Tere päevast, stuudios on Vello Mikk. Meie siin ilmas olemine on maamuna arengus üks välgusähvatus. Põgus hetk. Enese elu aga koosneb kümnetest sadadest tuhandetest hetkedest, sündmustest, sähvatustest. Fotoaparaadi abil saame mõned momendid jäädvustada, paigale panna. Esitada pidu, on fotoaparaadiga sõber olnud hulk aastaid. On sul meeles, millal sa esimese fotoaparaadi said enesele? Kui ma olin väike poiss, keegi kinkis mulle sellel veebiboksi, oli niisugune Augangaja. Aga aastat ma tõesti ei mäleta asjali Tartus oli see saatus. Tundub küll, tundub küll jah, sellepärast, et nii see asi läks ja siis hakkasin huvituma. Ja Tartus oli üks Suurna oli ta nimi, eks fotoateljeed. Ja siis oli isegi niimoodi, et kodus ütlesin, et ma lähen kooli, aga läksin hoopis Temaigut ja vaatasin, et imikud nii eakad ja tead, nii ta läks ja läks ja kuni kuni kuni 1945 pääle sõjas siis kui raadiomajas olid. Vaat seda ma ei mäleta, kes mulle kinkis korraliku fotobänd enam-vähem ja ja säält asi hakkas, vaatasin, et minust jutumeest ei ole. Ja hakkasin siis hakkasin ja läks ja läks ja ja siis juba tuli noorte. No tõesti, paljud sportlased ja spordisõbrad mäletavad sind igalt spordivõistluselt, kui sul oli aparaat käes, ütle aga, kui palju sa ise olite spordiga seotud nooruses tegid? Jah, ja ja no ma mängisin korvpalli juba maast madalast ja siis Tartu Kalev, eks ole, omal ajal seitsmeteistaastased poisid, tulime Tallinna ja võitsime siin Tallinna turniiri. Poisi krunnid tulid siia ja võitsid ja kes sulle. Ja seal olid põhikool, siis noh, praegu on kolmekesi on elus veel ja noh, meil oli seal hiljem veel mõni, aga põhikool siis oli ikka c. Salid, pik pais Vanoruses no ikka 87, sel ajal olin ma meeskonnas. Teine Kullam oli üheksa, 91 mõjul ja ja no ikka sel ajal loeti 87 pikaks poisiks, aga siis seal kahe käega ülalt pealt panemist ei tuntud veel. Seda. See on ta. Meil oli tartlasi Viksteni kaks null kaks pikad, isegi nemad sees veel ei osanud või, või ma ei tea, ainult lihtsalt kuni Calvini ja kõik ja aga esimene, mina ei mäleta, kes esimene oli, kes ülevalt hakkas sisse panemas, oli juba peale. No pikad mehed olidaaginis käätsis aagilises Kaja Veski, Lairlite kuskil läks nurka teada. Sa ei saa katta ka teod pika käega lükkab teada. Nii et see kohutavalt muutunud. Loomulikult niimoodi oligi minul see, kuni. Allmaa ikka nii, noh, ikka ikka sedasama nukast tulin, teadsin, oli ka niisugune vesi, et seda ei saanud takistada ja pall oli teine nahast, eks ole, ju, pall oli nahast. Aga just see pallis Joida. Vot see oli loomulikult see siis, kui me mängisime, hariood väljakul oli Eesti esiussis, me tulime kolmandaks ja oli nii, et Me olime konn sinna eesistuja, siis ma hoidsin ennast üle kahe minuti, hoidsin palli ja mõni tulid ja sel ajal hoopis teistsugune kõik olemine. Ja hoidsin ja oligi kõik. Nii ta on, noh, elu on igatpidi edasi läinud, on läinud ka need fotoaparaadid, millega sina alustasid omal ajal, nüüd on ju superpillid, mis maksavad tuhandeid. Ja noh, see need uued kahjuks mina ei ole veel oma silmaga näinud, neid digitaalseid, ainult kuulutused lehestanud, jah, aga no poistel on juba sallinud Postimehe oma siis seal uik ja kes seal on, nendel on see asi juba olemas. Aga noh, see on see asi ka, siis peab olema see väike arvutikaaslasel. Aga ütle, millal sul esimene pilt ilmus ajalehes 1946 20. juunil? Leelo röövel oli võimleja ja seda ma patsin seal kaleviaias vastu seina, tead, mingisugune poose ja vot see oli esimene pilt, mis ilmus nute hääles ja ja nii, nii läks, siis hakkas sport ja ise tegin ja ise nagu ma pean ütlema seda, et tõesti, et kui sporti pildistatud peab tundma ise ka meil oli see seal ta kuuldud klotsiga. Ja siis teine mees, Tutšenkod, see tegi hüpot, kui ta tuli Statgale ja naiste kõrgushüpet. Mulam naerma, sestap väikse tingimusi tabureti peal ja siis ta võttis säält kujundajate naiste oma, see on juba niikuinii meeter 50. Oh, jumal, niuksed, naljatame, milliseid nippe sina oled kasutanud? Miilitsas nippe ei ole, lihtsalt, et ikka. No nii palju ikka ma põgenesin ja õigel ajal õiges kohas, see on tähtis, mitte nii, et teen siit pilti pildi ja siis seal kuskil teevad, siis ma olen üle platsi ja aga juba kodan käsitsi niimoodi, noh, enne sai läbi uuritud, mis kellad, mismoodi, nii et selle koha pealt me olime ainult kahekesi vaidlema tegelikult foto. Ja ja läks ja läks ja läks ja läks. No selge on ka see, et, et fotograafia on tuhandeid, see ala ühest küljest on lihtne, et esimesed pillid ära teha, kad profiks saada, see vajab tööd ja vajadust seda kuuendat meelt seal olemas. Enesest, ja võib-olla juba see kõike sa tundsid alt ja ja nii kui mingisugune oma poissi, igav pooldajad ja nii et ma ei teadnud, see kõik läks, pildid tulid ka enam-vähem kataloogid välja. Aga oli sul selline oma sisemine tsensuur, kagu, mõni pilt, noh, ebaõnnestus seda ei pannud seda lehte. Kindlasti sel ajal oli ju nii, et et siis nagu on, eks ole noh, ainult nägu või kurdid, jõledad maakonna igavest pildi, tead küll, on suu viltu ja paigaga sel ajal ikka esiteks ma ei andnud. Ja teiseks ega toime ta poleks läbi lasknud, eks ole. Ja siis? Ma ei mäleta ühtegi niisugust nagu enamikus olid ikka võistluspildid, eks ole, teate mitte näo läks nagu ei tahetud siis. Aga noh, igasugust tähele said. No kuidas need tabletid vahtisin? No seal oli rohkem see, et sul taustaks ei oleks mingi sõjasaladus Seal ka ikka. Niisugune lihtne juhus oli kunagi. See esimene sots, Messani Iisak või isa oli kangelane ja tegin pildi ja nii nagu Taali, tead lahti, tead, nii ja naa. Ja siis toime ta vaatas, et niimoodi ei saa ja retušeerima olime linna aasama teedel ilusti ellips kõik ette ja tead ikka noh, nii nagu peab. Ja oligi kummalised asjad olid seal. No me mäletame seda retušeerimist küll, kuidas valitsuse tribüünil on mehed ära kaotanud või juurde pandud, nii et seda nippi kasutati ohtrasti. Ja täpselt ja ikka sellepärast käes paarsada võim pildi võimelda, tegi seal kõik, mis vaja, oli siin peale. Aga noh, spordis väga harva tuli, võib-olla. Nukupilt oli udune, võib-olla või, või midagi. Number. Aga muidu seal, mida sa sportides ikka produtseerib. No praegu on täiesti töö lihtsamaks läinud, aga omal ajal pidi fotograaf olema laborandi eest. Täpselt kõik ise sai tehtud, absoluutselt kõik pildistasid, ilmutasid kobee, kõik tuli ise teha. Ja siis noh, ise valida ka, tegelikult esivalisin aga toimida allika, see A ja O kes lõplikult vana, ütles. Aga on sul mõni pilt aia taha ka läinud? On küll loomulikult on mitte nii väga oma süü läbi, aga just see on ilusad küll öelda, aga ma mõtlen, et fotomehed olid niisugused nagu pritsige. Jooksid sulle ette ja tead, tead õigel momendil äkki tead nagu välk suur tagumik eestad ja. No mis sa teed, eks ole, aga endale laidad sees, kui ma sees olen pildistanud? Valgus on, Kerstil? Oli, ma ei tea, nüüd on hoopis teine asi kõike. Ja siis ikka noh, mis tähendab kehv olen selles mõttes, et ka mina olen hirmus haige, sellepealne pilt peab olema nii, et ikka habemetüükad paistanud ja no oli niisugune loll omadus. Ja kas siis enam-vähem ikka vaatamata sellele, et aparaat oli siniit Sarki kaugelt isandad õitsevad, sel ajal polnud ju need teha. Nii et ikka teleobjektiivi Saveli kasvatanud. Õpid polnud üldse, elan ainult teleoli, 300 mesi pikk ja kõik teada praegu. Tahad salt liigutatav liigutada saada? Need tohutult muutunud on loomulikud ja praegu ma vaatan ikka need pildid ja, ja tegelikult värv ka meil ju siis ainult mustvalge. Sel ajal ei tonti, aga mitte meil loomulikult maailmas oli ammu piima. Ja siis need värvipildid on ikka hoopis midagi muud. Nagu jutuks sa olid oma inimene, oled siiani sportlaste hulgas, kuid sul on palju sõpru kunstirahva hulgas, Salid ju hulk aastaid tööl ajalehes kodu. Käisin Estonias ööse kahekesi, jamasin seal ja see oli nagu uudis, et võtad siitpoolt veidi ees. Et paistab sealt selles tiitla peeklistena. Niimoodi läks siit ja sealt jälle tooja, teine ja kunstnikud ka juba tunnevad ära ikka ja siis oli mul see halb omadus, et ma ikka andsin pilt. Väga, paljud ei andjad loomade ilma rahata. Mõjus kuidagi ka juba nii. Ja nii. No mis sa ise arvad, milline see arv võiks olla, kui mitut tuhandet pilti sa oled elu jooksul teinud? Kui mitu, kuivõrd on see fotoaparaadi klõps, käinud sinuga näpu all? Ei oska küll üürnikku tuhandetes küll jah. Loomulikult, mis on õudselt kahju, et kogu minu elutöö hoiusega tähendab seal, kus mul Pimi kooli seal asjad olid kõik sealt ja tekkis need paduvihmad ja keldrisse, mul oli keldrisse nagu ikka foto, mis kasvõi siis. Ja 40 sentimeetrit vett sees. Kõik sahtlid, kõik kõik võitjad. Läks. Mul ei ole mitte midagi, mitte üks, mõni üksik kadentsi kadustajad ja nüüd on küll kahju, et Eesti helistavad juba, küsivad kuule trampsale heade annad spartakiaad seal või, või see või toode. Aga mitte ainult, saatus oli niisugune ja see on ikka jah, terve elutöö kadus elutöö absoluutselt kohe. Aga kui ainult aparaadid alles, palju näidis? Ei, mul ei ole palju, mul on kännud kogu komplekt, eks ole, lained ja Teled ja ja soomid. Kännud. Iga töö pakub rõõmu ja kui üks pilt on hästi välja tulnud, siis Ing laulab, eks ole, kas sa vilistad või laulad siis hea pilt välja, tulid. Mai vilistega laula, laulu vist ei ole, aga hea meel on loomulikud ja siis eriliste näitustel. Loomulikult on hea meel, pimikus tegid, kas siis muusika mängis ja? Vajutusnupu peale ja ja hakkas mängima ja siis vahel unustasin, ühesõnaga. Ja siin ka kogu aeg, kes su lemmik on? Ma ei oska öelda lemmikut, aga aga no ühte ma ütlen, et ma olen küll džäss. Jaapani etapp, tatart, see lihtsalt ei meeldi juba. Niisugune hea muusika, tead, vaata, see kunagi mul meeldis kuulseks igavene laukis aga eurolaulu suhtunud soosivalt ja siis, kui oli see valik veel. Nad esinesid seitsmendana, kaheksas oli viimane juba siis tekkis mul mingi, ma ei tea, miks. Saade oli nii vahva. Ja siis mul abikaasa küll ei sallinud, ei meeldinud, aga siis, kui see ülekanne siis siin istusime, istusime ja siis nagu esimene kvartal 12 Sigma siis juba siis näen laine, vaatan olevat. Pagarilapsel ei ole saia, ma vaatan su toas ringi, ma ei näe ka eriti palju, et sul fotoalbumeid oleksid. Kas sa ikka oma inimestest ka piltidel? Mitte ühtegi ei ole mitte ühtegi. Mul on, ma ütlen, negatiivid on seal kuskil olemas, tead, nii. Omal ajal vaatlesime poeg Toomas oli väike ja negatiivid on alles. Aga ja mitte ühte albumid ei ole. Kuidas siis nii? Ma ei tea, miks nii, sellepärast ei olnud aega albumit teha või, või keegi kinkinud? Sellele vaatamata on see elu ja tööaeg olnud väga kena ja mitmekesine, suur tänu meie kauaaegne tuntud fotograaf isi Trapido ja kuna sul eile oli 80. juubel, siis palju õnne ka veel. Aita.