Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tere, mina olen Jaan Elbulaja saade, originaal ja koopia ongi avanud oma musikaalsed uksed või sahtlid, millest väga palju huvitavat võib leida. Vot sellise luulelise alguse tegin tänasele saatele, mis on selle saatesarjad järjekorras juba 38. aga tänases saates on nostalgiat täiesti kuhjaga. Olen valinud igasuguseid huvitavaid laule ja olen saanud ühe väga huvitava leiu osaliseks mis viis jälle teistsuguste leidude juurde, nii et seda saadet on teha ainult suur lust ja rõõm. Esimene laulupaar, mille siis esitan, viib meid aastasse 1968 ja seda originaalis laulab selline saksas laagri kuningas või siis Flavia laulja nagu Bernd aabits ja Bernd aabits laulab selle laulu. Mis siis räägib ikka jälle tütarlastest ja suvest ja mõnusast äraolemisest ja kuidas poisid neid kuidagi kätte ei saa. Ja sellele loole on teinud eestikeelse teksti ei keegi muu kui Gustas kikerpuu ja eestikeelse teksti pealkirjaks on võtme laul ja seda laulis mees, kes seda laulu praegusel hetkel enam ei mäleta. Ma ise talle helistasin hiljuti ja ta ütles, et tõesti, et ma mäletan, et selline laul on olemas, aga milles ma laulsin, seda ma täpselt ei tea. Aga see mees on Uno Loop ja võtme laul on tal meil fonoteegis täiesti olemas. Nii et ega siis midagi kõigepealt originaal man kanni Talle Meyczen küsson ja see on Bern aabits ja sedapuhku mängin teisena koopia aastast 1969, see on Uno Loop ja ansambel Kustas kikerpuu juhendamisel ja loo nimi on võtme laul. No vot neid igasuguseid Noori tillukesi, neid. Siis avan ukse võtmega Kus ta on loomulik, see võid olla võib. Et kõigile lugudele õiget võtit ei leidu. Mis teha küll, kui juhtunud, et võttis, mis hädasti tarvis kusagil. Sepa viibida vaid veiniga ja seda ei saa nüüd rinna otsa. Ja nii ongi see On loomulik, see olla võib et kõigile lummikudele valevõtit ei leia. Mis teha, kui et võtilist hädasti tarvis kusagil. Teen selle suure nostalgialaksu selle koha peal ära ja järgmise laulupaari või siis ütleme, suur laulu algus viib meid aastasse 1928 kui ilmus Nõukogude Venemaal ajakiri rad Nuia Literature abtruda Puies koolie. Selline ajakiri oli kunagi poelettidel ja kioski lettidel Venemaal ja 28. aastal eelmisel sajandil ilmus seal üks pilt, üks plakat, mille on joonistanud kunstnik Nikolai Charuhhin ja sinna on plakatil ja siis on kirjutatud Bustessegi ta puudjad. Sontse. See lause Buzzektaa, Budjet, Sontse lõi poeedil Lefašanil lambikese põlema ja ta kirjutas sellest sellise luuletuse, mille viisis ta sära, Arkadi Ostrovski ja see kõik juhtus aastal 1962 minu jaoks väga tähtsal aastal. Sellepärast et sellel aastal olen mina ka sündinud ja selle laulu esmaesitajaks oli Tamara nüanssarova. Ja see lugu võistles ka ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil mingil lauluvõistlusel 62. aastal Helsingis ja võitis selle lauluvõistluse sama laul ning ka sai mingisuguse preemia sopotis. Aastal 1963. Seda laul on siis lauldud väga palju ja eesti keeles on selle laulu muidugi kuulsaks laulnud Georg Ots, kes laulab seda laulu oma kasupoja Hendrik otsaga. Ja see laul oli siis nii populaarne, ei olnud vist ühtegi pioneeri, võib neile rühma Nõukogude Eestis, kes seda laulu ei laulnud, see laul oli vist peaaegu kavas igal laulupeol ja loomulikult kõikidel suurtel laulu ülesastumistel üle kogu Nõukogude Eesti. Ja see laul oli alati soovikontserdi repertuaar, paaris mäletan omal ajal lapsepõlves sai teda kuulatud küll, tõesti. Ma arvan, et paar korda nädalas Eesti raadiost. Aga selle looga siis nii palju, et kõigepealt kuulame esimest versiooni Aastast 1962 laulab Tamara nüanssarova ja pussitaja Puidet Johnson selle loo nimi. Siis aga laulab Georg Ots seda laulu koos oma kasupoja Hendrik otsaga. Ja üks huvitav leida ka sellest siis peale seda kahte versiooni. Väikses taevaga joonistus poesi, kõik valmis siis lihtsalt veel alla. Päike. Taevas oli, no ei. Meenu. Sõber mind usus. Vaat kõigi kavade. On aastaid 35 kindlalt koor kollane, siis olgu meile päike, olgu. Taevas olgu. Ema nivool. Päike. Taevas. Arm sõdurda, valvsam saam, kuskil käib plahvatus, vööri, eelrahvaid poeg silmi, hirm ühte meil põue. Meile äige Meile taevas olgu-olgu. Ei vaenu. Sõjakaanelisse ma su ja väiksele ja tunne see on köigile. Me. Eile taevas olgu meile Olgo. Päike. Taeva. Jääma. Tuli tuttav ette, mis nostalgialaks missugune. Aga uurides selle laulu ajalugu, jõudsin ma aastasse 1960 levi. Kui Rootsi ansambel Swingers salvestas selle loo ja kui ma ei eksi, siis seitsmes või kuues keeles. Soome, Rootsi, Norra, inglise, hispaania ja mingis keeles veel saksa keeles vist. Ja see Huudenanis hinges kollektiiv onju tuntud seatud apa Ühe liikmer, Björn, Huldose esimene ansambel. Ja sellel laulul küll nendes keeltes ja nende esituses ei olnud selline rahu, võitluslik teema, vaid see laul rääkis ühest kaunitarist Gabrielist esis bjornulvius koos ansambliga Swingers aasta 1964 ja lugu nimega Gabriel. Jaa. Ja. Kahanes. Laskmine. Et. Ta. Sööks. Kui ma uutenane singel seejuures juba oleme, siis selle toreda kollektiivi ajalugu uurides leidsin veel ühe tuttava laululinde repertuaarist. Ja see laul on nimega Maria-Ann-Mari-Anni laulis siis pees lauljana Björn Ulvius. Ise ta selle lauluga kirjutas. Kui hakkasin meie fonoteegist selle laulu järgi jääma, Toomas Jõesarju laulis seda Marianne laulu siis leidsin huvitava autorluse sellele loole, mis on juba praeguseks hetkeks ära parandatud. Seal oli omal ajal kirjas, et see on mehhiko rahvalaul. Niisiis kõigepealt koopia Toomas Jõesarja, Mariann ja Eesti televisiooni ansambel Kustas kikerpuu juhendamisel ning siis originaal puutena. Singers'i ja laulu pealkirjaks on sana tütarlapse nimi. Maarja ai, nutsin tulis Maarja. Kuid mis sellest kasu minust uhkelt möödunud saad, kui sind kuskil kohtama vingeid iialgi ta mul naerata. Maarja. Maarja mind nii õnnetuks teksid metsa, ta tõuseb. Väljas. Mari-Ann. Tahate? Ellu. Viia. Ka välja. Ja. Ja. Et saadet kirevamaks muuta, jätkame hoopis teise ajaga ja teises rütmis. Järgmise loo kangelane on lugu või siis laul nimega, siis ma beibi. Selle laulu salvestas super grupp Travel Velburis aastal 1990 oma stuudioalbumi Travel Velburis Volgolm esimeseks singliks ehk siis avalooks šeesma beebi oli siis esimene singel, teine New Blu moon ja kolmas siis Runaway. Selle looga on veel üks selline tore või noh, kuidas ma ütlen, huvitav teada andmine veel, et selles loos mängis kitarri praeguseks hetkeks juba kadunud Garri Moore, kes ise tegelikult bändis ei olnud. Bändi moodustasid siis Chief Flynn, George Harrison, Roy Orbyson, Bob Dylan ja Tom Petty. Roy orjus on küll, lahkus viimaste bändi tegemiste ajaks, aga esimesed Vilbury plaadi peal tegi ta kõvasti kaasa, aga sõbrad Chood, Chief, Tom ja Bob raiusid ta nime igasse Travers, Vilbury järgnevasse plaati ka. Aga nüüd siis selle laulu juurde, mille nimi on siis ma beibi. Selle laulu salvestas eelmise aasta sügisel ära üks Eesti tore kollektiiv, kelle nimi on sarabande. Vähesed teavad sellest ansamblist, aga see on eesti muusikaprodutsendi Jaak aheliku ja trummimehe ka. Jaak aheliku üks järjekordne uus ja tore projekt, kus teevad kaasa sellised suurepärased noorema põlve või siis ütleme jah, ütleme lähiminevikku noorema põlve muusikud, nagu Tõnu hallikes mängib kitarri Jaan Killing, kes mängib bassi runo lammara, kes mängib klahvpille Andre Hein, kes mängib akustilist kitarri, Fredy Tomingas, kes mängib samuti akustilist kitarri ja loomulikult bändi hing Jaak Ahelik, kes mängib trumme ja kõige toredam on see, et peale jaagu laulavad kõik pillimehed ise ka, nii et üks tore vokaalrokiansambel on Eestisse tulnud ja selle bändi nimi on sarabande. Ja nemad siis kaverdavad või siis õigemini teevad järele. Craven Vilbury laulu, šismaaemmbeebi ja sarabande poolt on selle loo nimeks saanud nalja, ma ei tee maa beibe. Niisiis kõigepealt originaal traavel hõlburis ja siis ma Emmbeebi ja siis juba eestikeelne koopia bande ja nalja ma ei tee, maabeib. Ja ma veel ei ole. Aga. Mind ootab peale üks Daile kelle nimed Orkaane vajaka. Ja kui ta veel Saaremaa ja ja pea patroon Ja peagi saavutanud elu laevuke mani läks soojates õpetajale oomika koolis daame kalustama anda. Ja ta on ta Rahva saatanat teeniva peale laadasaadikuna enne WWW. Toon saatesse ka killukese kantrimuusikat järgmise laulu baari originaali esitaja ja autor on Wave datli, kes on sündinud kolmandal mail 1928. aastal ja lahkus meie hulgast 22. detsembril aastal 2003. See mees on Tõiv tabli ja teed abi on selline. Kuidas ma ütlen pikamaa, autojuhtide lemmik stiili esindaja ja ta on teinud tõesti väga palju laule just nendele traktrivin mendidele ja nendest laulnud ta palju ja ilmselt Ameerikas Maal nendel kilomeetritel, mida need pikamaa autojuhid seal läbi sõidavad, siis ma arvan, et tabli on üks artist, keda kindlasti väga palju nendes autodes kuulatakse. Aastal 1968 salvestas ta ühe loo, mille nimi on siis ta end isi ran. Ja see lugu läks USA kantritabelis oli seal kõrgetel kohtadel 10 nädalat ja kõige kõrgem koht oli tal viies koht ja Kanadas oli samuti see lugu väga populaarne. Ilmselt need suured pikamaa autojuhid sõitsid ka Kanadasse ja võib-olla ka lõuna poole Mehhikosse, aga Mehhiko on, et mul ei ole. Aga sellest ma ei tahtnud rääkida, vaid ta rääkida sellest, et selle laulu leidis üles huvitav huvitav aastal 1984. Keegi ansamblist karavan ja ansambel karavan salvestas selle loo ära eestikeelsena ja see lugu sai nimeks triibuline sautriibulise saua eestikeelse teksti on teinud legendaarne, no käo. Ja kui praegusel hetkel seda nõukogude aja lõpu autojuhi laulukest kuulata, siis ajab ikka muigama küll, kuulake neid sõnu ja tuleb aga jälle meelde, ajab aga naerma. Kõigepealt siis originaal, see on teil Darlija, Eind ramm ja siis peale seda jälle ansambel karavan ja eeslauljaks loomulikult Karl Madis ja lugu pealkirjaga triibuline saun. Ei. No. Proov. Olgu, argipäev või pühapäev, mul ikka room peo, aga inspektorid juba vitsad leos. Kui tuleb Tunn, ei aita mind, siis Parindini läheb lahti igapäine kanalit. Näe, jänes. Üsna tuttav peal keegi ilmselt olla võib veel? Vaevalt küll, et nüüd mõni tont võivaim, kaks jalga all pilgud pingsalt on teel seda tunda, mul ammugi juba augurauad kamad pihus, võimude või. Ja triibuliine Sauni. Sõidan mööda tee. Sõpru põõsastes tervitan jälle inspektoril, padrik õis on mõnus, kui veel ei ole. Meil soovides jätan omale mootorikolmiku poole, kojamees pühib kõik poriivi hingelt ja tuuleklaasilt kasulik inimsoole kusagil kabiini rõõmus laulu refräänis triibuline tau väsimusest kooli ja mootor, omasin, kuulab rooli ja kilomeetreid, üks teksti võiks minna, kui poleks nii alla nagu näha, mees samuti siis helistab ja sõimab ja ees on pikk tee põhjaeesti lagema elumäed ja voored tuttavad mulle olles ikka iga põõsas valvel, ülivalusad mehed, tublid lauda meil ajud madalama IQ-d kui kuristiku vahel hinge lahti, mul jälle vana triibulist saua. Järgmise laulupaariga on umbes samad lood, mis eelmisegari igal juhul peakangelaseks meie poolt on. Karl Madis. See nüüd on Karl Madise see aeg, kui ta juba laulis ilma karavani abita, vaid tegi nii-öelda soologa äri ja talle meeldis üks pika nimega tore ja kaunis laul, mis on samuti kantrimuusikapala lugu pärit aastast 1979. Ja kirjutatud on ta David Vellami poolt. Nomaran juba saite aru, et tegemist on Bella Brothersi ühe lauluga ja see on üks igavesti pika pealkirjaga laul ihaaesseid juheda Beautiful Body uud hiiu haud kitse kehtestada mehi on siis selle loo originaalpealkiri, aga eestikeelne pealkiri sellel samal laulud on väga lühike, mul meelde jäi. Ja teksti autoriks on Kalev Kotkas. Kõik, kes enamiku Karl Madise laulutekstid on kirjutanud ja lugu on salvestatud 2001. aastal. Niisiis kõigepealt kuulama ja selle loo originaali son tallamine Brothers ja Eeeffesseegiuu hääle beautiful body ju haudit, tegin seda nii pika pealkirjaga laul ja hulga lühema pealkirjaga koopia on Karl Madise ja loo nimi on mul meelde jäi. Jah, mulle meelde jäi, su keha ei kao laulda. Ja ei kao, milles laulda juba aegu. Jah, mul jäi su keha niga, milles laulma tõin ka. Viru hääle Aveeri häälegna äratuus jagu valge. Selle koha peal teeme siis osavasti, saate lõpu ka ära ja teeme saatele nii-öelda ringi peale. Kui alustasime sellise Šoaagri lauluga, siis piid muusikaga lõpetame ja järgmise laulu paari peakangelaseks on doni Hazard kes on siis inglise laulja ja väga kuulus helilooja, ta on kirjutanud väga ilusaid laule kuulsatele brändidele, nagu näiteks Hollis või Manfred männ VÕIB Herman Hernits, piidu Nuun rumalus või rikk baarns või Jill Whitney igal juhul neid tänulikke esinejaid on veel rohkem. Keda ma jõudsin üles lugeda, hõrman häämits on saanud ka sedasama laulu, millest me siis juttu teeme, kuigi jah, originaalis esitas toni hasart selle loo ikkagi esimesena ja salvestas ka lugu, millest räägin, on siis laul pealkirjaga You lõivin ja seda laul on jah, tõesti ka edukalt laule kollektiiv nimega Herman hoomids aga mängiksin täna ikkagi selle loo autorivarianti ja kes siis Eesti poolt esitab hakkav asi kohe selgeks saama, kui ma ütlen, et selle loo on salvestanud 1984. aastal Ansambel rock hotell ja selle loo teksti autor on Heldur Karmo. Lugu kannab pealkirja kesköö tund. Igal juhul soovin teile kõike kaunist, kuulame kõigepealt siis originaali, see on toni hasart ja lugu pealkirjaga You would Levin ja peale seda koopia rock Hotell eeslauljaks Ivo Linna, kes neid praegu kindlasti kuuleb. Tervitused talle selle koha peal ja lugu pealkirjaga kesketund. Millal järgmine saade samas sarjas on? Eks seda näitab tulevik, kõike kaunist teile, kohtume kunagi tulevikus.