, kui inimesel ei ole väga hea keeleoskus ja, ja kui ta on olnud oma kinnises kogukonnas Kui suurt osavõttu ootab Külli Volmer? No ma arvan, et see projekt on nüüd olnud niisugune suuremahuline ja üsna kõva reklaami saanud, et inimesed peaksid üsna rumalad olema, kui nad ei kasuta seda võimalust seal ju tasuta koju kätte toodud. Eesti sõlmis täna maailma esimese riigina diplomaatilised suhted äsja Serbiast eraldunud Montenegro proga. Diplomaatiliste suhete sõlmimise ühisavaldusele kirjutasid Montenegro pealinnas alla Eesti välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor Karin Jaani ja Montenegro välisminister moderaakvlahovitš ja president Arnold Rüütel nimetas ametisse kuus uut suursaadikut ja kutsus tagasi varem neis riikides sama ametit pidanud saadikud. Üteldi nimetas haljas Eesti suursaadikuks Ungaris ja Horvaatias Jaan Hein ja suursaadikuks Ukrainas, Gruusias ja Moldovas ning meelikke palli suursaadikuks Taanis. Eesti suursaadikuks Prantsusmaal, alaliseks esindajaks Unesco juures Saima Margus Rava suursaadikuks Itaalias Andres Tomas Belgia, suursaadikuks Tšehhis Mati Vaarman. Ühtlasi kutsus ütelda tagasi varem neil kohtadel töötanud Toivo tasa, Paul Letentsi, Taavi Toome, Andres Talviku, Jüri Seilenthali ja Eve-Külli kala. Nüüd aga jätkame välisuudistega ja Kai Vare. Iisraeli rünnakus Gazas sai surma üheksa Palestiina tsiviilelanikku, sealhulgas kaks last. Iisraeli armee teatel oli sihtmärgiks terroristide rakuke. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas süüdistas Iisraeli riiki terrorismis. Iisraeli teatel on aga üle Gaza piiri nende poole tulistatud sadakond raketti ja Iisrael ei kavatse end enam vaos hoida. Viimase nelja aasta jooksul pole Iisraeli poolt nii ohvriterohket rünnakut olnud. Iisraeli peaminister Ehud Olmert kiitis aga heaks relva ja laskemoona saadetise palestiinlastele, et tugevdada Palestiinlaste presidendile Mahmoud Abbas ile alluvaid julgeolekujõude. Möödunud ööl ründasid presidendile reaalsed jõud taas võimul oleva Hamasi kontoreid. Rahvusvaheliste vaatlejate sõnul on palestiinlaste alad kodusõjale. Hinnangus lisatakse, et pingeid toob juurde president Abbasi sihikindlus korraldada iseseisvusreferendum, kus ühtlasi tunnustatakse Iisraeli riiki. Valitsev Hamas on lubanud aga Iisraeli hävitada. Presidendi abi sõnul pole välistatud, et president Abbas kuulutab välja uued valimised, kui Hamas referendumi korraldamist heaks ei kiida. Venemaa president Vladimir Putin loodab, et head suhted Soomega aitavad arendada Venemaa suhteid kogu Euroopa Liiduga. Putin avaldas lootust, et head suhted jätkuvad ka siis, kui Soome saab teisel poolaastal Euroopa Liidu eesistujaks. Venemaa president võttis tänasel kohtumisel Soome presidendi Tarja Haloneni ka kõne alla ka viisade teema ja ütles, et viisareziimi lihtsustamine oli alles esimene samm. Edasine seisab praegu Euroopa liidu taga. Ukraina presidendi Viktor Juštšenko erakond Meie Ukraina süüdistab koalitsioonikõneluste nurja minekus sotsialistliku Teide Julia Tõmošenko bloki vee. Ukraina tõdes oma avalduses, et läbirääkimised niinimetatud oranži koalitsiooni moodustamisel on ummikus ja kutsus parlamendis esindatud jõude läbirääkimiste laua taha istuma. Meie Ukraina ei olnud esialgu nõus loovutama peaministri kohta valimistel suurima toetuse saanud Julia Tõmošenko plokile. Hiljem leiti selles küsimuses siiski kompromiss, kuid koalitsiooni kolmas osapool, sotsialistlik partei, esitas ultimaatumi Batumi, milles nõudis parlamendi esimehe kohale. Seepeale teatas meie Ukraina, et ei näe kõneluste jätkamisel mõtet. Valgevene õhuruumi eksinud Leedu pilooti ootab kohe pärast kohtuprotsessi lõppemist riigist välja mine, teatasid Minskis töötavad Leedu diplomaadid. Kuuendal juunil fikseerisid Valgevene õhutõrjejõud madallennul väikesel kiirusel liikuva tundmatu lennuki ning hävitajad sundisid liida sõjaväelennuväljale maanduma. Piloot peeti kinni, piloodi kinnitusel kaldus ta teise riigi õhuruumi eksikombel rikkis kompassi ööl. Valgevene eksperdid aga tuvastasid, et kompass oli täiesti korras. Minski Voronovski rajoonikohus otsustab, kas mees rikkus piirirežiimi või püüdis ta algselt Valgevenesse tulla. Lennuki saatus otsustatakse pärast seda, kui kohus piloodi üle lõppeb. Välisteemadel ka jätkame USA president George Bush üllatusvisiidil Iraagis, kus kohtub just praegu Iraagi uue valitsuse liikmetega. Neeme raud jätkab New Yorgist. Valge maja kasutas taas järeleproovitud viisi, kuidas presidendi tegevusele rahva tähelepanu tõmmata ning avalikku arvamust mõjutada. President Bush, kes veel eile Davidil toimuva Iraagi sõjakabineti Kahepäevase istungi esimese päeva järel ütles, et kavatseb homme siis tänav oma Iraagi-poliitikat riigi uue valitsusega arutada. Videotelefoni vahendusel saabus ülima saladuskatte all isiklikult. Pakt saadi, et Iraagi liidritega silmast silma kohtuda. Valge maja teatel kestab presidendi visiit umbes viis tundi, seega ta on Iraagis kusagil kella 20-ni Eesti aja järgi. Bushi administratsioon loodab selle üllatusega tugevdada ameeriklaste seas kasvama hakanud veendumust, et president on Iraagis õigel kursil. Viimased arvamusküsitlused siin Ühendriikides näitavad, et varasemast enam ameeriklasi on Iraagi esiterroristiks nimetatud Abu Musab al Zarqawi Olavi hukkumise järel leidmas, et sõda Iraagis on võimalik võita. Nii arvas 48 protsenti juues seitsme tei. Gallupi reedest pühapäevani tehtud küsitlusele vastanuist. Aprillis oli samal seisukohal 39 protsenti ameeriklastest. Üle poole ameeriklastest on küsitluse põhjal seisukohal, et al-Zarqawi tapmine oli oluliseks lohutuseks. Viiendik rahvast on päri valge maja väitega, et see tekitab valitsusvastaste seas segadust ning aitab vähendada nende rünnakute arvu. Ligi pooled ameeriklastest 47 protsenti usuvad, et Iraagis ollakse lõpuks õigel kursil. Uuring näitas ka president Bushi reitinguga paranemist May absoluutsest madalseisust, mil bussiga oli rahul vaid umbes kolmandik ameeriklastest, on toetus talle tõusnud 38 protsendini. Washingtoni sõltumatu poliitika analüütikust jõuark Rosenbergi sõnul on tegemist esimese korraga ka viimase pooleteise aasta jooksul. Kui presidendi reiting on tõusnud. Head uudised tekitavad rahvas optimism, ütles Rosenberg. Jaal Zarqawi hukkumist ning Iraagi uue valitsuse moodustamist on valge maja ja USA meedia just päästanud. Teiste vaatlejate sõnul on nüüd oluline Bushi administratsioon jätkaks Iraagi suunal jõuliste sammude astumist, sest kui jutud uue faasis tabamise operatsioonis jäävad taasjuttudeks nagu varem, mil buss uue lehekülje pööramisest on rääkinud, võib ameeriklaste seas kasvanud optimism põgusaks jääda. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Eestisse saabub täna õhtul Gruusia kaitseminister Irakli Ografiili. Homme kohtub ta Meie kaitseminister Jürgen Ligiga, et arutada kahe riigi vahelise kaitsealase koostöö perspektiive. Ta kohtub veel välisminister Urmas Paediga ja riigikogu väliskomisjoni liikmetega. Eesti toetab Gruusiat euroatlantilise integratsiooniprotsessis. Eesti kaitseministeerium on viimaste aastate vältel korraldanud Gruusias õiguskaitsepioneer planeerimise ja keskkonnaalaseid seminare ja koolitusi. Ja sel aastal on Eesti nõustanud Gruusiat kaitsealase õigussüsteemi NATOga liitumiseks vajaliku seadusandliku raamistiku väljatöötamise osas. Kultuuriminister Raivo Palmaru ja ministeeriumi nõustama muinsuskaitse nõukogu liikmed otsustasid jätkata koostööd, kuigi Tartu maantee 17 asuva klubihoone muinsuskaitselise väärtuse osas ühisele seisukohale ei jõutud. Jõudsime kindlale arusaamisele, et saame koostööd edasi teha ja usalduskriis on ületatud nii, ütles Raivo Palmaru BNS-ile. Minister tõdes, et Tartu maanteehoone osas siiski ühist keelt ei leitud ja see oli ainus, milles ühisele seisukohale ei jõutud. Ta kinnitas samas, et Tartu maantee 17 hoone muinsuskaitse alla võtmata jätmise osast oma otsust ei muuda. Ministri sõnul aktsepteerib muinsuskaitse nõukogu ministri otsust. Valmar ütles, et 98.-le lastele andis Tallinna linnaplaneerimise amet hoone omanikule välja projekteerimistingimused ja kiitis heaks eskiisprojekti. No on kahel korral kooskõlastanud ka või selle on kahel korral kooskõlastanud ka muinsuskaitseinspektsioon, mis oli muinsuskaitseameti eelkäija täna lavastusega Tosca Rahvusooperis Estonia ooperi- ja balletifestival suveöö tähed sellest treeneljas. Festivali jooksul etendavad hooaja menukamaid lavastused ning lavale astuvad nii oma solistid kui ka paljud tunnustatud külalisesinejad keda on oodata Estonia peadirektor Paul Himma. Sellise eksootilisema külalisena on esimest korda Estonia teatri ajaloos, on on Türgi riiklikust ooperi- ja balletiteatrist noor, talinly on ta nimi, ma usun, et seda nime me ei ole kuulnud palju, aga, aga ta on hea hea laulja ja ma usun, et ta unistab meie festivali igatepidi kindlasti väga huvitav näha Don Giovanni nii-öelda nimiosa rollis laimonas pautiaaniast, mis puudutab siis nagu balletimaailma, siis Camelia daam ja, ja luikede terve seal on meil seekord sellised huvitavad postitati üks Saksamaalt ja teine Prantsusmaalt. Noh, ma usun, et ei ole, viimaste aastate jooksul ei ole sellise klassiga tantsija, jätsime meie laval näinud Marina Antonov aia jagi Albu oma ja mul on väga hea meel, et, et nad just sellel ajal olid vabad ja said, said siia tulla. Himma sõnul ei ole siiski tegemist välismaiste külaliste paraadiga, mille poolest on festival eriline? Paul Himma? Ta on meie üks meie juubelihooaja selline nagu kokku võtta, kokku võtta nädal võiks nagu nii-öelda, sest meil on ju terve 100. 100. hooaeg hakkab lõpule jõudma, mis siis päädib meie sünnipäevaga 16-l septembril sügisel. Taastaseliseks läbivaks mõtteks on tegelikult, et meie eesmärk ei ole olnud mitte tuua siia või püüda iga hinna eest tuua siia maailmastaare vaid näidata, kui palju häid toredaid tantsijaid, lauljaid meil endil on, on üksikud külalised, kes, kes nagu ütleme, kaunistavad meie festivalil, kuid mis on mis on rõõm tõdeda, et on peale kasvanud uus põlvkond häid eesti staare. Põhja ringkonnaprokurör leelett Kivioja saatis kriminaalsüüdistusega kohtu ette irve liimi, kes ähvardas Tallinnas Tõnismäel asuva pronkssõduri õhku lasta esitas liimile süüdistuse selles, et mees rikkus oma avalike pöördumistega televisioonis rahu ja avalikku korda ning seda lõhkematerjaliga ähvardades põhja. Ringkonnaprokuratuur tegi Harju maakohtule ettepaneku karistada liimi käskmenetluse korras rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses ehk 15180 krooniga. Kuigi lim kinnitas tõelisel uurimisel, et soovis oma käitumisega panna valitsust kuju Tõnismäelt ära viima ega kavatsenud tegelikkuses kui õhku lasta, on tema tegevusprokuröri hinnangul käsitletav siiski pommiähvardusena ja president Arnold Rüütel andis nõusoleku altkäemaksu võtmise kahtluse alla sattunud Harju maakohtu kohtunikku Haalovi kriminaalvastutusele võtmiseks seda riigikohtu taotlusel. Riigiprokurör Laura vaigu sõnul on kaitsepolitsei jõudnud Subalovi süüasja uurimisega lõpule ja nüüd saab prokuratuur süüdistusakti kohtusse arutamiseks saata. Olavi altkäemaksuafäär hakkas hargnema aasta alguses ja tipnes aprilli alguses kohtuniku paljastamisega. Kuriteo matkimisel on jäänud ilmateade. Eeloleval ööl on ilmselge. Puhub edela ja lõunatuul üks kuni viis meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 22 kuni 27, rannikul kohati 19 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.