Praegu on augusti keskpaik või pigem hakkab kippuma sinnapoole. Augusti lõpp hakkab tasapisi kätte jõudma ja ma olen raadiomikrofoniga Kuressaare kesklinnas, härra Paul Saagpaku kodus ja me istume siin elutoa sohval, ajame juttu. Kuidas teile üldiselt sobib selline Eesti kliima? No täna on selline väga kuum ilm, sooja on selline 30 legi, mulle tundub Mul see kliima nii kontimööda, nii vastav töötavad hulga parem kui see Ameerika kliima, mis kippus äärmustesse minema ja eriti Saaremaa kliima nagu merekliima seal väga eraldi ja väga hea mõjuga. Ja ma pean, ütleme, isegi minu tervis ei ole siin. Mul on tunne, et ma olen isegi nüüd juba kolm kuud varsti täis saanud mu tervis paranenud, olles just tiiduse sammast toredast kliimast. Missuguse temperamendiga inimene te olete, olete selline pigem kauamõtlev ja kaua juurdlev või käib teil kõik väga kiiresti ja väga emotsionaalselt maa, pean ütlema, et ma olen nähkusi minu oma professor Tork Tartus professor lade heitis ette, et et mina olen impulsiivne, impulsiivne inimene ja teinekord ma ei ole juurdlev, mina olen Olavi, emotsionaalne ja nii teatud nõrga tunde inimese tüüpi kaldun. Aga teine pool on kuidagi on ka seda ratsionaalsed joonud ja niisugune Vilosoofis joont on sisse poogitud. Nii et peaaegu kahe nagu mingisugune liitumine. Üldiselt minu isa oli pool boheemlane ja pool luuletaja ja aeglase huvitaval kombel tegeles ka ärialal minule ärimeeste vastu suurt austust. Ma pean ütlema poeemiaste vastase suhteliselt, ma saan nende elus ka aru. Boheemlaslik tund, inimesed ikke rohkem, minus on see emotsionaalse joon. Nii palju, kui ma olen ise oma sisemas aru saanud. Aga see on muidugi nende filosoofiline, niisugune, niisugune talitame suude pikkade Kals järele, see on mul peaaegu pärast, mul käib teada, otsus tehakse ära, aga siiski sinus kindel karakteri jooneb sinna juurde, et sa ei saa mitte loobuda. Sai muuta ainult tav tuulelipuks. Missugune de õppejõuna olite, oli teilt üldiselt kerge head hinnet saada? Mina olin õppejõuna, minu hüüdnimi olid sapik seoniks lõvimistanies. Loomaaias kiskus inimese pääl luu pää naha ära ja surmas ja kuidagimoodi saak pahkpoisid, mina ei tea. Praegu selgus, et kuidas hüüdnimi tekkis, sapik? Mina olin väga range ja nõudlik koolmeister kuid oli momente, kus elab nagu hiljuti neid kokku saades oma endiste õpilastega. Et kui oli vaja viimase, võtsin väiksed pausid ja rääkisin Josoofisse, on ka seda, olen algabele kilde õppinud ja teatud niisugune filosoofiline, ilmavaade ja ka usuliselt küsimus ja nii see asjad olid juba lisaks. Nii et ma pean ütlema meie kuste vaalsus, siis mina olin üks rangemaid nõudeid. Nad ütlevad kõik, et tänuse muidugi komplimine aga seal meest jäi mul näite, kui just nädal tagasi oli meil kokkusaamine kuldse ministriga progümnaasium, teine klass ja üks mees oli praegu Kiviõli suur peadirektor ja peainsener ja väga kõrge koha peal mees siis ütles, et mina olen pannud talle hinnangu number üks ja mille peale esimene teist viis, viis päev olime õppinud. Aega veel veel. Nii et selles kohas ma pean ütlemisi, nõudlikkus aga see oli meil kvana, Kusti, ja vastus oli, oli seal, pidid paremust pidada ja nõuda ameeriklased mul juba 10 asse õpetamise järele mõtlema, õppisin kolledžis ainult viis, õpilased said kõige kõrgema hinnangu, teised kõik vahepealses ja neid, kes sisse kukkunud ja nii edasi. Muidugi nende koos ei olnud kunagi. Aga öödiad olge, olge, olge rohkem leplikum. Ärge olge nii nõudlike tähtsust populaarsus. Ja ma pean ütlema selles vanas Massachusettsi ülikoolis. Seal oli muidugi populaarsed, nii et oli meil kuus teise ala sama ala õpetajad. Wood, ei, inglise romaan minu õpilaste arvule käis uurimas ja imestavad, kuidas minu juurde tulevad välismaalane ja aktsendiga ja nii edasi ja ja siis ma küsisin ühe noore enamuselt tütarlapsed ka. Köhin, mis kolledžis, noor tudeng, mis pärast siis minu klassi tulid oma kabinetis jutuajamine sees, kohe ära. Teolt eurooplane. Ma tegin nalja, major, eurooplimaal saarlane. Kuidas te rahul olete, ise selle Saaremaaeluga siin, kui te tagasi olete tulnud. Kui palju on te Saaremaa teile pettumust valmistanud? Maale Saaremaaga väga rahul senini on, kõik on mul läinud nii hästi, siin mind on palju, abisson liiga palju, nabis isegi võib-olla ära postitatud. Ma olin Saaremaa sanatooriumis ja mul üks tüüpiline näide siin ühel päeval läksime just hiljuti läksime sööma ja mul üks sõber-is, kus, kes mind viisin olengule, siit kaotas oma püksitaskust kukkustel ümbrik aga üle üle 1000 krooni rahasele ümbriku, laatide ümbrik, Miacamses söötles, kas restoran siis hammast Kuressaarest, kas restoranis veeremist, tüdruk meie ette Kadi jooksis järele, tõi kogu tõmbliku kogu selle rahaga. Ma vaatasin seal tütar otseselt, kuulge teate, esimene juhus elus, kus ma Rähenet, nii ausaid ettekandja oli õpil nad õpilases selles, kas restoranis ja sellist tüüpiline näide, mis, missugust huvitavat juhtumit võib ette tulla. Muidu siin lisaks headele muljetele? Olen ma kuulnud hirmsaid kuulujutte, kuidas, kas Saaremaal riigivargus käib ja mitte just riigiasutusest, vaid eraasutuses, kus palku üldse ei tõsteta ja jutud lasse ringi, et köik on kole kehv ja varsti võib-olla müüakse odava hinna eest pankrotiseerunud asutus maha ja siis otses omale nõndanimetatud korruptsioon pool, see on mulle hirmu südamesse läinud. Muidu see oli Ameerikas juba igal pool üle maailma. Aga et meil nüüdsel ajal viisisi kiiresti rikastavad, inimesi leidub, see on meile suurim suurim pahe, mis mul tuleks nagu esile tuua. Mille järele te oma elus rohkem olete igatsust tundnud, kas üksinduse või või inimeste seltskonna järele? Ma pean ütlema, et ma olen, muidugi, ma olen abielus olnud kaks korda. Esimene abikaasa vile elus, mina olen elanud instiku elu juba üle 26 aasta täiesti üksikult ilma abikaasata ja mul kuidagi millegi püksiklus ja nii üksi elamine. Aga teatud vaheldust ma otsin, kui ma lähen kusagil restorani või kusagil on mingi, isegi rock roll käib noorte hulgas, nende hulka satud vanas oma Akadeemis, linn seal seal tüüpiline tudengikõrts, kui ma käisin, siis mitte iga päev, vaid just nädala lõpus ja nende noortega rääkima ja nii edasi ja teatud mõõdul inimestega suhtlemine. Kas seda vajadus on olemas? Aga et ma eriti selle järje suurt suurt ihadest, seda seltskonna puhul mul ei ole kunagi olnud elus? Ikka üksindus, üksindus ja mediteerimine. Olete te plaaninud veel kellegagi koos elama hakata, abielluda veel? Saaremaal on syndinud Moviv, kolmandaks leian ühe nõndanimetatud eluseltsilise, mitte ei abiellu, vaid lepingu, sest siis ikkagi, et siin, et kedagi ei ole halvasti ära kasutanud, nii edasi. Aga maa peal siis küttima, et siin on mul tunne, on siiski, et ma pean leidma. Naisseltsilisi muidugi meeste hulgas sõpru ja ja nii edasi, aga just naisseltsiline, kellega minul tavalist on, aga ma pean ütlema, ma tegin nalja, et minu minu kolmas abikaasa oli minu sõnaraamatu tee. See oli minu uimasti ja ma nimetan seda ka vaimleses kraan, David vajamiseks kraaviga. Raske tee, aga ma nimelt seal vaimline kraavi kaevamine, see võtab kõik energia ära ja suisa päeva läbi lõhkunud ta täna kell kuus, ma ärkasin üles, maalivad neli tundi juba töötanud omic. Peaks minema seda vanas eas jalutamine on niigi väga lihtne ja väga see on nagu kõrvale lükatud. Aga töö on huvitav ja see tee, kui sul teatud töö sind tõesti veetleb ja seal teatud tööd armastad, nagu ma arvasin ka koolis õpetada, seal mul kuidagi veres kasvanud siis sinu elu on õnnelik. Kui su töö sul vastik. Ära lõpetada, mis tööd te teete hommikuti? Minul on praegu kolmas sõnaraamat, see on nõndanimetatud uudissõnastik. Eeeffi pole õige, tiitel pole veel legend, seal seal on suurem osa Aaviku poolt loodud uut sõnad, uued sõnad ja Neulogismid ja kunstlikult loodud sõnad ja munad Marsi jäänud sõnu ja meil on jumal võtnud murretest on huvitavaid sõnu, mida tuleks eesti keeles uuesti välja tuua ja seda kuidagi katsuda liikuma panna. Et see hakkas keelde minema. Mul selle viimase sõnaraamat, see suur sõnaraamat, aga see on väikene, väiksemas formaadis on odav ja nii edasi. Ja see on mu viimane sõnaraamat, mille kallal ma praegust loen. Viimseid, korrektuure? Kahjuks ma pean ütlema, et meisid üldse trükiasjanduse, kõik kogusi kirjastamise ei lähe nii väga libedalt. Ka minu suur raamat oli samma häda, seal on ehitatud seadvad takistused ikka edasilükkamist ja nii edasi. Ma loodan, et ma saan seal korrektuurid varsti ära loetud. Ja et mujalgi seda, seda raamatut näen juba trükis ilmuma. Te ütlesite, et teie suur saagpakk see sõnaraamat oli nagu teie kolmas abikaasa. Kuivõrd oligi seesama just põhjused teie eelmised abielud otsa said see kolmas naine. Vaata lugu oli viimane aus, ma pean ütlema, et mina vist abielumehena ja üldse, kui mina olin juba üliõpilane, minul ei olnud kindlat nõndanimetatud pruuti või nõndanimetatud neiut, kellega läbi käisid, mul ei ole kunagi olnud üliõpilasena hiljem juba ausalt öelda, minu esimene abielu sai korra. Peaasjalikult minu oma tädid ja suguvõsa pooldajad kavandasid poiss veel niimoodi ilma ilma naise mehed läbi saab ja nii edasi. Ja siis mina abiellusin ja muidugi sel ajal ma mäletan minu ideaal luua vähemalt kuus last. Tahtsin suure pere isa olla, Köik läks viltu. Ja ma tulin muidu sõda. Ja mul sündis poeg. Mul on ainult üks poeg. Praegu Rootsis, see on arhitekti ja see on ka maali maalimis osa, mulle meeldib rohkem tal oma firma on ja nii edasi. Aga, ja tema, see, see on mu, minul oli plaan ja kuus last suure pere isa olla nii oma kodus nagu lasteaednik olla ja nii edasi. Köik läks viltu, maa pean, ütleme ausalt. Kui ma sain kommunistide ajal esimese okupatsiooni ajal, kui mind määrati kiirteelt koolid direktoriks, asetäitjaks keelde kool, mis praegu töötab vil. Mina olen selle asutaja. Siis ma sukeldusin liiga sügavalt töösse, jätsin hüvasti oma perega, kuidagi lohakeli hommiku läksin õhtul, tulin tagasi, kui kaua teie sõprus oma esimese naisega kestis? Kaks aastat, siis tuli sõda vahele, poiss sündinud ja siis läksid. Ta on praegu elus, ta elab Rootsis ja on jäänud üksikuks. Nii kui mina, aga mina olen teist korda abi, kui ma põgenesin Soome 1943 Soomes Mabesin uue, siis oli see naine on surnud, teine naine surnud. Sellega mul lapsi ei olnud, kellelgi on laps. Aga see oli jälle ja selline asi oli, muidugi oli jälle nii. Huvipooles oli mul Isamaa esimene muusid, inimene ja konservatooriumi lõpetanud. See oli ka rohkem nii teatud huvid ka. Oli olemas kirjanduse vastu ja nii edasi, sellega sain tuttavaks ja olin täitsa üksik Soomes. Ja selle selle naise maa, oma oma oma, see oli juba abielunaine. Ja ausalt öeld Marika selle kraavi elu. Kui ta oli, ta oli abi nab, tutvusin temaga abielunaisega ja siis lahutas oma mehest tuli mulle soom, Soomest tuli ära Rootsi, sealt läksime Ameerikasse ja tema tundis väga hästi inglise keelt. Mu sündis Ameerikas. Aga on see sema on kahjuks surnud, aga muidu selle suurem, see oli võib-olla üks põhjus ka tema elus. Vaatasin oma sõnaraamatut tegema ise Siimar, kadusin vist liiga. Kõigepealt tegin oma doktoritöö, lõpetasin ära. Ja siis sõnaraamatu töö käis üldse vibra liige, vähe. Pühendasin oma õrnema soo peal liigemäe. Olete te muidu selline truu abikaasa olnud, et ma pean ausalt ütlema, et vahele truu olnud mul oli? Mul oli niinimetatud kolmas pruut, oli üks huvitav muusikaõpetaja eestlanna Ameerikas, pagulane tuntud pere neelasid toredad inimesed ja nii edasi. Ja kui ma olin tema Kiva maalin, tema, tundsin teda juba mitmed aastad, olin juba keelatud. Eks siin, Soome kui siit teadur, vaetus, teadur, Fulbraid pulbrit, läksin Soome, tulin tagasi ja seesama tore inimene kee minu käes, et no kuidas oli, kas sul tekkis ka mingi susi? Räägordi sealgi seisse õrnema soo esindajate ja ja vaheline aus mees, ütlesin jah, tekkis küll, ja see oligi lõppenud, siis ei tule enam kõne alla, et kui sa mulle truudust murdsid. Siit mul ei olnud, mitte ma ei olnud mitte nii üksikut maa, pean ausalt ütlema, see on ettetuld. Nii, kus juhused on, eriti kui sealt tükk aega olnud üksinda olnud. Ja õrnem suu satuvad ette ja seal on ka teatud kergemalt momente, kus inimesed teevad. Suur rumalus, aga see on, mina soovitan alati olnud ka oma klassis oma oma noortele ütlesin, et kui teile orniisist, patud olete elus teinud. Et teemalisest vaikida, mitte avalikult välja tulla, ikka lõpuni, see on kergem teise poole ära elada. Kuidas te suhtute jumalasse ja Kristusesse? Mina olen suur Laatu austaja, vana plaadu, Kreekas. 400 aastat enne Kristust oliva ma ühtseks vist esimene kristlane mitte just Christian, vaid esimene, kes tunnistas ühte jumalat seal all Kreekas ja mitmed jumalad, paganausk ja nii edasi. Andekamaid inimesi juba leidis, et inimene ei saa ju kuidagi mitte seda, et me peaksime mingisustust isikud, otsin Vaitsioon juba way jumala vaim. Jumala vaim? Jaa, jaa, aga mina muidugi peale ausalt ütlema, kirikus mina nagu eestlased, kõik, ma käin rohkem jõululaupäev, käin kirikus kirikus käia, ma väga suur ei ole kiriku liigolemine küll olnud, kirikud on vaja toetada. Aga see meie väikse nõndanimetatud plaadeedi peal siin on elu juhtunud ja nii edasi, et meie otsustame kogusele kristluse ja kogu selle küsimuse. Mina olen, selles on täiesti pessimist. Meie arenemine, kuna meil on siin inimareng, pole ju seisma jäänud meele vanade armide järel, me oleme praegu veel pool looma ja pool afia ja pool inimest. Meil tuleb palju veel minna, kui päris inimeseks saame. Ja missugust jumalused mõistet siis tekivad. Aga et on olemas sügavvaim või selle kogu selle universumi loomisest, kui vaatame üldiselt taevasse. Nii kui vana Emmanuel grant ütles, et kui sa vaatad taevatähti, näed särama, seal iga täht on omaette päikene siis tekib töösse, kuidas meie sea miniš küsimustes nii julgelt öelda, et ei ole mingisugust vaimule ei ole jumalast olemas. Ja nii edasi, aga ma pean ka ütlema, et kummalised eelmine oma elus mina peaaegu olen, näen, et teatud ettenägelikkus on olemas, teatud geenides on meil juba pandud juba teatud liikumised, millest me ei pääse. Saatus on olemas, mõnel läheb mõni asi nii viltu, teisel niimoodi. Ja juba näha, ma uurisin tudengipõlves, intelligentse üks on loll ja teine Tarkiks jääb eluks ajaks targast. Enneoneetilise lollus jääb püsima, missugune saatus teie enda jaoks on olnud? Ma pean ütlema, et, Reim või jumalus või või nõnda nimelt jumalik kaitsel. Proovidens Inglise keeles jumalik kaitselm on minu suhtes väga suur olnud. Ma olen mitmel pool olnud, kusjuures surma peale mõistetud saksa ajal sakslast tulid sisse ja mina olin mitte nende vastu, vaid mina panin metsa, mitte vene väkke minna neelasi. Sakslased said mind kätte kohe nädal aega olime vaba olnud ja juba olin patareis ja süüdistati, et ta on ju Anglofiil Smitte, seda vaid inglise agent. Kui palju on elu teid muutnud? On jätnud mulje, surevad jäljes. Just eriti kui ma olin sakslaste poolt kinni võetud ja olete maha lasta. Ja kuuma läksin Ameerikasse ja leidsin seda oma humaanselt abi. Just minu oma isiklikus elus või oma oma suures sõnaraamatutöös siis oleme hakanud hindama just seda, peaasi et mis ma loon, kristluse tunnuseks on need. Ai ta oma ligimest nagu sa ennast aitad. Ära ole isekas, aita. Ja kui sa oled kristlane, eriti maa siin huumoriga nalja, mõnede Kristel seal natuke annab, paar penni seal oma, tead kirikus käimisi ja süda rahul. Sabega aita või just eriti kultuuriüritusi tuleb aidata oma väiksest palgast ja kas sellest võib üks väikene annetus teha. Aga vaimsed väärtused, vaim on ikka tähtsam nagu jumal on vaim ja kole, mingi vanaisa seal istub seal nagu Taara võis vana ise taolnordivuma laulud ja nii edasi. Aga jumal on ikka way vaim, kõrgem vaim, mida meie üldse ei tunne. Aga ega ilma selle füüsilise pooleta ka päris läbi ei saa. Olete te kuidagi omaenda füüsilise poolest sellist väga korralikku hoolt kandnud, sest 84 olete te praegu? See ei ole just väga väike iga füüsiline osade, eriti ma selle koha pealt olen vana Froidiga Sigmund Freudi õel vaatel. Meil on muidugi Sid sisi loomanimed, seal loomanike ukse hagisid seksuaaltung, see on me nii põhjalikult meisse pandud ja et sellega vees käika nõndanimetatud saamine. Ja seda paljud inimesed ei ole üldse kunagi õiget seksuaalvahendas saanudki, jäis surevad ära ja nii edasi. Nii et selles osas ma pean ütlema, vana Sigmund Freudi, uurisin, ma õppisin ka psühholoogias. Et siin on siiski, see ei ole enam nii loomulik. Juba päris seksuaalne vahekord, see on juba, see on juba suur kunst. Mis te enda kohta öelda võite. Mina olen olnud juba algusest peale algaja HPV ütleved imelikul kombel minul kõik need seksuaalvahekorrad tekkisid hiljem. Ja Pean ütlema, kui ma abiellusin, ma ei olnud sugugi meistermees ka abielus ju seksuaalosa läbi viima põhjalikult maa peas siiski koguga Eesti oma noortel siin ja nii edasi ka teistele ütlema, et siis seksuaalelu on väga oluline, see on väga suur. Vaevunud kahe eelmise vahekord, see nõuab suurt oskust. Sinu, see on juba täielikult kunst. Ja kes seda ära ei taha õppida, see kannatab. Nii et selline vooruse verstapost ei ole ta kunagi olnud. Ei ole kunagi vahepeal ausalt eeldutsee, minul oli seal see niisugune niisugune vooruslik ja teine poole kaldumine, niisugune munklik ja nõndanimetatud ja nii edasi, me teame, et seal on ka omade ilmselt pahed võivad tekkida. Parem on sea seksi võtta ja seda tundma õppida ja edasi arendada. Aga mitte ainult, et see on number üks ikka vaim on number üks ja siis tuleb loomakene järele ja sektorite täis loomulik, mitte looma moodi. Seal loom oli, ma mäletan, ma olin Soomes Ohilise politsei alus, kus oli olis tõupull oli, kui ma selle esimest korda lehmadel lahtilassid Mahnjeesurmu saama, see kargas nii suure valu, kohetzi oli köik, olime hädas, naised olid seal mehed olles saime lõbuse selle pulli haige tagasi laudtee jälle. Aga see, see siis sündmus nii elus nii meelde jäänud missuguse hirmsa õhinaga ja nii edasi ja siis, kui kõik möödas oli. Kuidas teie tervis on üldiselt olnud, on teil aeg-ajalt tulnud millegi olekuga kurta? Algusest peale ütleme minu tervis ei olnud väga hea, minu ema rääkis, kui ma olin väike beibi olnud enne ühte aastat hakanud järsku Mustla alevikus karjuma, kuus tundi oli karjunud, mis tal viga oli, köik läks, mõtlesin, nüüd sureb ära. See poiss sureb ära. Aga ellu jäi. Alguses mu tervis ei olnud väga hea, aga tänu meie vana Eesti vabariigile. Ja et ma sattusin sõjakooli, ma üldse sõjaväkke läksin. Sörk, ka sõjavägi ja sõjakool pani minul tervises suure aluse maa, sain seal isegi kolmanda järgu spordimärgi. Sõjaga koolis. Aga ma olen ka vana jalgpallimängija olnud väravavaht. Kerge, vala üldse sport ja ma olen harrastanud. Ma pean ütlema, et tervis on väga olnud, peaasi on see, et me oma keha haljas käest ära minna. Me peame leidma aega jalutada, aitasid teha ja pea asjunide jalutamine jalutamine, füüsilist puidu kõdunenud. Kuivõrd olete te jälginud tervisliku eluviisi kõige reegleid Ameerikas on ju väga populaarne, juua vett ja süüa puuvilju ja hoiduda täiesti alkoholist, täiesti äärmuslik suhtumine. See on õige ameeriklased nii hulluks läinud. Nad on nad Äärmus läinud, särv lõpuks ei tohi enam mitte midagi süüa. Sa ole nälges nagu üks mees mulle ütles, et kui ma tahan ennast omal kaalu maha võtta, siis üks, üks, üks, üks halastajaõde üks mees ütles, et madin seal kohe ühe päeva jooksul. Ma võtan kojaga kohe mahavõtmise, nii lihtne. Aga tegelikult on, mina ei ole neid nende reeglite järgi just käinud. Mina olen soolast kas söönud ja mina olen ka neid eiraci rasvaseid toite söönud. Ja liha peab ühte maa, kus saarlane jumala õnn, et Saaremaal enne Ameerikas oli Pihkva täielikult nende 34 või sõime kala. Ja kanasöök on tõesti on, ma pean mul kast, selge tunne, et et ma noors nii palju kala sõin Saaremaal. See on minu tervise korras hoidnud ja praeliha ei taha palju. Meil pole vaja nii palju liha süüa, aga muidu ma ei ole selle vastu, ei ole aga liigsöömise vastu üldse söömine. Minul ei ole temaga kunagi elu number olnud, ma söön, kui kõht tühi, söön ära ja, ja kui ei ole, siis tuleb ilma olla. Kui teile pakub keegi pitsi viina või kappa õlut? Ta vastu või keelduda? Alati ütlen, täna on sest näits sõpruse märkima, eriti Saaremaale, kus tehakse koduõlut. Seon kardeti. Ma hoiatan, kes Saaremaa koduõlut ei tunne, tema Väib suri hirmsalt päevanud, järgmisel päeval oli see, olen ära tegi eest. Aga üldiselt ma pean ütlema, et mina senini ikka teen oma üks või kaks. Muidugi vanas põlves üle kahe kolme pitsi viina enam ei taha minna ja keha ei võta nii palju varsti juba kõik on juba piirid pandud. Aga klaas viina või klaas õlut või klaas veini? Ma leian, et see on, see on päris hea, mitte iga päev maisiga iga päevi tarvitseb arvuenelisest olemised kokkusaamist nädalas. Sealjuures käib ikka väikene pits viina ehk õlut jälle mitte liiale minna. Paremini minu 85. Ma näen, keha jäi, ei vaidle vastu, niipalju kui paneb ise piirilima. Ja kõige kummalisem ma ütlen juba, kummale, näe, mida ma tõesti ei saa rumala arstiga rääkinud. Kui on sünnipäevad olnud. Ja väiksed viinavõtmisest on olnud rohkem kui üks või kaks või kolm. Õllekasse või viin on veetud. Minul enam ei ole vaatelt või, või seda kuidas meil kutsus vanasti õieti meilkaatersi päevalu. Kuidas neil pohmell, pohmell ei, minul enam ei ole, ei ole seal, kummal, ma ei tea, kas teiste vanade meeste samovariga Ja kuidas Ameerikast siia Eestisse kolimine selles mõttes füüsiliselt oli, ma kujutan ette, et teil olid omad elamised ja korter või maja või mis teil seal olid ja kuidas te need kas müüsite maha või püüdsite kuidagi siia kaasa võtta? Mina ei ole kunagi seda, seda, seda haara vara hinnang tavaelus imelikul kombel. Mul ei ole kunagi Meriks olnud, maja ei ole olnud, mul ei ole autud olnud mulle midagi naiski olnud ja uidel Komlikel ameeriklane, noored lapsed, vaat kui isade mulle järele kusagil viia. Et tal polegi autod, ei ole ja aga see on minu esimene kinnisvara, ma võin nimetada kahetoalist, korterit, siint, kuresaarest, kus ma olen kinni maksnud. See on esimene ja imelik tunne on, ma nagu ikka, vaatan, kas mu üür on tasutud. Aga see lõpetamine ja Ameerikas oja algus läks ilusti. Kaks kuud ma olin pea imetnovile haigeks jäänud. Aga mul üks tore sõber, üks vana prantsuse keele õpetaja ja selle proua. Nii tantsida oma ühe poja. Ja kummalisel kombel nii juunis ost, see poeg just ema kaudu. Ja see noormees aitas mind pakkida ja neid asju korda minust enam ei oleks asja saanud. Aga teatud suurem draama oli juustu oma raamatukogu ja maas. Jälle saatus armuline, mas ainult kogu oma raamatukogu Rahvusraamatukogu üle saata. Selle üks, ühe pangakulu ja kirjadega, aga nende nende nende aitises kohal saatsin tuli mul ise maksta 1500 dollarit. See see asi on. Rahvusraamatukogus osaleb Kuressaare ühisgümnaasiumile. Osa minu raamatus jäid nuiorgi haridusseltsile. See oli mul kõige raskem, kui ma ei saaks siin ära ja kui mul majas kodunt ära läinud kõik siis mul tekkis küll tunne, et neid on küll midagi ära ära läinud hingest ei ole enam oma raamatu poliitpraegwa, vaatasin, see on mul viimased, isegi madin viivast, seda raamatut ei ole hädasti vaja ees kuus, seitse. Mönde sõnaraamat kolmale jaoks vaja on. Aga ma hakkan neid tasapisi jälle muretsema, aga ma ei usu enam suut, raamatukogu mina enam ei muretseb. Ja see esinemisnyyd rahvusraamatukogus. See on seal vaba. Kes on üldse need inimesed teie elus, kes on teile mingil põhjusel väga oluline? Sa oled olnud köigepealt number üks on minu oma. Tema minu emale mõnusana raamat on pühendatud emale ja paljud isad olid, aga miks sa siis ei maini Muriel yhe avasse midagi olnud, ma pidasin oma isast väga lugu, Talib nimetasin pool boheemlane poolt, praktiline inimene jälle ja luuletaja ja nii edasi omalaadi kuju ja muusik inimene, suur muusikainimene. Aga ema ja number üks minu ema viis last ja nii, kuidas siis Saaremaaema leidis aega nii ohverdavalt köik oma lastele. Ja see ei saa, kuna käru uude ma mäletan, mu Tartu läksin ja ema oli siis kuni kella neljani õmblen. Vaata, kus vaesus oli okei ja siis oli vaga minna üks kaks tundi hommiku mulle hõivas õit Saaremaalt tartu. Kes on need inimesed, kes teile praegu tänapäeva Eesti ühiskonnas rõõmu valmistavad? Minule kõige toredam kuju praegu Humal Kema riigimisest, mõnele on seesama president Meri, ma tunnen teda juba üks, üle 10 aasta juba enne, kui ta üldse sai kõrgematele kohtadele, nii edasi saime tuttavaks ja meeldis väga. Juba tema kirjanikuna on ta tõesti silmatorkav inimene. Teiseks on ta suur diplomaat juba isa juures õppinud diplomaatias. Kolmandaks on suurkeelteoskaja, näitab suurt andi, andekas inimene. Neljandaks ja on omalaadi ideedega, ma imetlen tema julgus, kuidas ta seda on ka inglismul nimetanud. Kuulge, kui ta käis Eesti nime, seal esines, kui ta oli võimalusi inglise imetlesid, tema julgust tema Julisele Metzee ta ainult välja prahvatab. Või rüütlimoodi seal vastu peame, kui Saimetakse, tema tuli välja oma ideedega julgelt panigi oma ideed kohe hakkamis viskama, kärpis ka neid välismaalasi, et vat kus vend väikse vii president. Ja ma ütlen, kui, kui meie rahvas tõesti praegu meil võib kõik viltu minna. Aga kui kautova meri lennata, niisiis magan kahtlem, kuhu jõuame, see on tõesti saatuse poolt suur õnn, et missugused on need teemad, millest te mingil juhul ei ole nõus rääkima, mis jäävad nagu teie enda sisse ja mis ei ole kõikide jaoks mõeldud. Vaata ausalt öeldud mu lõplisse osas, kui molüüginud küsisid mind mullonisteemse niivõrd vähe. Ja võib-olla teemad, kus ma leian oma kriidiga iseenese kallal kus on lollusi tehtud elus kus sul on tõesti nagu öeldakse, varad kristlikku patustatud mitte nagu kristlikud, vaid yldse selles mõttes nendest ma nagu, nagu kõik on loomulik, püüame vaikinud ja me ei räägi sellest palju. Akujuniga Aus küsime ja eriti noorte hulgas ma pean ka ütlema, õpetaja, nad kõik vaatama murrang, olin siin Gustav Adolf ja nüüdki mehed said kokku, oli Ameerijal neelasi ja Ameerikas läbi lüüa õpilaste hulgas. Seal on teatud vabameelsus ja tead, aus peab olema. Õpilased näevad läbi Saaveid, vigurdate Saved, kristlikud kombed, rääkida see aga eile läbi. Nemad näevad ära, missugune tegeleda tulles. Minul olid elus rohkem on ette tulnud kas naermist või nutmist. Vanasti ma pean ütlema, et või ma olin rohkem ikka naersin, päris mitte väga palju. Naersin. Aga muidugi see, kui on niisugune istumine koos ka tudengipõlves, teadsi, naermine ja lustakas istumine. Laulmine, tudengilaulud ja ilus ajaviitmine. See on ilusti, see oli, see oli loomulik ja siis naer muidu grammeerist ütles, et peame rohkem naerma. Meie põhjamaa rahvad, meie olime kuidagi väga tõsiselt, me ei naera nii palju. Ja see on kahjuks meil peab rohkem naerma. Aga ma olen näinud meie noori praegu siin Saaremaal. Ja ma pean ütlema ausalt, kui ma siin tunni esimest korda ISIS külla. Hotell, Viru seltsi, need, miks teil naera üldse nii tõsiselt, kõik noored, mis teil viga on? Muidugi ma teadsime, raha oli sel ajal aga nühid maadel tõesti ütlema, et Eesti lapsed, esinoored. Säravad nad ei ole enam nii surmatjate olemisega, naeravad elust, leppige määrdega. Kui tihti te tabate ennast muretsemast millegi üle või stressis olemast? Vaat selles oli, olime väiksed nagu peaaegu pool haiglale, mina kipun liiga palju muretsema. Eriti Konssõit, kusagil maakanivoomiku, liiga vara. Seda ma loen meie eestlaste vihas, meil vii ta muretseme, me ei olnud nii vabad selles osas. Meil on vist nähtavasti mõned asjad elus viltu läinud ja see on pannud meid liiga muretsema. Ja Ta on minul, aga ma muidugi Lähen ja, ja ei ole haigeks jäänud. Aga reisimise puu on eriti juba varakult tõuseb juba pakid ja siis kontrollid nagu hull. Kas kõik dokumendid on ühes ja nii edasi, noh see oli tegelikult ja mis siin on ja kus me saame, me olime maakera peal, valige nalja või siis me ei saa ju maakera meid juba messi külgetõmbejõud ei, laseme siit ära, ära põgeneda ei pääse kusagil. Jääd siia maakerale. Missugused on need sõnad, mida te tahaksite, et eesti keeles kindlasti juurduksid, mis teile endale väga meeldivad ja mis teile meeldiks, et ka inimesed rohkem kasutama hakkaksid? Noh, neil terroriljaninsi uus välja. Aga näiteks pöör Pew Frapeeriv raba, Börp uudis meeli kisklema meenub mõni, on kõik ilusad sõnad juba ivani kõla tavaliselt meelitama. Ja näiteks ka meie muidugi kõige õnnetum sõna on meil armachi armastus. Soomlastel veel hullem, Rago, nii inetu. Sakslane liide. Nii on uuendatud sõnad ja, ja eriti, mis on Aaviku poolt loodud tema oreliga, suur muusik, inimene tema aiva kõlaliselt leidis, et see on ilu, ilu, taliesteet ja veski oli, võttis võrreldes, aga jundisteet muidugi veskile, rohkem sõnu. Tänu Veskel, nii palju on juba tehnilisi sõnu, kõik lõid murretest Avid Läsi ilu järele ja nii ma paneeli viimasesse raamat vana Avica auks, ma loodan. Ja ma loodan, et saad aru, hakkavad neid sõnu tarvitama, näis nõimekas hea kuulsusega nüümekas inimene ilusti kõlab nüümekes hea. Tema lõi lühemad sõnad. Ta nüümekes inimene, mis asjad on vaja rahva hulka viia jalga murretestatuur sõnu, eestikeelne kõlav keel. Meil ei ole mitte nagu ragas meilegi tõesti ilusad ja meiel juba laulukultuuriga on meil juba. Ma arvan, et meie navi istun yldse. Meie elus on suurim ülesanded Mil looma omaette suurima kultuuri. Nii vanakreeka. Ja siis jääme, jääme igavesti püsima laulukultuuri Valviv number üks nüüd ka meie kirjandus ja ja, ja kujutavas kunstis ja nii edasi. Meil on palju tööd, just kultuuri alus, sellega me saame püsimiele meedias, rooma naftaga. Mis, mis sõnada ise pakutaja sõna armastuse asemele. Olete kunagi mõelnud selle peale? Vaat ei ole huvitaval kombel, see on õige, see on huvitav kihid, ei ole mõelnud. Siin peab muidugi, ta on meeldiv inimene, armunud, aga kõik see nii see ära tehtud ja nii edasi. Ma pole selle peale mõelnud, aga fakt on selged. Siin tuleb tulel luus ilusana, seal nii tähtis asi on armastus. Füüsiline, vaimlesem, kõik armastus, nii suur ala on armastus. Ja muidu ta meil kõlab ilusa härraga. Aga aga Liive, Kaingesse lav see a la vie siin vees annab veel ka, aga ei ole nii, kui saaks liibion. Ilusti pik Liivi Islyybidi, mis on see, mis paneb teid hommikul üles tõusma ja tööd tegema olles mina vana eesti pagan olnud, võib-olla ma ei oleks nii vara üles tõusnud? Ma ei oleks võib-olla läinud Taara tammikusse nii vara. Aga see on vist kindlasti meil tulnud üks saksa mõjust, see suur töö rühkimine. Ja muidu kui eestlane on, on tööd armastav ja see imelik asi meie ei taha loogiline ja me armastasime tööd teha. Ja, ja liiga palju. Me olime süümaniakid. Me ei ole mitte liiga palju tööd või meil on vaja rohkem ka lussid seda nagu anglosaksid ja inglased. Nädalalõpud, minnakse välja ollase loodus ehk vöödes kava, pudel viskit ühes ja ka see on ära joodud ehk venelasi midagi tegema ka meie peame rohkem. Ehk rohkem peale tööd ka veel ennast liiga ära ei tapa. Me oleme liiga töökas rahvas ja seesama Mentgasid kootus, maisase tööd valmis. No ma on mul vaja, ma ei tohi nii palju, aga muidu see on mul kõik juba kõik juba liigaulja, ainult nyydosimiin, korrektuur, neid vigu vihjates nii kergelt siis need välja rookida neid jääbike. Teil on sünnipäev umbes nädala aja pärast, teisel septembril ja te saate 85. Ja tavaliselt kui sünnipäevale tullakse, ikka soovitakse palju õnne ja elage teist sama kaua veel, kui teile tuleks keegi sellise sooviga, mis te talle vastaksite? Jah, see on õige keemis. Nii kavas küll ei tahaks enam elada. Mina leian, et 90-ni Aavik tahtis Lääne välja visata. Mina olen õnnelik, kui ma 90-ni viskan välja oma eluga, võib-olla ka üle, aga see on kardetav. Kui vana inimon juba läheb lapsilikuks, luuleb nõrgaks, unustab ja siis liiga liiga isekaks läheb, vanad, liiga palju, nõuavad nemad kõige tähtsam vanad ja nii edasi. Aga elu on ilus ja kui tõesti oli kenasti korralikult balansseeritud, tee järglasi vabalt ajaviitmine ja selle nautimine siis ma mõtlen, et kui tervis väga rängaks ei lähe 100 ei oleks mitte paha.