Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistetoimetus teeb veel kord kokkuvõtte kolmapäevast, 14.-st juunist. Stuudios on Kai Vare. Riik seab lisaeelarvet koostades ohtu majanduse tasandil Kaalu hoiatab Eesti pank. Peaminister Andrus Ansipi sõnul peaks keskpank hoopis rohkem pöörama tähelepanu laenutegevuse piiramisele. Tänasel leinapäeval rõhutas president Arnold Rüütel, et minevik ei tohi varjutada riku. Venemaa suursaadik Konstantin Provaal avaldas diplomaatide nimel eestlastele kaastunnet küüditamise pärast. Viljandis avati linna haridus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrk. Euroopa Liidu järgmine eesistujamaa Soome kutsus Venemaa presidendi Euroopa Liidu järgmisele mitteametlikule tippkohtumisele. Leedu president kuulas ära kahe kolmikliidu ettepanekut valitsuse moodustamiseks ja lubas homme hommikuks otsustanud, kummale ta teeb ülesandeks valitsuse loomise. Ilmateade lubab eelolevaks ööks hoovihma ja äikest, homme on vihma võimalus suurem Kagu-Eestis. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval 17 kuni 22, rannikul kohati 14 kraadi. Eesti pank soovitab, et lisaeelarvet ei koostataks, vaid kantaks kolm miljardit krooni reservi. Eesti pank hoianud hoiatab, et tänavuse aasta kiire palgakasv on seadnud ohtu majanduse konkurentsivõime. Hanno Tomberg jätkab. Eesti Panga president Andres Lipstok hoiatas täna korralist majandus ülevaadet esitledes, et Eesti ei suuda säilitada oma majanduse kiiret kasvutempot. Majanduskasv tugineb ekspordile, mis oli varasemalt ja meie põhiline kasv allikas vaid tootlikkust ületavalt palgakasvul, siis siin ei olegi vist enam väga suurt majandusteadust vaja, tegelik pilt ei ole nii roosiline küll mitte, kui ütleme, need numbrid, mis kasvu kirjeldavad meile, näitavad. Keskpanga asepresident Andres Sutt lisas, et viimase aasta kiire palgakasv on seadnud ohtu ettevõtete konkurentsivõime esimeses kvartalis jäiga majanduskasv esmakordselt alla tootlikkuse kasvule. Pingestunud olukord tööturul on tõstnud ka palgasurved ja esimeses kvartalis ületas palgakasv tootlikkust enam kui kaks korda. Loomulikult selline trend ei ole jätkusuutlik, et kui see nii kestab, see mõjutab varem või hiljem Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Andres Lipstok andis selge hoiatuse laenuvõtjatele, kes peaksid loobuma oma laenukoormuse suurendamisest. Mina tahaksin küll niimoodi pea otse pöörduda, laenuvõtjate pooled, nüüd on teie kord olla ettevaatlikud, need numbrid väga selgelt olemas. Et siin majanduses ruulib asi selgelt ülekuumenemise poole. Arvatavasti kõik laenuvõtjad peaksid väga hoolega üle vaatama järgmised sammud. See, kes tahab uut laenu võtta, peaks väga hoolega analüüsima omaenda bilanssi. Ja see, kes tahab oma olemasolevaid laene kuidagi kasvu suunas üle vaadata, peaks ta ikkagi vaatame seda, mis, mis mõne aasta pärast saab. Andres Suti sõnul on hoiatav ka tarbimislaenude kiire kasv, millest osa on seotud praegu kõrgtasemel olevate kinnisvara hindadega. Eesti laenuvõtja täna hindab oma riske suhteliselt väikeseks ja on valmis oma võlakoormust suurendama ja kindlasti osa tarbimislaenukasvust on seotud niinimetatud rikkuse efekti ärakasutamisega, kus tõusnud kinnisvara hindade juures on siis inimesed laenanud kinnisvara tagatisel, et siis tarbida või investeerida. Ja on äärmiselt küsitav, kas selline riskialdis on tänases majanduskeskkonnas mõistlik. Eesti pank soovitab riigilt tungivalt loobuda riigieelarve ülejäägi arvelt lisaeelarve koostamisest, kuna see võib seada ohtu majanduse jätkusuutlikkuse. Lipstoki sõnul peaks riik suunama aasta lõpul reservidesse kolm miljardit krooni. Eravestlustes rahandusministriga on rahandusminister sõnameelt, et ilma lisaeelarve ütleme numbrite reservi suunamise ta siiski Eesti riigi rahandust juhtuda ei saa. Kui see rahandusministri sõnum pidama jääb, siis järsku juhtubki nii. Peaminister Andrus Ansip keskpanga presidendi seisukohta ei jaganud. Ei valitsus kindlasti kogu summat reservi ei suuna ja kindlasti ei ole sellel reservi suunamisel ka sellist efekti, nagu oodatakse. Ma usun, et, et meie majanduse olukorda mõjutab hulga enam tarbimisse minevate laenude summa mis kasvab teatavasti meil 20 miljardit krooni aastas ja selle kõrval miljardi või teise reservidesse suunamine ei oma erilist tähendust. Täna on leinapäev ja keskpäeval koguneti Tallinnas leinava Linda kuju juurde. Traditsioonilisele mälestushetkele kohal käis Indrek ise. Linda kuju juurde oli kogunenud ligi 200 inimest, kohal olid Eesti riigijuhid ja diplomaatilise korpuse esindajad avasõnad, ütles president Arnold Rüütel. Mõtleme täna sellelegi, et Eesti iseseisvuse hävitanud režiimide ohvriks langesid ka need sõdurid, kellel tuli püssi kanda mõlema sõdinud pooleväes. Osa neist tuli õnneks tagasi, ent pidi kogema uut ülekohut. Neid hakati kodus omadeks ja võõrastaks ja vanavanaaeg sellest üle saada. Ärgem laskem võõra võimu külvatud seemnel oma südames vihkamiseks kasvada. Memento Liidu esimees Leo Õispuu luges aga ette represseeritute soovid Eesti valitsusele. Eesti vabariigi valitsus tegutseks nii, et selle tulemusena Vene Föderatsioon nihtaks Eesti okupeerimist. Ja teiseks, et rajataks Tallinna kesklinna soovitaval Tõnismäele kommunismiohvrite memoriaal. Kolmandaks, et ometi alustatakse Punase raamatu koostamist, kuhu trükitakse Nõukogude okupatsiooniaastate jooksul läbiviidud repressioonide sooritamisest süüdi olevat isikut. Diplomaatilise korpuse nimel pidas kõne Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provaalov, kes toonitas, et selle aja õudused ei tabanud mitte ainult eesti rahvast vaid ka kõiki teisi. Suursaadik meenutas, et täpselt aasta enne Eesti traagilisi sündmusi saabusid 14. juunil 1940. aastal oshendseni surmalaagrisse esimesed ešelonis poliitvangidega ning varsti hakkasid seal ja mujal tööle gaasikambrid. Ta pöördus kokkutulnute poole ka eraldi kui Venemaa suursaadik ning ütles, et vene rahvas mõistab Eestis toimunut sest venelased elasid pidevate repressioonide all juba 20.-te aastate algusest alates. Ka tema sõnum oli, et praegu peab tegema kõik, et sellised asjad enam ei korduks. Strasbourgis Euroopa Parlamendi siseõues toimus täna samuti mälestusüritus, mille käigus anti parlamendi juhatada selle üle 1941. aasta inimsusevastaseid kuritegusid meenutav mälestustahvelüritusel osales arvukalt Euroopa Parlamendi liikmeid erinevatest poliitilistest fraktsioonidest, sealhulgas kõik kuus Eestist valitud europarlamendi liiget. Mälestustahvli vastu võtnud Euroopa Parlamendi asepresident sekk sarjas Volski rõhut et nii parlamendis kui kogu Euroopas on palju inimesi, kes ei ole teadlikud nendest traagilistest sündmustest. Tunne Kelam märkis, et Euroopa Liidu liikmena on meil võimalus ja kohustus teadvustada kommunistliku hirmuvalitsuse massikuritegusid Euroopa ühenduse teistele liikmetele. Riigikogu pikendas parvlaeval Estonia toimunud relvavedu uuriva erikomisjoni volitusi, komisjon töötab novembri keskpaigani. Uurimiskomisjoni juhtiv rahvaliitlane Margus Leivo põhjendas volituste pikendamise vajadust töös käsitletavate inimeste ringi laienemisega, mistõttu võtab kogutud informatsiooni kvaliteetne analüüsimine rohkem aega kui varem osati mitte näha. Samuti on Leivo sõnul selgunud uusi sõjatehnika veoga seotud asjaolusid. Rootsi ajakirjanduses esitatud väidete kohaselt veeti sõjatehnikat tunduvalt kauem. Algul kinnitati Leivo hinnangul tuleks ka nende asjaolude kohta selgust saada. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas kiitis Soomet otsuse eest toetada komisjoni algatus ning avaldada andmed nende kohta, kes saavad Euroopa Liidust põllumajandustoetusi. Peaminister Matti Vanhanen rõhutas kohtumisel Kallasega, et Soomel valmis toetuste saajad avalikustama, kuid alles siis, kui Euroopa liidus on selles küsimuses ühine otsus. Asepresident Kallas on viimasel ajal nõudnud korduvalt Ma küll põllumajandustoetuste saajate avalikustamist ning kritiseerinud Soomet selle info salajas hoidmise eest. Kallase sõnul on toetuste avalikustamine hädavajalik, et rahval oleks usaldus Euroopa liidule rahakasutuse suhtes. Euroopa liit maksab aastas põllumajandustoetusteks umbes 40 miljardit eurot ehk rohkem kui 625 miljardit krooni. Välissõnumid võtab nüüd kokku Tarmo Maiberg. Leedu president Valdas Adamkus teatab homme hommikul, kellele ta usaldab uue võimuliidu moodustamise pärast kohtumist konservatiivide ning sotsiaaldemokraatide esindajatega, ütles Adamkus ei ole veel otsustanud, kellele ta usaldab valitsuse moodustamise. Adamkus kinnitusel arvestab ta valitsusjuhi kandidatuuri valides reaalset olukorda ning juhindub põhimõttest, et peaministriks peab saama, ent mitte kompromiteerinud poliitik. Adamkus allkirjastas seaduse sotsiaaldemokraat Algirdas Brazauskase valitsuse errusaatmisest esimesel juunil. Leedu seaduste kohaselt peab ta uue peaministrikandidatuuri nimetama hiljemalt 15 päeva jooksul. Soome president Tarja Halonen esitas Venemaa kolleegile Vladimir Putinile kutse osaleda Euroopa Liidu mitteametlikul tippkohtumisel oktoobris toetada dialoogi energiajulgeoleku alal. Soome presidendi kantselei teatel on Venemaa riigijuhil võimalus osaleda vaid mõne tunni jooksul ühepäevasel lahti tippkohtumisel arvatavasti lõunasöögil. Soome saab Euroopa Liidu eesistujaks esimesel juulil. Euroopa parlament kiitis heaks mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste raamstrateegia, mis kehtestaks rassistliku ja ksenofoobia vägivalla kriminaalkuriteoks. Läti saadikutatiannustanoki valmistatud raporti kiitis heaks 390 seadusandjat, vastu oli 222. Raportis rõhutatakse, et diskrimineerimisvastasesse tegevusse tuleb kaasata ka piirkondlike ja kohalike võimutasand ning valitsusvälised organisatsioonid. Heaks ei kiidetud lõiku, kus paluti liikmesriikidele kandidaatriikidel töötada välja strateegia, mille eesmärk oleks olnud suurendada muuhulgas mittekodanike osalemist kõikide tasandite valimistel. Nii valijate kui ka kandidaatidena. Tagasi Eestisse Viljandis avati linna haridus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrk Piret rist annab teada Projekt, mille ettevalmistamiseks kulus kolm aastat, on lihtsalt öelduna ülikiire andmesidevõrk. Kui varem olid näiteks koolide arvutiühendused alla megabitti sekundis, siis nüüd on nad omavahel ühendatud gigabitise kiirusega, see tähendab, et nad on enam kui 1000 korda kiiremad, ütles Eesti Raadio uudistele projekti tehniline konsultant Kalle Kulbok. Tavalisel interneti kasutamisel võib-olla seda ei märka, aga kui mingeid videokonverentse või näiteks lõpuaktuse videoülekandeid korraldada mingitest muusikapäevadest vigane ühenduskiirus anname oluliselt paremusega. Ka ei ole uue andmesidevõrgu puhul karta võrgukatkestusi, sest kiire võrk toimib paremini. Katkestused võivad juhtuda ainult elektrikatkestustest. Andmesidevõrgu avamisega loodi asutustele ja koolidele tehnilised tingimused ning nüüd on igal asutusel ja koolil võimalik luua oma võrgusüsteem ja arvutiterminalid. Projektisiseseks pilootkooliks valitud Jakobsoni gümnaasiumi õppealajuhataja Igor Anissimov nentis, et juba praegu on linnasisene arvutivõrk kiirem kui majasisene. Kuna see võrk on nii kiire, siis võib ju väga edukalt kasutada teiste koolide õpetajate valmistatud õppematerjale, on võimalik ka täiesti videomaterjale ja audiomaterjale hakata kasutama. Võrgukiirus on piisav selle jaoks, kuidas õpilased ülikiiret võrku kasutada saavad, õpilased saavad kasutada arvutit arvutiklassides, teine koht, kus on neil võimalus kasutada, on kooli raamatukogus punase võrgu kiirus on nii palju suu, siis muidugi on see eelis, et kuna paljudel õpilastel on kodus juba arvuta, siis nad saavad kooli kodulehel või keskses serveris need õppematerjale ja vajalikke asju ilusti endale kättesaadavaks teha. Kuid kes tagab selle, et ülikiire arvutivõrgu kaudu ei saadetaks Leime ja spämmi ning oleks tagatud autorikaitse, selgitab projekti tehniline konsultant Kalle Kulbok. Toimu lauskontrolli aga siiski noh, jälgitakse, mis üldiselt toimub ja kui esineb nähte, mis on iseloomulikud noh, näiteks, et autorikaitse õiguste rikkumisel, siis palutakse konkreetsete kooli administraatoritele asja uurida. Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrgu tehniliseks ülesehituseks kulus üks miljon Eesti krooni ning arvutiterminalide loomiseks on praegu ette nähtud 400000 Eesti krooni. Piret rist Viljandi. Need veel ilmast. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Puhub edelatuul, mis öö jooksul pöördub läände ja loodesse, tuule kiirus on neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 15 kraadi. Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Hoovihma ja äikese võimalus on kõige suurem Kagu-Eestis. Puhub loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on homme oodata 17 kuni 22, rannikul kohati 14 kraadi. Need olid Eesti raadio, uudised.