Te kuulate jutusaadet. Meie tänane külaline on akadeemik Anto Raukas, tere. Tere. No mõistagi me räägime võib-olla veidi rohkem kui, kui muudest küsimustest me räägime ikkagi sellest, mis toimub Jaapanis ja ja eks see on mitu nädalat või ütleme nädala natukene peale juba inimeste meeli ärevil hoidnud, aga alustame algusest. Tsunami sellele järgnenud maavärin tekitavad reedel, 11. märtsil kaose ja kahjustada saanud Fukushima esimene tuumajaam, mis seal juhtunud? No seal oli üks suur õnnetus, kus paljud looduslikud faktorid ei tegid väga palju kahju ja mis seal siis toimus, sellepärast et ESC Fukushima elektrijaam oli ette nähtud seitsme poole kuni kaheksa pallistele maa värinatele. Aga kuna maavärin oli 8,9 magnituudi ei, siis põhimõtteliselt ei pidanuks jaam vastu pidada, aga pidasime vastu, see oli väga hästi ehitatud jaam. Aga mis juhtus, elekter läks ära tänu maavärinale. Ja peale selle tuli tsunami. Ja me teame, et maailma üks kõige suuremaid tsunamist omale oli Lissabonis, kus hävitas Lissaboni linna tuli kõrgus ei seitse ja pool meetrit ja seal olid tsunami, Faze kaitsetõkked ja need olid kuus meedi kõrged ja tsunami oli ju kuni 10 meetrid. Ja see tulemuse elekter juba oli ära läinud ja nendel oli siis 13 generaatorid, mis peavad jaama varustama tsunami, hävitas generaatorid. Ja jäi järgi ainult siis akudega siis varustus, aga loomulikult ei suuda akud pumbata nii palju vett peale, kui vaja oli. Ja siis inimesed ei kujuta ette, kui palju tuumajaam vajab jahutus, et näiteks ma ei oska öelda, palju Fukushimas oli, aga ma olen käinud Leningradi tuumajaamas. Leningradi tuumajaam vajab ööpäevas 240000 kuupmeetrit vett ja loomulikult akudega seda ei pumpa. Ja selle tulemusena tekkis osaline osaline siis varraste üle sulamine. Aga jällegi, kui ei oleks papa paanitsevaid riike, pane kogu aeg öelnud, et maailmas on õnnetud need riigid, kus rohelisi koos sotsialistidega võimul on ja nii kipub see Saksamaal olema ja näiteks. Ega siis Merkel ei ole rumal naine, aga, aga ta kardab või toimuvad Saksamaal poliitilises elus ja nüüd ta peatas nende tuumajaamade. Ei tuumajaamade siis töö mõneks ajaks ja see tulemusena mitte Saksamaal, vaid Euroopas kõikjal elektri hind tõuseb, aga lähen uuesti tagasi, siis jaapani juurde peab jaapanlastele au andma, sellepärast et kui see oleks toimunud kuskil mõnes teises riigis võiks olukordi olnud palju hullem, siis me teame, mis juhtus neil saidi saidi maavärina käigus. Muidugi, seal oli ikka majad halvasti ehitatud, aga inimesed ei ole ettevalmistatud sellisteks sündmusteks, aga Jaapanis õpetatakse lapsi juba alates lasteaiast muide ka Ameerika Ühendriikides. Siis tõenäoliselt on oodata tugevad maavärinad Californias. Ja seal on ka, et nendes koolides on tugevdatud pingid. Lastele on olemas kiivrid, õpetaja läheks nagu maavärin tuleb, ronivad laua alla sellepärast et kui kukuvad plokid ülevalt peale, siis jätkub õhku neile mõneks ajaks. Need jaapanlased olid kõigeks selleks valmis ja nad olid valmis. Aga miks? Aga õnnetuseks see maavärin oli niivõrd lähedal Jaapanile, tegelikult maavärina ja tsunami vahe oli väga väike, sest muidu oleks kui nüüd olnuses jaapanlased oleks sealt ju lahkunud, mitte nii nagu Indoneesia ajal, kus oli päevitamas, aga palju rikkaid eurooplasi Saksamaalt ja Rootsist ja mujalt. Ja kui tsunami puhul läheb kõigepealt vesi taandub. Ja, ja siis mõne aja pärast tuleb peale ja needsamad rikkad rootslased ja sakslased jooksis Siskonna karpe korjama, rannikule sel ajal põgeneda ja seal oli ainult üks tark inimesi, oli X5 riist, naasne tüdruk, kes ütles, kuule, ema, kohe tuleb tsunami, siis me koolis just õppisime. Ja muide, sellele siis ka Kuningliku geograafia seltsi poolt anti siis suur preemia kuni ütlemiseks stipendium. Nii et kõik see, mis Jaapanis toimus, see oli palju väike, väiksema kahjuga kuitahes mingis teises riigis toimunud ja nüüd veel ikkagi, et keda me usaldame, keda me ei usalda. Me peame usaldama ikkagi Jaapani valitsust. Muidugi ka ma ei välista, et nii nagu teisteski riikides või peaministri liikmed valetavad, aga, aga siiski sellise sündmuse puhul ei saanud seal olla ja seetõttu kõige õigem informatsioon tuleb ikkagi kahtlemata Jaapanist. Aga jah, aga see Informatsiooni tuleb nii nii-öelda vähe ja et see on selline natukene vastukäiv, see sellise suure katastroofi puhul on ilmselt siis ikkagi normaalne, sest et ei saa inimesi paanikasse ajada. Või no ma arvan niimoodi, et, et jaapanlased käitusid ikkagi hoopis teistlaadselt, kui, kui Tšernobõlis käituti omal ajal Nõukogude liidus. Sellepärast et see on põhimõtteliselt ja erinevad katastroofid. Kuid Jaapani maa saab ju tuumakatastroofiks nimetada, seda nimetataksegi piirkondlikus õnnetuseks mitte ülemaailmsest katastroofist. Aga kõigepealt Tšernobõli jaam oli eeskätt selleks saada plutooniumi sõjalisteks eesmärkideks. Kui Jaapanis näiteks selle tuumajaamal on kõigepealt 20 kuni 30 sentimeetri paksune metallikiht ja pärast on ka siis kuni pooleteise meetri paksune betoonikiht siis lobiseda ei olnud. Nüüd kuivõrd Tšernobõlis jaam viidi käsitsijuhtimisele, millega inimesed hakkama ei saanud, seal toimus plahvatus, lendas ju tuumareaktori, ülemine osa lendas õhku ja kuivõrd seal oli ka 1200 tonni grafiti, see põles üheksa päeva ja looma ise nägin neid omal ajal siis ka televiisorist, mis siis toimus. Ja kolmandal päeval veel siis lapsed mängisid liivakastis põleva tuumajaama fondi, mis oli otsene kuritegu. Nüüd samal ajal pidi toimuma, siis põletavad hiljem Kiievis üks rahutuuri etapi jalgrattavõistlusel, aga väga paljud lääneriigid jätsid tulemata juba sne tosinaid näitasid kõrgendatud radiatsiooni, aga samal ajal Nõukogude Liidu seal praktiliselt mingit informatsiooni jagatud ja minu arvates tassi peadirektor ja samuti paljud juhtivad töötajad. Ma kujutan ette ka, et Valgevene ja Ukraina kommunistliku partei esimene sekretär oleks pidanud maha lastama selle kuriteo eest, mis nad oma inimkonnale tegid. Aga Jaapanis ikkagi kogu aeg piisavalt informanisu loeb, tuleb, aga mõningase hilinemisega. Sellepärast et kui sa, kui sa kohe inimeste ära hirmutad, peale selle, kui sul eelinformatsioon ei ole, siis see võib tekitada veel suuremat kahju siis vaataja praegu, mis näiteks Tokyos meie Baruto lahkus Tokyost, ma ei tea, kas ta nüüd tegi väga ilusti, aga ta üldse süüa ei saa, see on muidugi põhiline, võib-olla tõika radiatsiooni ei kartnudki. Nii et ma arvan ikkagi, et jaapanlased käitusid ilusti. Aga samal ajal kui me vaatame näiteks, mis toimub Soomes, no kujutage ette, kuidas on võimalik seal radiatsiooni pilduda, tegelikult oli väga suhteliselt väike ju, ikkagi radioaktiivsete ainete emissioon ja ees osad neid jooditablette ostetakse ega Eestis ka nurme tänaval, kus on see mõistus inimestele ikka, nii et kas ta on, et, et ega, väga suurt paanikat ta kohe ei tohi tekitada, aga ma toon ühe sellise näite, et jällegi praegu kõneldakse, et kui Tšernobõl oli siis astmega seitse, kõige ohtlikum, et siis nagu see praegu jaapani kuuele, vaat see ei ole õige. Aga tegelikult nagu kuus oli Tšeljabinski oblastis 1957. aastal toimunud õnnetus. Ja mina olin seal täiesti vahetus naabruses. Nii et ma sain isegi, ma usun ka küllalt tugeva radiatsioonidoosi, aga mul on, näete mul juuksed peas, et tegelikult väga hull ei ole, ma olen kogu aeg öelnud, küllap ma sain mõistust juurde, aga ma ei tea, mis siis toimus. Geoloogilise vei teel. Ma olin tudengina praktikal sel ajal Uraalis. Ja alati me käime tööl, meil on kaasas radiomeetrit sellepärast, et otsida radioaktiivseid maavarasid. Ja ühel hommikul meie radiomeetriga tulp prügisema. Aga Meil tegelikult kohalikud poisid ja meie töörühma liikmed. Töölised, Nad kaklesid tüdrukute pärast kogu aeg, meie mõtlesime niimoodi, et kohalikud siis on poisid meie radiumit ära rikkunud. Ma ei tulnud selle pealegi, et võiks midagi olla mingi plahvatusega seotud. Ja siis saadeti meie radiomeetrid Sverlovskisse kontrolli, Nad tulid siis mõne nädala pärast tagasi enam ei prügi sõnul nende tundlikkust muudeti mingi 10000 korda või midagi, umbes sellelaadsed. Ja esimest korda ma sain sellest asjast teada. See oli kuskil juba juba nüüd üks vast üks paarkümmend aastat tagasi pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kus siis kõnetisest katastroofis ja seal juhust, kus palju rohkem inimesi kui Tšernobõli katastroofi sa praegu inimesi veel surev Esson, radioaktiivse, tugevasti saastatud. Nii et tegelikult ikka see, mis Jaapanis toimub, on nende kahe nõudiilus toimunu kõrval ikka üks kahvatu vari. Aga räägime sellest veidi siis sellest Jaapani tuumajaamast Fukushima ühe tuumajaamast, et see on nüüd teist tüüpi tuumajaam, kui oli, kui on nende vene tuumajaamad, kui on näiteks Tšernobõlis olev tuumajaam. Seal on, eks ole, mingisugune tuum, kusagil on mingisugused vardad, mingid basseinid, kuhu pannakse veel vanad vardad, et et kuidas see tuumajaam nii-öelda välja näeb. No kõigepealt ma ütleksin, et et ega inimesed, kui nad meie saadet kuulavad, ega nad palju meelde jätta ja kui ma midagi ka kuskil ajalehes kirjutanud, ega keegi õieti läbi elu ja siis pannakse mulle selliseid sõnu suhu, mida ma pole öelnud, kõigepealt on niimoodi, ma olen öelnud, et tänapäeva tuumajaamad on täiesti ohutule pea kohutud, niipalju kui üldse puudusest kõnelda. Sest nendel on peal nimetatud või siis ka passiivne kaitsesüsteem, mis töötab ka sel juhul, kui elekter ära läheb. See on umbes nagu õhkpumbataoline jahutus, pannakse juurdega poori vedelikku. Nii et kui me kõneleme nüüd Eestis ehitatud olevast tuumajaamast, ma usun, et ta ta kindlasti tuleb pärast sõime seda rääkida. Siis on nimetatud kolm plussjaam, mõned räägivad meil ka meie poliitikutest, et me enne ei anna toetus tuumajaamale küll neljanda põlvkonna Eam Leepole disainima hakatudki veel, nii et see on kõik ulmejutud. Niiet saab olla kolmanda, kolmanda, siis täiustatud kolmanda astmejaamaga Jaapanis oli siis teise teise astmega ja loomulikult on 40 aastane, 40 aasta jääme seal, ei saagi olla täiuslikke süsteeme. Ja ikkagi on täiesti teine tüüpsoni kerge reaktor. Aga aga meil on, ole, olid nõukogude liidus äsja Nuubelisime grafiitreaktorid ja kui me kõneleme ohtudest, siis ohud on tõesti olemas, sellepärast et Leningradi tuumajaamas, mida meil millegipärast nimetatakse Sosnovõi Bori tuuma jamaks Leningradi tuumajaam, mis on Sosnovõi Bori linna juures, et töötajad elavad Sosnovõi Bori linnas. Ja see on ka grafiitreaktorid Tšernobõli tüüpi ja seal võib see oht oht tulla. Aga samal ajal ma olen ise sees tuumajaamas käinud, ega sa tuumajaama tegevust ei pikendanud mitte Venemaa ise või see toimus rahvusvahelise kontrolli all. Aga ma arvan, et praegu ikkagi ei tule, kas jaam ikkagi lähiaegadel ka sulgeda. Aga miks ma kõnelen, et et meile tuumajaam tuleb või muud asjad, sest ilma tuumaenergiata inimkond ei saa eksisteerida? Sellepärast et praegu ennustatakse, kui praegu umbes kasutatakse ja 15000 teravatt-tundi aastas elektrit aastaks 2030 see kahekordistub. Ja peale selle meil on õnneks maakeral praegu kaks miljardit inimest, kes kunagi pole elektriga kogu puudus. Ja kui need tahaks ikka elektrit saada, läks olukord veelgi hullemaks. Nüüd teine on, et me lugesime just lehtedesse, vist ilmus eile, et Hiina peatas oma tuumaprogrammi. No see on kaunis mõeldamatu, sellepärast et Hiina kavatseb ehitada üle 100 tuumareaktori ja Hiina majandus ei ole ju suuteline, kui ei ole, siis ikkagi tal ka piisavalt energiat. Teine asi, et Jaapanis on 53 reaktorit Ameerika ühendriigid 104 ja Jaapani majandus ei ole jätkusuutlik, kui kui tal ei oleks tuumaenergiast, tal pole teisi energiakandjaid ega see, et kui sa ostad Venemaal gaasi ega sellega ei saa jaapanitööstust edendada. Ja nüüd küsimusele tuumajaama juurde, milles te küsisite, on niimoodi, et Jaapani suur osa neid jaamasid, ongi nüüd need teise põlvkonna jaamad. Ja nüüd Jaapan pidi aastal 2012 laskma ühe uue jaama, mis on täiustatud, kolmanda, kolmanda, kolmas ja ja need on ikkagi samalaadsed nagu jaamad, nagu see ongi ikka ka siis on aeglustiga või lihtsalt kergveereaktorid ja põhimõttelised uued jaapanijaamad, need on ette nähtud maavärinate kuni üheksa ja pool palli. Tegelikult olemas kümneastmeline skaala, aga teoreetilised, nagu jäid kümned 10 astme skaalal selle maavärinat ei tohiks üldse tulla. Nii et jaapanlased on ettevalmistused täiesti uutele tingimustele ja miks ikkagi ei viida neid vanu reaktoreid siis käigust välja? Sellepärast et energiapõud on väga suur. Ja mina ei ole mingisugune tuumaenergeetikafänn, sest et ma olen nagu kogu aeg püüdnud edendada põlevkivienergeetikat. Aga olukord on selles, et ka põlevkivienergeetikal seotud suured keskkonnakahjud ja peale selle, kui me vaatame Eesti põlevkivienergeetikat, siis meil on hoopis kasumlikum näiteks põlevkiviõli tootmine. Ja nüüd millise stsenaariumid võivad olla siis Baltimaades, no see on täiesti selge, et meie praegune valitsuse varasemad valitsused ei ole piisavalt teinud tööd energeetilise julgeoleku tagamiseks, meil ei ole energeetilist julgeolekut ja varsti oleme sisuliselt ilma elektrita. Ma ei kõnele sellest, et meie elektri hind aastal 2013 juba kahekordistub vaid ka selles, et aastal 2016 sisuliselt meil ei ole enam elektrit ja kui me praegu elasime väga jõukalt müües Soome Põhjamaade turule elektrit väga kõrge hinnaga. Ja Soome ei ole mitte lepid ekspordimaa, vaid soomlane, lepid importima. Ja Soome on kuni aastani 2025 defitsiidis. Ka meie oleme selges defitsiidis, sellepärast nord pool ei suuda meile tagada Estlinki kaudu vajalikku kogust. Ja peale selle me ei tohi unustada teest lingi taga on ka, on ka Läti ja Leedu nüüd kusteleksid osta. Kõneleme sellest, et Läti ja Leedu on täiesti mängust väljas kui me ka Põhjamaade turult ei saa ja meie kogu aeg, näiteks minu isiklik lootus on olnud selles, et me ostame seda Venemaalt kuigi öeldakse, et Venemaal on räpane elekter kuid ma ei saa aru, et miks Leningradi tuumajaama elekter räpasem näiteks kui Rootsi tuumaelekter. Nii ta praegu on, aga Venemaal endal on suur Ma usun, et jälgisti, võib-olla Medvedjevi esinemist Vene energiaturu osas, kus kõneldakse, et Venemaal ootab ees praegu elektrihinna järsk tõus ja see võib isegi olla suurem kui Euroopa Liidu maades. Ja nüüd, kui me tahaksime, et panna kinni Leningradi tuumajaam see varustab ju tegelikult kogu Peterburi siis ei saa me Venemaalt koostades Venemaal endal ei jätku elektrit. Ja see on olukord, miks, miks ma nii aktiivse kõnelejana Eesti tuumajaama ehitamise vajalikkusest, sest ma tunnen muret Eesti riigi ja rahva pärast, mitte seda, et ma tahaksin sõduumema kangesti ehitada. Kui me räägime sellest eesti tuumajaamast, nüüd, mille juurde me tegelikult juba jõudsime, me jõuame selle jaapani juurde veel tagasi minna siis täna ei ole ilmselt alternatiivi üleüldse maailmas, tuumajaamadele, et kui, kui sa tahad elektrit, siis on, siis on vajalik see, et on tuumajaam. Aga kas näiteks Jaapani katastroof mingil määral võib praegu ka kuidagi tekitada sellise aktiivsema uute energiaallikate otsingu või, või on, kas on üldse võimalik, kas on üldse reaalne, et leitakse mingisugune uus uus võimalus? No ma ütleksin juurde, et et ma olin ikka üsna tükk aega akadeemik ja juba aastal 77, ma olin Teaduste Akadeemia presiidiumi liige. Meil oli selline president nagu akadeemik Karl Rebane, väga silmapaistev füüsik ja tema õigused, ärge muretsege, et juba 30 aasta pärast plasmaenergeetika. Nüüd kui me vaatame praegu, las ma energeetikas need edusammud on üsna väikesed. Jaa, aga Dimidveelifuv, kes juhib Venemaa tuumaprogrammi, õitsesid lähema 50 aasta jooksul, ärge lootkegi plasmaenergeetikale. Järelikult meil ei ole mingisugust varianti peale standardse tuumaenergeetika. Siis kui me hakkame nüüd puhuma sa juttu tuulest ja muudest asjadest teisi perifeerne sõnal paar protsenti maakera vajadusest ja ka meie ei saa ju tuulega. Neid oma tehase käima panna ja meie eesmärk oli ikkagi et ka Eestis tööstust edendada. Sellist riik, kes midagi ei tooda ja nagu vaeva naelaga ütelnud, et Eesti riik ekspordib ainult ilusaid naisi ja puitu ei ole muud muud, nad ei ekspordi praktiliselt. Et meil on vaja ikkagi vähemalt, aga see, mis on, ei läheks pankrotti, aga uusi tehaseid vaja. Nüüd kõige just küsimus on, et kuhu me selle Etti paneme, kui me teeme tuhandemegavatise jaama? No kõigepealt Elering ütleb, et aastal 2025 on Eestis 1400 megavatti puudu, nii et tegelikult see ongi selle katmiseks. Juhul kui nii palju puudu ei ole, siis on meil palju teisi võimalusi, sest me kõneleme elektriautodes, aga elektriautoga ilma elektrita ei sõida, ikkagi on vaja erikontakti panna. Nii. Teiseksasime vesinik autodest. Nüüd vesinikvee vee koosseisus on kõige püsivam üldse keemiline ühend ja selleks, et vesiniku kätte saame, me peame kulutama rohkem energiat, me sealt tagasi saame. Ja kui meil on, on energiat palju, vaat siis me võime ju ka Eestis hakata vesinikku tootma. Et omal ajal, kui Nõukogude liidus ehitati suured hüdroelektrijaama, siis nad ehitati selleks et toota alumiiniumit. Alumiinium oli vajalik sõjatööstuses ja alumiiniumit samuti raske kätte saada. Me teame, et omale prantsuse kuningakojas, et kuningapere sõi alumiin lusikat ega teistele andi kuld, hõbelusikad. Ja, ja peale selle ega ikkagi, ja maavarad ei jää igaveseks maa alla. Me teame, et meil oli niinimetatud fosforiidisõda. Sõime kunagi pikalt rääkida, õiget fosforiidisõda ju ei, see oli, ei olnudki seepärast, et kogu aeg juba üle 10 aasta tiirutati Eestis nii partei keskkomitee plaanikomitee akadeemia vahel seda fosforiidi kaevandamist ja kõik Vabariiseid vastu, kaasa arvatud keskkomitee töötajad. Aga asi tekkis sellest, et me hakkasime rahvale Kilgutama salajast informatsiooni Est Realo rääkis eilses lehes ka tuumaenergeetikaga seotud, kõik oli salastatud. Kõik, mis hoia radioaktiivsete elementidega seotud, oli salastatud ja võib-olla ka ei tea, et meie kuulsusrikas tööpunalipu ordeniga Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis tegeleti uraani rikastamisega, mis oli täiesti salajane ja selle projektijuht oli dokumendiga ülisalajaste dokumentidega töötada. Ja nüüd on nii, et Eestis on Euroopa kõige suuremad fosforiidileiukohad ja loomulikult oleks saanud fosforiiti väga edukalt kaevandada Toolses Stahli põhjaosa seitsme meetri sügavuses lõunaosas 39 meetri sügavuses ei tahtnud seda teha. Sellepärast et me leidsime kõikvõimalike põhjendusi, et miks seda teha kõigepealt, et nõudis maapõuekoodeks, selle tulemusena pihimaavarasid kaevandama kompleksselt aga kuna seal näiteks olek, mitmed teised kaasnevad maavarad jäävad kasutamata, siis ta oli vastuolus selle maapõueseadusega. Teiseks, seal oli siis nimetatud Ratoliit argiliit ehk nagu rahva diktüoneema kit mis siis seoses pliisisaldusega isesüttiv ja läks need kahjud elemendid loodusesse, aga igaüks teab, mis asi on põlemine, põlemine on hapnikuga ühinemine. Ja kui me oleks diktüoneema argilegi kilda pannud näiteks savikihi vahele või ka sisenes betoonis põlemispõleks seal toimuda. Nii et see oli tegelikult täiesti kaevandatav leiukohta ka nõukogude isoli gigantomaania ja meie õnneks oli see, et leiti veel suurem leiukoht Rakvere maardla ja kui meil Toolses näiteks on see kihi paksus kuskil seal kolme meetri kolmede juures, siis Rakvere leiukohas Rägavere mõisa juures on ta paksus 11 meetrit ja mis, miks võtta, kasutasin nii väikest leiukohta kui palju suurem ja parem. Aga me teadsime, et, et teda rake leiukohta ei saa kasutusele võtta keskkonnakaitseliste piirangute tõttu, sellepärast et keegi pole kaevanud 11 meetri paksus kobealt, kihtisus sügavuse, seal Maidega kogu kogugi Kirde-Eesti oli seal ilma veeta ja nii edasi ja seetõttu see asi lükkus edasi ja kõik kiruvad sellist, meil endist peaministrit Bruno Sauli. Aga ma ei tea, kas Bruno Saul oli see mees, kes tegi Eesti riigi ühe suurima teene sellega et rida dokumente, mis oli seotud fosforiidi kaevandamisega, Te, ütlesite niideebeedžadi. Seda, et neid võis rahvale rääkida, aga ei tohtinud trükkida ja seetõttu rahvale hakati kirjutama salajast informatsiooni, kes on ju täiesti loomulik, et, et Eesti rahvas ei saanudki midagi teada, sest ütles samas Toolse fosforiidileiukohas on ka 26000 tonni Taani. Nii et praktiliselt kogu aeg paralleelselt sellega käisid uraani uuringud selleni jõudnud ja seetõttu ongi, tähendab niimoodi, et ette lugu vajab ikkagi täpsustamist, aga aga Eesti rahvas ei ole veel küps tõe teada saamiseks, aga kõige hullem on see, et et need, kes tõde teavad, need surevad ära sellepärast et kui me kõneleme Võrtsjärve tuumajaamas, mina olen ainuke inimene, kes on elus veel sees, kes jaamast ja, ja seetõttu Eesti rahvas ei saagi paljudes valdkondades üldse kunagi tõde teada. Aga mis selle Võrtsjärve tuumajaamaga siis on, sellel on väga huvitav. Ehk läheb asi niimoodi, et et nii, et tegelikult samaaegselt kui rajati, siis nüüd Leningradi tuumajaam ja sama ajal oli ka siis kavatsus Baltikumi vajaduste jaoks siis tuumajaam ehitada ja see oli alguses ette nähtud Läti territooriumile Burtnegi järve äärde. Aga kuna Nõukogude liidus oli olemas toitlusprogramm ja seal olid väga viljakad põllumaad sesse, Burtnikeri ümbrus on voorestik Eestis ta Asti järve Vorestik nimetatakse siis toitus kohaselt ei tohtinud põllumaid veega üle ujutada, aga see Burtigi järv oleks tullu siis üles paisutada ja selle tulemusena oleks siis toitlusprogramm kannatada saanud ja siis ega ega ju tegelikult seda suurtel ülemustel ei peagi palju mõistust olema, aga ma ei tee ka, et ma imestan alati, et kui me vaatame Eesti kõrgel ametnike ega nad ise ka targad olema, aga nad peavad olema nii targale ja võtavad endale targad nõunikud. Aga meie need suurte meeste nõunikud, beibed ilusate naiste vastu midagi ei ole, aga teeks midagi ka teada, siis ma küsin ikkagi selle käest, kes teaviks nii ja Moskvas siis vaadati kaardi peale ja lähtetee Kesk-Eestit on üks suur järv Võrtsjärv. Muidu oleks võinud teha ka siis Peipsi äärde aga samal ajal oli Peipsiga seotud jällegi Eesti veevarustuse probleemi lahendamine S1 kavalisi Peipsist hakata Tallinnasse vett tooma, näiteks selliseid kavandavaid olemas ja seetõttu ei tahetud võrdse või Peipsi äärde seda jaama ehitada vaid Võrtsjärve äärde. Nüüd teine asi, et, et ma imestan, et, et kuidas ka ikka Eesti energia inimestele, kus on, sest nemad kõnelevad praeguseni, et teha siis tuumajaam suur Pakrile. No kujutage ette, suurt ei ole, sadamat ei ole, raudteed ei ole maanteed Suur-Pakri saada, selleks on vaja üle Kurkse väina ehitada tamm. Siis peale sellega inimeste telkides elama Suur-Pakri saarel, seal puudub siis taristu, nagu nimetatakse infrastruktuur täiesti. Ja peale sellega jääksoojuse kasutamine ei sa jääks, oleks kasutada peale sellega tarbijat, pole läheduses. Võib-olla räägitakse sellest Pakris sellepärast, et millegilt kusagilt mujalt tähelepanu kõrvale. No seda ma ei oska, ma ei tea, härra live peas on, aga, aga ma ütleks muidugi, et rumalamad kohta on väga raske välja mõelda, aga aga ega nõukogude liidus ei olnudki kõik nii rumalad, sellepärast et miks taheti teha just Võrtsjärve äärde. Sellepärast et ja lisaks jahutusveele seal oli olemas ka ju raudtee läbi Elva läheks raudtee ja oli ette nähtud ehitada 20000 inimesega linn siis Võrtsjärve ja, ja vill vahele. Ja peale selle, miks mind kaasati, sellepärast et ma olin sel ajal juba see oli 67, ma olin juba siis teose kandidaat või tänapäeva mõttes juba doktordad ja palju kõvem doktor kui juhivad, tähendab, kui praegused doktorid on siis kandidaaditöö oli ikkagi omajagu kõrgemad doktoritööst ja, ja kuivi kuivalt, minu kandidaaditöö pealkiri oli Eesti põhimoreenide liitoloogiaimineroloogia, aga kuna jaama taheti ehitada ehitada sinna, kus on praegu võrdselt limnoloogiajaam, kus oli moreen, siis mind kaasati sinna kui geoloogi. Peale selle meil oli veel ka ökoloogia ekspert, see olis akadeemik Haadermann ja energeetikaekspert akadeemik Epict, muidu Öpik ei olnud muidugi akadeemik sel ajal korras liiget. Aga ikkagi, see plaan langes ära küllalt lihtsal põhjusel, sellepärast et ja selgus, et võrdserson vett liiga vähe ega võrse oleks pidanud kõik seal üles paisutama. Aga seal oli ju ka ikkagi meie Eesti üks kõige rikkamaid sovhoose, mille üle ei juhtu, oli sotsialistliku töö kangelane, koni, järv ja nii edasi, nii et selles ka pahandust teinud. Ja siis ikkagi samal ajal ehitati, ehitati siis Leningradi tuumajaam ja tuumajaamas ikka laiendati. Nii et tegelikult ikkagi omal ajal ma võitlesin ihu ja hingega, et tuumajaama vastu. Aga praegu ma võitlen tume pool, sest ma ei näe eestile teisi lahendusi. Seda enam, et te olete saanud 98. aastal Kumari looduskaitse preemia, nüüd võitjad on palju, ma sain toos kaitse kuldmärgi veel möödunud aastal oli, ehitame tuumajaama. Aga mis Eesti tuumajaam siis võiks olla, et kolm. Pluss jah, see on kõige kaasaegsem tuumajaam, mida ikkagi on tänapäeval võimalik saada. Ja ma olen öelnud, et ja akadeemik Lippmaa ütles, et kunagi pole Eestis paremat situatsiooni olnud kui praegu. Sellepärast palju rumalaid riigijuhte, kes võitlevad tuumaenergeetika vastu ja ja neil on tellige need uued reaktorid tellitud, aga neil ei ole praegu enam siis ei ostjad ja siis jääb meil väga häid reaktorid vabaks. Ja kui me kõneleme, kes võiks medes jaama ehitada, praegu näiteks kui te jälgite ajakirjandus, siis leedulased kurameerivad venelastega, nad on kogu aeg venelastega kurameerinud türa, senist korruptsiooni taset, kui, kui Leedus Eestis pole kunagi olnud ja loodetavasti ka ei tule ta praegu oli nii, et nad ehitavad siis koos venelastega Ignalina jaama, aga nüüd praegu on niimoodi Ignalina jaama ei ehita, vaid ikkagi astuvad ostma elektrit Kaliningradi jaamast kuni aastani 2030. Ja nüüd, kui me kõneleme jällegi tublidest meestest, vot siis ma ütleks niimoodi, et me võime Putini kiruda, küll aga mulle meediateoinimesed ja Putin pani rusika lauale ja ütles, et me ehitame Kaliningradi 2200 megavatist reaktorit kokku 2400 megavatti. Nüüd tegelikult Kaliningradi oblasti ene enda vajadusteks on vaja 800 megavatti kuus ja ülejäänud läheb ülejäänuga, võetakse ära. Ida-Poola turg, Valgevene turg, Leedu turg, kui me rumalad ole, mees ka meie turg osa Venemaast, sellepärast et jälle kavandavad siis ka hiljem müüki Saksamaale. Ja see näitab, tähendab, et, et Putinil on ilmsed targad targad nõunikud, sellepärast et ma ei usu, et KGB ohvitser võiks olla imetark ise, aga talle antakse head nõu. Aga meil ikkagi on ka teatud positiivsed nihked, sellepärast et ma tunne vaimustust, et kui palju valiti meil nüüd uude Riigikokku tarku inimesi, kes ütlevad, et me peame selle asjaga edasi minema. Samuti mulle meeldib ka meie siis koalitsioon, et mõlemad koalitsioonipartnerid, nii Reformierakond kui IRL ütlevad ikkagi Eestisse tuumajaama vaja. Me läheme tagasihoidlikult mõõdukalt nende asjadega edasi. Ja, ja see ongi üks selline positiivne nihe, mis praegu meil toimub ja nüüd on, millist jaama valida. No on räägitud sellest, et tee, et võtta näiteks 750 megavatine kanada reaktor kändu või siis võtta 1000 megavatine. Ja mida rutem me saame, vastavad seadused, mida rutem saame tuumainspektsiooni, saame hakata juba sõlmima lepinguid ja hakata reaktorid otsima. Aga mul isiklikult on õnn olnud koos õhtustada Korea suursaadikuga kes ütles, et kui Eestis on seadused ja meil on olemas koht, kuhu ehitada siis Korea on suuteline meile ehitama tuumajaama nelja aastaga. Ja Korea on väga võimas riik. Ma olen Koreas mitu korda olnud. Ja Korea on veel rohkem tulevikuriik kui Jaapan, sest seal on erinevad Jaapanist väga palju noori inimesi. Ja ma ütleksin juurde teed ja minul on Lõuna-Korea auto Hyundai naisel, Hyundai vila tunnel, Korea file suurt vaimustust. Ja muidugi selge on see, et ei ta kui leedulased, me võiksime ka ju tegelikult ikkagi venelastega kurameerida, selles mõttes, et me saaksime piisavalt heajaamadega Vene jaamadele halvad, nad toovad meie tuumakütuse viivad ka siis jäätmed ära. Aga otsekohe, kui keegi meie poliitikutest hakkas rääkima, hakkame Venemaalt tuumajaama ostma, siis ta surnud poliitik see on nii et see on täiesti lootusetu. Russofoobia meil kahjuks liiga suur, kuigi samal ajal venelased on ikkagi väga-väga tublid, sest me ei tohi ära segada ja Putinit me ei tohi internats ära segada normaalsete vene inimestega, nii et mis puutub energeetikasse, siis mul on väga tihe koostöö olnud näiteks sedasama akadeemik Velifo käest, ma kõnelesin tema täpselt sama vanamees kui mina sama aastal sündinud. Ja, ja kunagi ma ei tohi jälle oma minevikku ütelda mani kunagi leninliku komsomolipreemiate määramise komisjoni liige ja tema oli komisjoni esimees. Seda, kui me need preemiad ära liivi jaganud, siis me läksime tavalist napsu võtma. Nii et tegelikult näiteks veidi huvi käest ka, et kui me oleksime targad, meil saaks palju informatsiooni. Kui Putin lubaks, kutsus ta siia külla, kes meile kõneleks ikka tõeliselt ikkagi, mis Venemaal tehakse. Kui hea tuumaenergeetika? Nii, aga räägime kohast, Suur-Pakri ei ole kõige õnnestunum valik ja ma saan aru ka, et rahvas on suhteliselt suur Pakri vastu. Aga, aga milline võiks olla see ideaalne koht täna, meil on ikkagi Ida-Virumaal väga palju sellist noh, võiks öelda energeetilist struktuuri ja ühtlasi on seal ka suhteliselt suur ju töötuse määr, et iseenesest seda, seda piirkonda arendaks ühe tuumajaamade tulek vägagi palju. No ma ütleksin nii, et minul on koht juba ikkagi välja valitud ja rahvas oli kõige rohkem vastus, ma käisin kunagi kõnelemas Lääne Iru arengukonverentsil, kus pakkusin välja tuumajaama asukohaks letipea. Ma olen kaks kirjutanud ka Ida-Virumaa teataja, sellest. Ja Lääne-Viru maavanem on ise tubli ärimees ja temaga oli see toetab seda ideed. Ja mis on siis letipea eelised? Kõigepealt on niimoodi, et teki pea asub võrdsel kaugusel Tallinnast, kui ka siis Ida-Virumaa nendes keskustes 100 kilomeetri raadiuses peale selle ja seal lähedal on ka juba suuri tarbijaid, võtame, kasi Kunda Nordic selli. On võimalik kasutada ära jääksoojust näiteks hoogu täis Rakvere või siis nendesamade linnade varustamiseks. Püsis on olemas ka siis suured need jaotuskeskused. Ja ma ütleks teile ühe saladuse välja. Et, et ma olen MTV-s-i tuumajaam, juhatuse liige ja samal ajal meil oli selline nõukogu esimees nagu Sõõrumaa kelle kohta siis osa on väga kiitvalt osadega laitvalt, aga nüüd on nii, et Sõõrumaa tegelikult ei ole huvitavad rohkem ikka äriettevõtted seal Ukrainas ja Valgevenest väga aktiivne ei olnud. Ja nüüd me siis leppisime kokku, et meie nõukogu esimeheks on Rein Kolk, son püssi, püssi tehase, siis juht, noor energiline mees ja tõenäoliselt ka temale pakuvad need asjad huvi ja miks tähendab, me teeksime selle kuskil ikkagi Kirde-Eestis? Muidugi kõige õigem oleks Tallinna linnas, no mulle ma viskan vahel nalja ja ütlesin, et tänapäeva tuumajaam, no nii väike, et seal võib olla Nõmme Kalju staadionile ja see oli nali, aga koer avasid ja siis ma panin. Raukas ütles niimoodi, et tuumajaam muidugi, selge, et olid täiesti Tallinna linna linna kõrval olla sellepärast et kõik maailma suured tuumajaamade linnale kõrval, sest et ega nii palju vaba maad kui Eestis näiteks Belgias või Hollandis ei ole, see on loomulik. Teine variant on, et loomulikult ta võiks olla Jõelähtme vallas, aga Jõelähtme vallas ma üldse imestan, et kui me kõneleme intriigide, siis Jõelähtme vald on see intriigide poolest esisiis esirinnas. Et mitte mingit mõistlikku asja seal läbi viia ei saa, sellepärast et et ma olen ka Maardu graniidikaevanduse edendaja ja Jõelähtme vald, kuigi seal seda tohutult kasulik on sellele vastu. Aga nüüd, mis on siis ikkagi Virumaale, mis ta annab kõigepealt? Iga vald peaks, iga piirkond peaks huvitama, et oleks kõrgepalgalisi maksumaksjaid. Ja nüüd on niimoodi, et tuumajaamas hakkaks tööle umbes 400 inimest, kes saavad kõik kõrget palka nii kõik tuleb piirkonda. Ja peale selle umbes on vaja minu meelest 2000 ehitajaid ja ma loodan ikka suure osa ehitustöid teeksid Eesti inimesed. Ja seetõttu mina imestan, et meil üldse nii vähe konkurentsi, sest kui, kui mina oleksin kuskil vallavanem, mina hakkaksin kohe ütlema. Mina tahan kangesi tunne ajama ja küll ma siis lepin inimesega kokku, sellepärast et inimesel on kergesti mõjutatavad. Ja miks näiteks ei saa teha rahvahääletus sellest, ma toon teile näite, ma käin väga palju rääkimas koolides. Ja miks ma käin koolides sellepärast, et Soome saavutas läbimurde tuumaenergeetikale ainult tänu sellele, et ta kaasas noori inimesi ja seega tädi Maali niikuinii ei hakka tema ikka räige Tšernobõlist, eks. Ja nüüd on nii, et, et ma käisin näiteks rääkimas Tallinna Kadrioru Saksa gümnaasiumis vanematele õpilastele, enne oma ettekande alguses küsisin, et õpilased, tõstke käed püsti, kes tahaks rajada ette TC tuleks tuumajaam, mitut kätt ei tõusnud. Kui ma ettekand ära pidasin, küsin uuesti 100 protsenti, kõik käed olid püsti ja see näitabki, kuidas on inimesi võimalik mõjutada, kuidas on võimalik ikkagi manipuleerida. Ja kui ikkagi algava suured need demonstratsioonid ja roheliste parteile tugevamaks ja teha siis rahvahääletus see on lihtsalt ei, ei kajasta mitte teadmiste hulka, vaid kajastab lollitatud inimesi. Ja selleks on igas normaalses riigis on olemas valitsus ja riigikogu või parlament. Juba rahvas arvab, et need ei ole piisavalt kompetentsed siis valigu targemat, kes nende eest otsustavad, aga see on menetlusse on lihtsalt laad. Et omal ajal muidugi oli, et Spartas oli ju niimoodi, et kus oli siis kõik karjusid ja veel see, kes kõige rohkem karjus, aga no see ei ole asi õige lahendus. Aga räägime siis ikkagi uuesti sellest Jaapanist. Ütlesite, et tuumajaama üks ehitada lausa Tallinna juurde Tokyo peale, väidetavalt on siis läinud mingisugune radioaktiivne pilv. Me salvestasime selle saate, mida te praegu kuulate reedel, selle seisuga on üle paarikümne inimese tugevate radiatsioonikahjustustega räägitakse umbes 50-st nii-öelda moodsast Komikaatsest, kes siis võitlevad selle kushima jaamas nende tagajärgedega, et, et see asi kontrolli alla saada. Et päris lõpuni ohutu see ei ole. No kõigepealt ma ütleksin nii, et jällegi tuleb rääkida arvudega, sellepärast et aasta doosiks lubatakse umbes 5000 mikroSivertid ja tegelikult Jaapani Fukushima jaamas ta kord tõusis nii kõrgeks, aga lisaks kohe 400 peale tagasi. Ja tegelikult ikkagi see ei ole mitte radioaktiivne pilv, vaid sellepärast, et kuivõrd tekkis ülekuumenemine ysna, selleks plahvatus toimuks, asid välja siis seda radioaktiivset õhku, mille saastatus on ikka suhteliselt väike. Nüüd, kui see pill läbi isegi Tokyo peale, siis ta ei tekita inimestes inimestest veel haigestumist. Sellepärast et erinevalt Nõukogude Liidust Jaapani jaapanlased hoolitsevad inimeste eest sellepärast, et et alguses evakueeriti vahetult jaama läheduses inimesed, siis oli 20 kilo meditsooniaid, on 30 kilomeetritsoon. Ja kui te vaatate näiteks oli seitse sees oli vist jah, härra Timbergi Juta teed ka, kui Leningradi tuumajaamas peaks tekkima avarii siis me oleme kaugemal kui 30 kilomeetri kaugusele, Eestis kedagi evakueerima ei hakata. Nüüd on nii, et jaapanlane on see tõepoolest üks erakordne inimene. Sest et me teame või teises maailmasõjas olid kamikazed, kes olid siis inimtorpeedo tehes, kes siis hukkusid või oli ikka näiteks lennukid Camikaatse lennukitega rammisid teisi lennukeid. Ja kui me vaatame teise maailma lõppu, siis, kui Hiroshimale visati tuumapomme, öeldakse seal ebainimlik oli, aga see oli vajalik, miks, kui tuumapommi poleks visatud jaapanlastele, oleks miljon inimestel surma saanud ameeriklastest ja sõjas, kes oli teised, pole, võitlesid nii pärast mullaga, sakid visad, jaapanlased ei andnud alla isegi pärast Hiroshima. Ja jaapanlase seas levitati seda, et me peame kõik naised ja lapsed ära tapma, sellepärast et jaapanlane ei saa elada orjuses on ju põhimõtteliselt nii, et, et ma ei oska öelda, kas need on nüüd surmaminejad, mitte sellepärast, et kui jaapanlased reisivad maailmas ringi, linna alati kaasas tosimeetrid, ma ise olen näinud, kuidas nad kuidas nad siis neid kasutavad, jaapanlane ei lähe kuhugile siukse hoonesse, kui tosinaid hakata näitama liiga kõrged. Ja ma olen kaunis kindel, et need inimesed, kes töötavad, et need ta kasvatas asuta tosi meetri ja kuna lubatud inimestele siis päevadoos nädala doos aasta doos siis näolised lubatakse osa inimesi tööle, näiteks hinda 15-ks minutiks teise kohta tunniks. Ja seetõttu on, ma olen ka kindel, et ega ikkagi nii hull see asi ei ole, kui meie ajakirjandus näitab. Aga nüüd ma näiteks toon siis ühe teise näite eestlase lollusest, sellepärased, nii me edaspeame, üldised targaks soomlastest kindlasti targemaks on põtrade ja siis me ikka oleme targemad. Aga nüüd teine asi ja seda ei võtamisteeri ja ma usun, ega te pole seal käinud, aga absoluutselt ohutu steriliseerimise jaam, radio kindlasti realiseerimine, see oli üks üsna väike hoone. Sinna sõitis, sõidab siis juurde, auto tagurdab, sealt tehasest tulevad meditsiiniinstrumendid, need pannakse vaguneti peale ja need lähevad siis kiirituskambrisse. Kui suure siis need, need keevituskahurid tõstetakse vee seest välja 20 minutit, kiritatakse, lähevad tagasi. Ja peale selle, kui radiatsioonitase on jõudnud normi siis viiakse need instrumendid minema, seal on kõigi inimestelt osi, meetikese töötasid, seal on tosin meetrit, on kõigi kõigi maja kõigis osades ja peale ühendus isegi oli, oli siis vallavalitsusse, et näitab, kui ta midagi võiks tekkida, kohe hakkab signalisatsioon, seal oli siis on roheline kollane, punane värv. Aga mida ikka inimesed tegid, nad suutsid selle põhja lasta, sellepärast et absoluutselt ohutu. Ja sellepärast ongi, et et, et kui meie inimesed ei tea isegi, mida tosi meeter mõõdab, siis jaapanlased teavad seda kõike väga hästi. Jaapanlased on väga ettevaatlikud, nii et ma olen kaunis kindel, et isegi Jaapani seadused ei võimalda seda Edeemias kindlasse surma saata seepärast, et oli võimalusega teised toimuvale sõjaväekopterite toimus toimuse jahutame ja nii edasi. Et ma arvan niimoodi, et, et jaapanlane ikkagi kestmi jaapanlanna keskmises eestlases targem ma tahan seda loota, eriti need, kes siis seal summa valdkonnas töötavad. Aldo mõtleme läbi mingisuguseid stsenaariumeid, mis võib saada sellest jaapani tuumaga, ütleme, mida ei ole veel katastroof, eks ole, sellest tuumaõnnetusest edasi. Milline võib olla nüüd siis praeguse kõige helgem stsenaarium ja milline võib-olla kõige mustem stsenaarium. No ma arvan, et kõige helgem stsenaarium juba algas sellepärast, et kuna sai elektriühenduse, siis nad suudavad sellega likvideerida, kuna ta iva siis taastatakse jahutus. Nüüd jaapanlased tegid selle vea, et nad oleks pidanud kohe sellega leppima, et see tuumajaam tuleb maha kanda, oleks pidanud kohe betooniga katma, aga jaapanlastel oli seni loodusele saavad need reaktorid uuesti käima. See oli nende viga. Nüüd ilmselt see, see tuumajaam tuleb maha kanda, aga selge on see, et kuna Jaapanis on 53 tuumajaama, siis need 52 töötavad edukalt edasi, jaapanlased jätkavad tuumajaamade ehitus. See on realistlik stsenaarium. Jaapanlastel ei ole lihtsalt teist võimalust. Nüüd Prantsusmaa Prantsusmaa 78 protsenti oma energiast saab tuumajaamadest ja selge on see, et hoolimata Merkeli ja Sarkozy suurest sõprusest niimoodi, et kui Merkel teeb suure vea, siis Sarkozy seda viga ilmselt ei korda. Teine kui me vaatame väga ettevaatlikud inimesel, rootslased ja, ja Rootsi valitsus samuti, no seal ka, vaid kui satuvad kombinatsiooni sotsialistid rohelistega teevad suuri rumalusi. Ja Rootsi võttis astet nad ehita uusi tuumajaamu, mida nad tegid, Nad petsid aga sellega, et nad laiendasid olemasolevaid tuumajaamu ja Rootsis tuumaenergia tootmine kasvas. Nii et, et tegelikult ikkagi kõik sõltub, kõik sõltub sellest, kui targalt üks või teine riik asju otsustab. Ja nüüd ma jällegi tähe tagasi siis natuke Venemaa juurde. Sellepärast et meid tõepoolest väga teeb murelikuks see, mis Venemaa stsenaarium võiks olla. Aga mina jälgisin kogu aeg, ei, mitte üksnes Jaapanis tulevaid uudiseid ega Reutersi uudiseid, aga samal ajal kõige paremat informatsiooni me ikkagi saime. Venemaalt Venemaalt olev informatsioon oli üsna tõene. Sellepärast et kahjuks ka Reutersi andmed olid ikkagi oma nende kuidas öelda nüüd arvust ära ajakirjanike survel rahva survel natukene kallutatud. Nüüd näiteks kõneldi sellest, et et juba radioaktiivne pilv oleks nagu jõudnud siis Venemaa kohale, venelased ostavad seal ka joodi ja kõik edasi. Aga kui te vaatate vene ametlikke teateid? Radiatsioonitase Ei, Kamtšatka lega, Sahhalinil ei ületanud normi. Ja, ja seetõttu, kui me jällegi vaatame Jaapanit, Jaapan on suhteliselt väike maa võrreldes Venemaaga, aga ikkagi need veel või sellest õnnetusest kõneleme vaid ühes jaapani piirkonnas. Aga mujal ju tegelikult tuumajaamad töötavad, jätkub töö ja isegi nendes juba peaaegu laastatud piirkondades. Autotööstustagavara osasid jälle käest, muidu õnnetus jaapani autosid on üle kogu maailma ju palju, neid jäi silma, tagaosa teda nii, et seal on juba taastatud. Ja kui me kõneleme katastroofis, siis me kõneleme looduskatastroofist, mis oli maavärin ja tsunami. Ja mingisugust globaalset katastroofi, mis oli seotud tuumaõnnetusega ei olnud ja praegu nimetatakse isegi kohalikuks õnnetuseks juba mina nimetasin ta piirkondlikuks omale, et ma rääkisin praegu juba tänastes lehtedes, on tegemist kohaliku õnnetusega ja loodame, et ikkagi inimesi ei saa palju kannatada. Aga samal ajal, kui me vaatame, kas või meie Haapsalu õnnetuse, kõik meie alarahastatud päästemeeskonnad ohtlik on nende töö, nad peavad kogu aeg, kui nad kodust, naise ja laste juurest minema lähevad, peavad olema, selles võivad surma saada ja samuti on ka ikkagi inimesed, kes töötavad nii vastutusrikas, objektiline peavad teadma kuhu nad tööle läksid, mida nad tahavad teha ja tuleb müts maha võtta. Kord veel ikkagi tulles tagasi selle võimaliku musta stsenaariumi juurde, mida noh, võib-olla hea küll, võimendatakse erinevates meediakanalites, aga keegi pole justkui selleni veel eriti jõudnud, et mis siis võib seal veel viltu minna, mis võib-olla see kõige hullem tulemist. Ei no õllull tulem saksa, sel juhul, kui reaktori plahvatasid, reaktorid ei plahvata sellepärast, et kui isegi varda sulavad, nad sulavad siis sinna nagunii-öelda vanni põhja. Ja, ja, ja seetõttu on ikkagi kui nõukogude liidus omal ajal, ma ei tea, kui palju kuulajani vene keelt tähendab, ütleb siis, kui Wagoogatas teadlased nieszušessanevanaatse radioaktiivne VSS atmosfääri. No see oli muidugi selge vale, aga need doosid, mida Jaapani valitsus edastab, need doosid on ikkagi seda väikesel ikkagi mingisugust sellist globaalset katastroofi või seda, et mingi radioaktiivne pilv jõuaks Eesti kohale või Soome kohale. Absoluutselt välistatud. See ei ole üldse võimalik. Aga kas mingi selline stsenaarium on võimalik, et radioaktiivne pilv jõuab vaikse ookeani kohale kahjustada saab taimestik loomastik. No ilmselt mitte, aga kõige hullem, mis võib juhtuda, on ikkagi see, et võib korduda uuesti katastroofiline maavärin, sellepärast et kuidas maavärin toimub, kõige eeltõuked ja muide, ma soovitan lugeda vene ajakirjandus, seal ennustati ette, et 2011 tuleb Jaapanis tugev maavärin seda ette ennustanud. Tegelikult nüüd need hoiusiis tõuge ja pärast seda on hulk järeltõukeid ja need järeltõuked olid Jaapanis kuni seitse, seitse magnituudi ja see on ikka tohutu, sest kui me kõneleme nüüd mingist naljanumbritest siin Baltimaades, Soomes Eestis oli see Osmo seal 4,7 ja nüüd ajalehest ad ja täiskasvanud inimesed kirjutavad ja loevad, et ja et Soomes toimus tugev maavärin 2,1 magnituudi, no seda üldse ei tunnegi ju, tähendab niimoodi seda isegi. Ma läksin praegu raadiomajas, kui see 21-le tuleb, me üldse ei tunne seda. Nii et tegelikult on ikkagi nii, et kõige hullem, mis juhtuda võib, on ikkagi uus maavärin ja peale selle on olemas siis ka, et mittemaavenegi oleme jällegi merevärinast kui ookeani põhjas ja ei lähe, ta toimub. Kui tuleb mingi uus tsunami, vot see on ikkagi katastroof. Ja palvetame, siis seda ei juhtuks. Suur aitäh, Anto Raukas, täna hommikul jutusaate külaline olevast. Tead.