Arvutati. See oli lugu nimega paradoks plaadilt tarkus, mille autoriks on Tõnis Mägi, keda meil on suur au täna ka siin, siin me oleme stuudios võõrustada. Tere, Tõnis. Tere, tere kõige ja kõigile ilusat vabariigi aastapäeva. Kuidas sa tunned ennast tänasel pidupäeval? Tunnen ja mitte ainult äravaid üldse. Seda on küll rõõm kuulda. Me oleme küsinud erinevatelt tegelastelt kultuuri, muusika vallast, et mis on see, mis teeb neile tänasel päeval Eesti vabariigis rõõmu ja mis teeb meele murelikuks, et tahaks sinult ka teada, mis sa vaatad nagu meie elu Eestis, mis on sellised. Võib-olla alustame muredest, et mis teeb murelikuks, mis käib närvidele? Närvidele käib see õudne virisemine, käib kogu aeg, see on mulle närvidele, sest et tihtipeale tuleb selline soov, selline salasoov, et võiks, võiksid need inimesed, kellel on pidevalt, on mured ja probleemid kes kuidagi ei noh, ei haaku selle praeguse Eestiga, need võiks tegelikult bussidega saata ja rongidega lõuna poole või, või ükskõik kust poolena natuke elavad mingi aasta-kaks kuskil mingis teises riigis. Ma ei, ma ei arva, et see peab olema meie lõunapiir alata. See võib olla ka kuskil mujal. Ja ma väidan, et igal pool on omad probleemid, igal pool on täpselt samasugused probleemid nagu meilgi. Aga rõõmu teeb see, et meil on olemas Eesti vabariik. Et meil on olemas väike väike eesti miljonise elanikkonnaga pisut üle Eesti, kellel on oma alma mater, oma ülikool siis, seega omageen, on olemas oma oma raadio ja mitte ainult üks, vaid mitu televisioon ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Et see on tegelikult on, see on seal lihtsalt ju ime, et selline asi on olemas, et selline väike riik nagu Eesti on olemas ja kellel läheb suhteliselt hästi. Et see teeb rõõmu. Jah, see teeb tõesti rõõmu, kui korra hüpata tagasi selle vast kõlanud loo juurde, mille nimeks on paradoks siis see on sinu viimased üllitised, tarkus, mida on nimetatud siis Kauratooriumiks on, ma saan aru, sa ise väga vist ei taha teda nimetada oratooriumiks, et kuidas sa ise teda siis kirjeldaks. Jah, vot ma ei oskagi öelda, kuidas sa kirjeldad man muide žanri naeratlustega ei, pigem ei tegeleks, las tegelevad sellega sellega kriitikud, kui neid üldse olemas, nii väga palju ongi. Muusikakriitikud, ma väidan, et ka neid meil peaaegu, et ei ole seal millegipärast nii on läinud. Aga. Jah, ma ei, ma ei tea, ma ei tea, mis asi, see on üks üks selline, kuigi tal on kõik oratooriumi oratoorium, mille iseloomulikud omadused on sellel sellel sellel teosel olemas, aga aga jah, ma ei tea, ei oska öelda. Et on, on, on lihtsalt üks üks üks tarkuse kõik, et tarkus on ju teadupärast ka üks Emerson lekkinud Palmeri Palmeri plaat, kunagine, et see, see tekitab oma omakorda veel mingisuguse sellise värvi värvi juurde ja natukene vist sihukest progeliku ideed sellest minu plaadil minu plaadil ka on. Sa oled sinna kogunud, vabandust, erinevaid tekste kuningas Saalomoni play spaskaalid, Poin raad, dalai-laama, Uku Masing, Kaarel Kuurmaa. Mille järgi sa need tekstid valisid? No selle tekstidega oligi, ma tegelesin selle muusika tege tegemise ka umbes poolteist aastat ja, ja muusika tuli suhteliselt lihtsalt suhteliselt läks kiirelt, sest et ma ma aimasin, mis võiks, mis võiks olla aa ja oligi kõige suurem probleem oli tekstid, et kuidas mõned tekstid välja välja panin, minu üks kunagine ammune soov oli see, et kui võtta lahti raamat, mis ta ka ei ole siis ja noh, ütleme võtaks näiteks lahti kevadele kui Arno isaga ja kõik need muud sõnad, et kas see on võimalik see panna muusikasse ja, ja noh, tundub esialgu meie esialgu ju nii, et ei ole võimalik seal seal mingeid oma rütmi justkui ei ole, et kuidas saab roosat ikka mõned aga selgub, et on. Ja kuigi ütleme nüüd koguja raamat ei ole nüüd ka nii väga, proosaldan ikkagi ikkagi selline natuke natuke justkui luuletuse moodi on, aga, aga siis ma hakkasin sealt edasi minemast, kuna tarkus oli, see see oli mult tellitud, tellitud muusika on nimelt, et esimeseks septembriks oli vaja valmis saada paar aastat tagasi ja siis Nahkuna tarkusepäev, siis ma mõtlesin, et olgu-olgu ta siis olgu ta siis tarkus. Ja nii ma siis otsisin, otsimine, nende muusik. Teksti otsimine võttiski kõige kõige rohkem aega, ma lugesin läbi terve hulga hulga raamatuid. Võib-olla mitte mitte nüüd täies mahus, vaid püüdsin meel meenutada, mis on mulle. Mulle on mulle nagu meelde jäänud mingitest aegadest, et need on, need on, need on just need. Need tekstid, mis võiksid võiksid muusikas olla, see kergendas kergendas seda otsimist. Mul. Tõnis tahtsin küsida just, et tundubki, et viimasel ajal salongi ütleme, sellised suured sügavad eetilised teemad, mis lähevad muusikasse sihuksed, võimsad tüve tekstid. Kas ongi nii, et sellised noh, olmelised argised, asjad ei kõlba poetiseerida, ei kõlba nagu muusikasse teha? Küsimus ja, ja ma saan aru, ei ma ma mani. Et ma, ega siis Näiteks sellesama tarkuse peale on üks lugu, mis on sim-salapinna ja mis on väljamõeldud keeles. Seda keelt peale lihtsalt ei ole olemas, üldse. On mul lihtsalt. Istusin klaveri taha, hakkasin, hakkasin, ma. Hakkasin midagi sellist laulma, võtsin selle linti ja mulle tundus, et see on hästi-hästi äge, niimoodi, et et ei, ei, ei tea, ei pea olema, aga aga et võib-olla siis selline selline mõttearendus, et ammuks ja siis nüüd on kui, kui tulevad artistid püünele, teevad oma laulud ära tuuakse lilli ja, ja, ja, ja, ja inimesed saavad emotsionaalse laengu. Et noh, kui vaadata ikkagi tuhandeid aastaid tagasi, siis oli, muusikutel oli, oli noh, niisugune ütleks noh, võib-olla isegi mingi muusikud peeti lausa šamaanid, eks, eks ole. Ja, ja sealt edasi, kui me mõte, et meie maailm on nii paljudes kultuurides on öeldud, et on, on tekkinud heli läbi. Et noh, nii nagu ütleme on ütlenud nagu pärsia. Eepose, või noh, jah, ta andis Mazda oli nende, nende jumala ja nii edasi öeldud, et nii et heli või maalne sündis helil india, india? Jah, Indias täpselt samamoodi. Hindud ütlevad, et sündis heli läbi ja kristlikus kultuuris, et alguses oli sõna, kuidas see sõna ütled ilma helita. Nii et see heli meiega midagi, midagi, midagi väga mida midagi meiega, midagi tee, päris selgelt kohe. Ja sestap on, mul on selline tunne, et need võiks, võiks, võiks, need võikski võikski nii-öelda kuidagimoodi 1000 aastat paar 1000 aastat tagasi minna, tajuda seda, mismoodi võiks siis muusika olla, milline ta tollal oli. Üks mina sain aru ja ma loodan, et ka kuulajatega meie kuulajad ei ole. Kuulajad saavad ka küsimusi esitama meil noh, see foorumis on see võimalus ja, ja kahtlemata, kui, kui kes ees, see mees Jah, nii et kui midagi kripeldab, kirjutage meile foorumisse. Üks tegelane, kelle tekste sa kasutad, on dalai-laama, et Dalai Lama on nüüd tulemas augusti keskel Eestis suursündmus taas on 10 aastat mööda läinud, jõuab jälle siia ja meediasse, koheselt tekkis ka furoori, et ametlikult siis kuidagi meie juhid liigset vaimustust ei näita, isegi ütlevad, et nad ei ametlikult ei tahagi dalai-laamaga kohtuda hoides siis sellist Hiinat toetavat poliitilist joont, et mis sinu arvamus selle teema suhtes on? Nojah, siin võib ju aimata, mis mu arvamus on, eks, et jah, ühtepidi ma saan väga hästi ka poliitikutest arvu ja tõepoolest, et on, on, on suhteliselt keeruline nii-öelda Hiinale punast rätti näidata teist teistpidi vaadates moraalselt on, on see, on see lubamatu, sest et kui meie väike pisike Eesti sai vabaks, siis inimesed toetasid meid üle maailma ja meie, kes me oleme elanud surutise all siin viimased 50 aastat, mis oli seal eespoolgi, eks ole, tuleb meelde, kui mu vanaema käis koolis, minu vanaema käis koolis, siis on ülemöödunud sajandi lõppu poole siis oli see on siis 1890 kuskil nii jah, ja sealt edasi siis oli ju koolis isegi vahetundidel nad ei tohtinud eesti keeles rääkida, et seal pidid vene keeles rääkima, Nad said karistada, kui nad, kui nad ei oleks rääkinud vene keeles. Nii et tegelikult on see ikkagi väga väga-väga suur asi, et me dalai-laamat toetaksime. Aga see tegelikult on ikkagi teistpidi nüüd jälle kui mitte dalai lammast, vaid sellest, mis, mis me Eesti riigi kajale, mis tegelikult on ikkagi on, on, on ikkagi täielik ime. See on täielik ime, et meil on olemas oma keele, et oleme, oleme, oleme siin praegu, kus me elame ja väga hästi ootame tala, elamad siia igal juhul. Rõhutame kindlasti loodame, et Eesti võtab dalai-laama väärikalt vastu sinu teos, tarkus, seal laulad sina ja laulab ka Shaliis ja Lydia Mägi, et kuulamegi, vahepalaks ühesajalistsi loo tema sellise, võib-olla kõige võimsama teose, mida on võrreldud kui sinu koiduga see on siis nagu nii-öelda noorema generatsiooni. Koit on see lugu, see on sotsialism, minu inimene. Ja kogu aeg ilmtingimata seda teksti jälle, et see tekst on nii erakordselt teha minust. Osa rahvast uhkelt rohkem. Oskan lugeda ühes olen kindel, et nad on head inimesed, nad meeldiks sulle ka. Ma ei usu, et sa kõiki neid tunned ja vaevalt nad üksteistki tunnevad ja äkki tõesti klapi. Samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega? Nad mõistavad ja peavad endast lugu ka siis, kui neil puudub kontakt sinuga. Kudeid. Kat siduvas jagades iga mure mõõtmatas selle tõsidust ja vahel piisab pilgust kavaga pole tundeid sõnadesse tõlgitud. Nad ei karda hoolida. Ei hoia häid emotsioone alla, kunagi ei soovinud halba, juhtub, siis juhtus kogemata juba möödas, unustatud, nad on kõiges sünges üle argipäeva mured rõhuvad ümber, nende omavahelisi suhteid tegelikult ei mõjuta üldse, või ma eksin, siin on minu teiste eludes segi läinud. Kui päriselt ongi teisiti paremat, siis kõik oleks mängult. Kuigi on igalühel oma asjade aja galaktikas selles osa, moodustades rahva, nad on minu inimesed ja mina olen nelja Inimese. Süda. Siis on vahemaad väiksed, head sõbrad, võib-olla mujal ongi parem seikleja, aga ära jää võõraks koos kaas koos koos vallandame talgusaid koos palkame spetsialistid, kuid keegi ei tee meie eest otsuseid, kui puruks kisti. Verstapostid on ikka keegi läbime juuri. Tean, kes ma olen, kui mäletan, kes ma olin, Elar mitt Aini võtta ruumi. Isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jäljet inimene, ükskõik kui suur päike järjest kukkunud järje on inimene, ükskõik kuhu lähed. Ja sa võid liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religiooni, rikkuste, hariduse, mis iganes, mille järgi sa võid unustada maha, jättes selle nime ainult uppunud laevale. Sa võid öelda, et seesama maa, mis elab ja hingab, tegelikult, kuulub pangale kuskil raamatus on see rida või keegi ütleb, laulab ja ei hoia ainult endale, mõtleb nii nagu kas sina seda teeks iga päev, näe, mis koht on maailm tihti, millised võivad olla teised ikka päris suurenenud. Vanematele inimestele, kes on ühendatud, see on pühendatud kõigile, kes tunnevad, et neile pühendatud otse kontrollkeskusest kasutamata ütleja hääle privileege, pühendatud kõigega, mis, Palju paju tähendab kõige kõrval üks inimene, räägin, sest nii hakkab kergelt kuningatele küla keeles lihtsalt enam võimalusest näidata, mis meelel südamel kirjas toored tavaliselt ma kirjutan alla, see on rahvale, mitte ei lähe mehega hauda teenindama. Inimesi jäid erandit, ütlen veelkord minu inimesed ja ma ei unustanud mitte kedagi. Sellises seal ees ja minu inimesed, lugu, mille Tõnis Mägi tänaseks välja valinud. Et sotsialism ehk Jarek Kasar tasa on tegelikult Tõnis on peetud ka sinu mantlipärijaks. Oled kuulnud sellist asja? Ja, ja no meil olid, mõned aastad tagasi oli, no teater tegi sellist etendust nagu kuninga sugu, kus ma mängisin peoga. Ja järgmine aasta mängis, mängis Jarek seda muide. Ja siis tehti meist pilt niimoodi, et jagati nägu pooleks. Et üks pool oli minu nagu teine pooleli Jareku nägu ja see, see oli täitsa hämmastav. Ja, ja siis oli Jarek ja ühel õhtul oli ukse peale, koputas Baden ukse lahti, Jarek tuleb sisse. Võttis taskust pudeli, pani laua peale, vaatasime tükk katset, nii, Tõnis, räägime need asjad selgeks. Kas emaga kokku? Peale tunnistas, et pole nii küll ja. Järekiga on teil plaanis ka üks väga huvitav projekt, mis siis järgmisel nädalal toimub? See on kontsertsari koos noorteorkestriga reaalmašuur nimega, see on Meie muld, mis on siis pühendatud Eesti vabariigi 93.-le aastapäevale ja mis on pühendatud Eesti krooni kui ühe olulise rahvusliku enesemääramise alustala käibelt kadumisele. Räägi sellest lähemalt, kust see idee tekkis, mida te seal esitate? Idee tekkis Karl germesel ja ta helistas ja küsis, et kas me oleme nõus seda tegema, Jareku, kui ma olen nõus tegema kõike. Sest Jareku on, meil on, meil on laval mingi eriline, eriline on, selle kohta öeldakse vist keemia. Või ma ei tea, mismoodi, aga ega kuidagi tunnetama 11 väga hästi ja minapeana Yalekust väga, väga väga. Kust on see mees, pole venelasest päriselt avanedki? Aga jah, et ja, ja muidugi väga intrigeeriv on just see, et teha, teha siis reaalkooli muusikutega seal reaalkooli muusikud ja proovis, kui ma käisin proovis, siis no mida sa oskad oodata, tulevad noored inimesed, mängivad kihvt, eks. Aga tegelikult on väga kihvt ja unustasin küsimata, et huvitav, kas on seal veel lisajõude ka võetud kuskilt muusikakoolist tõenäoliselt ma arvan, et isegi võib-olla on. Aga et see kõlab jube hästi, on tehtud Uueda, Ranseeringud ja mitmele mitmetele la muide ka paradoks, näiteks mida me täna kuulsime, ta on seal kontserdil olemas, nii et ma loodan, et, et see on üks äge asi. Jah, sellele ägedale asjale, mis siis toimub järgmisel nädalal, esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval Tallinnas, Tartus, Jõhvis. Jõhvis muidu ei toimu, ei tonn ja miks ma ei tea, aga jõhvi ära? Jõhvi jääb ära nii Tallinnas ja Tartus me tahame sinna saata ka teid, kallid kuulajad, pileteid sinna loosime meie saate kolmandas tunnis, ehk siis peale kella kolmeni, et püsige kuuldel. Ja te saate, Tõnis Mägi ja Jarek Kasari ja noorteorkester reaalmaa soori kontserdile, see on laps, meie muld, mis sina, Tõnis isiklikult arvad sellest krooni ja euroteemast? Kahju muidugi, selge see, et on kahju, et me oma nii-öelda seda oma raha, et raha ei ole, aga jälle siis kui proovida pragmaatiliselt neid asju vaadata, proovida vähemalt, et siis sa saad sellest ka aru, et jah, et küllap küllap ta siis praegusel hetkel noh, parem on, et ta nii on. Et, aga noh, mis ma siin rohkem oskan öelda, on nagu on, ütleme nii. On mõni komm Homniga homme igal juhul töise nüüd ka, ega selles kontsertide sarjas, eks ole, on ikkagi noh, uuemad rohkem nagu uuemad lood, nii argliku sinult. Nii, ja naa, muide seal on on uusi laule, on, on vanemaid laule need laulud, mida, mida ei ole väga tihti mängitud, aga raadiotes neid väga palju ei mängita. Ja magama kontserditel ka, et ma laulan. Noh, ühesõnaga ma olen kogu aeg ka kogu aeg niimoodi tuleb uusi laule juurde, ma tahan neid kontsertidel väga palju laulda ja sestap nii mõnigi vanem laul, mida, mida võib-olla inimesed oleks soovinud kuulata. Haala pärlid, näiteks lugu mul on. Ja neid on veel, eks ole, et need on nüüd uuesti uuesti organiseeritud uuesti tehtud, et seal on, kõike, seal on, ma arvan, et seal on muusikat, sellist muusikat ka mida, mida mida väga tahetakse kuulata. Lugu, lugu, mida lugu, mida ei ole, peab ära ütlema kohe, et inimesed ei tuleks igaks juhuks. Selle loo pealkiri. Et seda on liiga palju, seda palju mängitud, aitab küll. Jah, inimesed võivad endale hea salvestuse hankida ja seda kuulata kodus. Ja aga vot siin ongi see, et, et noh, tõesti loomingut on nii palju ja seda just ka mida, mida ilmist ka tahavad, aga vot Sa oled vist ilmselt ka sellele küsimusele vastanud, aga igaks juhuks küsin üle. Vaata need lood, mida omal ajal hirmsasti armastati. Noh, on nad siis Rein Rannapi või, või kelle sulest, no lihtsalt fantastilised lood ei ole kõik, ainult mingitest raadi asjad seal on, seal on väga igast asju ega neid sa ilmselt kunagi nendega enam välja ei välja, ei tule ära ütlani. Never say never, nagu öeldakse, loodangi. Ja, ja et noh, see on, see on jälle kuidas, mis kontekstis ja panna, et näiteks on, on, mõtled välja sellise kava, sest see tegelikult on ju põhiline, on ikkagi see, et miks ma seda teen, miks ma neid laule laulan, eks ole, miks ma üldse lavale lähen. Et mis põhjus sinna lavale ronin, on ju, et ma olen 40 aastat laulnud ja kuidagi imelik on see, kummale ollakse, siiamaani laulaks kuldakset rock n rolli ja kolm korda koputa ainult eks ole mingeid laule veel, et mul tuleb neid juurde neid laule ja ma tahan. Ja see ikkagi see mägi, mis on praegu ja see, mis mägi, mis oli kasvõi 15 aastat tagasi, need on jälle erinevad mäed, eks näe, mitu nõlva. Aga et, et, et kui juhul, kui tekib mingi väga hea idee, et palun võta uuesti need vanemad lood ja ja minu jaoks on kõige olulisem see, kas nad kõnetavad mind konkreetselt mind, et kui nad mind kõnetavad ja kui ma leian nendest lauludest nüüd 2011 näiteks ma leian, leian sealt mingi sellise konksu mingi mingi uue, uue tahu, väga hea meelega, ma teeks need laulu uuesti loomulikult. Õnneks on olnud ka lindis tõesti olemas ja mõtlen just eriti need 70 aasta alguse või kes paigu lugusid seal mingid pimedale muusikule ja nii edasi, igasuguseid neid on võimalik noh, tõesti ka helikandja täpselt nagu alati kuulata see, see, see võimalus nagu on, aga just see oli see aeg veel, kui sa ise noh, väga ei kirjutanud, et uskumatu kuidagi sihuke loovus, vallandumine nagu lumelaviinina kuskil kaheksandate lõpus või millal sa hakkas nagu käima ja siiamaani nagu pidama pole saanud. Jumalale tänu, sa mõtled seda, et, et ma olen isegi Nojah, kui sa nii ütled, et ma väga palju ei analüüsi seda, mis ma teen, Ma lihtsalt teen ära ja ma näen edasi, et ma olen suhteliselt selline, kuidas nüüd öelda, ma, ma, ma ei viitsi enda enda naba naba šampinjone kasvatada. Aga seda, seda, seda küll, ega ma ei tea, kui hea või terviseks on, et, et aga, aga just see, et kuskil kuskil toimus mingi mingi sääse murrang. Ühesõnaga kaheksakümnendatel üheksakümnete alguses. 388 ja ikka 80 tegelikult ta oli noh, võib-olla võib-olla on niimoodi õi kuskilt leida hoopiski, tegelikult oli see 79, kus hakkas minema sealt. Ühel hetkel ma kirjutasin ühe laulu, mille nimi, ilus oled, isamaa keelati ära, sest et selline sõna nagu Isamaa ei sobinud Nõukogude Nõukogude Eestisse. Eesti Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit, mõte, mille nimi oli vabariik, kellele ahju kemiste tahe või Eesti nõukogude sotsialistlik vabariik, vabandust et mis vabariik ta nüüd oli, aga 79 sam kirjutasin laule, ilus oled isamaa. Ja see oli noh, selgelt selline palve põhimõtteliselt, et sa, et kuigi ainult loodusteemaline või see, kuna oli nagu siis funktsionäärid partei igasuguste, noh, sa ütlesid, et see ei sobi sellepärast et kellad nagu kõlab nagu Waterland sihuke suhteliselt fašistlik. Et siis keelati ära ja, aga sealt alates kuidagi hakkas kruttima mul neid laule ja 80 88 vast oli, oli võib-olla üldse kus, kus lihtsalt oligi täitsa uskumatu, kogu aeg, mingi uus lugu tuli, jälle tuli uus lugu, jälle uus lugu ja mitte ainult, et oleks olnud olnud isamaalised lood nagu modi, palve või koi või, või ta on mistahes või näiteks seesama, see on laps, meie muld, üks laul ka, mille, mis on meie kontserdikontserdi nimi nüüd järekuga. Aga igasugused liivakellad ja, ja mistahes seal ma ei tea, elutants ja igasuguseid naljakaid, selliseid pisut nagu romansilikke lugusi ja ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, kõik tuli tuli lihtsalt. Ja et see nagu jääb nagu müstika Valga valla kuskohas, see nagu, nagu käivitusid hakkasid lihtsalt tegema korralikult tööd keskendusid ja hakkasid tulema nagu, nagu öeldakse, noh, leivakese kahjust. Tead, ega ma ei oska sulle öelda, see on, tegelikult ongi tõepoolest mingisugune saladuste saladus, ega mina ei tea, mis asi see on. Ja ühel hetkel on, teisel hetkel teda ei ole, sa lähed klaveri juurde, sa proovid mingite nädalate viisi proovid midagi teha, siis paned klaveri klaar klaverikaane kinni, sest et no ei tule. Ja siis ühel hetkel ühel hetkel ta tuleb kuidagi väidan seda, et hästi palju on, loeb ka see, mida sa loed. Kus sa, kus sa liigud, mis seltskonnas oled, vaatad, mingeid filme, käid teatris, käid kunstinäitustel, noh, ühesõnaga sa pead midagi, midagi veel veel kogema. Kõrvalt mitte ainult olema pelgalt ainult ainult muusika niuke, ainult muusika on minu ala, mingi muu asi. Et siis siis kui sind kõnetavad, mingeid mingeid raamatut konkreetselt, noh ma ei tea, noh näiteks ja mul on selline laul nagu jäljed ja seal see selle alus oli see, et ma lugesin huule, Horenitad seal siis Ilja Erenburgi, eks täitsa jube hea raamat, soovitan paljudel inimestel lugeda, sa hula korrenitas on selline huule Horenito siis ütleb oma nii-öelda jüngritele ütleb, et mis mõte on kunstist 1000 me midagi, midagi niisugust umbes ma tõenäoliselt ei, ei refereerinud tsiteeri seda päris täpselt, aga võtame nii et mis mõte on käia mööda kruusatatud aiateed taimemääraja peos selle asemel pigem hullata selles aias ja siis võib-olla äkki ehk komistanud mõnele senitundmatule taimele? Päratult hea mõte oli see mõndade Saimul lauluks ja üks lugu veel siia otsa on, seda ma tean konkreetselt ühte inimeste ja see ei ole bluff. Kes selle hommikul vara ta oligi või oli kaks kuud Al-tsüklis siis alkoholi joonud. Lihtsalt viina libistan jääda hommikul varatalvine ilm, ised mulle seletas küllaltki ilmekalt seda ja ta läks hommikul vara, läks viina ostma ja ostis seal viinapudeli värisevate kätega rakas tagasi tuleme, olid ainult tema enda jäljed olid politsei on selle lume peal ja vend võttis piira pudeli, viskas prügikasti, ta pole sellest ajast saadik pole ühtegi tilka võtnud. Et vot vot see on äge ja vot see on mingi selline asi, et siis hakkad mõtlema, et ka siis peaks ikkagi midagi on veel peale selle, et on olemas vaid helid ja et seda võib-olla laulda või noh, leidsid mingisuguse sellise noh, leidsid ilusa looja. Jah, midagi on veel kindlasti, sa oled leidnud enda jaoks ka jumala, et kuidas sinu suhe jumalaga on, kuidas see välja näeb? Teate ma nendest asjadest enam enam pigem? Jah, muidugi see on olemas täitsa selge, aga mõned nendest asjadest enam väga palju rääkida ei soovi, sest Uku Masing meie Eesti rahva mõtte hiilgan hiiglane noh maailma mastaabis täitsa selgelt kohe on kuidagi niimoodi öelnud ka selle tarkuse peale on muide ju loetakse Uku Masingut selle uue plaadi peal ja seal on üks, üks lugu, mida siis räägib või Uku Masingu Uku Masingut loeb Aarne Üksküla ja seal on lugu on kompromissidest. Ja siis ütleb Uku Masingut, mida, midagi niisugust umbes, et et, et, et sa, et ei ole mõtet hakata kuulutama seal, kus sinust aru ei saada, siis on sulle hüpatakse kallale nagu, nagu koer siilile. Parem ei ole vaja. Ja parem kuulame siis ühe väikese muusikapala. Meil on ootel Ultima Thule lugu nimega hallaöö, kas sa tahad selle kohta midagi? Muidugi halla ajal minu arust on, see sobib praegusesse meeletu külmaega ja nii nagu nii-öelda rusikas silmaauku ja Jaana, minu armsad, minu armsad tuulepoisid, muide ma armastan neid väga. Nende viimane plaat on täitsa super. Ultima Thule hallaöö Tõnismäe siis üks lemmiklugudest valitud tänasesse saatesse Tõnis ise olles peab, pidi muusikas kogu aeg seda luues tehes kuulates, esitades palju sa jõuad silma peal hoida sellisel värskemal eesti muusikal, et vahet pole, siis kas tuleb noorematel vanadelt tegijatelt, et noh, loomulikult ja rääkiga sa teed asju igasuguseid põnevaid projekte koos oled ka teiste nooremate muusikutega koos teinud asju, et võib-olla räägi mõnedest oma sellistest lemmikutest avastustest. Ja ma tegelikult ma, ma püüan kursis olla, püüan väga kursis olla, sest et see on, see on väga huvitav ja, ja ma ütlen, et, et tegelikult see pilt ei ole sugugi üldse kurb. Jälle ei peaks hakkama seda, et need neli ikka see puudub ja see puudub ja et niisuguse piisavalt hulle tegelasi tegelikult ikkagi on. Et kui, kui ei ole, tegelikult ongi see asi, et kui noored siin seda muusikat tahavad teha, siis ta endaga enda käest konkreetselt küsima ausalt, et kas on sõnaga võimalik, et kui sa ei tee muusikat, kas sa kas sul võimalik Eda elada. Ja et, et no tähendab, kui keegi ütleb, et ei, ma ei saa ilma muusikata, sest ma siis ei ole seal mingi mitte mingi elu ja juhul, kui niimoodi mõtleb inimene, siis ei ole mitte mingisugust võimalust, et tal ei lähe hästi, eks ole, sest et ta ongi, korrastan mõtlebki, nii et mõtleme, siis on kõik kinni. Sest ega muusikast no väga ära ela, vähemasti alguses vast küll mitte. Nojaa, aga see, see ei ole ju eesmärk, eks ole, juhul kui see ei ole eesmärk äraelamiseks, vaid see on lihtsalt noh, okei, sinu hobi. Sa tegeled sellega seal, lihtsalt sa ei saa teist niimoodi seal nagu narkootikum ja sa pead seda tarbima kogu aeg, kuigi sa narkootikum võtan praegu maha, sest ei ole väga hästi, ei kõla. Aga ma ei leidnud paremat, paremad sihuksed, vastad siia. Aga kuulen jah, ja mind huvitavad, mida noored teevad ja minu arust on hästi tõesti selliseid vahvaid vahvaid kooslusi, bände ja mis tahes sinu. Ma tean, viimane selline üllatus oli minu jaoks. Lõika Laika Virgin ja lage vöörisin. Laika Virgin, mis ta, mis ta on parem öelda täitsa fantastiline. Ahah, mingi instrumentaallugu, nad mängisid escort telekas, no millele, nagu me olime koos saates, ma ei tea, kas sellise hommiku televisioon veel mingi õhtu muide, aga seal nad mängisid ja see oli täitsa, mul jäi suu lahti, täitsa fantastiline oli seal minu arust ja, ja noh, siis on nad noorte hulgas, kes siin tulevad, need on erakordselt kihvtid häältega, on, eks ole, ma mõtlengi nats möödunudaastase superstaari superstaari ott või, või Birgit Varion. Et lihtsalt õudselt hoian neile pöialt, et nad leiaksid nii-öelda selle oma nišina ja, ja, ja, ja saaksid lõpuks leiaksid selliseid, nimelt oma selle lõpp oma oma nišš, seal vist kõige parem öelda. Et mõni leiab selle varem, mõni hiljem, eks ole, ma väga loodan, et ära ei väsi, et nad hakkavad tegema kindlalt oma asja. No Iris väga meeldib mulle kohe väga. Sel tüdrukule ma hoian ka väga pöialt, hoian tal silma peal, et, et kuidas, sest ta, ta, ta eristub nii sellest kogu kogu muust, et sellest noh, juba oma noh, juba see heli, mida ta tekitab, on nii teistsugune ja seega mõtlemine on tundub olevat ikka vägastatama usutluse, mis ma olen. Ei, kui tema käest midagi küsitud, siis ka tema, need vastused on olnud väga-väga-väga nutijah, esialgu ta on võib-olla pisut Berk ja kõike muud, aga noh, kus sa siis pea alguses peabki olema, nii, ehk siis hiljem tuleb oma oma ka juurde ja ega ega enam ei ole ka, ma ei tea kusjuures. Iiris on jah üks selline artist, kes oma nagu isikupära, unikaalsuse ja selle hääle ja siukse, väikse nagu haldjaliku olekuga on tõsist tähelepanu tekitanud ka igasuguste välismaa muusikategelasi, kes hoiavad tal nagu praegu konkreetselt silma peal, et saaks juba vaikselt taha ajada. Miks sa seda tõlget sa kuuled selle ära ohu, mis see on seal hoopis midagi, see on midagi sellist, mida ma iga päev ei kuule, sest et kui raadio käib hommikust õhtuni, eks ole, tihti inimestel kontoris üks koht kus on siis need niisugused noh, nii-öelda tapeet lood või kus on nagu kindlalt välja kujunenud selline ühesugune meeshääl. Pigem niisugune leebe, onju sisened tüdrukutel on kuidagi, et ah käib selline mingi laulmine, ise on ausalt öeldes juba villand sellest aga ei viitsi palju kuulata. Tõnisson ütlesid just, et need noored testi head lauljad, kes on tulnud areenile, nendel, siis on teekäija oma niši leidmine. Et kus sa mõtled, kas või nagu enda siis noh, tulemusel või teekonnale natukene tagasi. Kaua sul endal noh, ütleme läks selline või millal sa tajusid, ütleme siis oma nišši, et ma arvan, pikka aega olid ju, eks ole, noh ja armastatud estraadile laulja, eks ole, nii ja naa ja ja millalgi muutus asi No tead, ega et mingil ajal oli ju see, et eks mõnedel laulukesi ju kirjutasin, mõtlesin, kirjutasin rohkem, pigem mõtlesin välja ju varem ka, aga aga kuidagi oli piinlik nendega välja tulla, noh kui see pole ikka, ma ei ole ikka päris nii. Ja siis ühel hetkel ma sain aru, et ei, ma ikkagi mul ei ole muud varianti, ma pean nendega välja tulemast, et et eks igas ühes meis on olemas oma heli ju. Jälle see heliteema siis, et see heli tuleb üles leida. Ja kui sa selle heli siis üles leiad, sa ei saa seda heliteistmoodi üles leida, kui sa pead hakkamise ise seda heliloo või seda helisada muusikat siis tegema. Ja sellel hetkel, kui ma hakkasin sellega rohkem isegi kirjutama muusikat, nüüd ma ainult põhiliselt laulangi 99 protsenti ainult oma muusikat, eks ole. Et siis siis oli kõik korras, siis ma olin, leidsin selle enda, mis mul on ja et noh, nii soovitan ka kõigile teistele, et kellel kui juba muusika oled, siis oleks ikka väga äge, kui saaks ikka ise teha lugusid, leida lõpuks see, mis, mis sulle endale korda läheb, sest et nii nagu Viiding ütleb, ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. Ja irisest ja, ja noh, teistest ka rääkides, et, et ikkagi see Eesti on väike ja me tahaks, et meie hääl kuidagi siis ka jõuaks maailma ja nii edasi, noh omal ajal, noh, sul noh siiamaani oodatakse sind vähemasti Venemaale tagasi, aga, aga ilmselt oled saanud nüüd aastate jooksul tagasisidet positiivset või mis iganes ka mujalt maailmast, et tänasel päeval tõesti ju noh, olgem ausad Eesti ja, ja maailm, eks ole, noh mõneti nagu on kuidagi nagu velg veelgi rohkem kokku saanud. Kõigepealt see esimene küsimus või vene asi ja venelasi ja siis ma vastan kõigepealt sellele, et on nii jah, et on siiamaani, et on või võetakse ühendust ja ei ole ühtegi aastat siin mööda läinud, kus kus ei oleks mingi tele tele televisioon minust huvitatud olnud, kes ei ole spetsiaalselt siia sõitnud neist Järt artistidega minuga seal nurgas kokku saada pipardada, sest ei tea, Temaipardama läheks hea meelega, ma, ma ütlen ausalt, panen käe südamele, et ma läheks hea meelega läheks siin tegema Venemaal mõningaid kontserte, aga ma ei taha tuurile minna, ma ei tahaks minna kaheks kuuks sõita, sõita kuskil puha paakinist, ma ei tea kuskil Sevastoopoli nii välja, et ma ei viitsi ka, et noh, et ma ei tahaks selleks natuke liiga ränk, aga mõned kontserdid teha palun väga, miks mitte. Aga väga niisukust, noh kui mulle helistatakse telefoni teel või öeldakse, et ohtu sõida välja või et ma tahan lepingi lepingut näha ja nii edasi ma ei julgenud niimoodi lihtsalt niimoodi minna. Et kummaline on jah, see, et alles hiljuti oli, oli, oli siin oli. Et mulle mulle seda nii-öelda refereeriti räägiti sellest, et oli olnud kesktelevisioonist, siis mingi üks nendest kanalitest oli siis näe, oli olnud Victor Resnikov, kes väga imelik pudel asjaoludel surma sahisin mõned aastad tagasi või juba 10 aastat rohkem tagasi, mees, kes mulle kirjutas väga palju laule, et tema oleks saanud 60 ja siis oli, oli tema kontsert ja seal olid kõik kõik, kõik koos, kas üldse on siis minu arust, et olevat jube hästi räägitud seal need alla Pugatšova ja siis orjarski Miša, ja need kõik olid rääkinud, et kui arst väitis nii, et et ma küsisin Tõnise käest, et kas ta lubab mul laulda seda laulu ja Tõnisele ütelnud, et kuule teede. Ma mõtlen, seda ei ole olnud, aga noh, niisuguseid asju lihtsalt juba juba muutus juba pigi imelikuks. See lugu, nii, teine või vastus siis on see, et mis maailmast toimub, et ei, seda ma ei tea, aga, aga aga ma saan iga aasta lõpus, ma saan nii-öelda siis sellise sellise dokumendi, kus on kirjutatud, kus mind mängitakse. Siis autorikaitse saadab mulle välja selle, eks ole, et kus mind on mängitud ja siin oli noh, iga aasta, need muutuvad Eesti loomulikult kõige rohkem ja siis on järgnevad seal juba mingid muud riigid. Ja siis paar aastat tagasi paar aastat tagasi oli näiteks, oli jube palju mängitud Jaapanis millegipärast. Mida, mida ja jaapani ei ma seda nagu hakkasin uurima ja selgus, et minu üks plaat, mille nimi on siis siirivus. Et seda nad olid, mänginud seal mingeid lugusid. Väga huvitav, kuulame vahepeal muusikat. Meil on ootel pala. Ott Sepp ja Märt Avandi. Suitsu ei tee? Jah, suitsu ei tee, nimeline lugu, et ma saan aru, et sellel on kohe konkreetne põhjus, miks sa seda lugu tahtis. Ja sugulaste värk nagu lihtsalt märts, märts. Ta on mu väimees teadupärast ja ja Märdil on siin, ülehomme on, saab 30, nii et mul on nagu tervitan teda siin. Ma vaevalt usun, et ta praegusega raadiot kuuleb, aga teda tervitada võttis ja minu arust on, see on absoluutselt fantastiline. See, nii naljakas, kui ma seda esimest korda telekas nägime, ikka naersin ikka nii et ma silmad märjad. Märt on ikka väga andekas näitleja ja ott ka, aga Märt Kaju laulab väga hästi, et kas sa oled tema versiooni Koit Toome loos. Ja ma olen oma temani tunnendada laulja, laulja oskasin. Noor Jaak Joala. Ja ei, ta on, ta on erakordselt kihvt, sest ma kuulasin Märt esimest korda, kui ta laulis Josele kabaree ess, mida seal siis kus mängis, mängis ka see Gerli Padar ja ja, ja siis, kui nad said mu tütrega, tahaks nii-öelda, aga siis ma käisin teda mitu korda vaatamas. Need Märdile palju-palju õnne. Ott Sepp ja Märt Avandi. See idee Velduke sugu. Muidu see oli ju endal Tõnisson liua täis tütreid, no ühesõnaga kõik juba muusika peal või, või kuidas seis on? On on, on täpselt nii, on, et kõige nooremad Liidia mirt mõlemad mängivad viiulit. Lilia laulab jube hästi, minu arust ma sellesama tarkuse plaadi peal laulab ta kahte laulu. Ja, ja mis ma muud oskan öelda, et eks näis, näis, ma arvan, et et geenid on ikka nii tugevad, et vist vist vist ikka tuleb, tuleb ilmselt muusikud vähemalt vähemalt on muusikahuvilised kindlasti edaspidises elus. Seal on neli tütart, kas on plaanis ikkagi ka poeg? Oi oma üritada. Ma ei, ma ei kommenteeri. Jah, võib-olla. Siis tütreid teinud kirves padja all minu isa rääkis, et noh, kui mind tehti ja tütreid saada, tuleb ikkagi panna kirves padja alla. Ja huvitav on väike vihje minu meelest Jeltsin. Tütred pani just kirves sellepärast, et poega saada lahtjat. Jah, need on eri kultuurides erinevalt. Nii tuletan teile meelde, kallid kuulajad, et püsige kuuldel, sest et peale kella kolme algab meil mäng, kus me saadame teid järgmisel nädalal toimuvatele kontsertidele, kus siis Tõnis Mägi ja Jarek Kasar koos noorteorkestriga reaalMašuur laulavad erinevaid lugusid kontserdil nimega, see on laps, meie muld. Jah, seda siis juba järgmisel nädalal, aga tõesti, vaatan, et kell. Teine 14 58 50 55, kuidas Tõnis on praegu see, et aeg on ikkagi selline asi, mis on nagu vaenlane, lausa aeg on ajatu. Aga aega pole olemas. Nii teema sellel tarvilisekteerida pikemalt, sest see aeg, aja olemus, olemasolu, täitsa teema, muide. Ka, et see aega pole ja aega on ja. Aega on vähejäägi. Tegelikult me oleme nüüd jälle, et kus sa siin sellel hetkel oled, see hetk on kõige olulisem. On see hetk, on kõige olulisem, siin toimub kõik seal ja siin on koos nii minevik, tulevik, olevik, et seal, et ma olen seda meelt. Mis sa sellel hetkel, kus me oleme sunnitud tunni sinuga kokku tõmbama, ütleksid oma kaasmaalastele, tänasel vabariigi aastapäeval? Kullakesed, olge olge, olge rõõmsad päriselt ka, et mis asi nüüd, nii et, et ja noh, valimiste puhul seda, et et no ma ikka väga usun eestlaste hoidu, et hoiduge, hoiduge ilma H'ta, siis hoiduge, hoiduge eemale valedest otsustest. Mida ma käisin midagi ütlema praegu, aga eks sa lähed, et ja küll kõik, küll kõik laabub, küll kõik laabub, ei ole meil häda midagi, et neil on ka ikka on kõike tegelikult. Aitäh sulle, Tõnis Mägi lõpulooks on, meil ongi iiris vesiku lugu, astronaut. Aitäh. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2. Raadio kaks. Ainult targad julgevad tunnistada, et tegelikult on nad lolli kuula mardi Airiku saadet, elamise, kunsti.