Saame tuttavaks siis Tartu ansambliga, kellel on nii tore nimi. Jää väär. Vähemalt nii teie, ansambli liikmed, mängijad ise ütlesid ja ütlesid ka, et ega see nimi nii päris õhust võetud ei olegi, et, et sellega käib kaasas ka oma väike legend. Stuudiosse tulid minuga juttu ajama Jaan Sööt kelle laule me täna ka kuulame ja Sulev Salm. Nii kas alustamegi sellest, miks on ansamblil selline nimi või alustame hoopis sellest et Jaan seedile tuleb õnne soovida? Poja puhul on nii, on küll nii palju õnne, naisteäss pojal on nimi olemas ja Karl. Väga ilus, väga ilus kuninglik nimi. Ja neid siis räägime, kuidas ansambel nime sai? Ansambel, su nimi? Sulev nägi unes. Sihukest unenägu oleks põhja torgadest nime küsima. Ja saigi Põhja-Tal niisuguse nime teada. Oli probleem, eks võtan sul nime, pold. Mängisime Sulev Sulevi, läki Jurksnesi pähe. Unenägu. No aga, Sulev, rääkige teie üksikasjaliselt, kuidas see unenägu käis, ma tean, et see oli päris värvikas une. Jah, ta on. Nagu istusime ühe laua taga koos ühe sõbra juures, kus me tihti ansambliga koos istume. Siis vaidlesime, ägedad tähendab, see oli punes. Vaidlesime ägedalt nimele ja siis nagu. Ei jäänudki muud üle, kui asusime Jaaniga, tõelasin põhjamaal Lapimaal lapimaale lampi. Ega palju minna ei tulnudki. Kohale. Läbi läbi mõne Tartu tänava ikka. Pisut veel ja, ja siis lasime, lasime kada ikka lausa. Ja. Seal siis oli korralik aparatuur talses, millega ta kuulas neid meie lugusid, mis talle väga meeldisid. Bändidega jäääär nagu väga põhjamaine nimi, tahe, tahe, energiatega ja kuidas see asi kõik seotud on. Mu põhjamaa keeltes täppidega tähti. Ja siis Meil nõuaks meeldima, sosin mõtlesimegi, et miks ta on vist ka ainuke sõna, mis on 24 tähte jää Tähtverest üldse väga sihuke ainulaadne, sõnas ta, on isegi kuskil rekordite raamatusse kindlasti raamatus. Aga kas selles vaidluses enne oli ka siin nimi, kui kui, kui üks võimalik, ei see asi nii, et see oli unenäoline sähvatus. Ja no tunnete te siis nüüd ka, et see neljatäppidega tähe energia on kõik täis olemas? Kõige selle valguses näeb vaat kui kena. Ega vist veel ei ole midagi selle vastu, kui me selle koha peal mängime kohe esimese laulu ära. Teretuse selle sõnad on kirjutanud. Saame nüüd tuttavaks ka ansambli mängijatega. Mängivad meil Sulev mängime kitarri, mõlemad. Ja trumme mängib meil, Jaanus Meinart. Laulavad Andrus Rootsmäe ja Rutt Vapper. Andrus Rootsmäe, aga ma pole veel ühtegi lugu, küll lindistanud tema meil uus uus uus liige. Ja kaasa löövad veel mõned pillimaid sõbrad vastavalt, kuidas meil tarvis on tarvis mõnda värvikaat pilli sisse tuua, ütleme viiulit või, või Pongosid siis tulevad, mängivad kas Indrek Hanso ja Ants Johanson ka? Ja siis ja aedo soodigmeni, passi. Ja Peetrus mainib nagu klahvpill. Ja ongi kogu koosseis üsna suur. Üks lugu on tehtud. Andres Dvinjaninov. Tema laulistan. Mängimegi praegu ära selle, kus talub Andres Dvinjaninov. Tule tagasi helmemänd, need on Jaan Kaplinski sõnad ja Jaan Söödi musike. Kui teie oma ansambli argipäeva juurde tulla, kui palju te koos käite? Kes on? Ansambli teljeks tugipuuks kus saate energiat ja kes on intrigeeriv ja peaaegu igas ansamblis on ikkagi väikesed prooja kontrad. Et oleks millestki rääkida ja ja mida arvata? Ta tahab Olla tõhusam sambale. Triidideni pole veel jõudnudki. Ma ei, ma ei mõtle, et väga raske iseloomuga, lausa intriigi mõttes, ma mõtlen seda, et kellel on teine arvamus enamasti. Teine arvamus on enamasti kõigil. Jah, meil on igalühel, on ise arvamus ja meil üldse ennustati, et ega meil on kõik väga raske karakteriga inimesed, nüüd, kui me kokku tulime, et et siis öeldi, et ei tea, et kas niisugune seltskond ikka nagu koos mängida saab, igaüks on selline üsna isepäine tüüp. Senimaani sobib suurepäraselt. Koos koos nõu käime tihti üsna tihti, aga see ei ole nagu sihuke talt regulaarne kesklinna või sellepärast, et nagu ei ole eriti need proovivõimalusi ja rohkem rohkem nagu stuudios ongi need lood valminud. Lähme stuudiosse mängima, siis maanteel kuskil põlve otsas proovijaid. Isegi stuudios oleme proovinud. Nagu ei ole nagu siiamaani mingeid asutustele selliseid kui sellist või noh, kes meid võimaldaks nagu Tartu kommertspank lubas aidata rahaliselt Oma tiiva alla võtta, aga noh, muidugi, kui on muidugi väga soliidne asutus tema meid võtaks, oleks väga vahva, kui löödud veel soovijaid, sest meilt ostetud ajal siis sööks muidugi noh, kahe kahel käel vastu võtta. Nagu ma aru saan, on praegu teil kavas just Jaan, teie laulud. Kas teised ansambli liikmed teevad ka keegi teiste Bel muusikat ja kas te kirjutate valmis, ütleme, kogu arranžeeringu või on siin nii improvisatsiooni peal ka palju? Ei, no see on nii üht kui teist. Vanade asjade suhtes on mul täiesti kindel visioon arranžeeringus. Aga mõni sünnib seal, mõtleb välja vastava pillimängija. Humalapartii bändides on ikka niiviisi olnud, et kuidagi nii, need on selged piirid. Ei ole, need erinevad mõtlemised välja. Huvitav mitmekülgselt tähendab, ja siis päris kindlat nägu nagu sellepärast ei olegi mädane. Lugusid kirjutades, et teised ka rohkem tuntud Andrus Rootsmäe, tema lugusid palju malevat lauldadelt Sulev ja Kaido, seal on ka vist koos üht-teist teinud. Kas te olete kõik muusikat õppinud ja praegu põhierialana muusikaga tegelevad inimesed või on muusika mõnel teist ka lihtsalt hobi? No oleneb, kõik on, enamus on Tartu muusikakoolis õppinud. Mina olen natukene Tallinna konservatooriumis õppinud ja aga. Eesti Rahva Muuseumis põhitöökoht, kus ma töötan, kõigi muusikat, tegid seal külmunud, tegelen seal rahvapillidega, olen tegelenud natuke, nüüd õnnestus mul isegi üks õpik kirjutada niisuguse väikse kuuekeelse kandleõpik valmis, mis peaks juulikuus ilmuma. Aga nad on nagu seotud kuidagi isegi meie bändi muusikas, Me ju kasutame rahvapille ja, ja see on üks, nagu meie Öeldakse bändiliin ongi, et, et kasutada siukseid vanemaid just primitiivsemad, mitte neid uuemaid kandeid aineid onu ja ürgsemaid pille. Nende nende selliseid. Värve oma muusikas võimalikult põnev on endale siukest. Kas jaanilugude valik ja mõttelaad on teile kõigile lähedane ja mul on tunne, et siin on juba väga tõsiseltvõetavad laulud, nii nii sisu kui muusikalise lahenduse ja kõige selle poolest? See eeldab ikka täitsa siukest süvamuusikaliku tunnetust. Tähendab on küll, sest noh, nagu ansambel nagu tuligi kokku lihtsalt sellise nagu ühise idee peale hakkame midagi midagi tegema. Mingeid lugusid konkreetselt oli olemas. Alguses proovisime lihtsalt tuim, kokku tegime paar lugu linti ära. Nüüd me siis mõtleme edasi, kui meil tekib jällegi võimalust lindistada. Esimese lindistuse hoidsel organiseerida Ülenurme laulu-mängu seltsi esimees Kalev Lindal kes otsis meile sel väljarahasid, et me saaks teha stuudios, on ju see asi väga kallis 50 rubla tundi korralikust uss lindistamine. See on niisugune üsna normaalne stuudiod ja Tartus on selline. Ja tooks tegime nagu Vanemuise stuudios Vanemuise teatri foonikas. Seal oli nagu. Proovime leida lähim esinemine, meil on Pärnu. Sestap, mis tuleb 10-l juunil, proovime nüüd lindistada vast ära selle selle kava, mida me seal mängime. Folkloorielementidest kõige rohkem kasutama isegi. Kui Pikavad tähendab nii aja kui lugude mõttes Tuleb, kes tuleb üks. Opo ei, ma mõtlen Barna Jaksjast pool pool pool tundi kuni 40 minutit külatäis peaaegu nagu kontsert ikkagi nagu festivalidel. Ja nüüd sellega tegelemegi, Raivo. Sain just põnev, et seal on hästi palju just neid vanu rahvapille mängivad oma mängin ise ja Ants Johanson mängib. Ja Indrek K. Ülejäänud, kus siis mängib rohkem traditsiooniline rokk, rokkpillidega. Jaanus ka osutab lõõgristuselised bataat natuke. Järgmine lugu on Artur Alliksaare tekstile ahtumine. See on kummaline sõna, mis on selle sõna taga ja mis on selle muusika taga. Luuletusel on pikem pealkiri, muidu käidi ja külvati varjude seemned valuks lõbusaks Võru, Võrumaa. Aga noh, loole Me panime lühiduse mõttes Commons nimeks vahtumine. Lugu on, see luuletus on lihtsalt selline. No inimesel on, minul on näiteks mul mingi mingit, aga elus on kuidagi mingi luuletus, imestunud on lihtsalt nagu peas ja tihtipeale tuleb nagu meelde. Ja ja see lugu ka ühte teatud perioodi nagu elus. Luuletus on minu enda jaoks. Nagu kajastub Artur Alliksaar, mul? Oletatavasti pull lugendanud veel laule teinud tema luuletuste peale kindlasti musikaalsed tekstid. Soliston. Moppel Rutiga olete te pikka aega koos töötanud ka teistes koosseisudes? Ja kantrimuusikat oleme näinud palju päris, et siis kõigepealt maksma ja kohtusin seal sellest, et mängisime nagu kantrimuusikat. Laulis, laulis seal. Mul on jäänud veel üks laul nendest tartu lindistustest, mis te kaasa tõite, nii tekst kui muusika on jaan teilt endalt. See lugu on tehtud, vanade, praegu olete, on 25 aastane siis seal seal oli. Ja mis iga olise noorpõlv, see oli siis, kui ma olin 17, vist tuli nüüd tahtmine see lugu ära teha, ma olin teda omaette laulnud, kunagi polnd kuskil mingi ansambliga esitanud niisama ja siis korraga torkas pähe, et eks tõsiselt ära, et ma ise laulan teda seal ka, ma ei ole ma kunagi varem laulnud ühtegi lugu nii stuudios, nüüd esimest korda. See oli endale niisugune huvitav, samas oli väga hea teda niiviisi ära teha just nüüd. Ennast ka nagu seda laudis mõeldud, natukene nooremaks oli seal stuudios, kui linti laulsime, ikka tunne, et olengi 17 veel. Vahel natukene sentimentaalne lugu, aga kuidagi minule, minule minule ka armas. Enne kui me selle loo paneme mängima, mida te tahaksite? Et saatus teile tooks ja ansamblile ja teile igale isiklikult? See ongi, poleks kindlasti see, et oleks hea, et kui meil on niiviisi ilmaasjata, eks eksisteeriks vot kas või praegu Eestis on väga palju ansambleid, kelle juures tundub, et nende eks tsiteerimine on tegelikult mõttetu või noh, minu arvamus on selline muusika, mida mingi ansambel, mis võiks kuidagi inimesele inimesele midagi niisugust äratama. Ja ta on oma tegemise juures ka alati väga oluliseks kedagi milleski natukene natukeseks ärataks, kasvõi selleks ajaks, kui see lugu kestab. Sest no see sõnum ja kogu see asi leiaks, leiaks endale kuulaja, tähendab vajalik oleks muisad. Mida tähendab just see kaseugri algtüved välja tehtud muusika, see seda nagunii nab, sellisel kujul pole eriti tehtud ka. Parem. Too nendel oleks oma nägu just selle baasil. Nagu oma ikkagi muusika oleks vajalik. Tundub ikkagi selline, liiga otsene otsene lähenemine, on seal ka selline poleemika, ma tahan natukene proovida. Vot meie rahvamuusika, meie Eestil laiemas mõttes ka meelse soome-ugri hõimude rahvamuusika kuidagi rokkmuusikakeelde tõlkida tõlkida ja et ta on samas, et see on väga keeruline küsimus, seal võib väga kergesti libastuda ja seda asjana teha mitte ütleme mõjumalt ja ja võib väga kuidagi otseselt võib ju selle rahvamuusika algesel ära rikkuda, eks ole. Et seda säilitada sellise puhtana, nagu ta on sama seal panna juurde siis oma fiiling, oma tunne või oma suhe asjasse. Et seda nagu tõlkida läbi enda, nagu tunnetan. Et see on selline soov, et kui saaks sellega nii ära teha, et oleks ükskord sihuke tunne, et vot nüüd ma olen ta teinud, õieti ära teinud või kuidagi enda jaoks on tunne, et sai ausalt tehtud ja ongi nii nagu ma olen kujutanud mulle selle peale väga mitu aastat mõttendinud. Et, et see välja tuleks samuti näidata neid pille, mis on munad mitu 1000 aastat vanad, mida pole eriti mängitud, mille nimetan osadel ära unustatud. Väga kihvtid pildid, nendega mängitakse kihvti muusikat. Aga vanamuusikat ja hoopis teisel teisel alusel kui see, mis meil ümberringi kõlab. Et kui inimesed nende vastu natuke huvi tundma, see muusika natukene puhastab ja rahustab ohustab väga kõvasti praeguse aja inimest. Ma olen ise tundnud, kuulates on kirjandusmuuseumis rahvamuusikalist. Aga ta on praegu liialt kaugelt praeguse aja inimene, harjunud sihukese tihedama ekstraktiga kõigest või noh, kõik on nastik kangemist talle peale tulevad, helid on väga tugevad, kõik autod ja asjad on tolle aja inimese maailm, kuidas ta oli vaiksem ja. Siin selle ürgse poole, nagu hakatakse üldse nii rohkem tagasi, vaatame sealt võtma üle seda mis, nagu praegu puudu jääb. Ilmselt siis, nagu seda oleks vaja muusikas, keda. Ju siis ürgisad ja ürgemad, meie sees on natuke neljas emotsiooni neljas ja ja selle mõtte näljase tunnetuse näljas. Kelle poole tagasi hakkame vaatama. Sulev, kas te tahate midagi lisada, mida teie soovite ansamblile ja ja iseendale ja iseendale, ansambli kaudu või? Eks seda sedasama ikka see enam-vähem sobib kõigile selles osas. Sellepärast ma nagu tulimegi üheksanda ambriks kokku. Ainult valgus ja juus, tardun üks tere ja hüvasti biitik ja meel, mis on ikka suus Maardu liiva juud iidne tilk. Ja sellest pääsu ei leia. Ikka jälle Vi mõtter. Sinu juurde mindumetas ojja sinu juurde Win Ellvemäe. Jaani käsed põhjana talve on pooleldi Paadanal anassalama mitra ja palve ja sellised sõnad. Kuni ma ei ja küllap me aita laadal tuuleda. Hoia tule tagasi. Ja muidu. Läinud ka. Aulustanud. Luuletati rääkinud. No nemad päev. Õe kaotanud aastanud viise noolata. Kargu. Kaamerat. Eluloo. Leidnud kaotanud. Hüvasti siin meelespea, ma kik ka. Kallis kõika, koivaplika. Ja midagi siit ilmast ega jää. Ka lahku läinud vahepeal ma ära sest tuleb. Talvel jupri ütleid ei koputa. Las lõppe Mälla viima, anes. Row ei maksa. Temal. Haagi keeva. Uuesti näit. Sihi. Kitarri taas võtta jaapanud vahend, otsi mad eelise. See, et Ki andmine Teatalve jõukri ütleide kohtuda. Las. Me ei maksa läinud temal ta. Kaevas. Üles andma ikka.