Siin me oleme peekia, Pedaru. Ja nende ema Need pre-seed ees nii väike. Meil väga tihti pole põhjust. Siin me oleme depressiivsed väikelinnad lõpetas selle loo siis bassikäigud lest, nii Laasner Leesleid päis. Niimoodi lõppes see lugu. Ma ei tea, kas, kuivõrd depressiivseks peab meie saatekülaline näiteks oma sünnilinna milleks on Viljandi, mis seal suhteliselt väike linn, aga väga vana linn linn, linn, linn, nii nagu siis noh ka ja, ja siis ka hansalinn. Viljandi on ju olnud ka hansalinna nüüd. Ja nüüd istub meil siia senisesse külaliste tooli, Mait Malmsten, olete tervitatud. Tere, Mait, räägi, miks valisid tänaseks üheks looks oma lemmiklugude hulgast just selle loo, mida me just mängisime. Huudepressiivsed. Nii me jõudsime juba spekuleerida, et kas sinu sünnilinn võiks ka olla midagi sellest mastist? Absoluutselt 10-sse. Jah, ma olen Viljandist pärit ja just, just mitte nad, mitte väga palju aega tagasi, tegin seal tööd Ugala teatris ja õnnestus jälle linnapeal natuke ringi jalutada ja ja meenutada oma lapsepõlveaegu ja ja tunda taas kord ära seda Viljandit, kus ma lahkusin. Et ja täiesti juhuslikult kuulsin seda lugu nüüd ükspäev ja siis tuli see mulle pähe. See mulle väga meeldis see lugu omal ajal skoda ilmus ja ma oleks ta ilmselt siit listist välja unustanud, kui ma poleks veel paar päeva tagasi kogemata kuulnud. Aga see klapib väga hästi, see on minu meelest väga valusalt täpne lugu. Jah, seda küll, kuidas Viljandis läheb, elus, hull tööalaselt, kas sul sul mäletan, sa rääkisid, et sa teed seal mingit etendust, mille pealkiri on loomulikult unustasin ära meeste kodumeeste kodukass jookseb veel või mitte, jookseb ka alles algus osales algusest. Kaua see kestab? Saab kodulinnarahvas sind vaatama tulla. Küsimus kaua see kestab tõesti diagnoose, kes selle uurime välja nii-öelda saate jooksul? Ei, Aleksei esimesed etendused on väga menukalt läinud, nii et väga tore üllatavalt hästi ja et, et see tähendab seda, et ta kestab ju ka natuke aega, ilmselt. Kes saab, miks? Songi torest Viljandis vaata kas on selles suures saalis, vaata Viljandil on ju väga suur, vat see on see probleem olnud, Viljandil on väga uhke nõukogude ajal ehitatud, siis Ugala teatrihoone on väga suur, aga omal ajal Baltimaade parim, ära sa räägi, eks ole, ja sul noh, isa oli ju seal nii-öelda kõige säravam täht ja siis noh, nüüd rasketel aegadel on olnud nagu selle noh, mitte mahutavuse. Kas, kuidas see vastupidi käitumisega on olnud nagu probleem, aga kuuldavasti asjad lähevad paremaks paremas suunas ja ja siis teie etendus ilmselt on ka magnet. Nojah, tänu tänu meie etendusele läheb ka natuke paremini Ugala teatril võib-olla olnud esimesed kolm etendust olid tõesti täissaalid. No näed, nad on sinu peale pannud panused küll. Nominaali täis kui ka Viljandist natuke rääkida, siis kas need sinu sünnilinna, mina ei saa ka nüüd? Viljandi tegelikult on minu jaoks noh, ütleme ka, mitte tähtis oleks aga, aga lihtsalt, et lapsepõlvelinn, kus mina alati oma oma suved veetsin seetõttu, kas ei ole, kui tihti sa käid nüüd juba nii-öelda nii-öelda palise siis pea linlasena nüüd Viljandis oma sünnilinnas, nüüd tööalaselt sa käisid aga, aga vahepealse taastama ja vahepealsetel aastatel ei käinud peaaegu üldse. Kolisin ära Viljandist, kui olin, mis umbes 12 või 13 aastat vana. Ja siis senikaua, kuni isa veel elas, käisin seal isal külas. Ja, ja see kõik lõppes ära kuskil 93. aasta paiku ja eelmise sajandi Eelmise milleeniumi 93. aasta paiku ja pärast seda on need Viljandis käigud olnud äärmiselt juhuslikud ja väga-väga noh, ütleme isegi planeerimatud. Üldiselt vist kas oli niimoodi, et see lugu, et sa käisid isegi peale isa lahkumist käisid asendamas teda ühes rollis olla läbi jooksnud. Dorian Gray portree, Dorian Gray portree, seesama Andres koletis, kes meie tüki praegugi lavastas, kutsus mind, tegi, tegi tegi sellise ettepaneku, ühel ühel valu sel hetkel, kui mul otsustusvõime oli nullis. Ja ma lihtsalt vastasin. Vastasin, nagu ta tahtis. Viljandi kohta veel just see, et kas ei ole nüüd sellesse Viljandisse tulnud nüüd elu sisse seoses selle Viljandi kultuuriakadeemiaga ja, ja juba on minu meelest noh, käivad ka sellised jutud, ringlevad sellised jutud, et sealt tulevad ka näitlejad, kes pole muide üldse kehvemad. Vaat osaliselt võib-olla annavad silmadki ette seal Tallinna lavakat. Jah, ei, see on, ma usun, kõlakal on põhi all. Eina pagan võtaks, ega siis noh, kool teeb natukene inimest küll, aga aga enamalt jaolt ma kujutan ette millegipärast, et inimene teeb ennast väga suuresti ise ja ja, ja, ja, ja, ja needsamad Talendid võivad sattuda ükskõik kust kohast lavale, ega see ei ole absoluutselt tähtis. Et see peaks olema Tallinn veel. Kas sa jälgid selliseid noorema generatsiooni tegelased, värsked lennud väljuvad, teevad oma lõpuetenduse, käid vaatamas, vaatad, et oh, et noh, kes oleks tulevased nii-öelda lavapartnerid või lihtsalt hoiad nagu näppu pulsil, et mis toimub selliste värskete näite näit laval teedele lennanud lindude seas? Eriti selle selle pulsi peal oma sarmi. Ega sul vist ei ole aega ka, nii palju on seal rolle, muid asju, jaks, endal on ka tegemist palju. Tõsi on see, et kui, kui need vabad õhtud tekivad, siis siis pigem jooksen teises suunas. Ja sa ei ole ju lava, lavastagooge oled lavastanud, midagi ette võtta tuleks veel lavastaja, siis vaatad ikka, kellega nagu midagi teha. Kui ma nüüd ei eksi, sa tegelikult ikka ühe asja oled lavastanud, kas sa oled lavastaja assistent, sa pead parandama see väike õuduste pood ja seal ma line assistent jahi, ma olen ühe asja päris nagu üksiga teinud, see oli ka üks muusikal, oli tutvumiskuulutus, oli selle pealkirja. Aga see asi ei ole nagu võtnud vedu enam. Ja ei, see oli ühe suve projekt ütlemine. Aga kuidas sa tundsid, kas sul ei tekkinud niisugust lavastaja kirge? Vaata tavaliselt ikka on ju, näitlejad tahavad hakata režissööri lavastajaks. Et nagu laieneda ja kaamera ees kaamera taga. Ei ole, me ei ole sellist kirge küll nagu endas avastanud või seda, seda nuppu ei ole ilmselt vajutada osanud või mine tea? Ei selles mõttes, et mingisuguse mingisuguse oma maailma loomise soov on ju ikka, aga, aga aga seda saab ka läbi läbi läbi näitemängu teha, et läbi läbi rollide läbielementidega mõtlemise läbi näitleja olemisel. Sellest räägime kohe lähemalt sinu rollidest nii filmis kui teatrilaval, enne kuulame muusikat, mis sa oled täna välja valinud, milleni ootel järgmisena Taage joonistatud mees, miks see lugu oskad põhjendada, põhjendamatu. No esiteks Taage ja Saatpalu on minu meelest üldse ägedad. Oma oma nendes sõnavõttudes ja lauleldustes, et aga joonistatud mees tuli mulle lihtsalt äkki sellepärast pähe. Nagu nad lähipäevil nüüd igasugused vihjed juhatasid mind nende lugudena, siis lihtsalt tuli millegipärast lavakas meelde mingil päeval mingil põhjusel. Aga see vist oli linnateatri juubel, sellepärast seal olid lavakad ka siis siis tuli mul meelde, et et meie lavakunstikateedri majas, kui me kolisime sinna me esimese poole olime vanast Suvorovi, nüüd siis nüüdseks Kaarli tänava mingisugusel pinnal. Ja siis kolisime ühel vastuste talve kolisime sinna Toompeamajja, mis oli vahepeal remondis, poolakat tegite ilusaks. Ja aga, aga ta nad tegid ilusaks, aga mitte soojaks. Ja siis. Ja siis me siis me olime seal külmas majas tükk aega ja seal kõndis ringi üks mees, kratriali mingi nimi ka muidugi. Aga üks mees jaa jaa, kes oli nagu selle maja, noh Maja ülemteener, kes teadis kõike, mis seal majas on justkui aga sooja ta ei osanud ka kuskilt panna ja siis me olime mantlite kasukates seal väga pikalt, kuni lõpuks Normet vihastanud, kuidas läks alla keldrisse, rebis mingi ukse lahti Ingo Normet kursuse juhendaja. Ja siis keerasin mingit esimest ettejuhtuvat kraani, mille tagajärjel voolasid kõik soojad veed radiaatoritesse. Ja mille tagajärjel ühtlasime, kippusin arvama, et see mees võis olla joonistatud. Ta tundus lihtsalt mõni mõni inimene, tundub, et on joonistatud, vot sellega seoses tuli meelde jumalik käsi. Silmade. Määratadest on tumendatud juuksur Rantides. Tarmo. Kallis kylm tappa. Kasvõi. Tuua kingiks veel ja ei tea iial tänavale põitleid, vaid see, mis teeb, on hea sädevas kahtlema, ei pea seal võõraid naisi Laina eale piirida ei lae vaenud noa ja kahvliga äiglajaliga. Mingi vistrik. Tuleb kähku lõigata, võib saunas lõigata, lääne võtta võiks. Raami teil võidu vaeva õigekirjas meil ta teeb just seda, mida peab, selles kahtlema ei vea. Kauneid tüdrukuid ei näe ja mees veel järele hile meteopaid ilma gaasita. Miks ta ei oksenda? Joonistatud? Ele geenis miljonärid iial tänavale täide, vaid, mis veel on head temas kahtlema ei pea mõttetult mõlgutatud pelat ikka vuta elul liival aga Opeos puid, mälestused, unenäo joonistatud. Joonistatud. Neoon. Taago joonistatud mees, meie tänase saate külalise, armastatud näitleja Mait Malmsteni üks lemmiklugusid, mis Maitena kuulamiseks välja valis. Maid, sul on kogu aeg väga palju käsil, sa oled nii produktiivne mais imetlengi, et kuidas see võimalik on, filmid, seriaalid, etendused, reklaamid ja mida kõike veel, et kindlasti veel mingeid veel mingeid projekte, mida sa jõuad teha. Ja nüüd ongi sul tulemas kohe järjekordne põnev film, lõks, mis on siis sinu kursusekaaslase? Andres Puustusmaa film, kus sa mängid, ma saan aru, ühte peaosalist, et räägi natuke kuulajale, võib-olla sellest filmist, millest sa täpselt on, ma saan aru, et seal on võimu, jõupositsiooni, nende ärakasutamine ja igasugused muud sellised vägagi aktuaalset teemat kui me, kui inimene jälgib nagu ühiskondliku elu, et võib-olla tee väike niisugune ülevaade. Pluss ka, mis sinu roll on. Jah, selles mõttes See kõik, mis sa rääkisid sellest poliitikast ja ja ja jah, tõepoolest seal on selline, sellest ta räägib ja ka see on selline, kuidas öelda. Noh, peale pealiskiht Noh, ümber ümber selle on nagu lugu lugu põimitud ümber ümber ühe sellise või see film on põimitud ümber selle loo, õigemini et kuidas ühel poliitikul läheb üks, üks raha kaduma ja mis siis saab. Ja et raha must raha tulnud ei tea kust. Ja noh, praegu päris aktuaalne ei ajanud, aga, aga et, et jah, see on selline selline nagu tuumik, mille ümber põimida põimida väga palju muid lugusid, mis seal selliseid väikseid elukesi ja saatusid mis, mis seal filmis ka kindlasti näha on. Et ta on, kuidas öelda, ta on nagu. Ta nagu ta, nagu ta nagu mesitaru, mis, mis ühe ümber ümber ühe emamesilase neid tuhandeid teisi sumiseb ja igalühel on mingisugused omad motiivid, miks ta seal sumiseb? Et noh, midagi, midagi nii ta on, et jah, seal on seda poliitilist intriigi natukene küll, jah, aga, aga, aga põhifookust tegelikult seal niimoodi all hoovusena ka sellesama poliitiku puhul ja, ja kõige selle afääri puhul on, on inimeseks olemise sellised valusad õppetunnid. Et kuidas me, kuidas me oskame oma elu elada ja tahame ja mida me, mida me kalliks peame. Sina mängid seda poliitikut. Ma saan aru, et see kogu selle loo selle draama nagu süžee põhineb tõsielu sündmustel. See on, see lugu, on on juhtunud. Kuna me selle filmi tegime nüüd ülikiiresti, sest et las ma mõtlen, eelmine sügis, üle-eelmine sügis, hilissügis tuli, juhtus see lugu, hakkas idanema mõte, et selle peaks nüüd kindlasti vanema paberile ja, ja, ja tselluloosi dile ja lõpuks muidugi Digisse läks, aga. Ühesõnaga, aga ühesõnaga. Et see hiljuti juhtus jah, jah, ja päriselt ja ja väga-väga-väga hiljuti film on väga kiiresti tehtud. Ta sai või saab, esilinastub justkui nagu enne valimisi, et, et kas need valimised on ka siis, nagu öeldakse, olid, olid nagu nagu vaikselt, nagu mõttes ei olnud üldse ei olnud, sest et nagu ma ütlesin, see paar aastat tagasi juhtus, see oli puhtalt valimiste valimisteaegne vaakumaeg, et eiei seal õnnelikult ajastunud, praegu. Jah, film Rotilõks esilinastub siis järgmisel reedel, neljandal märtsil. Tõsielufilm maiteelusündmustel põhineb tõsielu sündmustel põhinev film, loodetavasti mitte ainult tosina. Liiga tõsine saab ka nalja. Kuidas on, võib-olla mõne armuafääri, kaasab selliseid pikantseid seenega nagu nautida? Minu meelest, kui ma nüüd õigesti mäletan väljali, seal paljast ihu näeb ka natukene. Palja ihufännidele need arvame, kõik kin muidu juhitegi sai ka, ei ole midagi öelda, sest. Et noh, Puustusmaal see noh, see õpe, mis ta oli seal, punane elavhõbe, see läks ju väga hästi, see oli parim Eesti film publiku meelest ja miks, miks peab see, miks peaks see nagu kehvemini minema? Maite sa oled tõesti päris palju filmides mänginud, et pagan küll, teed. Miks sa ei valinud kadedaks, et ma olen vähe bändides mänginud? Jah, ega, ega siingi ainult vist üks, üks kaks bändi, aga sul on, ütleme niimoodi, sul on filme on 12 vähemalt bändid. See oleks võinud kiirelt erakonda astuda ja poliitbändi seal õudluses osaleda, et oleks saanud seal natukene kolistada. Läheme teemadega ja nii, et poliitika ei ole. Sinu jaoks optsioon, okei, räägime filmidest, et sa, mul üks küsimus tekkis, kui ma uurisin natuke, mis filmidesse sa oled olnud, et paljud on ju teada, palju või noh, enamus neist on kõik väga hästi teada, et kas on mingisugune film ka, mis sa oled teinud, mis tegelikult ei olegi kuhugi jõudnud. Et on olnud keegi kellelegi projekt või mingi tudengiprojekt või on need ikkagi asi, kus sa oled kaasa löönud, ikkagi linastunud on kuhugi jõudnud? Ja kui sa niimoodi küsid, siis väga võimalik, et midagi pole kuhugi jõudnud, aga sellest ei tea isegi mina. Ja aga aga ei. Üks film on see üks ma seda tõenäoliselt vähe teatakse, aga, aga see on jõudnud ka ainukese filmina. Ma olen, ma olen esinenud artes kanalis tantsufilmiga. Nii mis ilm sellist malmist näinud, kas vangla ja ma näinud? Seda lavastuseks ja koreografeeris, eks eks Islandlanna Helena Jonstoter ja tänu tema sidemetele ja õigustele ja tänu sellele, et ta tegi hea filmi oli see lõpuks hortest. Et, et see on selline näiteks mis, mis vist on vähem kõlapinda leidnud kodukamaral. Jah, me enne just arutasime, et Tanel Toom, kes nüüd kandideerib oma filmiga Pihtimus konfation lühimängufilmi Oscarile ja on võitnud sellest ka tudengifilmi Oscari tema esimeses filmis olid ju sina peaosas 3,18. Et kuidas sa nüüd vaatad Tanel Toomi edule, Toiad pöial on ikka peos kadedusega kadedusega, et miks ei võinud esimene filmiga. Ja miks ma ei ole selles filmis ise peaosas? Kas see tekitab sellist tunnet, et kurat peaks ikka rohkem vastu võtma neid selliseid noorte ambitsioonikate mai tea visionäride just alustanud inimeste pakkumisi, milles alguses võib-olla mõtled, et ah, polegi aega, järjekordne mingi tudengifilm? Ei, aga jah, noh, jah. Jah ja muidugi peaks, aga, aga ma olen teinud nendes tudengifilmides ka, aga jumala eest mitte. Mitte nüüd selle eesmärgiga. Et lihtsalt mõnusa idee puhul on, on lihtsalt tore kaasa minna ja see ongi kõik. Kuidas sa jõuad kõiki neid asju hallata, et sa ju mängid regulaarselt teatris, saadetele, sarja võtteid ENSV praegu näiteks on, mis jookseb vees on ju siis on mõni film, siis on vaja reklaamid sisse lugeda, noh, mis ma arvan, ei võta nagu liigselt aega, aga noh, ikkagi, et toimetamist on palju, käid Viljandis meeste koduetendusel ja kõike seda, et kuidas seda nagu, kuidas sa kas oled, kas sa oled väga osav ajaplaneerija või kuidas sul selline kõikide nende projektide haldamine sujub, et anna mingi vihje, siis ma teen ise ka, kuidas nii edukaks saada. Sekretär. Ei. See, see, see, ma ei tea kuidagi. Poolt paistab, paistab kuidagi keerulisem, aga ma ei, ma ei oska öelda, ma olen, ma olen oma teadliku elu vist enam-vähem pidevalt sellisena elanud, et selle kõrval unustasime selle ka veel ära, et, et Maido on veel eraelu ja pereelu ja, ja nii-öelda kantakse poissi, nagu öeldakse, kes keda on vaja nii-öelda kantseldada ja nii edasi, aga praegu kuulame vahepeal muusikat ja meil hakkab kõlama selline armas asi nüüd 80.-te aastate kuskil algusest vist päris FR, David või Esserdaviid või ma ei tea, kuidas tegelikult hääldatakse, aga see lugu mis, mis teiste omal ajal vallutas, kõik meeled oli kõigi keeltel ja ja kus veel. Ma ei taha öelda, miks midagi selle loo kohta äkki Sa ütlesid kõik ära, et ta oli mu meeltel tali mu keeltel ja ma olin, ma olin valusa seas ja noh, kas tüdrukute tantsutantsule võtmine, teema oli ka seal kuidagi diskod aeg või mis ta jah, natuke seda ka ja siis eelkõige muidugi ma mäletan, et mul oli üks üks vanem sõber, kes oli diskor. Ja, ja tema seda nagu lasi ja siis noh, ma olin nats kade, et kõik arvasid enam-vähem mulle tundus, et see oli tema lugu. Ja siis siis noh, ma lindistasin ka selle endale ja siis hakkasin igavesti kohalikul puhul seda laskma ja kõik arvasid, et see on siin käinud ja kuuleme Käimas on saade siin me oleme stuudios nagu ikka, peeke Pedaru ja meie tänane külaline, kelleks on Mike Malmsten mait sa oled ju juhtinud ka teles saateid, näiteks teletaip. Mäletan isegi veel, et kas sulle praegusel ajal on, tuleb ka ikka selliseid pakkumisi, et tulede, seda tulejuhi, talendisaadet ja mida kõike veel. Jah, neid pakkumisi on mõningaid tehtud, mitte nüüd, mitte nüüd hullupööra, aga on, on olnud. Aga teletaip oli küll ainuke saade, mille, mille puhul mulle tundus, et võiks küll. Sest need ülejäänud, need mingi. Paasa paras auk ja ma ma ei tea, mis. Need lapsed ei paku pinget, Larissat ei, jumala igalühel on, iga saatel on publik olemas, mitte seda ma ei ütle, aga et pakun. Kas sul tuleb palju selliseid ettepanekuid nii-öelda haltuuraks, et noh, üks on reklaami lugemine ja teine on õhtujuhtimine, et et ma ei räägi siin sellisest väärikast aasta muusikasündmusest nagu raadio kahe aastaid, eks ju, mis on ju ka telesaade ja auhinnagala, aga just sellist, et oh, et meil on siin suvepäevad tulemusega. Kedagi kipud vastama iseenda, kedagi jääks meeleolu üleval. Just vaata väärikatesse kohtadesse tahaks ikka tulla. Aga aga tuleb paljuga siukest träni. Nii ei tule enam, seal enam ei tule, nad on aru saanud, et ma ei vasta nendele kõnedele. Nii palju raha ilmselt ei ole võimalik. Käige ei käia välja, eks ole. See on nagu selles. Ja siis ma mõtlen just ise, et ise teeks küll, et aga keegi ei paku muidugi. Peale, kuidas teadlasele jõuad, et tõstab. Toosti siis inimesed on juba jõudnud magusad. Aga sinuga on teistmoodi sinine, neid lihtsalt ei tulegi pähe üldse. Milleks me täna kokku tulime, vaatame lihtsalt, mis Teruce nagu öelda kuidas ta oma soeng on sättinud, aga nüüd lähme asja juurde ja nüüd ongi see, et me rääkisime sellest. Jõudsime ühisele meelele, et Mait tegelikult on hästi osav neid kümneid sadu ja miljoneid rolle niimoodi ilusti logistiliselt paika panema. Aga siiski, meil on ikkagi väike muremait, et kuidas sa oma siis nii-öelda perejuhtimisega hakkama saada, pere peab, peab ikka olema mees või on teil asjad kuidagi teistmoodi? Ja asjad on? Kuidagi teistmoodi. Jah, noh, mis, mis, ega nüüd, ega väga väga ei tahagi rääkida või mismoodi meie asjad on, mis, mis sa ikka oma kodust lähme, kutsuksin oma sõpru külla. Meelega teid näiteks, aga kuna me avalikult siin räägime, siis aga meie väga vabalt võib sattuda praegu keegi kuulama, seda küll ei ole, mu sõber üldse. Ja, ja siis, ja siis mine teadjad pärast kuidagi paha tunne sees, et miks ma, miks ma seda plärisesin. Et aga meil on teistmoodi, jah, meil ei ole, sa jagad delegeerida neid ülesandeid poistele juba kätte põhimõtteliselt ja, ja nii-öelda saavad nagu asjad õigetesse kohtadesse kulgema. Protsessid. Ma ei tea, mida sa silmas pead, mis ma mõtlesin, et delegeerimine on see, et ütle, koristage see süstida. Jah, ja ei mingisuguseid, mingisuguseid asju ma muidugi püüaks nagu fookuses hoida, mis mulle tundub, et peaks. Peaks olema käima kuidagi siin rinnus siin siin hinges olemas olema mingisugused tunded ja mingisugused tõekspidamised, mida äkki annab kuidagi juhatada, noh, äkki annab. Ja, ja, ja eks eks, eks, eks ma loodan, et nad kuidagi kuulevad seda. Kohati sai kohates ei pruugigi isegi sõnades päris olla, eks ma püüan ju eeskuju ka olla. Ja ma olen näiteks näiteks ühe asemonjööke öeldi et nooremal pojal Hugo oli hiljuti sünnipäev, sai nelja aastaseks ja siis tegime temaga intervjuu, nagu me tegime ka kolmanda elu sünnipäeva puhul. Ja küsisime samu küsimusi ja, ja aga üks küsimus oli kindlalt sedasama, et kellena sa suureks saada tahad, ta tahab issiks saada. Ja aga saate aru, et see, see vastus panime ikka tõsise paine alla. Et kelleks tahab inimene saada, et see, kelleks ta saada tahab, see peab ikka olema üks, üks tubli, tubli mees, kelleks ta võiks saada tahta. Et mul on, mul on koorem. Võimas. Jah, see koorem ei ole kerge, aga see on väga tänuväärne. Ma arvan, et see on võib-olla üks parimaid koormaid, mis sul elus kanda on, et kui me räägime sinu rollidest, siis ma mõtlen just võib-olla ma ei teagi, teatris on see kindlasti natuke teise sihukse fiilinguga see kogu see protsess, aga kui me räägime nagu filmidest, mis on ilmselt nagu laiema sellise auditooriumini jõudnud, siis mis sinu jaoks on olnud selline kõige raskem roll? Nagu tõesti niimoodi, et väga raske oli kuidagi selle tegelasega samastada, oli raske sellesse nagu sisse elada ja seda välja mängida, et tõesti võttis kohe higipull otsa ette. Võime rääkida teatrist ja filmist mõlemast ja, ja võib-olla ongi huvitavam tuua välja mõlemast. No üks ongi ei eelviimane juba. Töödest oli see Eesti teatrilegendi Voldemar Panso. Räin karneerumine draamateatrilavale. Et seda ma ikkagi jubedalt pabistasin, jaa, jaa. Muidugi ma võtsin taga, noh mul oli võimalus, ei öelda selle tegemisele, aga näed, ei öelnud ei. Ja, ja pabistasin ikka tõsiselt väga-väga kõvasti. Vist ilmselt kõige kõvemini üleüldse, mis me oleme abistanud. Sest et ootused on selliste tegelaste puhul alati väga suured ja pühamees ikkagi Panso. Jah, just. Ja, ja siis, eks seda enne tehtud ka ja igasugugeeniused on seda teinud, et et noh, kuidas, kuidas siis nüüd sinna järjekorda ennast panna. Aga, aga noh, näed, tuli kuidagi välja ja. Huh jah, et see, see on, see on kindlasti üks, üks. Tuli kuidagi välja, mille eest sa said ka Draamateatri kolleegipreemia suure antsu. Nojah, vaata, kui see pandud juba mängida hakkab ka preemiaid. Mis rolli peaks veel mängima, vaata? Tavaline kõige suurem klišee on vist, et Hamlet, eks ole, et noh nagu, et mis, mis on, on tegelikult noh, sul ka mingit nagu rolle, mis, mis võiks olla veel täitsa nagu sinu siis mängitavateis, noormees, nagu sa oled veel. No ja. Mulle tundub, et et vot, ma ei tea seda kaasaegset draamakirjandust, võiks teada, aga ei loe neid iga päev tõesti. Ja võib-olla seal on väga kihvt rolle klassikast klassikast ikka, ega me ei tea, ega seda, mis seal on keegi, aga peale kuningas Leari teame veel Hamletit ja, ja mida me veel teame. Jah, aga neid, neid, neid ma igatsen. Et ma, ma igatsen parem pigem selliseid asju nagu nagu me võiksime. Miks mitte sõber Puustusmaaga valmis mõelda õhtuti ja järgmisse filmi sisse panna, igatsen neid tegelasi. Et nagu pigem ise osaleda, siis tegelaskuju loomisel Ja noh, absoluutselt, et see see, ma, ma usun, et kõige kõige täpsemalt saavad need Ankstid ja postid sinna tegelasse, siis siis kui sa oled selle selle kuidagi ikkagi sügavalt Enda seest välja õngitsenud ja püüdnud seda panna. Muidugi selle paberile panemise filmide näitamisega võib kaotsi minna midagi, aga vähemalt ma olen püüdnud, et, et ma usun, et see on, see on, need on need asjad, mida ma igatsen, et, et saaks need tehtud kõik. Kuulame vahepeal muusikat. Meil on ootel üks Pugatšoval lugu, miks selline valik? See on jälle meelevaldne, nagu nagu kogu see valik. Et. Vaat ma tõesti muuseas ei mäleta, kust ma seda A iti ostis? Pugatšova plaadi muidugi mulle seda lugu varem ka kuulnud, aga, aga, aga ostis Pugatšova plaadi. Ühtlavasti ja, ja siis panime ta peale ja, ja siis seal see on kohe esimene lugu ja esimesest loost tükk aega kaugemale ei saanud, sest et seal ta on minust meeleolult hästi võimas lugu või noh, ja Pugatšoval üldse noh kui tohib öelda, siis nagu loom. Et, et tal on niuke power või noh, selline noh, teda, teiste kriteeriumitega tuleb mõõta. See oli Pugatšova, mida valis välja meie tänane saatekülaline Mait Malmsten. Sina jäid ju Ivoga järjest ilma Oscarite Oscarit. Ei ole veel, ei saa ju öelda, ma tea, iga aasta uus, täiesti jama, aga Ivo Uukkiviga jäite ilma sellest sellest hästi populaarsest rollist seal lollidest kelgukoertest, et kuidas sa selle oled üle elanud nüüd ja kuidas sa siis neid uusi poisse Juhanit ja Juhan Ulfsak ja siis? Taavi Eelma, et noh, kuidas sa hindad. Mis sa öelda saad, muidugi. Miks ma ausalt öelda, nii et ma ei ole neid näinud? Nad on, nad on mu sõbrad ja, ja ma hindan neid niikuinii kõrgelt et tühjuse kelgu koeradki, neid murrab me ei, aga mis juhtus siis, mis värk olite, et enam ei, ei, ei viitsinud teha või kuidas läks asi nagu käest ära? Ja eks ühtepidi me olime muidugi juba üksjagu teinud ka, aga aga teisest küljest tulid ka teised tööd peale ja, ja siis ta kuidagi selliste asjade kokkulangevuse tulemusena saabus mingisugune selline hetk, kus pidi nagu midagi otsustama. Ja siis otsustasime seekord niipidi, et et andsime teatepulga üle. Jah, pole paha, sest, et noh, tegelikult alati minu isa õpetas mulle kuldsed sõnad, aitäh, isa, et pealt tuleb lahkuda, kui aktsiad on veel kõrgel, et selles mõttes. Et miks mitte noh, tegelikult ikkagi kui mingi asi on näiteks ammendunud või lihtsalt jätab nagu selja taha, lähed edasi praegu sul on käsil ENSV, eks ju, mis on ka väga ju edukas väga jah, väga positiivset vastukaja saanud. Jah, selles mõttes, et seda on, seda on mõistlik teha mis jällegi, võib-olla mõnest eelnevast vastusest on välja koorunud, et noh, õnnestunud on teha ja neid valikuid tahaks teha ikka nii, et mida tahaks teha. Et mis, mis pakuks nagu natukenegi kõdi või, või, või, või lõbu või rõõmu, et et see, see kuulub praegu nende hulka kindlasti teha seda, mida, mis, mis pakub, eks ole, pinget ja põnevust endale, kas ütleme, kui sa saad need töötööd või rollipakkumised ja nii edasi, kuidas seal on olnud, on tõesti noh, me oleme siin nagu ma olen ka rääkinud sellest, kuidas, kuidas sul endal on, et mõni asi tundub võib-olla alguses nagu üle nagu võimatu ja ikkagi lõpuks, kas kasvõi läbitegemise leiad, leiad siis, et see on tegelikult täitsa raske sealt väga noh, omaenda tükke, mis sul siin on, et seal on ka väga siukseid filosoofilisi asju olnud ja siis on väga hoopiski teisest žanrist asju. Et noh, on mingil määral ka niisugune tunne, et mingi asi ei ole nagu päris minu ampluaa, et olen sattunud sinna, aga võtan väljakutsena. Noh, näiteks see samas banzogi oli selles mõttes väljakutsena vastu minu poolt võetudki, et näis, kuidas ma sellega hakkama saan, sest et ma ei olnud varem noh, kuidas öelda siis, mis asja, mis on siis nüüd imiteerinud või või siis teise inimese nahka noh, elus olnud inimese nahka otseselt nibu pugenud, et et seda kõik veel teavad ka 100 inimest ja nii edasi. Et noh, see oli minu jaoks väljakutse, aga enamasti pakutakse ikkagi juba vaatad, et nad rolli pakub lavastaja ikkagi selle mõttega, et Watson tüüp sobib, karakter sobib minu meelest. Eks ta ikka kipub nii olema jah, et aga see on, see on täiesti loomulik, et. Noh, ma ei tea, kui sa kutsuksid oma bändi inimesi, see ikkagi selle järgi, et, et mis, mis mees ta nagu on või mis musa ta mängib, mis ta, mis talle meeldib ikkagi kuidagi mingit mõttekaaslust või mingisugust mingisugust visiooni sa ikka omad nende inimeste suhtes, et Amodel rollidega ka ma usun, et et inimesed ikkagi ju pandaseerivad ja natuke Su sind kokku ja, ja panevad selle pildi kokku eelnevast, mis, milline sa oled ja läheb näitlejalt nagu võimatut. Ei, ei, ei nõuta, et ikkagi näitleja noh, ütleme võid ju mõelda küll, et näitleja mängigu mida iganes. Selles mõttes muidugi ei nõutav võimatut, aga aga ega seda noh tähendab, ega siin ei olegi nagu minu risk niivõrd suur, vaid selle kutsuja risk, et et kui ta ütleb mulle, et mängi, noh, ma ei tea, 20 sentimeetri pikkust naist. Ma Mose kutsuja riskib sellega, et, et ma ei mõjulavalt sellise mina, mina arvan, andekas, et sa mängid iga rolli. Et noh, tavaliselt, Me oleme kuulnud, et siukseid asju mängitakse sisseastumiskatsetel, niuksed, võimatuid asju jah, ja seal seal fantaasia proo, selles mõttes, et kuidas, kuidas sa reageerid ja ja noh, peaasi, et sa nagu nutma ei hakka, lihtsalt. Ei noh, nutma nüüd ei hakka ja niikaua kuni et sa oled laval nii kaua, kui saad ekraanil. Niikaua kui sa oled kinoekraanil, kuulajad, siis juba järgmisest needes reedest, neljandast märtsist on kinodes Puustusmaa, film Rotilõks Maitan draamalaval mitmetes rollides Panso ja Kirsiaed ja mida kõike veel Viljandis, Viljandis, meeste kodu ja ETV-s, ENSV, nii et õnneks maitu me saame jälgida, me saame nautida sinu annete talenti, aitäh sulle, Mait Malmsten. Edu ja suur tänu, et sa külla tõid meile. Seni on kaks.