Mille tunnistajaks ma ise olin? Anse töötas nurgas ja võttis osa ka Eesti NSV. Auväärset elatud aastate totu astukkudes või vahele päris magama, siis aeti ta enne etteastet muidugi üles. Aga viimasel etendusel, kui dekaadi hakati lõpetama, sibas ropult lähedalt mööda lava kogu aeg ringi saatis oma koore vääri ja küsis ikka tihti. Ei tea, millal neid aurasid hakatakse jagama. Peale sõjajärgsetel aastatel töötas Vanemuise teatris draamanäitleja Elmar Kivilo. Elmar Kivilo oli moemees hea karakternäitleja. Kuid ka tema armastas vajalik ka neid pidusid pidada. Ja kui ta pidu pidas, siis ikka mitu päeva järjest. Ja ühel hommikul. Kurida raekoja platsil. Ja väga raske anapidu pidada küll ei või et peab minema magama. Aga kuidas sa magad, magada saad, kui hinges ja ihus on selline ärevus. Jazz panin nii, et midagi peaks nagu sisse võtma, aga mitte alkoholi. Ja seal ta näebki. Tuleb üle raekoja platsi tema ja tuttav doktor alev. Doktor Olev oli Tartu arstide hulgas väga koloriitne kuju. Mul on tarvis täna õhtuks välja magada ja Kertu pole midagi välja rahustada. Üle raekoja platsi Tartu raekoja Abdeks. See oli muidugi aastakümneid tagasi, sel ajal, kui raekoja tüks veel neid vaheseinu vahel ei olnud ja igal külastajal oli ülevaade kogu ataki sisemusest. Annab siis retsepti retseptide vastuvõtjale. See vaatab, ajab silmad suureks. Raputab pead, annab retsepti tema kõrval olevale näitsikuid. See loeb ka, Emeestab väega, annad sa retsepti edasi järgmisele ja niiviisi retsept terve apteegi läbi, kõik imestavad, ajavad silmad suurust, raputavad päid ja lõpuks jookse. Rex retsept sele vastavate juurde tagasi ja see annab retsepti. Elmar Kivilo ütleb. Vabandage, et seda rohtu Meil ei ole. No kuidas doktor Olev silland moskvalasele kirjutas, välja ja tehtud ei ole. Siis Jutakse. Palun lugege, mis seal, Georg? No ma ei oska ladina kesk sinna Kerdatud selges eesti keeles. No ja siis võtabki Elmar Kivilo seda retsepti, loeb enne magama heitmist tarvitada noort naisterahvast, doktor arev. Ümmarguselt 40 aastat. Juhtisime Vanemuise teatri spordikollektiivi tööd ja organiseerisin üritusi. Ühed meeldejäävamad olid. Kohtumised Tartu spordiveteranidega jalgpallis ja hiljem korvpallis. Jalgpallis kestsid võistlused 1955.-st aastast kuni 1981. aastani. Need pälvisid Tartu avalikkuse suurt tähelepanu ja alati oli staadion võimla publikust tulvil. Suurem jagu võistlusi lõppes küll veteranide võidule, kuid oli ka perioode. Os Vanemuine oli kindlalt parem õe niisuguse võistluse järel, kus Vanemuine saavutavad võidu. Võistlus toimus juuni alguses, suve hakul. Kogunesime nagu tavaliselt ikka väiksele istumisele koos veteraniga tervishoiutöötajate maja kohvikus. Kui sea lõpes. Ei tahtnud meie meeskond kõik laiali minna ja osa tulime teadrusse. Võtsime garderoobis aset ja saatsime nooremad mehed Tartu jaama viina järele. Tartu jaama perroonil oli sel ajal niisugune kiosk, mis töötas 24 tundi ja viska viina. Istume seal garderoobis, ootame ja vorst on need tagasi, kuid pika näoga. Kioskis on parajasti inventuur ja mitte midagi välja ei müüda. Vaat kus lops. Ja siis langes minu pilk. Samas garderoobis ripub minu kostüüm yle. Eelmisel õhtul olimegi totlanevuses Boris Corveri operetitee suu, palun, kus minul oli täita episoodiline jaamakorraldaja osa selle lõppu. Opereti lõbus, tulin mina. Ehtsas, jaga korraldajam Andrus punase valge trühmidega. Kuuessi mustas pükstes lavale, andsin sauaga märki märku ja rong alustas sõitu. Sellega lõppeski operett kerilt. Vaata seost ripub garderoobis. Nuhk siin ei ole, tähendab pikemat midagi, panid selle kostüümi selga. Munder oli elus. Läksin jaama. Astusin kiosk sisse. Viidad anti kätte ja läksin teatrisse tagasi. Kui sinna jõudsin, oli rõõm muidugi suur. Samas tekkis lauaid et sõidame mootorpaadiga rannale. Lastel oli suur mootor kvaatsel vabadussilla juures paadisadamas ja marssisime läbi linna sinna paati, sadamasse. Minul oli muidugi mootoriga seljas. Sõitsime rannale, see oli nendel aastakümnetel Hannoveri tartlaste tagant. Väljasõidu kaudu sõitsime sinna, pidasime ka ju ära ja päike olime suures karbis, kus siis sealt tagasi jõudsime. Hakkasime siis läbi linna teatri poole sammu, minul oli under seljas muidugi. Ja siis rahvas, kes kõik hommikud õelaks, vaatas meid ja see on mulle meelde jäänud. Mõnigi pööras ennast ümber ja vaatas, et kukkuse kuvakallakuga jada korraldaja Avicury vara läheb juba tööle. Aga ennast täis. Lähenevate jõulupühade puhul oleks sobiv meenutada midagi usuteemalist vanemasse teatri ajaloost. Ja nii meenudki 50.-te aastate algul, kui kogu maailma rahvajuht ja õpetaja veel elas ja punane Emmbeeriu elas oma elu siis vanemast teada tahtis võtta oma repertuaari. Tal päri ooperimadalik. Nagu sel ajal oli tava ja kombeks kõik kuulsuse kõrgemalt poolt kooskõlastamisele läbivaatamisele ja kontrollimisele. Ja nii olidki siis partei ustavad chinovnikud üdini õigeusklikud kommunistid asunud tal pärioberi vajalik Lawyeri uurima. No see ooper oli küll 30. aastal Estonias mängitud, aga need asjamehed ei olnud asjaga kursis ja asusid siis seda uurima, kõigepealt tuleb balalaika. No on alanenud, orkester mängib ja kuna ooper on Kerdatud Ede bolševike riigipööret, siis ilmselt seal midagi nõukogudevastast ei ole. See on see ooperi peategelane Pedro ott. Pedro tuleb onnist välja. Esimene fraas ooperis kõlada on traditsiooniline karjuste tervitus Amikule ja teistele karistele vägedes. Ja see kala olgu tervitatud, Jeesus koristustöid läks nendel puhastasinovrikutel karjuva pahaseks. Vaatavad edasi. Järgmine fraas kostab lava tagask, teine karjus. Vastab esimesele. Olgu tervitatud. Jeesus Kristus, no see oli lapp, klaver löödi kinni ja see Tauri vastane teos ja seda väike ta ei tohi. Ja ei mängitabki. No taela avad suhtlema, saad hiljem. Kui veel Rostovi sulalainetus siis vaevale võttis või soovis teda uuesti nägu võtta ja siis need ametlikud ehkas Järvisid Plawyeri lõpuni läbi ja leidsid, et seal ei ole midagi nõukogudevastast. Ooper läks suure menuga. Argelderigeeris kulla segane aastast. Ja palgad olid peaosas. Kui 1944. aastal sügisel 100 oli Tartust ülejäänud ja vanemine taas tööd alustas asusid vanemasse teadustööle kaks kuulsad maalrid üksolinist Kaarel Ird, kes enne 1940. aastal oli Tartus maalriametit pidanud. Teine oli maalermeister Eduard Pruuli kes oli tõeline eestiaegne meister, kes töötas ihu ja hingega. See sõda läbi sai ja Nõukogude valitsus hakkas autasustama ka tsiviilisikuid, kes sõja ajal olid oma tööga äradel pälvinud. Tänu. Siis korraldati Vanemuises pidulik koosolek ja hakati neid Audast medaleid ordeneid jagama. Laks oli, tookord näed. Partei Tartu linnakomitee esimene sekretär. Ordenid uhked ja kallid muidugi. Kaidu ja mõned teised kommunistid. Lõbuks kutsuti lavale Eduard pruuli, temale oli määratud medad vapratöölist suure isamaasõja ajal. Pruuli tuli, võttis selle medali vastu, vaatas seda medaleid siit poolt ja sealtpoolt ja ütles siis südamest üle saali. No see peab ikka üks Sütmedan olema, mida juba mulle antakse. Nojaa, aga seesama maalermeister. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal, kui toimus enamlaste riigipööre, kulub punakaart ja tema sümpaatia kuulus ilmselt kommunismi kommunistid. Kuid nüüd nõukogude võimu taaskehtestamise järel ei nuta le ilmselt see parteipoliitika ja need parteitegelased. Ja ühel poliitilisel koosolekul Vanemuise teatrisaalis, kui kõnelejaks oli seesama partei esimehe sõbratar olgu öeldud, et ta oli korpulentne, mis mis väga sarnanes karikatuuridele kujutatud kapitalistide kulakutega. Ja kui see oli see sama poliitilise ettekande Rahvahulgast siis võttis sõnaga Eduard pruuli. Kritiseeris parteipoliitikat ja nimetas partei esimest sekretäri panti punaseks kulakuks. Noh, see oli ka midagi. Läks näost punaseks ja ilmselt tahtis midagi käratada. Aga Kaarel Ird jõudis vahele. Ja tükk aega parandiga seletas ta ühtlasi ka näpuga vastu pead ja viipas käega. Pruulipoolel suutis Brandi maha rahustada ja softi. 50 aastase. Töö jooksul annab, see teadus on ju palju juhtunud. Kuid tänapäeval tagasi mõeldes meenuvad need juhtumised seigad palju selgemalt lihtsalt, mis olid minu teada algaastail. Kuid need, mis olid kaks 30 aastat tagasi on nagu rohkem ununenud. Ja sellega seoses meenub juhtum 1946.-st aastast kui Pariisis toimus teise maailmasõja Järgne Raukon vääretz. Samal ajal, kus konverents pealaks istuseks seltskond Vanemuise näitlejaid ka Tartu jaama restoranis, nende hulgas kaerast Kruuda ja kui tuju oliva tõusnud teatava kraadini tõusis Kruuda püsti ja pidas ülarestorani saali kõne. Pariisi rahukonverentsi. No kui kõne sajuzza istustama kuid siis kargas üles ja põrutas üle saali, et kaua tema, Kruuda peab siin istuma ja ootama, kus jaamakorraldaja, miks talle Pariis sõiduks ette jätta ja Kruuda, nii nagu ta oli, läkski lauast välja restoranis saalist välja, kohe jaamakorraldajat ruumi. Mis seal toimus? Täpselt ei tea, kuid mees ilmselt nalja ei mõistnud. Ta kutsus route miilitsat kohale ja Kruuda viidi ära miilitsasse, kus teda kinni hoiti. Hommikuni. No üldiselt oli niiviisi, et Kruuda oli Tartu jaamas ja Tartu jaama abilisatele nii tuntud kuju, et kui ta sinna jamas territooriumile sattus, läks kõigil piirissadel punaseks. Sõjajärgsest aastaist meenub järgmine juhtu Lehtse rahvamajas. Rahvamajas oli ette nähtud teatrietendus. Panime ennast, kord lavaid, milles publik kogunes saali ja just siis katkes elektrivool Tõrs Lehtse alevikus. Etendust ei saa ju mängida. Meie trupp garderoobid olid väiksed, tulime lavale, istusime ja ootasime, ootasime publik saalis ja meie laval. Aeg venis. Ja siis hakkas Johannes lükki meie tolleaegne esitenor laulma. Laulus. Ka teised solistid ja nii kordamööda publiku suure menu osaliseks saades toimus pikk-pikk Kontsert. Kuni ükskord viimaks elektrivool saabus. Etendus saime mängida. Peale etendust tulid kohalikud meid tänama, tänasid väga ja ütlesid. See kontsert, mida te enne andsite, oli palju toredam. Kusage Fotaret, mida pärast mängisid. Sõjajärgseil aastail kandis Vanemuise ooperit ja muusikaosakonna elu üleval Johannes Oki. Lauls kõiki rikkaid esimese tenoripartiisid. Samaaegselt oli Joanski väga tugev, terve ja sportlik mees. Ja tuues ühe näite tema tegemistest. Meenutades ühte pühapäeva No treening ei olnud just eriti pinguta, aga siiski toimus ja seejärel kell 12 joones lükkesines. Ja väga hästi mängis. Jalgpallivõistlus, sai läbi, hakkas. Padaemandaid Johannes lükki laulis Hermanni osa ja suurepäraselt. See näitab, kui sisukas oli esitenori päev. Vanemuise teadus. Esimese Eesti vabariigi ajal siis tema Vanemuise teatris oli ainuke inspitsient. Ainuke rekvisiitor, kes kandis kohusta koormat oma õlgadel. Lood temaga on seotud ka restoranist. Lõi selle peale kaks kätt kokku ja ütles, et ma olen joodik olnud ja näinud joomist, aga seda ma näen küll esimest korda. Paju kommenteeris seda. Ta koristas need hinnad alla ja nii nagu olisele kihlveo võitnud. Nii rõhutas enda, koeb klaseti ja pani näpud kurku, laskis selle viinakoti. Aga võit oli tava. Mõne aja pärast tuli tagasi ja ütles, et no ära palun. Kas teeme veel? Mille peale? Aastakümneid tagasi esietendus Vanemuises Eduard Bornhöhe järgi Valdeko muusikaal Kulsse narrid. Seal esinevad Samuel Vesipruul, Jaan Tatikas lavale ehitatud Samuel Vesipruuli ja suur maja paremale puhul. Jaan taidicale. Esmalt üks kord ja siis tagasi teine kord. Kahjuks ei jõudnud aga see lennumehhanism, esindatus valmis ja esietendus läks ilma lendamas. Järgmiseks etenduseks oli aga mehhanism valmis ja enne etendust tegime suure kiiruga ühe proovi, mis läks. Raul Altetendusel. Aga Kaius väljusse, Jaan Tatika lendamine, igasuguse kontrolli alt. Heako Jaan Tatikas osava lennumehhanismiga. Maja katus, kursus viis kaasa ka selle alumise osa ja maja langes rinnal. Pariet kokku. Publik vaatus aedosaalis ja arvas, et nii peabki olema ja hakkas sele efektse trühki peale plaksutama kui too häda selle maja tagasi esinemine. Et sellega julgustada ja juhtida Jaan Tatika lendamist, mis juba täiesti bussi näinud. Maja varises kokku ja mina seisin publikule täiesti avalikult ees siis sai publik aru, et see ei ole ikka õige asi, jättis aplausi järele ja mul ei jäänud muud üle, kui. Mõlemad proovid ja lendamine kulges normaalselt. Sõjajärgseil aastail töötas Vanemuise teadusdraamanäitleja Jaan Sammul hiljem Rakvere teatris. Etenduse lõpus, kui oli seatud esietenduse kummardamise järjekord pöördus tema poole üks noor näitleja, algaja noor näitleja ja küsis, et kuule kuidas meelse kummardamise järjekordne tuli väljaminekuga lavale Jansa Mulvadasse noorele näitlejale otsa. Kulla sõber. Siis on tükk tühja maad. Siis tuleb hunnik sitajunn ja siis tuled seal. Selge pilt. Alustasin tööd Vanemuise teatris 1946. aasta sügisel. Ja lugu, millest ma nüüd räägin leidis aset nõukogude korra viljastavates tingimustes enne seda. Ja see lugu on kuuld meeste käest, kes selle siseosalesid, kuid tänaseks on juba manalamehed jäädvuse lohu, siis nende südametunnistusele. Niisiis, kui lõppes teise maailmasõjakahurimürin, alustas Vanemuise teater Karing reise maal Rahva väelas. Selleks oli üks vana veotolux, mille kasti pandi siis kõik dekoratsioonid, mööbel, kostüümid, näitlejad ja tehniline personal. Vihma korral tõmmati present üle ja sõit läks lahti. Ja nii ühel ilusal päeval jõutiga Otepää lähedale. Vot see oli nüüd vist, kui ma ei eksitükki rahvamajja Otepää mägede ja metsade keskel. Aga sel ajal oli tükil olukord selline, et nõukogude võim kestis seal ainult päeval valgel ajal. Ööseks kadusid kõik miilitsad ja täitevkomitee mehed ära ja võim oli metsavendade käes. Niisiis, kui Vanemuine jõudis tüki rahvamajja, see olivad varakult ennetus, algust, alustati kohe lava ülespanekut, teistest ettevalmistamist. Näitlejad muidugi istusid sealsamas ja lõid aega surnuks ja siis sõitis rahva ette. Üks hobusemees vankriga. Tuli välja ja ütles. Ja küsis, kus on siin Vanemuise näitlejad. Juhatati juurde. Metsavendade vajalikul on täna sünnipäev ja temaga Luup Vanemuise teatri näitlejad oma sünnipäevale. Kutse oli vägagraafia ruttav vead ja kuidas ütelda, igatahes naisnäitlejad loobusid, aga mehed siiski kobisid vankri peale ja sõit läks lahti. Sõideti tükk maad läbi metsade, jõuti ühte metsatallu. Seal oli peolaud juba kaetud. Laud oli lookas puskaripudelite ja särkide all. Nii et meie meestel oli eriti meelde jäänud see, et oli varajane, sujuva ja esimesed metsamaasikad vahukoorega orita lauale. Metsavendade väärik tuli ise vastu, tarretas Vanemuise näitlejad rõõmus, siis võttis. Laualt telefoni ja helistas, ütles poisid. Vanemuise näitlejad on mulle külla tulnud ja teedki Vanemuise teatri jaoks Parbock. Ja tõega sealt sõnast metsaservalt pos tagant. Tankitõrjekaur laskis paar pauku Vanemuise auks. No oma viiekümneaastase teatritöö jooksul olen ma muidugi palju austust ja kiiduavaldusi näinud ja kuulnud Vanemuise teatri jaoks kasvõi seda viimast Rootsi Ugalas, kui mängisime ooperit, oskad ja peale etenduse lõppu saalitäis rahvast tõusis püsti Apnoteeris tormilised ovatsioonid ja Ura hüüded. Kuid kahurid ei lasknud küll keegi. Tüki metsa kahuripaugud on jäänud vanematele teatrile ainulaadseks kiiduja tunnustuse avalduseks. Metsavendade vajaliku sünnipäeval. Pidu läks edasi ja õhtuks toodi ikka näitlejad hobusega rahvamajja tagasi aidatud, toimus. Oli aasta 1950. See aasta läinud maailma ajalukku kui Korea sõja algusaastal. Korea sõda ei jäänud ka Vanemuise teatris kajastamata. Selle aasta lõpul korraldati teatrisaalis vana aasta ärasaatmine ja uue aasta vastuvõtmise pidu. Õhtu algas peale suure kontserdiga. Enne kontserdi algust oli ette nähtud Krii publiku tarvitamine ja heade soovide esitamine veel vanastad viimasteks tundideks. See ülesanne langes. Partei üdini ustav sõdur ja Kaarel Irdi usin tallalakkuja. Voldemar Paavel oli muidugi sellest suurest aust väga liigutatud jada otsustussinnaga Päda poliitilised sündmused või kaasa ja politsei sinusse taastamata. Kuid kõigepealt oli see ikkagi nii vastutusrikas ülesanne, et Voldemar Paavel otsustas enne esietteastet võtta julgust. Kuid siin parteilased, käsi vääratas, julgus sai liiga palju. Ja kui siis Voldemar Paal õhtul pulk astus eesriide vahelt, et rüht rõhulikud, otsustas ta haarata kohe härjal sarvist kinni ja alustas umbes niiviisi. Seltsimehed Ameerika imperialism. On Koreas alustanud 100. Kuid siin mõtelakiva katkes, tekkis pikk paus. Siis ta kogus ennast ja alustas uuesti. Seltsimehed, Ameerikas on Koreas alustanud sõda jälle vaikus ikka edasi saanud. Ta kogus ennast aeg-ajalt, alustas samamoodi veel kolmandat, neljandat korda Lopobrikaga saalis juba naerma ja kihelema. Teabe plaksutas, tulid saalist. Selle peale ilmus eesriide vahelt välja üks pikk ja karvane käsi solite õega pike karvane ta Kurs draamanäitleja Enn Parvele, kes ise pikka kasvu käed olid pikad ja karvakasvu üle taga ei saanud nuriseda. See mees oli selle õhtu konfranci ja ta otsustas lõpetada Voldemar Paveli esinemisi haaras käega ega Holsmer Paabeli kraest kinni. Ja hakkas teda ära tirima. Publik eristada muidugi suure aplausiga. Ja kuna Polfarbavel oli kleenuke kaaluke mees, pidi ta ülevõimule alistuma, kuigi nüüdisvastu sipelgad ja karjuks kuusele karvase käega Eeessoride vahele. No nii lõppes ka Korea sõda Vanemuise teatrilaval. Meenutades Vanemuise teatri ajaloo üks pool sajandit tagasi meenub kõigepealt Kaarel Ird. Ehk nagu tema hüüdnimi oli vana hirmus sest oli ju Vanemuise teater Kaarel Irdi vana erksa vana Jerusa teatar. Vana hirmus oli mitme mitmetahuline vastuoluline ja äraarvamatu oma käitumiselt. Kui ta hakkas üürgama sõimama ja kõiki, kes tema teele ette juhtusid maha tegema, siis oli parem temast eemale hoida. Kuid aga. Oli heas tujus siis ta oli väga, isegi väga sõbralik tonni suvi sinu ja sinu perekonna vastu. Aga kui tal need raevuhood peale tulid, siis oli parem temast eemale hoida. Ja meelde jäänud, et nendel aastatel oli üks kaks nime Kaarel Irdi suus, mida ta alatihti tarvitas. Üks neist oli Voldemar Mettus. Ird väga tihti kõik see, mis oli seotud ebaõnnestumisega, möödalaskmist või küündimatus teada kunstis sammustati Voldemar Mettusi nimega. Ja kuna see käis nii päevast päeva, siis tekkis muidugi huvi Järele uurida. Kes olid koos töötanud pull armetus all? Sure rotatsiooni väga viisakas ja väga lugupeetud teatrijuht. Ja nüüd, kui ma siis Voldemar vabandust, Vambola kuule käest küsisin, et kuidas võrreldav Herdi ja olla olla armetust siis, ütles Vambola Kurg. Võrreldes metsaga oli üks harimata mats. Kuid miks siis ikkagi? Olla tarbetuste kangesti sõimas ja tuli välja et kolmekümnendad aastate algus oli volvermetus asutanud vanas teatris draamastuudio kuu kaga leer tahaks astuda, kuid Mettus ei olnud teda mittevastavat. Ja Silvia olla karpettuse vastu kandus ikka edasi ja edasi. Ja just oli niisugune mees, mis temal meelel segakeelel. Ja teine isik, keda ta sageli tarvas kuigi tunduvalt vähem kui Voldemar metust olid professor Gustav Suitsu abikaasa Aino suits. Ja selle põhjuseks oli asjaolu, et 30 aasta teises pooles keskel, kui Tartu draamakunsti edendamise selts oli asutanud Tartus draamastuudio Kuu Airtsisse võeti ja kus siis Aino suits oli üks lektoritest, tekkis tal konflikt Aino suitsuga. Karjard lahkus sellest stuudiost, no praktiliselt öeldes ta visati välja. Ja kas see kandus veel oma 10 15 aastat edasi ja ird ei suutnud seda unustada ega andestada, oli ka teisest teisi külgi. Ja ma pean ütlema, et kuna mina 40 aastat märgselt juhtisin paremuse spordijuust siis Ma kohtasin ja leidsin Karl Burt selles osas Lugupidamist kuna verd Nooruses oli Kilingi-Nõmmel ise mänginud jalgpallijalgpallur, ilmselt tema lemmikspordiala. Ja sõjajärgsetel aastatel mängis ta mõned korrad ka Vanemuise teatri jalgpalli meeskonnas. Ka minul on olnud au koos karjardiga platsi peal olla. Siis tulin ma mõttele, see oli 50.-te aastate teisel poolel. Oli Vanemuise teatri jalgpallimeeskonna hiilgeperiood. Kui asutasin niukse Vanemuise teatri jalgpallimeeskonna teeneline auliige ja nimetasin selleks galerjordi. No küll see läks pihta, Taali sellest väga-väga vaimustatud ja sellest edasi, ta püüdis Vanemuise teatris sporti, eriti jalgpallimeeskonnakihti. Meie viinavõtmist ja läheb peale võistlusi läbi sõrmede. Karl kalkuni seenior Mälestuste memuaaride raamat, pealkiri on, rist läks, ei räägi. See oli tema lemmikväljend millega ta lõpetas ära kõik ebakohased, vaidlused ja seletamas, et laval ja nõudis oma korralduste vastuvaidlematult täitmist. Ta oli väga teatraalne Tekkinud tõed liiguvad veel tänapäeval ringi Vanemuise teatris. Näiteks seda et igal näitlejal peab olema külm veri ja sooja aluspesu. No kasvõi see Et näitlejad vabastab Kohustusest ilmuda etendusele ainult isiklik surm. Kaarel Ird on nimi Eesti teatriajaloos ja muidugi Vanemuise teatris kellest ei saa mitte kuidagi üle ega ümber. Ja sõjajärgsetel aastatel. Harida ja tõsta vanemused. Kõigepealt draamatrupi. Draamatrupp jaga solistid ja esines nende ees siis. Kel käsitööst käsitöös teadus oli ühe loengu teema reklareeristada põgusalt natukene filoso peres selle ümber ja siis kas konkreetselt läbivat draamatrupi mis kujunes praktiliselt kogu draamatrupi läbi sõitmiseks. Iga mees sai vastavalt oma tegevusele kas suuremalt või vähemal määral pihta. Järgmine kord näiteks oli teemaks Stanislavski ütelus enne kui kasvatad näitlejad, kasvata temas inimest. No see käis sama stsenaariumi järele. Lõbus siis oli ka tavaline küsimus, kas koosolijatele küsimusi on? Tavaliselt ei olnud, aga seekord ometi üks käsi tõus, see hullus tolleaegsele draamanäitlejale Oskar liivandile, kes LM Tallinnas töötas nukuteatris näitlejana ja lavastajana. Praegu on ta juba manalamees. Ja küsimus oli niiviisi, seltsimees heard, kus Stanislavski ütelus, et enne kui kasvatad vehklejad, kasvatad temas inimest näitejuhtide oodaka käibel. No nii, sihukest sigadust, isegi vana hirmus ei osata ette näha. Ta jäi vait, punnitas silmi, haigutas, aga siis plahvatas. Välk lõi sisse ovaalsaali. No ja et see oli vana tsaariajal näitus ei lagunenud ära. Noorem põlvkond tartlasi muidugi ei ole näinud kaubahoovi. Ja Kobow ris 41. aastal. Selle asukoht on poe tänava kõrval see kvartal seal, kus vanasti asus Parteiealisus tribüüne demonstratsioonide jaoks see kvartal, kurss kõik Cabovi alla ja selles kava neljandik kuulus suurärimehele jänesele. See mees oli alustanud oma tegevust juba tsaariajal käies riidekangad kotiga õlal, vest külasta ise. Ja kaubelnud. Ja tema äri jõudis suurimaks. See oli vist Eesti esimese vabariigi ajal. Suri riidehari. Ja Mart Jänes oli Tartus suurim ärimees. See oli kahekorruseline äri, Allonit kankad üleval, igasugused valmis riided. Mart Jänes sorry ja seda ma mäletan, kui matused olid terve Tartu linn. Oli tulnud välja liiklus, seisis tänavad, mida mööda liikus matuserong. Karl oli juba teistsugune mees. Armastas pidu pidada, napsi võtta, hakkavasti bumeldada. Tema lemmik pummeldamas kohaks oli saanud Vanemuise tollase Vanemuise teatrirestoran. Kuna jäneste kodu asus polaegses Aia tänavas praeguses Vanemuise tänavas. Endise KGB hoone vastas, praegu on seal kirjanikkude liit. See oli jäneste kolu. Ja sellepärast nähtavasti Karl Jänes oma kodulähedast restorani pidas oma lemmikpaigaks. No nüüd ma räägin niukseid asju, mida mina ise näinud ei ole. Kuid kuulnud Vanemuise teatri orkestrantide käest, kes töötasid Vanemuise teatri orkestris enne sõda ja Karel parastada. Kui Karl Jänes Vanemuise restoranis ja saabus aeg koju mehkuks siis relistus orkester, noorest aineorkester, milles mängisid Vanemuise Orgstradid tänaval üles ja Karl Jänes tuli siis tavaliselt kahe lõbutüdrukuga kummaks tallad. Ja läks oma koju, orkester saatis teda kogu aeg mõnusate marsi meloodiatega. Kui jõuti maja juurde, siis paluti orkestriga, siis orkester pandi saali. Ja see mängis seal lõbusaid valss ja pulkasid. Sel ajal, kui Karl Jänes oli magamistoas lõbutüdrukutega Vanemuise teatri, tähendab tolleaegne ehitusplaan. Oli tehtud nii, et esimene korrusega restoran ja selle kõrval asus vits. Aku ei saanud ju ometi teavad restorani saalist läheb oks konkreetsesse vaid selleks, et minna WC'sse. Tuli enne restoranist minna välja eesruumi ja siis minna WC eesruum, käsi sajans WCs. Ja kui siis Scargenessel pidu pidades suranisse, tekkis vajadus minna sisse, siis kutsuti orkester puudumist ära karjalasse laua juurde. Karl Jänes tõusis püsti ja orkester saatis Karl jänest WC-s. Ja niikaua kui Karl Jänes oli siis orkester mängis WC eesruumist. Kõrge nivoo ja tuju oli eriti üllas. Ja ta hakkas jälle minema. Et siis siis tuli talle. Miks ma pean ringi käima, kui siitsamast otsese sisse? Ta kutsus restoranide Arturi omaniku kohale, ütles olgu, siia seina uks tehtud. Enne ma siit ära ei lähe. Tõega. Restorani omanik Gustasele öösel mehed oli välja saanud kaks ehitusmeest, lõhkusid seal öösel seina sisse ava. Nii et Karl Jänes sai otseselt restoranist WC'sse. Palju see maksma läks, see on muidugi iseküsimus. Orkester oli rikkalikult alati tasutud. Nosele hajutad ukse oli niiviisi, et kui ta siis kaineks sai siis oli ta tulla. Aresid mõned juhtumid mis oled seoses baritonilaulja Ernst Kruudaga Esimene juhtum oli 1904-ga viiendal aastal. Siis mina veel teatris ei olnud, kuid ma olen kuulnud seda kolleegide käest. See oli sel ajal, kui Tartus töötas ainukene restoran. See oli Tartu jaamarestoran. Ja Vanemuise väikses majas. Sinna on väga lühikene tee. Ja Kruuda, kes muidu tavalises elus olivad hõisata. Tagasihoidlik sõbralik kolleeg siis piinavõtmisel kui ta ületas selle piiri. Ta muutus väga aktiivseks. Ja hobiks oli siis kõnede pidamine. Et ka need teemad olid siis ikka risti vastu valitsevale korrale. No näiteks niiviisi aastal 1940 41, kui tulid võimule kommunistid. Tema hakkas helistama oma kõnedes, Konstantin Pätsi Saksa okupatsiooni ajal tema ülistas oma kõnedes suurt juhti Jossif Stalinit. Ja kui tulid uuesti venelast edasi päädise lõppu, hakkas tema ülistama Suur-Saksamaa ja Adolf Hitlerit. Ja see oli sisust 45. aastal suli olnud. Maikuu lõpus, kui seltskond istus jälle aga restoranis ja Koluudal juba need õiged tuurid täheletuli oli ta siis tõuseb püsti ja ülejaama restorani pidanud saksa keeles core kure oskas vabalt saksa ja vene keelt. Ja muidugi, kui ta oli uus, siis ka kõiki teisi keeli üle maailma. Ja siis ta pidas kõnet, lisades Adolf Hitlerit ja Suur-Saksamaad. Kruuda ise edasi, mis temaga seal juhtus? Algul oli ta veetud alla keldrisse, natuke aega oli seal uitud ja siis toodud üles. Ma ei tea, mitmendale korrusele, aga ülekuulamiseks. No nii nagu valvurit tema ukse ukse tema ees lahti lükkasid, oli Kruuda sisse astunud ja olla kohe selle lõuga, Vallo ooperi pääsesite proloogid. Laudsel ära selle järele. Rigolettot poolsaar ja. Ja siis veel paar aariad otsa. No ülekuulatav oli vaadanud, vaadata, siis oli löönud käega ütelda, et artist, ideed ja tõega oli lasknud välja sealt. Aga ega Kruuda ei läinud koju. Kruuda läks jaama, restoranid asi. Ja nii nagu tagasi jõudis kargas juba laua peale püsti ja pani üle restorani saali. Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel. Ja needsamad NKVD operatiivtöötajad, kes siis seal jaama restoranis tagasi vaatasid, et selle neeme eals juba tagasi võtsid uuesti kinni ja viisid jälle alli majja, see korda täna välja elast. No ja siis oli, järgmisel päeval oli olnud Poska peaproov-peda, lavastas Artur Rinne ja siis Arturi ise pruudaest Scorpio osa tegema. No ei olnud siis ikka Kruudaselt alles aasta a4 läks lõpuks. Kruudaga võin ma rääkida veel ühe loo, mida ma ise oma silmaga ja karvaga pealton, kuld, see oli? 47. aastal. Sel ajal oli Vanemuise teatri tekkinud Sõbralikud sidemed ühe punaarmee väeosaga, mis asus Tähtvere mõisas. Ja igal novembril novembrikuus ja maikuus käisimegi seal sööklas kontserti andmas. No meid alati sealt hästi vastu ja ja nii edasi. No ja üheks kontserdiks õppis kruda ära originaalkeeles, oli see kasahhi või kalmõki või, või kirgiisi, rahvalaulu õppisid ära originaalkeeles. Et edendada kaardi nagu partei sel ajal nõudis seda rahvaste suurt sõprust. Noh, kuu tagatis selle siis seal kontserdil ette ja sellel laulul ei olnud mitte mingisugust menu. Taksot selle peale muidugi, kontsert läks ikka toime ja pärast siis meid kostitada, aitäh, sõdur, supia kruusides Riina ja, ja siis, kui me seal kõik ära tulime ja mööda kastani tänavat parajas hoos kõik olime, jõudsime deegee, kastanid lähevad kadedad, et mida vanemaks, teatrisse ja seal ärkasime, seisab eks, selle Tiigi tänaval sauna vastas on üks veski ja selle veski seisab vai post. See veski oli sel ajal nii tähtis objekt, et seda halvas punaarmee valvel. Ja seal seisab siis üks niisugune kandiline Kesk-Aasia mees ja Kruuda vaatab, ütleb, et oot, tammui seljak lööb laulu lahti sellesama originaalkeeles ja läheb selle mehe juurde. Ja uskuge või mitte, läkski täppi. Oligi sama mees. Ja Kruuda laulab talle, Jan räägib. Laulab ja räägib ja vaatab seda kõike eemalt pealt. Jätud käepärast? On olukord selline, et see vaistu kätega kruusa kaela ümbert kinni, pisarad voolavad ja piss-piss on Kruuda seljas. No siis me läksime, vahel, see on ju rünne, see võtta võib tõlgendada kui rinne vahiposti vastu ja me sissiga tõime Kruuda pressisele tagasi hoi sõdurile ja tüki aja pärast küsin rullased, ütle, kuidas tõst sinu selga sai. Krudoldsed sõduri Zaits ütles, et võta piss, jää siia, mina lähen oma kodumaale tagasi. Pott, mis on laulu vōi. Teatavasti asus nõukogude okupatsiooni ajal tartus Nõukogude Liidu strateegilise pommituslennuväeüksus milleks ehitati Tartu Raadi lennuväli, mis oli suurim Eestis. Ja imelikul kombel on lennuüksusega seotud üksurm etapp epo Vanemuise teatri ajaloos. Nimelt 50. aastal teenis lennuväeüksuses üks major, kelle õde oli Moskvas Nõukogude Liidu kultuuriministeeriumi muusikateatrite inspektor. Ja oi siis. Inspektor tema nimi oli Leontoskaja tuli oma venda Tartusse külastama ja ta käisin korduvalt ja korduvalt. Siis muidugi meenus talle. No muidugi ei jätnud Yard Kaidu seda võimalust kasutamata, mida juustele oli kätte mänginud ja nad tegid kõik selleks et Lewandowski saaks Vanemuise teatri suur patrioot ja patroon. Ja see neil õnnestus. Kuid kuuekümnendatel aastatel sai sellest seltsimees leotovskajast Nõukogude Liidu Kultuuriministeeriumi partorg. No see oli ju taevamanna, mis nüüd Vanemuise teatrile, erdile ja Kaidule otse kaela 100.. Rida õlgas Vanemuise teatri reiting, muusikaosakonna võidukäik. Tartus hakkasid toimuma igasugust seminarid, ülevaatused kaasaegse muusika ja ooperialal. Samas olid Jordil ja Kaidule välismaa sõidud. Jaga muidugi Vanemuise teatri külalisetendused Moskvas ja seejärel ka siis juba välismaal. Selleks oli moskvaport nagu antud roheline D. Muidugi ei saa jätta märkimata, et kuuekümnendad aastad olid Vanemuise teatrimuusikale tõsise tõusu ja saavutusteaastat. Tase oli sel ajal eriti vokaalselt üks kõrgperioode Vanemuise teatri ajaloos. Ja ird korduvalt unistanud et tänu seltsimees Leontoskajale oli temal No näiteks välismaale Oskvast palju kergem kui talinst. Dali püüdis kõigiti takistada Vanemuise teatriaajardi sõitusid. Kuid Moskvas läks libedasti läbi. Ta hakkas näiteks esindava nõukogude liitu rahvusvaheliselt teatriseminaridel ja teatriinstituudi kokkutulekutel. Klõpsa teatrile Moskvas suutis pakkuda. Oli muidugi suur ja võimas. No ega temale jäädud muidugi tasumata võlgu, kuidas siin Tartus ja Eestis käis? Kõva häälega ja täiesti õigustatult rääkima et see süsteem, teatrite majandamise süsteem range plaanimajandus, see, mida praegu nimetatakse käsumajanduseks, see ei ole õige. Ja seda oli erit Vanemuise teatri poolt, kus kõik oli täpselt nii nagu teisteski teatrites ette määratud. Nii palju tuli etendusi anda, nii palju tuli uuslavastusi anda, nii palju tuli külastajad sisse tuua diabeedi, nii suur pidi olema teatreid, raha, plaat. Vanemuise teater töötas nendel aastatel hästi. Ja preemiad jooksid pidevalt. Aga kui näiteks teatri külastatavuse plaan oli täidetud, rahaline plaan on ületatud, aga üks edendus olivad, kata jäänud, jäädi preemiast Elva. Ja ta hakkas rääkima sellest, et see süsteem tuleb muuta, nii ei saa edasi. Ja muidugi kõigepealt veel palgafond. Palgafond oli kindlaks määratud ja selle sees, kui palju tohtis olla kõrgema kategooria artist, kui palju esimese kategooria artist, palju teise kategooria artiste ja selles osas ei olnud mingisuguseid muudatused võimalikud. Ja herr tõstis kõva häälega selle küsimuse üles, et seda tuleb muuta ja tänu seltsimees Leonto sõjale muidugi. Saavutaski selle et Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee kolmas sekretär, kes kureeris kunsti ja kultuuri võttis eraldi vastu. Kaarel Irdi. No kui ürtsis enne Moskva sõitu siis Suhre suugad, taseletuses jahvatus. Mina lähen, mina teist ja neid see asi muutub kõik paremuse poole. Läkski. Tagasi ta tuli. Ja kõik jäi endiseks. Ainult ootus see, et sai palka juurde. Sellest Nõukogude genotsiidipäeval oli meil praeguse väikse teatrimaja ovaalsaalis määratud proov. Võite isegi ette kujutada. Meelde on jäänud, et proovil kutsutud Velda otsus nuttis väga südantlõhestavalt sest oli ju tema abikaasa Harrydefel just mõni aeg varem NKVD poolt arreteeritud ja juvaid töölishiljem Siberisse saadetud, kus ta enam tagasi ei tulnud. Võistluse istusime. Oman saalis, kuni saabus lavastaja Kaarel Yard taastusproovisaali võidukalt sammul ilmel. Käes oli tal püstol puuris pidada, vehkis keerutus ja asetas selle aasta lauale ja ütles ajaloolised sõnad mis mulle siiamaani on meelde jäänud ja need olid. Andke andeks, seltsimehed, et ma hiljaks jäin. Aga ma ei saanud varem tulla, sest käisin öösel sõnnikut vedamas. Kuuldes seda sõnniku vedamise juttu, meenutasid tolleaegsed vanemad, vanema kristlased Vambola Kurg, Arnold kasuk. Et 41. aastal. Siin on palju juttu olnud Kaarel ERR-ist kuid kahtlemata oli Kaarel Ird Väga vastuoluline isiksus ja kõiki tema tegemisi ja teeneid, ma rõhutan, sõna teeneid Vanemuise teatri ees ei saa siit lühidalt kokku võtta. Sest võtame Vanemuise teatri Osa konna likvideerimise plaanid 1950. aastal siis oli kale ja vot just see mees, kes selle eest väga võitles ja tänu temale ka on see muusikaosakond jäänud püsima. Kaarel Ird oli see mees, kes päästis Viktor Taimre NKVD hallist majast. Seda on mulle isiklikult Viktor Taimre ise ütelnud ja kinnitanud, kui 1957. aastal siis kui. Hruštšovi sula ja küüditatud Siberis hakkasid tagasi tulema. Toimus Vanemuise teatrisaalis Tartu linna parteiaktiivi päev. Kontserti pidanud juhtima minema, nii et ma pidin seda parteispektaaklid. Ka pealt vaatama. Siis ta hakkas rusikatega vastu pulti taguma ja möirgas ergas möirgas saali. Seda, et miks rahvavaenlased Siberist tagasi tuuakse. Ma tahan meenutada seda. Vist oli see Karl Vaino valitseda seal kui hakkas see suur venestamine venestamine peale, siis saabus Kaarel Ird Tartu linna partei büroort teatrimajja proovile ja oli äärmiselt vihane ja ergas siis ka selle üle, et seal oli tehtud ettepanek alustada Vanemuise teatris venekeelseid etendusi millel tema kategooriliselt oli. Kalevipoja esimene lavastus Vanemuises 49. aastal 50. aastal. Ja siis selles lavastuses oli see saarepiiga vilt puudu tuleb Kalevipoeg kohtuma siis selle saarepiiga ja sinna ilmub ka sorts. Ja Kalevipoeg asub ründama sortsi, nii et ta oma maga puruks lööb. Son sortsi jälitades, see oli lahendatud selliselt et suurema kahe meetri kõrguse poodiumi ju ees. See kahemeetrine poodium kujutas suurt kaljut ja selle ees oli väiksed meetorile poodium, mis kujutas väiksemat kaljut. Ja siis, kui see tagaajamine saavutas oma kõrgpunkti ja sorts pidi Harjumaa, siis Me liigutasime seda väiksemat puidu natukene nii hästi kiiresti lahti ja kinni ja sorts varjus sinna vahele. Kalevipoeg ründas teda ja lai oma mõõga astaseda madalat kaljud puruks. Noh, ja kui tuli, siis esietendus, siis tuli mul väga hea mõte, et seda asja veel paremaks teha. Ma tõmbasin lavale sel õigsma poodiumi jala pihkumise tee kohale küünla parafiiniga ekse kate, mis tegi hästi libedaks ja puidu, liikus Tiivel kiiruselt lahti kinni. Saavutas surefekti. No väga tore. Aga sele saginas unustasid selle parafiini sealt põrandalt ära kraapimata. Või siis tulise Kaledvad, viimane pilt, kui Kalevipoeg oli põrgust tagasi tulnud, põrguks kolm, piigad avastanud, oled kaasa võtnud. Ja nüüd, kui rabas kõik juubeldab, valib kalevipoja oma kuningaks ja kolm piigat siis oma sooloAriatsioonidena ette astuvad. Siis, kui see esimene piigad jõudis arvastelt tantsite seda jõudis selle kohale, kus parafiin oli, siis leidis ta enese üllatuseks äkitselt istu osa nendest lavapõrandal pikali. No ja siis sai mulle nagu puuga pähe, et paras ikka lavapõrandal. Aga mis enam teha, juba lähenes teedeebeega samale kohale ja teda tabas sama saatus. Tema oli Cap. Pikali maas, istuli laval. No mõlemad kargasid Kornada püsti ja pühitsesid oma tantsu jätkata. Kuid siis tuli juba kolmanda kord kolmas pyha. Õnneks sai küll aru, et siin on midagi lahti ja püüdis ja sai tasakaalu säilitada, kuid tantsu ikkagi segamini. Peale teise maailmasõja lõppu siis taaskehtestanud Nõukogude okupatsioon panid kindlalt Oreedrid uuslavastuste repertuaarivõtmiseks. Selleks oli kontrolletendus, mille lõpul toimus avalik arutelu ja selle kestel vormistati akt millele kirjutasid alla tingimata kahvleid. See oli nõukogude tsensuur siis partei esindaja ja kunstide valitsuse esindaja sel ajal kultuuriministeeriumid ei olnud partei esindaja. See hoidis seda ideoloogilist joon. Ja Tartus oli selleks meheks. Johannes Välba. Johannesel on sündinud Peipsi idakaldal Udo kandis. Peale sõda tuli Eestisse, olles lõpetanud enne Leningradi pedagoogilise instituudi ja asus Tartu ülikoolist tööle õppejõuna ja töötas ja tegutses pikemat aega teatrikriitikuna. Tema esinemistest. Nendel arutluskoosolekutel väärib mõndagi märkimist. Kõigepealt kaks 46 esinemas Vanemuises televiooper lakmi. Oli aasta 1009 kuus ja sel ajal käis Indias. Kõige ägedam võitlus kavatses inglastest vabaneda, jäse saabuski 47. aastal. Aga kontroll läks meil nii, nagu ta läks ja pärast siis hakkas, arutas koosolek. Seal tõusis kohe püstijoones välta ja ütles, et tema kui partei esindaja sellele vastuvõtu aktile alla ei kirjuta. Seepärast, et seltsimehed praegu te teate isegi käibeid Indias suursõidus riste inglise okupantide vastu. Ja siin manuse laval näidatakse mingisugust armastust, kus lakmee hakkab inglise ohvitseri armastama son, absurd. Võimatu. Niisugust asja ei taol sealt otsida, olla. Imestunud seal ümber ja lavastajaks oli Artur Rinne. Artur Rinne väidavad. Ooper on jaotatud möödunud sajandil kulutsu, ootori, stratuuri säravate pärlite hulka ja nii edasi ja nii edasi. Spelta jääb oma seisukohale kindlaks. Nisukest jama ei tohi näidata, see on india rahva solvamine kes praegu võitleb. Ja nõukogude inimesele on see vastuvõetamatu. Asi läheb hulluks. Siis tehti vaheaeg ja ajal võttisse Sird. Oma jutu alla ja suhtlesid ka masseerida välja tema nõusoleku toetudes muidugi teatri raskele majanduslikule olukorrale ja kui siis see arutluskoosolek jätkus, siis võttis sõna ja ütles, et noh, ta siiski keeruta, kalla, aga teeb seda väga raske südamega. Ainult arvestades teatri rasket majanduslikku, loovad. Aasta pärast oli. Mad, hambad ei kontrollitud. Oh see maailma ooperi tippteos läks nii, nagu tol ajal seda võimelised olime ette kandma ja saavutas suurt menu ja edasi. Aga kontrolletendusel järgnenud arutelul siis totakalt Pahka muidugi sõna. Jaa jaa. Tõus, tõus, mida me tänasel päeval nime? Päris tore, sest see Ameerika täitnud mereväeleitnant AC iseloomustab seda Ameerika imperialismi olemust värdad. Täpselt niisugused need Ameerika imperialistid täpselt on, see on tubli saavutus. Aga tema joon sõltab, ei saa kuidagi rahul olla, konsoli osadeks. Siis ameerika konn naga saaks sõnu heasüdamlik onu. Niisugust asja praegu, nagu te teate, on Jaapanis Ameerika okupatsioon. Pääle sõda, siis ei olnud veel okupatsiooniväed lakkunud. Jaapani rahvas võitleb Ameerika okupantide vastu, see on meie, näitame nende kõige kuulsamat esindajad, nii südamlikus valguks. No nüüd tekkis juba küsimus, et mis siis nüüd jälle kuselt avastavad, no rinne oli jälle sellel aastal ta ütleb, et siis mis siis teha seltsimees kas ma pean panema sellele, on seal bussi hammaste vahel, et hästi ja ikka ja vastuvõetamatu mõjuks või mis teha paha hakkab siis te automaatseks seda Ameerika imperialismi olemust tuleb paljastada, rahvale tuleb paljastada. Ja niiskus soliidse ja onuna muidugi ei saa. Aga noh, siis hakkas ta kaid, teised kõik teised sellele seisukohale vastu ja lõpuks ta andis alla ja teatas siis vastavalt aktil oma alge. Tallinnas toimusid meil Shell, mis oli kapsel dussiproovid? Draamarühm sõitis Tallinnasse, operetitrupp tegi siin pro. Hommikuproovil pöörduselli Varts, lavastaja Udo väljaotsa poole palvega, et lubada seda ka üheks päevaks Tallinna sõita. Väljaots selle peale astus. Pidas pikka epistlit. Kui tähtis on praegu tuues maksel näitus hästi välja? Iga tund on praegu tähtis proovidega sadat sara sõita terveks päevaks talias i tuba. No kui lavastaja Eluba eluga ei ole midagi teha. Rahuldaks edasi, tuli vaheaeg ja kalja ots läks teatribüroosse. Pariisi ooper ja ballett on tulnud Moskvasse ja tema on saanud kunstivalitsus kaudu piletid. Ta sõidab homme koera Moskvas. Kolm päeva oli Moskvas. Ja proovida muidugi. Roni Saisal Lewartz sõita üheks päevaks Tallinnasse. Sõjajärgsel aastal oli Vanemuise muusikanukk indeks triideteks Rapediidaks ka koormestaks. Raivo Kosk. Aga kahjuks tema läbisaamine Kaarel Irdi saali Rahulikult nelja peale. Eurot on saalis. Jooksed saalist Kursti selja taha, sealt. Nelja peale edasi. Räbala üle õla. Suhas võlajärgus kuusikas tead, peesse. Kõnes kuulajad arvavad Ja lisaks juba räägitud juhtumitega Leopold andsenist lisan täna veel ühe. Leopold Hansen oli esimene ane muislane ja üks esimesi ka Eesti NSVs kellele omistati Eesti NSV teenelise kunstniku tiitel. Tavalisele üle muidugi väga uhke, hea. Ja ka aja jooksul iga aasta tuli neid teisi teenelise ussike juurde. Ja kui siin mõni aasta hiljem avaldati jälle suur seadus uute teenelist kunstnikku ta nimetamise kohta siis leopard luges, luges seda ja ütles südamest. Kurat, näitaja kunstnik tuleb ka juba nii palju, et ei ole enam kohta, kuhu saaks süljata. No mõni aeg läks mööda, siis ta sai Eesti NSV rahvakunstnik koos Raustustada ja sellega ta oli aur. Meenub ka niisugune lugu seoses Tartu Pauluse koguduse kirikuõpetaja Harri Haameriga. See oli aastal vist 1948, kui NKVD arreteeris arry Haameri. Kuna jaamerale Tartus väga populaarne, siis tekitas see muidugi väga suurt pahameelt ja see kandus ka ületeadusse. Ja samal päeval, kui see arreteerimine teatavaks sai pöördus proovi draamanäitleja Elmar salulad Kaarel Irdi poole pahameeleavaldusega teate siis. Mis kuritegu, ons Aria Anvar teinud? Et kas siis jumalasõna kuulutamine on keelatud, et ta kinni võeti? Oli asjal Koit ja siis ütles, et jaa agar ja narr oli nõukogude korra suur vaenlane. Kuidas ta siis oli ja Harri Haamer oli kaitseliidus. Ta oli kaitseliidu pealik. Saapsatasid 20 30. aastal baseerus, tartus, sisenete sõjalaevastiku divisjon mille juurde loodi ka kaitseliidu allüksus ja selle pealikuks oli Saaremaa mees. Ariaaner. Aeg läks Siberisse. Aga jõudis nii kaugele. Tarja kari, tütar Maarja Haamer hiljem tuntud Estonia ooperisolist, lõpetas Tartu muusikakooli ja võttis ta Vanemuise ooperikoor tööle. No tekitas Vanemuise kollektiivis teatavat elevust muidugi. Ja see sõna Elmarssanulad. Sel puhul siis nii irooniliselt Kaarel Irdi käest küsimata, et kuidas saab, Kaarel Ird, võtad siukse nõukogude korra vaenlase tütre, Vanemuise teadused. Ja selle peale ka tükk aega vait ja ütles. Ja agar jaanuaril on ka nõukogude korra eest suuri teeneid. Gaasime kõrvad kikki ja mõtlesin, et mis teened siis saab Harri Haamerile olla nõukogude korra eest. No ja siis hakkas seletama, tuli välja. Tutta üldteada, kuhu jäävad. Ja see teater lavastas näidendi, mille nimi oli Hiina ja selles näidendis mängis ühte mereväe ohvitser. Aga kuna teater oli vaene ja kostüüme muretseda jõudnud, siis pöördunud ar jaanuari poole. Ja jaanuar oli siis igaks etenduseks laenanud oma kaitseliidu pealiku Underid Kaalep headele. Ja vaat ja nüüd ühtlasi näete sellel nõukogude korra vahel on ka suuri teeneid nõukogude korra ees. Partei ja rahva suur ühtsus ja mõnu lihtsus. Kõige selgemalt võis seda näha oktoobri ja maipühade pidulikel aktustel Vanemuise teatrist praeguses väikses majas mille puhul siis juba pool päeva enne aktuse algust piirati NKVD sõdurite poolt ringi ümber, nii et iga tüpa samu põld sai siis üks tähistatud püssiga NKVD sõdur ja sissepääs sinna saali ainult kutsetega ja teatritegelased said teatrisse ainult erinimekirjade alusel läbi NKVD meestes baller. Niisugune oli siis rahvapartei üts, kuid õel. Kontserdil tekkis selle tegelaste sissepääsuga suusad, seal nimelt töötas Vanemuise teaduse, ajab sel aastal vägal tunnustatud laulja. Juhtiv solist. Ja ilma temata nagu uksekontsert ei oleks saanud teha. Kuid Ennoraal oli niisugune asi, et see nimi oli tema kunstnikunimi. Tema tegelik nimi oli Einoika värv. Ja see seisis muidugi passis ja aga nimekiri kahjuks oli koostatud tema kunstnikunime järele, millega tema kõik teadsid väga vähesed teadsid tema õiget nime. Ja kui siis pärg alias saabus, saab ukse peale. Kontrollis võttis passi välja ja seal seisis. Tähendab, muidugi teda ei lastud sisse. Ta püüdis küll õiendada abasest, ei aidanud midagi head suredaga, veel pääses ta sellest, et oleks kinni võetud, kui diversat kestab pidulikul aktusel sisse pääseda, no siis suure suure tegemisega. Kaarel Ird kutsuti välja ja seda suutis NKVD ära rääkida. Et sissepääsust ja see kontsert toimus. Karl kalkuni seenior Mälestuste memuaaride raamatut pealkiri on, rist läks, ei räägi. See oli tema lemmikväljend millega ta lõpetas ära kõik ebakohased, vaidlused ja seletamas, et laval ja nõudis oma korralduste vastuvaidlematult täitmist. Ta oli väga teatraalne aga väga täpne, hoolas ja fenomenaalset mälu. Muusikalise taju. Tekkinud tõed liiguvad veel tänapäeval ringi Vanemuise teatris. Näiteks seda et igal näitlejal peab olema külm veri ja sooja aluspesu. No kasvõi see et näitlejad vabastab Kohustusest ilmuda etendusele ainult isiklik surm. Karl Kalkun seenior oli oma elu. Ja kui heita pilk tema Tegevusele. Esimese Eesti vabariigi ajal siis tema Vanemuise teatris oli ainuke inspitsient. Ainuke rekvisiitor, kes kandis kohusta koormat oma õlgadel. Muidugi ei saa salata. Lood temaga on seotud ka restoranist. No ma olen ka ise joodik olnud ja näinud joomist, aga seda ma näen küll esimest korda. Palju, kommenteeris ta. Koristus need hinnad alla ja nii nagu oli selle kihlveo võitnud. Nii põrutas enda koer ja panin näpud kurku, laskis selle viinakoti, aga võit oli tava. Mõne aja pärast tuli tagasi ja ütles, et no ära. Kas teeme veel? Mille peale? Hulk aastaid Vanemuise teatris töötanud draamanäitleja Eero tarri tuli Vanemuise teatrisse Pärnu teatris Endla. Ja seal oli laulnud. Kuid tema põhitegevuseks oli draamaetendust. Teatrisse tulles ei unustanud ta oma laulukarjääri igal võimalikul ja võimatuli usk püüdis teha hääleharjutusi ja laulda. Katkendid kuulsatest ooperiaariad, sest omavahel öeldes tema laul oli päris jube. Aga sellest hoolimata ta jätkas pidevalt oma hääleharjutusi. Ja nii igal pool videos vanemus kui ka ringreisidel. Ja kord, kui me olime Tallinnas Estonia teatris külalisetendusi ja meil oli määratud garderoob, oska. Mis kuulus Tiit kuusikule ja olime seal, siis tuli sinna ja Rotary eakas kohe garderoobis oleval pianiino harjutusi tegema. Ikka alla üles ja alla. Kui too häda pianiino, üxclav klahv, katkine ja kuidas taga proovis midagi ei aidanud, siis ta vihastus tuss püsti läks garderoobist välja. Pärast kuulsime siis Estonia administratsioonilt throt harjuedulnud sinna taandanud väga selgelt lausa segadus sõdedematus, et garderoobis, kus sodeeru tari, kuusk klaveril klahv katki. Omaette nokitseja ja. Väga arvata suhtlust teistega ja hoidis omaette. Ja igal pool oli ta siis puhkeruumis või teatrisööklas omaette. Kuid äratas tähelepanu, et alati siis, kui sinna ilmusid, kas siis sööklas puhkeruumi noored, tantsi, annad, muutus rodori kardinaalselt teiseks isikuks. Silmad lõid särama. Ta muutus elavaks jutukaks ja. Kolleegid küsisted Eero. Miks sa siis muutud hoopis teiseks? Sõjajärgsel aastal töötas Vanemuise orkestris metsasarvemängija Andrei Saarmäe. Ta oli tulnud Eesti vabariigi ajal muidugi Peterburist raisse ja mängis Vanemuise orkestris. See mees oli geniaalne. Et ta mängis niisugust ooperit. Kõik peast. Ja seda ma olen ise näinud, et nuut, mis sulle tema pulli pääl oli lahti tegemata ja nüüd räägitakse nii, et saksa okupatsiooni ajal kui toimus Eduard Tubina balleti kratt esietendus dirigeeris maestro Tubin isiklikult. Ja Andrei, sa arvad, mängis esimestena sarve? Aastal 1950. Vanemuises Eugen Kapi ooper vabaduse laulik. Selles ooperis olid mitmed lahingustseenid ja tol ajal puudus kaasaegne helitehnika ja helisalvestus. Siis tulid need tehani batooselt. Selleks oli lavale toodud terve rida jahipüsse. Mida siis lavamehed minu märguande peale paugutasid. Mees laskis selle paukpadrunid tropihad ooperis solist Harri Jõgi jala läbi. No mees oli ka tükk aega haiglas. Püssirohi, suits, mis läksigad? Ju siis see tegi seal suure põletikku, noh, sellest oli muidugi suur pahandus, minule tehti käsk, sain karistada. No jai pesside omavolilise toomise eest ja ja nii edasi. No pauku tead siis Deatherlaskist valmistada paugumasinad, kutsusin paugumasinaks suliks rohkut äkki löödud kast, mille pääl oli rauas padrunipesad, mida sai päält riviga sulgeda ja rivi siis olid siis. Lööknõelad ja pead olid väljas, mille pihta tuli siis puhambriga lüüa käisk, pauk ja kuidas tugevamad laadistroc kui targemad. 50.-te aastate teisel poolel. Vanemuises etendus Gustav Ernesaksa ooper dollarised ja seal on kas siin? No selleks oli siis mul kolm hästi kõvasti kaetud padrunid kolm kogupauku. Ja mina muudkui virutasin taga taga. Jap Kahakad kest. Aga sel ajal oli siis Viidi sinna esinema. Tulerisse. Saal oli täis Teid kultuuris ja parti, naudinguid ja muidu rahast. Jõudis selle mahalaskmises uue uue turuperede Pilsnik Ena seis. Muude no see kõik toimus. Laga läks pimedaks, valgus ainult maalasketele jama lastavate peale. Selleks näeksin oma paugu, masinad oli mulle pandud üks väikene prožektor hädad, panustajad olid sele õendat. Koos lava valgustusega. Kaks takti enne kogupaugud algust toimus alguses muude ja jäin täielikku pimedusse, südatalv külm tuul läbi, aga midagi veel teada kaks takti aega ja tuli kogupauk. Jaga virutasid selle puuhaamriga selles suunas, kust oli näinud seismas seda paugumasinat. Ja vanajumalast taevas olevas. Selles pimeduses läks selle pihta ja pauk käis õigel ajal. Aga tuli teine pauk. Ja ma teatasin uuesti sinna, selles suunas paugumasina. Kas see pauk läks pihta? Marin Kremli kirikus Püha Miikaeli pildi alla külla. Ja tuli kolmas pilt, kolmas pauk ja vabanid. Vot see läks mööda, ilmselt oli ka natuke ette rutanud. Aga. Virutasin koe teist korda ja see läks pihta, nii et kolmas packelks löökiljaks. Selle paugu masinaga oli veel. Selleks tarvitati siiski masinat andis lava kõrval koridoris tehtud ja ruumilise kajaefekti. Koridori uks oli lahti ja sealt kostis ilusti saali. No selleks oli See padrun lahect muidugi ka trupiga ja püssirohtu oli ka tublisti pandud ja kui ma siis Ja see padrunikest ise läks üks viis-kuus meetrit eemale, seinad olid elektri pealt ja bäkki. No õnneks mina pihta ei saanud, aga pauk oli vägev.