Kell on kaks läbi 10 minutit, käimas on saade siin Me oleme stuudios peekia Pedaru ja meie tänane külaline, Leslie Laasner, tere rehvi. Nii esimene lugu, The Q, lav Song, miks sa selle loo valisid? Kohe nii raske küsimus, jah, soojenduseks ju oli põhjust olid. Et mul on nendes raadius valimistest juba varakult tehtud folder, kus ma olen, korjan neid noh, ennegi on antud võtta, mida kaasaja ja, ja siis ma olen kohe korjanud välja mingisugused lemmikud ja eile lasin rahalisel üles, avastasin, ma ei tea, kas see kevad või need lood, mille pealkirjades veel love sees. Siis tegin kiire valiku, vaatasin, et väga kombo tuli, nagu et see on siis ütleme, love lugudena. Täielik Anton minu jaoks. Lesley tähendab, me peame ütlema nende kuulajate jaoks, kes sind Leslie Laasner ja võib-olla ei tunnengi, et, et meil on stuudios Leisi ta pass päis või jah, et, et see, see asi on ka siis. Aga mulle tundub, et Salistlevad testi hästi noh, kuidas öelda, organiseerunud või, või kuidagi hästi siis nagu nagu kontrolli all seal asjadest plaadimasina või võtsid selle plaadivärki välja, sealt ilusti load olemas. Et, et sa oskad aega hästi kasutada, eks ole, et ilmselt see on sinu üks voorusi, on see niimoodi ta mõnusam praegu esineda, öelda, et jah, muidugi. Aga too veel näiteid, räägi natuke, toome näiteid oma sellisest nii-öelda organiseerida, sest ma arvan, et see on jah, see on ikkagi niimoodi tegelikult, et kui seda asja nagu tuleb nii palju, et nagu lihtsalt ajad välja mingisugused nagu tahad tegeleda 100 asjaga, siis seega organiseerimine tuleb minusuguse Udosniku puhul ikkagi nagu, nagu paratamatu. Et see lihtsalt noh, lõpuks on nii, et noh, kell on nii palju ja naa palju ja nüüd peab sinna-tänna minema. Kui teiselt poolt vaadata, siis seda võibki organiseerimiseks nimetada. Et selles mõttes, et viid, asetavad paika, sõidavad tegemata, närvid kuluvad ja verd pritsib. Regohju peas lähevad ööd ja päevad siin alla. Sina tegeled ju ka väga mitme asjaga, et lesida, pass on su sooloprojekt u ansambel, kõik teavad seda kaifivad. Siis kas sa teed veel reklaame ka praegu? Reklaaminud on põhiliselt põhiliselt argide. Kuidas sul see nagu elurütm kõikide nende projektide, siis päevatöö piide pere vahel nagu jagatud on, et kas päeval päeva öösel? Töö, kus see pere on, et räägi natuke oma sellisest tavalisest päevast? No täpselt nii see ongi, et noh, kõik on kuskil sihukse kannatuse piiri peal, et kõik on nii nibin-nabin, et kohe-kohe hakkab keegi või miski hakkab kannatama kas tervis või pere või produktsioon või mingisugused hobid või noh, mingi asi kannatab. Nibin-nabin nagu täpselt piiri peal on juba viimased 10 aastat. Et siin kuidagi nagu seda ühelt poolt või planeerimiseks nimetada, aga see, see on täiesti mingisugune kaos, tegelikult mingisugune mingi suure asjaga hästi kiiresti kuhugi sõitmine, et et seda noh, tegelikult see ei ole planeerimine vist, et üritan kõik asjad ära, üritan teha nii palju, kui vähegi võimalik. Et noh, näiteks üks, võrdlesime töökaaslasega nagu palju keegi magab, tuli nagu jutuks, et et ma ütlesin, et vot, ma läksin eile kell viis magama läksin kell neli magama, siis läksingi, kolm ütlesite enne kolme ma nagu ei saa magama ükski päev, et saaksime osutama lihtsa arvutuse tulemusena selgus, et et tava, tavalised inimesed, kes magavad enam-vähem, magavad minust aastast rohkem ööpäevaselt järjest poolteist kuud. Ja ma võitsin hästi minimalistliku, sihukese sihukese panin latti hästi madalale, seal arvutuses. Täpselt nii ongi, et kui ma seda ööd ei kasuta, siis ma siin praegu istuks vähemalt muusika teemadel, et see on ainus, tuleb siis peale mingi neli-viis tundi saab ikka tukkuda, no kolmest alla kolme ikkagi naljalt magama ei lähe ja hommikul on ikkagi lapsed lasteaeda viia, siis on kell ikkagi seitse, niimoodi tuleb üles tõsta. No siis sa lähed, kas sa lähed siis, kui ka offis, siis eks ole sinna. Et ega sa praegusel juhul noh, põhimõtteliselt ju firma juba noh, kuidas öelda. Tiksub niisama ka, et kuldmunad muidugi, kuule, kas sa kogu aeg ja noh, tegelikult on ju need lepingud alla delegeerida. Ise enam jah, mingit sellist reklaamiteksti ei pea välja mõtlema oma peas, täpselt vastupidi, on kõik, et ma ei, vist ei ole tüüpiline firma, et ma ei oska nagu seda ma ei oska golfi mängida, mulle üldse ei meeldinud golf, mulle meeldivad mulle meeldivad riided panna. Aga see firma on ikkagi niimoodi üles ehitatud, et ma olen ikkagi ise selle selgroog, et ma ikkagi teen ise ja mul on hästi head abilised, äsja tiim, kes nagu toetavad ja ja noh, aitavad seda asja nagu ellu viia, mida me välja mõtlema, et selles mõttes on see niipidi tehtud. Et kui mind seal ei ole, siis seda asja ikkagi nagu ei ole. Et, et see on puhtalt omavastutus, et nagu ei ole midagi, nii et ma lähen täna kell 12 ja homme ei lähe võib-olla üldse, et see nii võib mõelda ja nii võib filmilikult, aga see noh, minu puhul ei ole võimalik. Mis viimane reklaam on, mille sa tegid, millega saad ise väga? Mis me tegime ABC King, TV3 näiteks viimased töö, mis on teles, on reklaame näha, mis teile asju teeme, seda, kas see oli kas, mis, mis seal peale või kas seal olid mingid näitlejakale? Ikka olid. Tuleta meelde seda niisugune, no TV3 näiteks, mis tegin viimati, mis näitab siis, kuidas saab ühte asja mitut moodi öelda, et Seitsmeste uudiste reklaam. Ja tuli tuli meelde, ma ei vaata telekat, see on vanavananaljad või lähete lihtsalt mingite sugulastega kuskile pika laua taha. Et sina oled meil reklaam ja lihtsalt rääkisime, mis reklaamisid öeldud. Omast arust räägid mingid hülged hitid ära, siis kõik on sügavad kukalt, et praegu ei tulegi meelde, nagu et tõrvelisest piinlikuksin piinlikumaks enam vaja. Jah, lähme hoopis edasi, stiilsete teemadega mainisid, et golf sulle ei meeldi, sest sulle ei meeldi golfiriideid kanda ja praegugi siin stuudios kuulele võin öelda, et lesinebega selline stiilne, kõike toonid harmoneerub. Triibud nagu tänavu moes on. Nii et jõuamegi küsimuseni, isiklik stiil, et kui oluline see sulle on, mis sa siis selga paned, kus oma riideid hangid. Palju sa tegeled oma sellise nagu välisel Lucyga. No ma ikka tegelen, et selles mõttes, et see kindlasti ei ole see, millele ma tähelepanu ei pööra, et see, seda saab mitmeti mõista, ainult et noh, mis endaga tegelemine tähendab, et ega ma paaniliselt mingisuguseid asju nagu taga ei aja, aga ikka kujunevad välja mingid asjad, mis mulle meeldivad ja mida ma tahan ja mis aja jooksul ka muutuvad, et noh, siin võtad mingeid viie aasta vanuselt. Ehmatusega kukuvad põrandale, et noh, asjad muutuvad ainult mingid. Aga ei, ma ikka tegelen ja noh, eks ma põhiliselt lähtun sellest, ma tahan ikka omale asju, mida teistele olemas naiste haigusena. Et kui ma olen kuskile öösel üritusele, vaatan mingisugune õlletopsiga tüüp, tuleb täpselt sama särgiga vastases see minu jaoks millegipärast räiget rahvana kuidagi nagu, nagu me oleksime mingisuguses väikses maailmas, et kas nüüd ei ole siis igale inimesele erinevat T-särki ometigi olemas vä? See on jah, nõukogude ajal oli küll see nagu häda, et oligant poes olid ühesugused riided ja seda ei juhtu seda pidevalt. Ja testimine. Ma isiklikult elasin kaasa väga pahasti üle, aga siis oli tõesti see võimalus, et lihtsalt hakkasid ise tegema. Jah, ja praegu hunt seal kapitalismi ajal on ju valikut nii suure, et üldse mul on hea meel kuulda seda, et mees ikkagi tunnistab, et jah, see on oluline, ma tegelen selle, kes tavaliselt ka mehed, kes on nagu väga šikid, ilmselgelt hoolid hoolitsetud ja näha, et nad pööravad oma stiili ja tähelepanu, siis ikkagi jäetakse mulje, et ah, tekib mul iseenesest, et ma lihtsalt hommikul viskan midagi selgaese kombineerub kokku just selliseid Ja aga võib-olla mõni nanni mõne Jaaniliselt ärkab üles, kohe? Olemas? Ei tahaks seda kappi? Ikka tuleb, mina küll tegelen, teen isegi mingisugused nii-öelda t-särgi, ringasin lähipaari 1000 kilomeetri raadiuses nagu kuskilt nagu tuua endale asju, mida teistel ei ole kuidagi nagu natuke sekkondandid ja kõik sinna juurde. Üldiselt, ega ma väga nüüd ei või noh, nii hullult rebestamine kuidagi õudselt stiilne pretendeerida mingisugustele kuskil ajakirjades mingitele punktidele omadatud meeldime lihtsalt. No midagi ikka leiab, et praegu on ikka Eestis täitsa hull, et ma kuulen küll vahel, et mitte midagi Eestis ei ole saada, et ainult välismaalt saab. Kuuled naiste käest, sest naistel ei ole mitte kunagi mitte midagi selga panna, et seda ei maksa unustada, et isegi kui kõik on olemas, ikka ei ole. Selle peale oli vist mingi üks reklaam ka tehtud. Kuulame vahepeal muusikat, Morrissey on ootel, mis selle loo kohta ütled? Seee morisse särke seljas. Aga mul nagu töörijad, kannan neid mitu tükki ja need on koos, elas hommikul, tahtsin kohe hea vaadata, mingisugune püstise tukaga mees vaatab peeglist vastu altpoolt, ka see korrisse, see niisugune lugu nagu äpi lavestajat lasti näited, et see on hästi kihvt lugu, et see on Morrison, ma ei hakka seda Morrise poldreid avama, siis me räägime siin kaks tundi, et see on ikkagi täielik jumal ja siin ei ole nagu midagi rääkida. Meeldis see lugu sellepärast esiteks ei avaldamata omal ajal, kuna sellise legendi nagu Peebule loksutada tehtud ja see ilmunud. Ja tegelikult see kõlab nagu Morrise kohta mõtlen ainult Morrise kontsertide, kõlab nagu täitsa haledalt, sest on kuidagi nagu nagu isegi Morris juhtub. Ta ei, ta ei kuule mind, siis läks see kehva lugu nagu mingi Eesti bänd oleks esitanud ja sellepärast talle õudselt meeldis, et see nüüd selle Bonanud räägi, albumil uuesti avaldati, on hästi kihvt. Hea kuulaja ja meil on külas muusikaline multitalenti on mitte ainult muusikaline, igas vallas andekas Leslie Laasner, kes siis esineb oma bändiga sel reedel, Tallinn Music Weekil, tubarcriin ruumis rock Cafe ees, täpselt südaööl astute bändiga lavale, sel õhtul veel Tallinn Tägers miimikria mööbashiruubikas Sutši, Tiiu Kiik ja Antonina samas kohas ja me tahame ühe kuulaja koos sõbraga saata peole selleks see väga lihtne küsimus. Kirjutage sõnumisse märgusõna R2, jätke tühik ja vastake. Kas Meie saatekülalisel sooloprojekti nimi on Leslie Da Bass või lesida trumme ja saatke see numbrile üks, viis, üks kaks lehvi, räägime hoopis sinu teisest megahitist, mis on siis ansambel U koostöös kriitikale ja Hanna-Liisa uusmaaga, et ilmselt saad 100 korda juba rääkinud, et kuidas see kõik alguse sai ja kuidas see protsess kõik toimub ja nii edasi ja nii edasi, aga ikkagi 2008, te tulite albumiga film sealt esimesed vist hitid olid kosmose siis absoluutselt, mis sai täielikuks. No ikkagi, kodumaa kõige suurem ikkagi oli see noh, ütle nüüd, depressiivne. Ütles, et just töödeldud lõpuks korda ei lähe ja see, see ja depressiivsed Eesti väikelinnad oli, see oli vist see suurem jändamine kuni surmaähvardustele. Isegi kas tuli surmaähvardused randa, aga moodi vigaseks peksta on lubatud ikka päris palju, miks siis ei, ma mõtlen, et niikaua kui nii kaugel eesli mõtlemisest ma just täna rääkisime, Ene-Liis Semperi ka, eks ole. Tuleb nüüd see uus etendus välja. Estonia, aga, aga eelmine aasta oli see mega megahitist lihtne, suurt ühtne suurkogu, eks ole. No vot vot see, see oli ka nagu, nagu raputas midagi nagu seda nagu Eestit selles mõttes, et teatrimaastik nagu läks lõikus, eks ole, sinna poliitilisse maastiku ja üldse avalikus ütleme kogu ühiskondlikku ellu. Vot täpselt selle looga oli, oli, oli kindlasti midagi sellist, et nüüd sa võid siis rääkida, et mis sinuga ikka on juhtunud ja midagi on tehtud siis selle eest, et see, see selline lugu nagu tuli sihuke veebiähvardamine õli ja tegelikult noh, olgem ausad, seisma mingisuguse nagu teise isasega kuskil karvaste rindadega niimoodi põllu peal, et siis noh, ma küsiks ta käest, et nagu mille eest lööb nagu tegelikult noh, et jah, ma arvan, et siis seda ja tegelikult ei tule. Veebis on hea nagu kõvatavad, seal kõneleb millestki, eks ole, kõik kõnedki, et, et see, see noh, resonants või see, mis, mis toimus, eks ole, et millestki olulisest ilmselt meie Eesti inimestest üldse, kas, kas sina said sealt nagu targemaks või õppisid midagi selle selle kogemuse pealt ütleme just see konkreetselt selle lohuga võib-olla teiste lugudega, sest et seal on paljudes on sihukest sotsiaalset sõnumit sees. Ja see ongi see ka nagu noh, iga asjaga nagu teistpidi tõlkimine, et kõik lood, mis on nagu tehtud, sündin. Ikkagi Ma võin nagu mingit, noh, ma tean, et on mingid emotsionaalsed sellised laulud või mingid lood, mingi tunne. Ja, ja kui nad on valmis, saad mingi pujus, neid kuulatakse ja siis hakatakse nagu tõlkima tagasi, et mida ma sellega tahan öelda, noh see depressiivne nagu võib-olla selle kõige parem näide, et see, mida kõike seda välja toodud, seda midagi ma öelda ei tahtnud, mitte kunagi, et see on nagu üks väike, mingi hoopis teistsugune, mingi väike meeleolu, mingi lugu, mis sai muusikasse pandud ja seal on hoopis teised tunded, mingid teised mõtted, et seda võib-olla ma olen lugenud, vao üks inimene sai pihta kirjutanud täpselt nii nagu ma mõtlesin, et ma saan aru, et seal kõikide lugudega tegelikult niimoodi, et mõtlevad ühtemoodi, läheb teistmoodi ja siis alustatakse kolmandat moodeta. Et mis on iseenesest tõlgendamine seal ju huvitav, ega lugudest räägitakse midagi. No mida veel tahta. Väga mõnus ja seda tõesti, kui, kui rahvas hakkab Blo enam paljud kunstnikud, paljud loojad on ju hädas, et keegi rahva seltsi nagu et, et küll tahaks nagu leida seda sidet, eks ole, ja kui veel rahvas sellise interpretatsioonilaine nagu, nagu nagu tekitab, et see on väga-väga tore, kuidas nüüd? Kuidas selle teise plaadi teise plaadiga on väga palju just, aga, aga sellist skandaali nagu ei, ei, ei ole nagu olnud, eks ole, et mingit sellist meeletut noh, võib-olla on ka ära harjutud juba, eks ole. No ma võin öelda seda, et nagu on see, kes teab nagu minu loomingut üldse loomingut õppinud, oskab öelda. Et seda, mis ma kokku olen käkerdandetse. Noh, ma olen vist täpselt ei mäleta, ma olen elu jooksul teinud kuskil 13 täispikka albumit erinevate bändidega, noh, mis on tegelikult nagu suhteliselt Rolling Stones. Ja need, kes nüüd nagu kuulab järjest võtaks nagu kogu selle asja ette, siis päris ruttu näeks seda, et ma ei kipu nagu ennast kordama. Et okei omal ajal ma olen küll teinud bändidega, onju, aga aga mida ma ei taha või ei oska, on nagu korrata ennast. Ehk siis loomulikult mingisugust stiilid, laadid, instrumendid, käsitlus on jotka, tekstides on kuskil, see, see stiil nagunii tuleb või see, kuidas neid asju teha, aga täitsa kindlalt ma võin öelda, et sellist teistepressiivset lugu ei tule mitte kunagi, sest ma lihtsalt suisa väldin seda, sest ma noh nii et panen teisele plaadile, teeme ka, et see oli nagu edukas ja never ever sellist asja ei juhtu. Pigem on see nii, et noh, lõigata endale sõrme edukuse koha pealt, aga ma teen midagi muud. Jahu. Teine plaat oli ka selline, et nagu vältisime mingeid siukseid teemasid, me tegime teistmoodi ja kolmas tuleb nüüd kolmandat moodi, neljas neljandalt muudelt kindlasti proovime niimoodi näha oma plaatidega sama moodi, et midagi oligi kuulda, kuskil mingid kuulujutud käivad, et mingi tuntud reklaami või mingisuguse õlletootjaga seoses vist oli mingisugune asi nagu tulemus on see, et me oleme nagu ühtist kuulnud. Teine artistidest siin on olnud jutuks. Ineskis meil käis, eks ole, ja neid ilmselt on, on tegemist ka huu puhul mingi siukse asjaga, et midagi uut on tulemas, on tulemas kolmasolvumadest valmis. Palun väga. Noh, ta ei ole küll nii pikk, võib-olla kui meil tavaliselt, aga see, mis me valmis tootsime, tegime päris intensiivse stuudiosessiooni siin aasta alguses ja ja tuli täitsa siukene, korralik Albumi laks nagu, et sealt kõik asjad läinud peale, aga aga me oleme ikka väga sõiduvees, et uusi lugusid tuleb ja täitsa omal ka nagu tuju hea mingeid huvitavaid, uusi stiile, asju kuidagi niimoodi, et see on võimalik, et me tegelikult olgem ausad, noh eile saime ju kuulata uut Huud ja need, et need kuulajad, kes ei kuulanud Nemad lähevad raadio kahe kodulehele järelkuulamise all, kuulavad saarte uuesti üle või siis tunni kahest kolmeni, kui meil käis külas tiitši kriitikal. Kui te alustasite seda Huude, siis sellist toredat nagu popprojekti kolmekesi, et kas oskasid aimata, et see läheb nii massiivseks, saabki tõesti selline noh, heas mõttes kodumaine popsensatsioon ikkagi lähed poodi, seal, naised laulavad absoluutselt mingid kutid ähvardavate peks, tähendab mida kõike veel, eks, et see nagu jõudis väga laia auditooriumi südamesse. No ma olen sellele küsimusele, sest elusalt on kõige rohkem esitatud. Ja ma tegelikult tahaks juba vastad teised, ma tahaksin öelda, et loomulikult kuidas muidu, et loomulikult oli seal planeeritud ja ja kõik, ma mõtlesin, et ma olen nii osav ja tark jätta, et kui mina juba midagi teed, siis noh, kõik läheb täpselt nii, nagu ma tahan. Tegelikult sellest, et nii palju häid asju on varem olnud igast noh, tõesti noh, olgem ausad nagu, nagu tõesti häid bände hooraks, eks ole, rääkimata siin on aus ja veidigi liiga teinud, tähendab siin ongi jah see, et, et, et noh, nii massiivset, et niisugust läbi vaid ütleme sihuke kultuskultusbändi staatus on, ütleme noh, kõige enam mind endaga ikkagi ikkagi murda ikkagi Eesti rahva nii-öelda peavoolu nimelt omas omas sektoris oleme alati oma bändidega püüdnud teha kõige parem asja valmis. See on nagu seda ma absoluutselt ei salga, et kui nagu siis ikkagi Pedaldada medal nagu täiega. Kas uus hakkasid tegema, kas vist mõtlesid ka ikkagi selle peale, et et okei, aga nad tegelikult ka, et nüüd on ikkagi suurem suuremale seltskonnale rahvalikkuse mingisugune moment ütleme niimoodi, et mul oli vot see oli, noh, mis minu puhul oli nagu suur asi, et selle esimene eestikeelne tere, mis ma kirjutasin, ma olen kümmekond albumit teinud selleks hetkeks esimene eestikeelne asi üldse. Ja loomulikult mul on erutusevärin see, et äkki ma suudan sellega midagi nagu suurt korda saata, sest ma vaatasin nagu, miks see tuli, oli see, et ma vaatasin, ma kuulen nagu iga päev eesti muusikat, eesti popi on mulle tundus nagu valdavalt hale noh, lihtsalt mõttetu mingisugune poos. Et miks mitte proovida, noh, mida lihtsalt nagu visata sinna vahelast kaotusele midagi võita, seal on palju ja selleks nagu täiega 10-sse sellele mõelda. Aeg on väikeseks muusikaliseks pausiks kändi lav kuul. Sinu Mikson ootel, miks. Miks sa, miks? No miks jällegi see love Falderist leidsin selle loo, kuna seal pealkirjas sees ja ja hästi hea artist eesti artist ja kunagi mais peis avarustest avastasin, ta pakkusin, et ma pean kohe sinna mütsi tegema, tal läheb ka väga hästi välismaale, et lihtsalt kuulnud. Pacey Leslie Da Bassi siis remix, Leslie esineb homme siis Tallinn Music Weekil tubarcriin ruumis kommega kuulajaid saadame, räägi natukene oma viimasest albumist, minu kuningriik, mis on nii head vastukaja saanud, võttis ju ka Eesti muusikaauhindadel aasta elektroonikaartisti tiitli, kuidas müüginumbrid on? Müüginumbrid on humoorikad, nagu ikka Eestis igasugune kuld, kullasära osta mingile müüginumbrile. Aga samas igal asjal positiivne külg, et kui ma vaatan oma neid kunagi müüdud kümmet kasseti ja CD-R siis nagu on räige müük. Hakkab looma vaikselt ja et see album on hästi mitmepalgeline, et siin vahepeal, kui see lugu kõlas, me jõudsime juba omavahel arutada, et kellele, mis lugusid meeldib ja mis ei meeldi, eks ju, et sa oled, kindlasti saan sellist päris tugevat tagasisidet, mis siis enamasti inimesed kurdavad ja mille üle rõõmustavad. No, mul on see armastus, vihkamine kogu aeg läbi seal eklektika, et kõik albumeid, mis ma olen teinud, võib olla täiesti klektilised, nagu et ma olen ise ka on tekkinud niisugune salahuvi, et peaks tegema ühe kontseptuaalse albumis, on nagu tohutult terviklikke sellistele nendele meestele nagu tõsta see, et sööge seda, nüüd siis palun. Et, et aga see eklektika see mulle muusikast ohutult pigem nagu, et noh, kontserditel on ka öeldud, on ikka nagu lugusid nii ja siis on, siis on uue, siis on veel need mulle õudselt meeldib nagu, et iga järgnev asi on kuidagi teistmoodi või jaajah stiilidega vallatlemine ja see on kõik hästi huvitav teinud palju asju ja siis kuidagi. Pigem kõik asjad tunduvad mulle hästi huvitavat, kui see, et mulle ei meeldi, aga vähe on asju, mis mulle ei meeldi, pigem minu probleem. Mulle meeldib liiga palju asju. Seal on minu kuningriik kallal, see on siis selline album, mille kohta võib öelda, et kõik nagu oma kätega töö oma kätega etu ja see on siis nagu ka esimene eestikeelne sooloplaat. Et alguses oli hoogu, ma julgesin kirjutada, siis sealt sain siukse hea, hea hoobi positiivsed küll ikka võib hästi minna, see eestikeelne asi ja, ja kuram omale oma laule polnud eesti keeles ühtegi teinud, selleks hetkeks siis tegin terve albumitäie, et seal jälle mulle nagu minu jaoks uus asi ja, ja tõesti väga hästi nagu ikka, kui sa, inimesed saavad aru, eesti rahvas, milles laulad, räägid siis nagu meeldib ka paljudele loogiline nagu noh, kindlasti ma seal Eesti pere ja et ma olen juba tänaseks hetkeks on uus inglise geneebee valmis saanud, mida ma nüüd varsti väljast on ja jama, tulevik, ambitsioonidest. Ambitsioonid. Ma ei teagi, mis mu ambitsioonid on, ma olen selles mõttes niisugune rumal tootjad produktsiooniga väga tegeleda, tahtsin demode saatmistuhin aeg, et see jääb kuskile mingisuguse 10 aasta taha, kas Inglismaale saadeti mingeid kassette, mingisuguseid asja, et nagu ma ei viitsi sellega tegeleda, et ma panen selle energiamuusikasse nagu ja et mulle on hakanud meeldima see mind avastatakse, mingi ilmselt jõuavad ise maa juurde. Autorikaitsest lääne daamidel mängitud Jaapanis mängisid Inglismaal ja Saksamaale. Ja Soomes ja Venemaal on ju okei kaks korda kolm korda, aga mul on tohutult huvitav, huvitav, kuidas see siin on jõudnud, ma ei ole teinud mitte ühtegi lükketisemale mitte midagi teinud ja kuskilt kuskilt Youtube'i vahendusel keegi kirjutab Norrast ja Leedust ja siuksed, nagu mulle on hakanud meeldima, et ma teen, teen tõsiselt ja et inimesed joovad, mingid inimesed leiavad ise nagu tee minu juurde kuskilt ja see on nagu palju põnevam, kui nagu selles promo ookeanis, neid nagu hakata võistlema, et noh ei ole välistatud, et võib-olla oma. Mul on vaja kellegi abi, sellisel juhul pean palkama inimesi, kes hakkama asjaga saatma, et ma olen mõelnud, et ma tahaks paar kohta, kuhu ma tahan oma muusikat saata, võib-olla esineda, mõnel välisfestivali oli niimoodi. Aga see on kõik sihukene. Noh, et lahe, kui selleni jõuab ükspäev, et ma nagu ei ma ütlen, ma ei ole ka see mees, kes no iga asi omal ajal küll tulebki omal ajal, aga küll jõuab ennast pushida selles mõttes, et terve elu veel ees, et üleüldse tegelikult kui ma oma muusikas rääkisime, ükspäev avastasin siukse laheda fakti, et ma ei ole ühtegi albumit teinud niimoodi, et see nagu kuidagi lõplik, vaid ma mõtlen, et ma olen ikka õudne demomees. Et kõik kogu aeg ikka teed veel lihvid seda mingit demo, et et küll juba üks päev tuleb päris plaat ja nii ta ongi juba üle 10 albumi, et temas ei teinud, et nad ei tea, et äkki siis kuskil lõpu eel, siis tõmbad niimoodi kopsu õhku täis ja teen ühe päris plaadi ka, et siis on nagu see on hea, ära minna sellega. Räägi, kuidas su looming tuleb, oled mingis vanas intervjuus öelnud, et mõned lood tulevad lausa kosmosest ehk siis lauset tekivad lihtsalt sinu sees, et mind huvitavad jah, et, et esiteks, kuidas see tuleb ja teiseks on see, et kuidas need sõnad tulevad, et näiteks see viimane, mitte viimane, ma ei tea, kas eelmimine mitmes hitt kassa, checked nagu, kus sõnad tulid, et kaua sa selle poisiga siis maadlesid? See tuli mingi kõige teksti rohkem lugu ja see tuli tõstsimegi 15 minutiga. Jällegi, et ma olen mitu korda erinevates kohtades sellest rääkinud, et see kosmos on ka nagu jutumärkides, et kuskilt kuskilt tulevad ja siis jälle paberinurga alla. Mõnikord näen kuskil delfi pealkirjast mingit huvitavat ideed ja vaatan, et vaat, elu on niisugune päris naljakas niisugune leida, siis proovin siis nad üldiselt kuskil. Et minu jaoks on see väga lihtne, et paned silmad kinni ja midagi ikka tuleb. Ja need, mis tunduvad pärast nagu väga nõmedad neetis lähevad trükkarisse. See on ju ikkagi mingi üks kümnendik. Okei, see liialdus. Võtame pooled, asjad on ikkagi ei jõua kuskile, nagu, et neil on, viskan minema. Abiskadki lihtsalt ära. Et kui ma lähen, halastamatu, halastamatu, hävita, et eriti mulle meeldis omal ajal kooli ja unistasin sealt ahju. Patakad, mingisugused aa nullid, läksin trahv, trahv, trahv, siuksed nagu ma eest ei suuda, ma ei suuda kuulatava häält vaadata, seal on mingeid asju, lugeda oma mingit seda, kui kuskil mingi asi ilmub siis aru arvama, nagu loen selle üles. Mul lihtsalt hakkab, kuidagi. Hakkab tõmblema, nagu ei suuda. Väga huvitav, need joonistused on ka kõik ahju läinud enamus, kui vana sa oled? Ma olen 35 65, kuus. Jah, nii et ta on siis neli aastat jäänud selleni, kuna sa hakkad maalima, nagu sa lubasid, jälle 40, sa siis hakkad maalima, juhtub olema, suudame. A on juba väiksed, sellised õmblused pintsli poole käinud. Ma olen murdumas täielikult, et ma arvan, see juhtub. Võib-olla mõni kirjutab elajad üles, järgmine aasta, sellist näljavastane. Aga eesti testis alati nagu selline maasternars, rukki ühesõnaga teed, kirjutad siis krudid nuppe, mõtlen vaata huul oli ju see, et Bert keeras seal neid provotseeris lõpuks, et seal oli, kui te tööjaotusega selle kuningriigi puhul ja oma sooloasjadelt sa teed nagu, nagu ise ja see on. Aga, aga kui nüüd hakkad maalima, mis siis veel tähendab, kas jah, sa oled suur too fänn või ütleme noh, krimiautost siis räägime A tähega märgist küll, aga, aga aga mitte suvalisest, vaid alfa. Romeo, kas sa, sa isegi ütelda kogud lausa neid või kuidas, kuidas jõuavad alfa Romeot sinu juurde, kuidas käis Talphanud? See tüüpiline auto, haige jutt, et nad tulevad ise? Natuke viltu on sellised natuke rootslased nii armsad, et nagu, no ma ei saa, nendeta tuli meie ukse taha. Et siukest juttu, jah, seal see kogumine on jälle see täpselt kahelt poolt vaatamise teema on ju, et ma lihtsalt nagu nii hirmsasti mulle meeldivad ja osta neid hea müüa ja neid ei saa kunagi, sest noh, mina seda üle elada siis on minuga. Ja, ja siis nad järjest tulevad ja siis üks hetk vist tuleb seda hakata kuskil, keegi nimetasite, sina oled sõjas alfa, kollektor ma seda olen või et vist ma ei tea, kas ma ei ole nagu kollektsionäär, et ma nagu selles mõttes, et ei ei ole nagu sellena nagu kehtestanud ennast kuidagi, et neid on, kindlasti tuleb neid juurde siis mulle lihtsalt meeldivatele. Aga ma saan aru, sa ikkagi selles mõttes kollektsionäär lausa oled, et kui sul on mingi rariteetne pill, mida pole terves Baltikumis, millest sa võid nüüd lugeda mingid detailid ette, mis mulle meelde jäänud. Üldiselt nende puhul on nii, et ma olen üritanud välja vaadata neid, mis, mida ei ole nagu väga palju ja mis on kuidagi erilised ja mis on kõige erilisem üks niisugune 69. aasta kupee, mis on, mida on tõesti hästi vähe ja see on ütleme, seal on, mis on oluline, et tal on ajalugu, on teada ja ta on täiesti kumb kompaktne oli tema leidmise hetkel? Ei olnud sõitnud 80.-test aastatest alates ja niisugune kõik, mis seal sellise, selle ala inimestele kõik need sõnade kombinatsioonid tavainimesena ütle midagi, võib-olla, võib-olla tavaline, mingi roostes autosid, meenutab Moskvitši see aga nendes on, noh see on nii kohutavalt pikk jutt, et see alates selle brändi ajaloost ja miks, mis ajastul nad tegid kõige paremaid autosid ja miks see nii oli ja mis kontsernidele need müüdi ja miks sa enam nii ei ole? Ja kust need nagu leida, kuskohast neid juppe saada ja kes ehitab, on ju palju sinna raha läheb ja ja nende liistude tagaajamine kuskilt Ameerikast ja Inglismaalt ja noh, see on niisugune hirmus tegemine, mis on ikka noh, kui sinna nagu vanad käes nagu iga teise asjaga, et see on nagu tõmbab nii kaasa, et kas asi sulle omale meeldib see nagu hästi huvitav ja mõnus tegemine. Kas sa kuulud kuhugi alfa meeste klubisse, kus siis räägitakse, suheldakse vesteldakse vahendusel, siin. Jah, mingil määral nagu foorum Eestis ja noh, selles mõttes, et mul on mingis ringis, olen sees, et ma üle maailma kammin, neid kohtasin nagu läbisin tegelikult iganädalane tegevus, et tuleb teha paar ringi kuskil, sest iial ei tea, kust võib midagi kihvti välja ujuda. Ja nende asjade väljaujumine tähendab seda, et üks avalikest kohtadest ütleme noh, autopoodidest netipoodidest ei saa kõike osta, mis on nagu noh, eriti hinnas ja need liiguvad ainult mingisuguste sihukeste tõsistama jakkide käes, kelle huvi on, et need autod liiguksid käest kätte, noh, ei ole mingisugused mingisugused diilerid või mingisugused rahamehed, et see peab olema, sa pead olema õige tüüp, siis sa saad mingi asja selle valge asja ma saingi sellepärast et ma olen õige tüüp, sain selle Rootsist ja nad mingi konkurss oli umbes 100 inimestele maailma, siis ma sain seal omale. Et see on nagu niisugune, noh, see on ikka tõsine selline noh, ei ta värk, täielik sektamise. Aga kas seal on mingisugune list või nimekiri, ütleme sihuke soovinimekiri, et, et on veel midagi sellist või, või oli ainult 100 tükki? Ei no vaata, ma tean ühte tädi, tähendab, kes iga kord, kui vaatab mingi mingit kassi või koera, siis kass või koer vaatab teda siukse pilguga, võtab endale nagu koju, eks ole. Kassid, koerad vist vahepeal oli seal mingi 30 tükki, ma ei tea midagi, mida rohkem, mida vähem, aga kassid, koerad surevad ära, onju. Tahame ikkagi, eks ole. Oya enne kümneid ja kümneid poegi tootame, noh vot ei tea, et seal oleks heaperemehelik suhtumine tegelikult asjas olema realistlik kindlasti kas sa ise ka käed õliseks seda ise ise kiirad neid asju minimaalselt minimaalselt, sest et see on sellest asjavõttega hommikust õhtuni ja seda aega minul ei ole, sest kui ma mõtlen, tõesti, mul on, vahepeal on kimbatus, et hakkaks sellega tegelema, aga siis on hüvasti muusika või vastu muidugi, et see noh, kõik, mis, keda me mahutamite kuhugi, mitte mingi nipiga, nagu et see projektijuhi töö juba, et mingisuguste jamsidega ja Chimmidega kuskil Ameerikas kirju vahetada, ajada mingisugust plaat platelt, aga see on juba selline tegemine nagu, mis võtab rämeda aiadega öösel seal kirjutada, ainult et see, aga seda kõike ehitada veel ei ole neid oskusi ka kõikjalt. Nii, ja kui sa oled Alphadega ära tegelenud, oled teinud huu ja oma sooloprojekti asjad ära, oled teinud reklaaminduse ära, siis mis sektor ööpäevast on siis see, kus sa saad tegeleda oma naise ja lastega, kes on 11 viie aastased, ken lõu ja Kimi et kuhu, kus siis nemad? Kaardis kuidagi paralleel lihtsalt sealjuures vahela sees, et noh, ma ei tea, igal juhul minu positsioon on nagu alles, et ju ma siis kuidagi on, mul on see õnnestunud, et nagu noh, see on siuke jah, et alati võiks rohkem olla ja kõik see, et aga noh, sellised egoistid, Me tegijad olema, et see on see Indiana inimesed sellega võib-olla harjuvad juba alates laps harjub ka ära, nii ma olen, ma ei ütle, et ma nüüd kõige halvem ei saa, seda ma kindlasti ei ole, seda ma võin nagu mürki võtta ei ole, aga aga kuidagi oleme hakkama saanud. Kas lastele on ka juba siukest musa huvi vaikselt? Nende laste huvidega, nii et üks musa siis on rula ja siis on jälle midagi muud, et see on võimaldanud kõike. Vaatame, mis tuleb, autod on ka nagu pärandisse juba öeldakse. Kuule, aga sul on kaunis modellist naine, tähendab, ei hinga, kas, kas, kas ei ole mõelnud, et nüüd on vaja nagu tütre tikitud ka veel teha, ses mõttes? Vaata Pekkamitel oli mure aastaid ja neid lugesime hiljuti saime teada, et peale viiendat või ma ei tea, mitmendat poissi on ju, siis neil õnnestus tütar ära teha. Kas lugu? No ma ei tea, kas see nüüd raadiot. Ei, no ma ei tea, eks paistab see noh see on see, kus me nagu alustasime, et rääkisime planeerimisest, siis mu ütlen, ma ei planeeri midagi, et see jõgi voolab sinna koguda, voolavat sa lihtsalt ledid Gonagu tuleb, mis tuleb. Tütre puhul soovitatakse, muide tütre tegemise ajal pane kirvest. Ma ei jäta neid seal täpselt. Vale asi, ma räägin sulle. Jeltsin üritas. Jeltsin sai ainult tütreid ja ta oli kaks tütart. Kogu aeg üritas, kirves käes. Kes iganes. Ma mõtle läbi, see asi. Jah, jään võimetusest kirvest rääkida pärast edasi, praegu tuletan kuulajatele meelde, et veel on võimalus osaleda mängus, et saada reede õhtul Tallinnasse kriikile rock Café sse, kus siis Lessi esineb ja oma bändiga ja küsimus on selline, kas ta nimi on artistinimi päis või lehtedelt gramm, kirjutage sõnumisse märgusena R2, jätke tühik. Õige vastuse, saatke numbrile üks, viis üks kaks Wesley, mis sa siis nüüd lõpetuseks ütled raadio kahe kuulajatele Omalt poolt sind kenal kevadisel kolmapäeval, kui me oleme nädalast selgroo juba. Murdnud no vot, siin ma jään nüüd hätta, sest ma tahaks midagi öelda, aga ma ei tea, seda ei saa raadio seal. Okei, aga räägi siis paar sõna lõpuloo kohta, mis me mängima hakkab? Lõputuleb niisugune liverpooli grupp nagu flacabsiigals ja see on väga paljud neist ei tea, kas selle laulja soeng on lihtsalt nii raju ja see lugu on lihtsalt nii rohivad seal noh, seda võib kuulata nagu vist iga päev kolm korda seal eriti mega. Ja muide üks nali veel, et see, kes seda Youtubeitab, siis kitarrist näeb välja nagu noor Lauri Saatpalu, mis nendega eriti naljakaks vaatamiseta. Liftan. Seni.