Tere kuulama meie uue saatesarja järjekorras juba kolmandat saadet. Meie sarja saateid on neist inimestest, kes leidnud endale huvitava rikastama harrastuse või sageli isegi mitu aga rikastava mitte niivõrd materiaalses, vaid ikka silmaringi ja teadmisi lisamas mõistes. Olgu selleks siis millegi kollektsioneerimine, süvenemine mõnda teemasse. Kui nii kokku võtta, siis tegemist on kogumise ja tegemisega. Enda ja teiste rõõmuks. Ootame endiselt kuulajate nõuandeid ja soovitusi, kellest ja millest võiks saadetes selle kevade jooksul kõnelda. Kirjutage saatejuhile meiliaadressil Mart punktumelasardeeerrarboee. Saatke vikerraadiosse minu nimele kiri. Võib-olla soovib keegi rääkida ise oma harrastusest või kogumiskirest ja kui see pakub laiemat huvi, siis võtame teiega ühendust. Sarja kolmanda saate kangelane on teile eetri kaudu hästi tuttav. Kuid ilmselt ei tea enamik kuulajatest, kui mitmekesistada rahastuste ja tegevustega ta oma elu jooksul on tegelenud tõeliselt Rainessanslike inimene. Niiet huvitavat kuulamist. Nagu eelmises saates lubatud, on täna koguja tegu saatekülaliseks mees, kelle raadiohääl on kindlasti tuttav vähemasti kõigile spordisõpradele. Tarmo Tiisler, tere, Tarmo. Tere. No sa oled teinud ka väga palju muid saateid, aga me alustaksime sule vast kõige südamelähedasemaid teemast ehk siis spordist ja sellest kogumisobjektist, mis nüüd meie ees siin stuudiolaua peal on laiali laotatud väga kirevad, sellised võistlejate märgid või kuidas neid nimetatakse? No põhimõtteliselt on ta suusatajate võistlusnumber, peaks olema selline niukesed vestid, jah, ema, inglisekeelne nimetus on, viib ehk siis midagi põlleke või lapike või, või midagi sellist, aga ühesõnaga, need on need, mida suusatajad panevad võistlemiseks selga, mida me oleme läbi teleri näinud maailmakarikaetappidel olümpiamängudel, erinevatel võistlustel ja minul aastal 2006 tekkis selline kiiks, et jube vahva värviline asi, et tahan ka. Ja nüüd siis on neid tekkinud natukene. Seletanud, kuidas nad kätte saada, tahad finishis sportlase juurde, kisud seljast ära? Ma olen loomult natukene parem, kui sa praegu mind kirjeldasid. Ehk siis noh jah, ma lähen konkreetse sportlase juurde ja küsin, et kas tahaksid ja saaksid ja võiksid hooaja lõppedes ühe mulle näiteks autogrammiga loovutada. Ja üldiselt sportlastel neid tekib ju hooaja jooksul väga palju, nad teevad ju rahvusvahelisel tasemel pakun umbes 15 kuni 20 start, ehk siis isegi kui me võtame ära need tiitlivõistluste numbrid, mis lähevad sponsoritele, autogrammidega, raamitult, siis neid jääb ka üle ja kuna ma olen noh, mõelnud, et võiks saada kokku võimalikult kireva pildi erinevatest kohtadest siis noh, midagi ikka hooaja jooksul tuleb, et ma ei ole endale oma elusihiks seadnud saada kokku võimalikult palju, neis on lihtsalt selline hobi ja kui hooaja lõppedes üks või kaks tuleb, siis on lihtsalt lihtsalt puhas rõõm. Püüame siis natukene kirjeldada ja ma küsiksin kõigepealt, et kas see on nüüd kõige väärtuslikum seal Vancouveri olümpiamängude ja kelle oma see on? Tead, ausalt öeldes, ma ei ole neid kordagi pannud enda jaoks sellises ääres jänese järgi järjekorda, pigem nagu ma ütlesin, et oleks igast kohast mingisugune mälestus, see, mida sa lapad praegu on number 319 on numbri peal. Numbri suurus tuleneb sellest, et see on tegelikult treeningnumber, sest tiitlivõistlustel antakse suusataja teleigaks stardiks oma võistlusnumber ja ühtlasi on neil läbi tiitlivõistluse üks selline treeningnumber, mis annab neile õiguse viibida seal radadel võistlusperioodi vältel. Ja see on nüüd Kaspar kokatreeningnumber olümpiamängudelt, mis on praegu sinu ees. Selline ilus sinine olümpiamängude värvides. No üldse on huvitav jah, et viimasel ajal need võistlejate numbrid võib piibid, nagu sa ütlesid, on muutunud üha värvikirevamaks. Näiteks siin on üks täiesti tulipunane koos ka ilmselt siis sponsorid reklaamidega. Kelle oma see on? See on Kristiina šmiguni punane number, ehk siis number ühest hetkest, kui ta oli maailmakarikasarja liider, valdi Femme võistluse järgselt saadud Kristiina selle mulle tõi, ma arvan umbes kaks aastat tagasi koos autokrooniga autogrammide just ja, ja noh, värvi poolest tõepoolest kui me vaatame näiteks kas või YouTube'ist mingeid vanu pilte või vanu võistluste filmikese, siis ega number on kuidagimoodi selga pandud, nöörikastega pandud ja ega seal peal ju midagi muud peale numbri ei olnud. Et tänapäeval number on ikka ju see koht, kuhu võistluste korraldaja saab panna oma reklaami saab panna võistluskoha ja seda kasutatakse ka päris usinasti ära, sest enamikel kohtadel maailmakarikasarjas ongi niimoodi, et on kiri võistluspaigaga ja siis on ühe toetaja logo, on see siis mingi kütusefirma või kindlustusfirma või näiteks šveitslased on pannud sinna lihtsalt Davosi MK-etapil ühe internetiaadressi, mis peaks juhatama kõikide nende meelelahutusvõimaluste juurde, mida regioon pakub. Olümpiamängudel teadupärast sellist avalikku reklaami ei ole, seal on lihtsalt selline disain ja olümpiarõngad lisaks noh, mul on siin üks Mati Alaveri number selline erkoranž ja üsna lai just ja ütles, et nüüd läheb minule ka selga ja isegi isegi mulle läheb. Et miks ta nii lai puhtalt sellepärast, et selle tõmbavad siis sildiga Gotš treener selga treenerid kui nad on raja ääres agarad, tõmbavad selle jope peale, mistõttu ta peabki olema natuke suurem võrreldes nende numbritega, mis tõmmetaks ikkagi pika varrukaga pesu meenutava suusavõistlusriietuse peale. Sest kui sa vaatad Kristiina numbrit, ma, see on ikka väga väike vattet lapse mõõtu, aga sportlane selline selline ongi. Ainult et Mati Alaver on siin väga teravmeelselt sele sponsorreklaami ära kasutanud oma autogrammi andmast. Just et kuna sponsor oli Vichmann pikka aega, siis sealt vihmaniste MA on ümbritsetud ringiga. Ma nüüd ei tea, aga ma ise hakkasin mõtlema, et äkki see on sellepärast, et kui need numbrid kuskil niimoodi laokil on, sest et autogramm või auto gram tekkis siia peale ikkagi hiljem. Et siis MA viitaks üheselt ikkagi konkreetselt Mati Alaverile ja ei läheks sassi lihtsalt kellegi teise omaga. No need on need Eesti inimeste Eesti sportlaste numbreid, oled sa saanud ka välismaalast? Välismaalastelt ei ole saanud, ma ei ole ausalt öeldes ka küsinud, et kuna suusatajaid on olnud siiamaani piisavalt, kellelt küsida näiteks Raul Ollel. Ma sain kõikide suuremate suusamaratonide numbrid, mis on natukene teistmoodi kõik, kuna need tavalised numbrid on sellised mis selle materjali kohta öelda siidist või nojah, mingi sünteetika ilmselt siis need maratoninumbrid on natukene hobustsemad, käivad natukene teistmoodi seljas ja seljast ära ja, ja nad on noh, ohkem on sinna peale läinud kõikvõimalikku toidukraavi, mida võistlejatele võistluse ajal antakse, aga see teebki nad teha lausa DNA proovi ja just see teebki nad ehedaks, sest noh, kõik, kes on sõitnud suusamaratoni, teab, et sellega kaasneb ka selline söömine, joomine ja lödistad ju ikka natukene kui kõrge pulsiga väriseva käega mingit lonksu võtta, nii et see teebki nad selliseks eluliseks. Jah jaa, unikaalseks ehtsaks Vasaloppeti 2005 Marcialonga, mis aasta see võis olla? Ma ei tea, ausalt öeldes siis aastas on, aga kuna ta on jälle natukene teistmoodi jah, ja siin on, ütleme seda reklaami ka natuke rohkem, jah, no need on juba jälle need võistlused, kus, kus võib reklaamitehasest ka Vasaloppetil on IBM-i number stardinumber on sind kaksi, et noh, see näitab, et tegemist on väga kõva mehe numbriga, mida Raul Ollega kaheldamatult Jah, tõepoolest kahju küll, nüüd vist jätnud Suusaspordi. Jätnud küll, aga suusatamise juures endiselt. Nii, aga vaatame need veel niisuguseid huvitavaid numbreid siin. Vot see on üks isemoodi number, see on nüüd ainult ühe ühepoolne number, miks see nii on? Norralaste Pirkebayne rännet ehk siis norralaste kuulsaim suusamaraton, miks on ühepoolne, on sellepärast et teisel pool sõidu ajal peab olema seljakott kes suusatamist on jälginud, teavad, et sellel Pirke painerrennetilon kohustuslik osavõtjal kanda seljakotti, kuna seal on selline ajalooline taust ja täpselt nüüd ei mäleta, aga keegi kuningas vist sõitis seda rada ja kott oli seljas. Ehk siis ka, kui tippsportlased sõidavad, ka nemad panevad seljakoti selga ja, ja sõidavad siis ja kui seljakott on selja peal, siis pole sinna mõtet lihtsalt numbrit panna. Ja tead sa, kes seal 2089 on, ma arvan, et see on rahul olla, kuigi kahtlaselt suur tema kohta, aga ma nii põhjalikult pole, pole seda uurinud. Nii, aga nüüd me jõuame ühe personaalse nii või on meil veel üks asi, ongi see sinu personaalne number siin 9172. See on minu selle aasta Tartu maratoni lühikese distantsi number. Ametikohta ei näita seal ei kohta oli ka ikka palju parem kohe mitu 1000 parem. Et see on nüüd rahvasportlase rõõm, kui sa oled oma selle kannatuse ära kannatanud, siis selle numbri jätad endale mälestuseks. Mulle tundub, et väga paljud, kes teevad kaasa mingitel võistlustel, hoiavad neid numbreid alles, nii nagu minul on alles ka Viljandi järvejooksunumbrid lihtsalt kuskil garaaži seina peal. Aga nad on, on olemas. Mul on üks sõber, kes on sõitnud 25 Tartu maratoni ja tal on alles kõikide Tartu maratonide numbrid saunas seina peal reas ja niimoodi, kui asjad on reas, saab jube hästi aru, kuidas on midagi muutunud aja jooksul ja seda on päris vahva vaadata, kui esimesed Tartu maratonid, mis ta sõitis 80.-te alguses, kui ma õigesti mäletan, on lihtsalt Tartu maraton kiri number siis mingil hetkel tekkisid sinna sponsorite logod peale, kui sponsorlus meie maale jõudis ja siis muutusid numbrid vestikeseks, ei olnud enam sellised, paned haaknõelaga siia sinna peale, nii et see on killuke suusaajalugu väga killuke küll, aga ikkagi kes selle asjaga kokku puutunud, see, ma arvan, natuke, tunneb südamest soojust küll. Mida tähendab sinu jaoks nende numbrite kogumine, kas see on lihtsalt selline harrastus või on see kuidagi sinu jaoks ka emotsionaalselt tähtis? No ikka on emotsionaalselt tähtis, et noh, ma ju olen suusasõber lisaks sellele, et ma olen suusaajakirjanik käinud kümnetel ja kümnetel suurvõistlustel jah, et siis ühelt poolt on ta ju mälestus mingist võistlusest, millest on kindlasti ka järelkaelakaart, aga see on kuidagi värvilisem ja uhkem. Teiselt poolt, kui sa oled suusahuviline sisse ju, vaatad kõike, mis on suusatamisega seotud, mitte ainult seda, kuidas sportlane spordiga ja, ja sealtpoolt on jälle vaadata. Huvitav, mismoodi midagi on muutunud ja tunda mingit sellist ajaloohõngust ja, ja seda, et sa oled asjas kuidagi kuidagi rohkem sees ja, ja siis on lihtsalt ka ilus dekoratsioonielement, minu saun, aga see on nüüd küll tähtsusest kõige viimasel kohal, pigem ikka see, et see on selline side, selle hästi vahva ala ja tegevusega, mis ka mulle väga meeldib. Tarmo Tiisler on spordireporter ja on vist üsna loomulik, et sa millegi taolise kogumisega tegeleda, aga kahtlemata ei ole see kõik, millega sa oled tegelenud ja tegeled aegade jooksul. Ja tegelikult üks tagamõte, miks me täna sendi stuudiosse kutsusime, on see täna, on rahvusvaheline teatripäev ja Tarmo Tiisler sele. Suusatajate märkide ja spordireporteri tegevuse korral on ju ennast koolitanud magistriks lavakunsti alal lavastaja magister lavastust. Ei ole päris täpne, ei ole, magister, lavastaja, see oli magistrantuur lavakõne õppesuunal, ehk siis ma astusin lavakunstikooli magistratuuri 2008. aasta sügisel. Hästi vahvasse keskkonda sattusin. Sain proovida sellist praktilist draamaõpet, mis takkajärgi leian, raadiotööst tuleb väga kasuks, aga meie ained olid enamikus seotud häälega hääle tekitamisega, meil olid laulutunnid, laulsime kõik klaverit jõe ääres ja tegime ka, et küüdikesi, ehk siis selline väga vahva, kahe aasta pikkune periood, kindlasti ei olnud see lavastaja õppe, ma sain teha ühe nagu lavastuse koolis koolitööna, mängisime lavakunstikooli mustas saalis oma sõpradele ette, nii et et selles mõttes oli see väga vahva aeg ja ma ausalt öeldes natukene raadio tööle vaatan pärast seda teistmoodi, just sellele, kuidas võiksid noored selle töö juurde tulla, mida nad võiksin. Ei tea, kuidas neid võiks natukene suunata, et see asi tuleks veelgi põhjal? Teatrisse pole tahtnud linna? Ei, kindlasti mitte, mul polnud siis seda mõtet, ei ole ka praegu, seda mõtlen, et ma olen väga suur teatrihuviline, mulle meeldib väga teatris käia ja, ja, ja vaadata, ja see, et ma sain ise nüüd selle nii-öelda teise poole sees olla. Mõnda aega oli minu jaoks väga vahva, vaatan ka teatrit nüüd teise pilguga. Aga ei, ma ei, ei ole see, kes läheb teatrit tegema, aga veel kord see, see õpe draamaõppe vormis priima ühele raadioajakirjanikule. Öeldakse, et sport on ka üha rohkem teater. Nad on etendus selles mõttes, et kui me räägime profispordist, siis see on ju etendus, kus need, kes midagi teevad, peavad pakkuma meelelahutust neile, kes seda vaatavad. Et me võime sinna juurde nüüd tahtes olla patriootlikud, ajakirjanikud, rääkida kõikvõimalikud lood sellest, kuidas eesti mees hüppab, tõukab ja jookseb paremini ja kiiremini kui näiteks Soome mees. Ja see võiks iseenesest tõsta meie eneseteadvust, et meie mees on parem kui Jukka-Pekka. Aga noh, tegelikult me ju vaatame õhtul jalgpalli või korvpalli või suusatamist ikka sellega, et ta viib meie mõtted kuskilt mujalt eemale, samamoodi nagu teatrietendus, me tahame näha midagi. Me tahame kogeda midagi. Seda vaadates me ilmselt jõuame mingisugusesse teise maailma oma mõtetega tuleme igapäevasodi seest välja ja puhastame oma pea ehk mõnevõrra ära, nii et jah, praegune profisport, kui räägime spordis selles mõttes, et ta on profisporti, võistlussport, aga mitte sellest, et ma lähen niisama suusatama, siis jah, see on puhas. Etendus sa käisid ka Oslo MM-il, meie suusatajad ei andnud just kõige paremat etendust. Jah, aga see käib ilmselt asja juurde, et me elame omadele kaasa ja me aeg-ajalt kogeme, et meie Peeter, Peeter halb näide, tema just tegigi midagi. Midagi väga, et kui mõni teine Eesti mees ei saanud seekord nii head kohta ja meil ei olnud sellepärast ja enesetunne, aga samas ma arvan, et Me ei saanud positiivset emotsiooni, aga me saime sellest maailmast hetkeks ära küll, kui me ka vaatasime lootuses, et Jaak Mae nüüd teeb oma viimase sõidu ja sõidab äkki mingi esikümne koha, vesi, kuhugi koha, ehk see jälgimine ju tegelikult on see, mis meid igapäevaelust eemale viib, et kui sellega kaasneb veel ka mingisugune hurraa ja Plapsutamine ja pjedestaal, siis see on ainult boonus, aga me vaatame ju ikkagi etendust tervikuna elades küll jah, rohkem eestlastele kaasa, aga terve see protsess on ju selleks, et meil oleks nagu vahva. Seal olid vist juba Oslos, kui tuli teade, et Andrus veerpalu ei sõida. Jah, ma olin Oslos Oslosse jõudnud või või igal juhul võistlused polnud veel alanud ja siis me, kui see oli löök teie jaoks? Jah, kuigi kuna nädal aega oli juba see jutuke õhus olnud, et ta on haige ja ei tea, mis üldse saab. Ehk siis ta ei tulnud nüüd nii ootamatult, et, et me oleks kohe istuli kukkunud ja noh, olgem ausad, kui sa oled kuskil suurvõistlusel sisul on ka enne võistlust juba nii palju muud tegemist, et sai suuda seda kõike nii emotsionaalselt kodus olles, ma olen ka ise tähele pannud, sa koged spordivõistlusega seonduvat hoopis teistmoodi, kui kohapeal koha peal, sa oled ikkagi tööprotsess, siis sa pead valmistama oma asjad ette ja minema oma professionaalsusega edasi, mitte nüüd ahastama ja ahhetama, et maailm on kokku kukkunud ja mis meist saab nii et need on erinevad kogemis viisid, aga jah, seekord oli niimoodi. Sa ütlesid, et suusatamine on üks sinu lemmikspordialasid, aga kuulsaks oled sa vist Eesti avalikkuses saanud pigem viimaste jalgpalli MM-võistluste ülekannetega, sest ajakirjandus üsna laialt kajastas sinu reportaaže, need olid kuidagi erilised. No vot, ma nüüd ei oska öelda, kui kuulus ma olen, ma pigem ma arvan, et ma ei ole hea meelega, ma ei oleks väga ja on öeldud, et sa oled uus Gunnar Hololei. Nojah, aga mis ma selle ütlemisega nüüd pihta hakkan, selles mõttes, et seda on kindlasti tore kuulda, aga see ütelus lause, see ei aita mind nüüd edasi, seda on tore kuulda, kui kolleeg kiidab, eriti, kui kolleeg kiidab sind. Muidugi on tore ka, kui kiidab lähedane tuttav võhivõõras inimene, aga kui kolleeg kiidab, on see kuidagi eriti siingi minevalt hea. Aga. Mis see tiitel mulle annab? Ta nagu ei anna ju midagi, et kui ma sulle ütleks mõne tiitli, et sa oled uus, see või uus et sul ilmselt on. Hetkeks on hea olla, aga ta aitab sind teha paremini järgmist keele sõnumit. Ei, seda kindlasti mitte, aga miks ma seda küsisin, sellepärast et noh, Gunnar Hololei seostatakse sind eelkõige korvpallireportaažid põhjal, sest sa oled teinud korvpallireportaaži üsna palju, aga jalgpall oli vist üsna esmakordne. Ta oli päris esmakordne selles mõttes, et Marko Kaljuveer tegi mulle selle ettepaneku juba tükk aega varem ma kõigepealt väga kaua mõtlesin, kas ma saan sellisesse konditsiooni, et ma julgeks inimeste ette minna. Ja siis ma mõtlesin, et äkki saan siis ma tõsiselt aasta aega valmistasin ette ennast selleks kuuks ajaks ja tuleb tunnistada, et seda kuut teha oli väga lahe. Aga ka see ettevalmistusperiood, see oli väga äge, kui sa tõesti hommikul ärkasid üles panid paika enda töökohustused raadios. Oma eraelulise logistika panid paika ja siis panid paika sellele, mida sa pead täna tegema, selleks, et vaadata ära, pallis need ja need ja need asjad. Nii et mis sa nüüd küsisid? Ei, no ma seda küsisingi, aga ma tahaksin siit jätkata selles mõttes, et korvpallireportaaže sa oled ikkagi alati teinud peaaegu alati praktilised platsi kõrval, aga praegu sa tegid seda monitori pealt, et kas sa kujutad ette, et oleks olnud parem või, või oleks tulemus olnud parem, kui oleks saanud Lõuna-Aafrika vabariigis koha pealt teha? Kindlasti oleks, ma arvan, tulemus olnud parem, kindlasti on kõiki ülekandeid parem teha koha pealt, sa oled teinud ka raadiosse ülekandeid paraadidelt. Sa ilmselt ei kujuta ette, et sa teed seda monitori pealt raadiomajast. Raadiotöötajana saad aru, et nii on väga palju halvem. Kunagi Moskva olümpiamängude ajal ma pidin ka tegema midagi monitori pealt ja see kukkus täiesti totaalselt läbi. Just et ehk siis see kohapealne tegemine on täiesti teistsugune tegemine. Teisalt ma endale ju annan aru, et ei ole võimalik, et rahvusringhääling saadab algusest lõpuni koha peale mingid mehed teerima väga suure raha eest. Ehk siis mul ei olnud mõtet vaevata oma pead sellega, et küll siin on nüüd halb monitori teha. Seekord tuli teha niimoodi ja tuli teha niimoodi, ehk siis ma ei mõelnud kunagi, et või noh, korra ilmselt mõtlesin, et tahaks olla seal, aga saades aru, et see ei ole reaalne, siis ma sätitasin omad asjad, nii et ma saaks teha seda võimalikult hästi. Kelle majast. Ma küsin siiski seda, et missugune on olnud sinu pikas karjääris kõige põnevam reportaaž millistelt mängudelt, ma kujutan ette, et olümpiamängudelt Mis on nagu sinu enda jaoks olnud kõige suurem väljakutse? Pani mõtlema, pani mõtlema, on olnud huvitavaid asju, küll on saanud teha põnevaid asju, mõne asja huvid, nähtavus on selgunud alles selle töö käigus, näiteks mõni korvpallimäng, kus enne mängu ei olnud väga suurt ootust või inimesed ei oodanud ja ma ise ei oodanud, et sellest võiks nüüd tulla suursündmus. Aga need tulid? Jaa jaa. Seetõttu ma ei oska öelda, milline on kõige huvitavam olnud, ma ei oska tuua välja ühte sellist reportaaži, pigem nagu mingit protsess ikkagi näiteks Sydney olümpia, kus ma olin selleks ajaks olnud raadiost seitse aastat ja, ja ma siis esimest korda tundsin, et maa kaasa on vist millegagi hakkama. Ehk siis oli seitse aastat pärast raadiosse tulekut siniglümpial, et see äratundmine enda puhul, et, et ka nagu justkui väheke tegija seal korüfeede kõrval. Et see oli päris hea tunne. Aga ma kujutan ette, et see on ikka mõni eestlaste võitu olnud, mis on nagu teinud meele rõõmsaks ja tuju heaks. Jah, selge see, et kui omadel läheb hästi, see on hoopis teine tera, et sa võid teha jube ägedat maailma mastaabis olulist jalgu pallimängu. Saksamaa Inglismaa jalgpalli tipp, mis võib-olla ja see on, see tõmbab sind käima, see tõmbab vaatajat käima, see kõik on sündmus. Aga kui ikkagi oma mees teeb isegi väga palju vähem tähtsal spordialal ühte väga suurt tegu, siis, siis see on hoopis teine tunne ka spordireporteri jaoks. Aga, aga jätkuvalt jah, ma ei oska sulle nimetada, milline see nüüd oli, võib-olla Kristiina võit Torinos suusavahetusega sõidus, kuna Me ei teadnud, mis seisus ta tuleb. Ta ei olnud võistelnud väga kaua aega, ta ei olnud ühtegi sõna ühegi ajakirjanikuga rääkinud ja siis tuleb esimene distants, kus kõik ootasid, mis nüüd juhtuma hakkab ja siis, kui teised hakkasid pudenema ja tema mitte ja kukkus järgmine ära ja tema jäi ette ja siis nad aga kahekesi, et siis oli selge, et on tulnud medal ja siis kui on kaks tükki jäänud, siis miks ei võiks meie oma olla esimene siis siis sa tunned, et see hakkab kerima ja hakkab kerima ja noh, kuna Erik Lillo väga kaua me tegime koos suusatamist, koosi oli väga heapark Mer reportaaži juures Eerikuga koos teha, sellist ülekannet on puhas, puhas. Meie tänase saate külaline Tarmo Tiisler kolleeg rahvusringhäälingust sporditoimetusest. Me oleme nüüd rääkinud üsna pikalt, et sinu põhitööst või kutsetööst, aga kuna meie saade rohkem uurib inimese harrastusi, siis ma tahaksin veel ühest siluharrastusest rääkida seal rahvatants kust see alguse sai? Rahvatants sai alguse sellest, ilmselt sai sellest alguse, et oli aasta 86 ja mina olin 10. klassi lõpetanud ja olin Palmses õpilasmalevas. Meil oli selline hästi sihukene tore rühm, kus näiteks oli praegune suur folgi korraldaja Ando Kiviberg ja kaitseekspert Kadri Liik ja Endla teatrijuht Tiit palu, ehk siis sellised noored toorikud, kõik kuidagi väga nihukesed särasilmsed ja sellel samal aastal korraldati esimene Viru Säru, mis oli juba niisugune kergelt ärkamisaja keskkoolipoiss. Olin keskkooli võist lõpetanud 10. klassi, olin õpilasmalevast Palmsest ja siis me olime seal ninapidi korraldamisel juues ja olid nagu äge, kui keegi mängis kannelt ja lõõtsapilli ja niisuguseid rahvalugusid ja kuidagi selles eas sa ju oled väga mõjutatav. Kusjuures see kõik võib olla väga juhuslik ja, ja siis siis tekkis ka minul see murdumine, et, et see vist on justkui minu muusika, sest ma ei olnud kunagi olnud mingisugune hevimees või rokimees või et, et see muusika ei ole mulle kunagi selliseks omaseks saanud, aga järsku selline lõõtsapill ja viiul, vot see järsku puudutas. Ja siis Läks veel niimoodi, et ikka meeldis, kui kuskil keegi mängi, siis mina läksingi, tatsasin natukene siiski siin sõjaväes ära ja siis 89. aastal üks tuttav ütles, et kuule leigarites ma pean kahjuks minema ära, aga mul partneri jääb, näe üksi ja teki tuled ja ma olin lahkesti nõus ja siis Läksin ja saingi endale partneri ja siis neli aastat tantsimise, siis võtsin ta naiseks endale ja väga loomulik. Ja, ja siis, kuna ta neegritest tantsuõpetaja, siis rahvakuntsi on meil kodu täis ja kuna kõige vanem tütar on ka nüüd rahvatantsuõpetaja, siis on seda veel topeltkoguses, nii et et mina ju tegelikult mingeid viimased neli-viis aastat enam aktiivselt rahvatantsurühmas kaks korda nädalas trenni pole teinud küll, aga kui kuskil mingi üritus on, siis mulle väga meeldib. Oota, aga viimastel aegadel on pigem see, et mulle meeldib seda muusikat kuulata, mitte ise kaasa tantsida, aga kuulata ma võin niisukust, krigisevad viiulit, piss, lõpmatult Viljandi folgil ka. Sellega on nüüd jälle mitu lugu, kuna minu sõber Ando seda korraldab, siis ma alguses ju seal kindlasti käisin ja millegipärast mulle ei meeldinud. Ma ei tea, miks, kas nende tallajate pärast, keda sattus olema minu ümber, millegipärast väga palju, igal juhul mul tuli vahe sisse, siis ma jälle korra käisin ja siis tuli jälle vahe sisse. Ja siis eelmisel aastal, kuna mul abikaasa on ka tantsuteadlane, siis ta oli seal lausa töökohustustega seotud, tuli uuris, kuidas inimene tantsib, olin mina siis nagu kaasas ja siis ma neli päeva olingi algusest lõpuni seal folgil. Ja vot siis ma tundsin, et nüüd mulle meeldib, et nüüd kas on mingisugune kompleks üle läinud või mingisugune vale arusaam asjast üle läinud, igal juhul ma tundsin, et see on äge koht ja ma kohe helistasin Andole ka siis, kui oli läbi, et, et öelda, et ta teeb kihvti asja, et ma nüüd olen, olen jälle käsi. Aga siis kuulad plaadi pealt ja käid ikka kontsertidel. Vaadake plaadi pealt ei kuula ma üldse, kuul on väga vähe muusikat, ma millegipärast on oma kodu kuidagi sekitanud, nii et kuna ma igapäeva öösel on ju hästi palju helide sees siis ma kodus ei kuule. Tuttav tunne just ei kuula, praktiliselt ei plaate. Telekast vaatan ainult nädalavahetuseti, jalgpalli või mingeid muid nisukesi spordiga seotud asju, ehk ma siis vaatan väga telekat. Mistõttu mu plaat ei kuula Camite autos. Aga mulle meeldib elavas esituses muusikat kuulata, isegi kui ta ei ole nii Virtoosne muusik näiteks, aga ma näen, et ta teeb seda hingega. No missugune oli viimane selline elamusse selles vallas Viimane elamus oli see või? Mis see siis nüüd oli, ütleme laias laastus nädal tagasi Viljandis pärimusmuusika aidas, kus oli meie ansambli asutaja Kristjan Toropi sünniaastapäeva tähistamise üritus, oli Toropi tantsumaja vist oli nimi, ait korraldab aeg-ajalt selliseid tantsimise õhtuid, kus siis kutsutakse paar niisugust toredat inimest muusikat tegema, siis teised tulevad tantsima ja mina seal siis ka istusin päris mitu tundi ja kuulasin erinevaid musitseerijaid ja vot see oli, see oli nagu mõnus, kui on tõepoolest seal ruumis koos ainult need, kellele see läheb korda, sinna ei ole sattunud keegi juhuslikult, sinna ei ole sattunud keegi sellise üleoleva tundega, mis võib väga lihtsalt rikkuda ära igasuguse atmosfääri igas ruumis, kui seal on võõrkeha, aga seal ei olnud, kõik, olid need, kellele läks korda, see oli vahva. See oli elamus. Sa mainisid oma vanemat tütart. Mitu last sul on nüüd õieti õieli õieti? Neli ei ole rohkem tulnud? Ei tea. Oled kusagil öelnud, et neli aitab. Praegu tundub. Et aitab. Nii suure pere isa ja selle kõrvalt nüüd kutsetöö ja reisid võistluspaikadesse nädalaid kestvat. Kuidas sa seda kõike jõuad? Nojah, aga eks ma teen endale ju mingisugused valikud ja, ja kindlasti on sageli raske loobuda emotsionaalse inimesena mingist huvitavast asjast pere kasuks. Võib-olla see kõlab natukene jõhkrat, aga vahel tõesti mõtlen, et tahaks ju veel sinna minna, tänna minna, aga siis, kui sulle vaatab nelja aastane alt üles niisuguse naeratusega ja ütleb, et issi põrm loe mulle siis sulapist iga iga issi, ehk siis need ajad, ma, ma võtan ja ma olen endale lubanud, et kui mulle laps ütleb mulle, et ta tahab, et ma loeksin, siis ma loen kasvõi kolm rida, aga ma ei ütle kunagi talle, et ma. Ehk siis noh, meil on selline naljakas pered, kuna abikaasa on ka väga ebaregulaarse elukorralduse ehk on tantsuõpetaja ja õpib ise doktorantuuris, siis meil sellist kaheksast viieni tööd pole kummalgi, mis tähendab me üldse kohati satume väga harva kokku kodus, mis jällegi on mõnes mõttes tore, sest Me võime sattuda kokku mingites huvitavates teistes vormides. Ehk siis kuidas ma jaksan, no noh, peaaegu jaksan, kas see kõik on aus olnud laste vastu, seda ilmselt ütlevad lapsed siis kui nad suureks on kasvanud ja, ja siis ausalt tunnistavad, et olid sa, mis olid reporter aegade isana olid näiteks. Ta ei mänginud meiega piisavalt, aga eks ma siis neil on seal all. Meie eelmise saate külaline oli ajaloo õpetaja, teatavasti on sinulgi ajaloolase haridus, kes sa oled tundnud kunagi, et sa oled reetnud oma hariduse. Ei, sest ma ei ole ausalt öeldes ennast ka ajalooliseks kunagi pidanud, kuna ma õppisin Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas kahes jaos kokku teist aastat lõpetades lõpuks 2004. aastal selle bakalaureusekraadiga ära. Ma ei ole kunagi ennast ajalooliseks pidanud küll, aga ma olen väga rahul, et ma sain sellise ikkagi laiapõhjalise humanitaarhariduse, mida minu meelest peaks saama ka iga inimene, kes töötab kas raadios või teles, et igasuguseid intervjueerimise tehnikaid võib õppida käigu pealt juurde, leian mina. Aga kui sa ikka ei ole lugenud draamat õige ei ole. Mõelnud asjade üle ja sõpradega pidanud selliseid öid, kestvaid arutelusid maailma asjadest, mis vaated on kokkuvõttes need kõige määravamad hoopis siis, siis vist on natuke puudu jäänud. Tulles tagasi, no raadiotöö juurde, siis ega sa ei ole ju ainult spordireporter, sa oled teedi jätkuvalt jutusaateid, sa oled teinud suurt Sarri ja kultuurimaja oli vist selle nimi siis sa tegid ju pikka aega ka ju kuuspakki saateid, nii et see võib-olla see ajaloolase haridus on aidanud just neid saateid ka teha. Spordireportaažid kõrval. Jah, ma tahaks loota, et see niimoodi on olnud, sest ega ma nüüd ei, ei oska ju öelda, et, et neid asju teen ma tänu sellele ja neid asju teen ma tänu tollele, et ma ikkagi Haridus peab olema olemas selline põhi all, et saaks teha niisuguseid saateid, ma kujutan Nojah, aga pigem see haridus tähendab seda, et ta, et sa oled endasse kogunud mingisugused noh, teadmised, mis mingil hetkel siis mingil vajalikul hetkel hakkavad sinus tekitama mingisuguseid impulsse kui seal tekib mingisugune olukord või mingit teema sisu seest hakkavad tulema mingisuguseid selliseid udemed välja, mis siis hakkab kokkuvõttes kuhugi edasi viima. Et kui mul ei oleks millelegi toetuda, siis mul ei oleks ka sealt pealt kuidagimoodi üles tulla, et pigem seda näen mina, mina haridusena, et inimesel on tekkinud mingisugune baas alla ja siis oskused lauset moodustada või küsimust moodustada. Kuidas sulle tundub, kas inimese teebki terviklikuks see, kui tal on lisaks kutsetööle ja võib-olla isegi lisaks perekonnale ka muud harrastused ja huvid? Ma ainult ei julge öelda, tervislikumaks teeb, ehk siis sa pead silmas seda, et oleks tööosa päevast ja puhkus osa päevast. No kas nüüd puhkus ja harrastas, ei pruugi olla alati puhkus? Võib-olla väga intellektuaalselt võib-olla puhkus, eks ju, oma rutiin, sest põhitöö eest, aga kas see annab inimesele juurde midagi, et noh, meie saate mõte või filosoofia on ju selles, et me tahaksime ka virgutada inimesi tõesti harrastama midagi, tegelema millegagi see on sinule andnud palju juurde, et sa oled nii erinevaid asju harrastanud. Ma teiste erialade või teiste elukutsete eest ei saa ju rääkida, aga ma endale tunnistan küll, et mina kui noh, ütleme siis ajakirjanik, et kui ma ikkagi elu näen ka veidi teise kandi pealt, kui ainult ajakirjaniku positsioonilt sporti vaadates, siis ta kaheldamatult ju avardab su pinti, et eks mu tutvusringkond ju ka paljuski on spordi sees, aga ma näiteks väga hindan seda, et minu abikaasa ei huvitu spordist absoluutselt. Ta tõenäoliselt teadis, et ma olin Oslos suusatamisvõistlustel, ma arvan, et sellega tema teave minu Norras olekust piirdus. Samas mul on temaga võimalik rääkida väga paljudest muudest asjadest ja ta annab mulle väga palju seda impulssi, et kuule mees, elu ei ole ainult sport, mida Sa võid hakata tundma, kui sa oled ainult spordiajakirjanik, liigud ühes ja samas valdkonnas, et aeg-ajalt jah näiteks kasvõi jalgpalli MM-i ajal, kus sa ikkagi kuu aja jooksul sattunud sellisesse väga konkreetsesse purki või maailma, sest su jaoks ongi ainult jalgpall oluline. Siis, kui sa satud kokku inimestega, kes mõnu, mitu väga head sõpra, kes üldse spordist ei huvita, kes on sellised tehnikageeniused ja kui siis ma nendega hakkan õhinal tekkivaid, vaata kuidas see lõi ja seda vaatasid, kuidas see panija nad vaatavad niisuguse arusaamatusega otset, millest sa räägid. Et siis siis see toob jube hästi maa peale ja, ja veel kord ütleb sulle, et maailmas on väga palju muud, kui lihtsalt. Tarva maa, küsin lõpuks sult, et kas sul on soojas, mõni uus harrastas. Ei, ma püüan ka säästa oma abikaasat, jäi tassi koju igasuguseid muid asju, mida ma niigi liiga palju teen, et ja ei võta ära aega, mida niigi ei ole ju ülemäära palju, aga no ma ju ei oska öelda, et ma enam kunagi mitte midagi uut ei võta ette teha või koguma hakata, et seda ma arvan, keegi meist ei, ei ei julge öelda. Ma olen pigem selline ja see on ehk natukene ohtlik, et kui mul mingi mõte tuleb pähe, siis, siis ma ei saa sellest enam lahti, nii et kui mul järsku tuleb ka nagu Tõnu piiburusin kogus vanu autosid, tuleb mul mõte pähe, nüüd tahaks vanu autosid hakata koguma, siis ma kardan, et ma hakkan neid koguma. Tehnikahuvi vähimalgi määral puudub siis vist autodega. Igati mõistetav, et lapsed kasvavad, et sa saad üha rohkem aega pühendada oma perele, mis on ju ühe pereisa jaoks põhiline elu, kutsumus. No ma tahaks ju niimoodi öelda, aga noh mis seal salata, kärsitu inimesena ja niisuguse tuulepea, nagu ma olen ja nagu ma ennist ütlesin, see on kohati jube raske mõista, et laps tahab sind lihtsalt kodus. Aga mitte see, et sa tuled õhinal järjekordse korvpalliuudisega, et tema tahab lihtsalt, et sa talle kalli-kalli teeksite, teda sülle võtaksid. Ehk siis jah, ma võin ju lubada, et ma olen nüüd kodus nädalavahetuse ja ma olen ka oma abikaasale lubanud, et see nädalavahetus olnud oleme kodus ja siis ma hakkan kuskil reede õhtul peale, et kuule, laupäeval kuuest kaheksani ma vaataks ühte ühte mängu ja siis pühapäeval kolmest on üks teine mäng ja et noh, ja nii ta läheb. Ma tänan, Tarmo Tiisler selle jutuajamise eest, mis oli üsna Haraline ja neid kogumise harrastusi olnud üsna palju, aga ma arvan, et kuulajad said sinust veidikene parema pildi ja võib-olla kui nad kuulevad ka sinu spordireportaaže või ka muid saateid, siis nad saavad aru, et on tegemist sellise väga põneva ja paljude huvialadega inimestega. No aitäh jah, ilusate sõnade eest, eks ma olen siis põnev inimene, edasi. Tänase saate tõid teieni Mart Ummelas Vivika Ludvig Kuulmiseni nädala pärast vikerraadio sünnipäeval kui püüame leida meie saatesse inimese, kes oma kogumisharrastuse seondanud muusika ja raadioga kuulmiseni.