Vaid ta on, kui. Laula laula, suukene oli kõige pikem saatesari, mida toimetas ainastrutskin. Ja võib-olla see on üldse üks. Kõige pikemaid saatesarju Eesti Raadio ajaloos. See kestis aastast 1971 kuni 95. See ei olnud muidugi kaugeltki mitte ainuke saatesari, mis Aino tegi. On sarjad rahvaloomingu, varasalvest. On kõla, kannel, esivanemate vaimuvara. On väga palju üksiksaateid meie kooridest. Pillimeestest lauljatest on kõik salvestused võistulaulmisest, laulupäevadest, tantsupidudest, kollektiivide juubelitest ja loomulikult üldlaulupidudest. Nende kõikide toimetaja oli ainus Strutskin. Inimene, kes töötas Eesti raadios 35 aastat ja üks kuu olles kogu aeg ühel ametikohal. Rahvamuusika ja taidlussaadete toimetaja. Aino töö on nii suur ja hindamatu et sellest jätkub võtta veel põlvkondade kaupa tema tööd hinnata tiga avalike tunnustustega. Ta sai Eesti raadiotoimetaja aastapreemia. 88.-st aastast oli Aino teeneline kultuuritegelane ja 1994. aastal määrati Ainole Jakob Hurda nimeline kultuuripreemia rahvakultuuri säilitamise ja hoidmise eest. Ma valisin siia saate algusesse. Laulu laula, laula, suukene, nimelt mitte selle vana rahvalauliku esituses, kellega oli selle saate signatuur vaid noorte neidude Tartu Ülikooli ansambli Lakski kallisid. Ütluses, sest Aino töötas ju selle jaoks, et tema kogutu oleks kasutuses, säiliks ja elaks edasi. Elada oli minul üksinda omaette ja iseseisvalt väga hea. Olin õnnelik, sest mul oli huvitav töö. Nii alustab Aino kirja, mille tema üksinda elav inimene jättis maha sellele, kes pidi tegelema tema ärasaatmisega. Siin on õige lühidalt pandud kirja mõningad korraldused oma põrmu asjus. Seda on vähe. Ja edasi tuleb siin pikalt sellest. Mis ainul oma arvates jäi veel tööl tegemata, Ta mis oleks vajanud veel korrastamist, kus on mingid lindid. See kiri on kirjutatud ilmselt üsna kohe pärast seda, kui Aino 1989. aastal pensionile jäi. Siin ei ole ei allkirja ega kuupäeva. Küll on siin aga need vanad telefoninumbrid, raadio omad, mida ammu enam ei ole kasutusel. Niisiis, töö oli see, mis andis Ainole tema elus rõõmu ja mõte. Aga muidugi ei ole töö kaugeltki mitte siiski ainus asi, mis inimese elu täidab. Ja ma olen täna kutsunud siia stuudiosse väikese grupi inimesi, kes Ainoga nii või teisiti kaua aega kokku puutusid. Mina olen toimetaja Helve võsame. Töötasin Ainoga koos 1961.-st aastast kuni tema pensionile minekuni. Teistega tutvume hiljem, aga kõige varasem tutvus Ainoga on proua Tiiu vardusel. Millal see algas? 1933. aastal Algkooli esimeses klassis me mõlemad läksime Tallinna neljateistkümnendas algkooli ja kui ma siis natuke hiljem emale ütlesin, kes need tüdrukud meie klassis on ja nimetasin ainult Strutskeni, siis selgus, et Me oleme kaugelt sugulased. No ja alates sellest ajast kuni siiamaani olime me siis ühenduses alguses neli aastat ühes koolis, kaks aastat ühes pingis, siis läksid Me kooliteed, kullakesed, erinesid, läksid laiali. Kauaks ajaks, muidugi hiljem igaühel on oma elu jube teised kohustused ja siis muidugi vähem kokku kuid kindlalt igal aastal vähemalt kaks korda, tavaliselt neli-viis korda. See lihtsalt kuulus asja juurde nii-öelda. No rääkige, missugune oli väike Aino, sest meie kõik Diana, ainult kui vanemad kolleegid Väikeaine oli võib-olla natukene ühiskondliku, mitte ühiskondliku seltskondlikke, ütleme ja natuke elavam, kui ta hiljem oli. Meil oli väga palju ühiseid huvisid ja üks, mis ainel oli, jäi, oli see huvi aianduse vastu siis looduse vastu ja siis loomad jää. See on muidugi natuke lapsik meelde tuletada, aga meil oli üks tore mäng, mida me kaua aega mängisime, mis meid väga ühendas selle loomade kool ja siis seisis selles, et meil olid väikesed, noh, nii kuni 10 sentimeetrit suured karvased loomakesed ja neid neid oli üks, kuus või kaheksa, need käisid kõik koolis, Nad olid samas klassis nagu meie, mis neid samu asju nagu meie ja seda mängu mängisime me ainega mitmed aastad, kusjuures needsamad loomakesed käisid meil isegi koolis, meil oli pisike kohver kummalee, milles need sees olid ja nii viisin nad tulid siis kooli seal, panime nad siis sinna klassis sahtlisse laua alla. No ja vaheajal sai natuke mängida. Aga kas Aino oli tol ajal ka juba silmapaistvalt muusika alal? Tegevseda ma ei oska öelda, sellepärast et muusikast Me ei kõnelnud peaaegu kunagi kuigi aina, kui me kooli läksime, samal aastal pani aina isa aina klaverit mängima. Ta oli veel pilt laste rõõmusta läheduses, lasteajakirjas, konservatooriumi kõige noorem õpilane. Ta oli siis seitsmeaastane. Aga, aga näiteks ma kunagi ei ole kuulnud ainult klaverit mängimas. Nii et koolista kunagi kooli ei esinenud. Jah, seda seda ei olnud. Piano, neljandat klassi meie teed läksid. Aina läks lenduri gümnaasime, mina läheks kommertskooli. Aga kui ta lõpetas keskkooli, siis ta ei valinud mitte klaveriala, vaid hoopis muusikateaduse, sellest oli meil juttu veel, jutustas mulle, miks ta selle valis nii-öelda, kuna ta nagu ei olnud kindel oma selle klaverimängus ja muusika, teda huvitas ikkagi ja siis ta sinna läks ja ilmselt oma väga õige sammu tegi sellega. Aga hiljem teie suhted jätkusid ikkagi ja ma tean, et kuni kuni viimase sünnipäeval jää Sest see oli tõesti nagu traditsioon ja kindel traditsioon, et me nii minu kui aina sünnipäeval kohtume isegi 44. aastal peale pommitamist, kui minu vanemad mind saatsid maale ainuseda muidugi ei tea. Nad tulid üksipäini sinna minu sünnipäevale, nii et see lihtsalt oli traditsioon, mis kestis kuni lõpuni. Uno Veenre, sina oled olnud Ainoga nii hästi kolleeg raadios kui ka orkestrijuhina rahvapillimehena temaga palju kokku puutunud. Me koostöö sai just sellest alused, kuna see rahvaloomingu maja teatavasti ju tegeles kunstilise isetegevusega, nagu seda tol ajal niisugune nimetus oli. Niisugused harrastusel siis. Oli just Aino ju see, kelle kaudu käisid kõik need igasuguste sündmuste ja, ja festivalid ja üleval ootuste ja kontserdite isetegevuslaste esinemiste nii-öelda propageerimine näitamine ja, ja see just nagu lasus Aino õlgadel ja ma pean ütlema, tema tegi seda väga suure huviga. Sest et kui ka midagi kuskil jälle oli, siis ta jälle helistas ja ütles, et et kuskohal sekka midagi on täpselt ja mis seal on, ja teata mulle ikka siis jälle midagi, kui kuskil midagi vitavat on. Ja kui mina raadiosse tulin 58. aastal tööle, siis oli tema juba siin ees, nii et mul oli ka nagu mingis mõttes nagu niisugune kindlam tunne siia tööle tulla. Mul oli siin juba toimetuses tuttav inimene ees. Ja järgmine oma tutvuse vanuse poolest oled siis sina, Valdur, leebem. Mina tulin raadiosse 58 ja Tartu stuudiosse ja siis vist esimene kord oli ainuga sõitmine Lõuna-Eestis ühest nende pillimeeste juurde, kas ta oli 58 suvel või oli 59, täpselt ma ei mäletagi enam. Aga suvel see jäi nagu traditsioon, et koolisuvi kätte tuli, siis oli noh, see oli hiljem muidugi talvel ka juba need lõõtspillimängijad, kandlemängijad, samuti koorid, kõik seal Lõuna-Eestis olid, need olid ikka Tartu autoga ja Aino võitis komandeeringutes mitmeks tahaks. Tal oli selleks ajaks juba siis kokku organiseeritud seal viis, kuus pillimeest mingis rajoonis kuskil ütleme alates siis sealt Põltsamaast Jõgevast peale kuni piirini, sinna välja Eesti-Läti piirini. Ja need said nii tema arust kõik läbi käidud. Küllap vist, sest meil see rahvapillimeeste kartoteek on ikka hästi suur. Ma vaatasin täna veel üle. Meil on umbes 7000 neid ainuaegseid. Isetegevuse rahvapillimuusika salvestisi, kusjuures noh, see on numbrite järgi, aga enamik nendest ei ole nii, et seal on üks lugu peal vaid Aino, grupeeris nad ühe lindi peale, nii et seal oli neli, viis omavahel sobivat Lugusest lood enamasti väga lühikesed. Nii et see lugude arv ulatab ilmselt kümnetesse tuhandetesse, mis Aino on usina mesilas Ena siia kokku kandnud. Ja ta oli väga populaarne, ühesõnaga nende pillimeeste seas seal need kõik kuskil juba käisime, siis kellelgi oli juba ette teada, et vot Aino, vist seda ei tea, seda pillimeest, et et hea, kui ta sinna ka läheks, ikani. Ja. Vaata, sina nägid ainult selle külje pealt, mille pealt meie keegi teda ei näinud, just see, kuidas ta oma nende üksikesinejate ja, ja koorijuhtide ja nende kõigiga suhtlema Ütles, et alati, kui me seal käisime siis ikka, see oli muidugi adraga, koor oli koos koorijuhid ja siis pärast oligi tingimata mingisugune väike istumine ka sealjuures ja koorigaja tihtipeale nii. Aga need, see tööasi, see ma ütlen ainult väga väga kohusetundlikult tegi ta neid asju vahel, kui ta ei saanud olla või et meid on siin väga palju tegemist, et siis ta ütles mulle, et noh, mina lindistan, mõned kooritseb, mis seal oli, koorid või pillimehed, sain, mina käisin üksinda ka juba lindistamas. Aga siis ma teadsin juba täpselt, kuidas ja mida, mida ta tahab, eks ole, oli Aino jah, jah, mul oli tõesti fuajees olid ja nende Linnistamistega jah, tõesti. No tõepoolest see, mis, mis Aino on meile kokku toonud, see on hindamatu kultuuripärand, sellepärast et vist küll kõik koorid, kes ikka enam-vähemgi nõutaval tasemel laulda suutsid, need kõik on meil mõnegi lauluga esindatud ja, ja rahvapillimehed kõik ja. Uuno tahtis midagi vahele öelda. Ma tahtsin seda öelda jah, et nende lindistamise ja nende niisuguste ülekannete juures, mis, mis ainutegi siis tal oli kõik. Teada, kes, kes, kes kuidagi midagi kuskil teeb, ta ise jäi nagunii tahaplaanile poleks olnudki, aga ometi kõik laabus kõik, kõik teadsid kõik, kõik vaikselt, ilma mingisuguste niisuguste ärritamistega ja tormamistega ja, ja, ja kuidagi, et kus see on ja mis see on, nagu ütleks nii vaikselt fond ilusti, nii, ta oli, nii väga muheda niuke. Ma ütleksin, et nagu öeldi siin, et ta hiljem ei olnud kuigi seltskondlik, võib-olla aga oma suhtlemises ta oli, ta ei olnud siiski nisukene, tuim või kuidagi niisugune noh, kõrvale jääb ta kuidagi niisuguse väga muheda naeratusega, nihukese Mui õieti nagunii oskas kõiki neid suhteid niimoodi hoida ja selle ise nii tagasihoidlikuks ja tahaplaanile, aga kõik laabus ja kõik läks ilusasti. Ja ma ütleksin, tol korral oli see väga suur stiimul nendele esinejatele, ma mõtlen just nendele väikestele koolidele ja nendele nendele lihtsatele rahvapillimeestele, kes, kes said, raadius, esineb ta mõtles, ta esines raadios, ta öeldi välja kohe ja ja kõik niimoodi. Ütleme, aga see oli stiimul ka jällegi omamoodi, ütleme niisuguse niisuguseks tegevuseks üldse. Virve Normet, sina ainupidev ja püsiv toakaaslane raadiomajas. Ma tahangi kõigepealt eelmise jutu juurde öelda seda, et Aino ei unustanud kunagi öelda sellele kollektiivile, et vaat just sellel päeval sellel kuupäeval nüüd mängime või teie laule või lugusid, see hea traditsioon hakkab meil siin eesti muusikas siiski ära kaduma ka tegelikult professionaalid ju igatsevad seda, et, et ta saaks kuulata oma autorikontserti või või interpreet kuidas see välja tuli, see on igale esinejale väga tähtis. Ja kui mina Aino peale tagasi mõtlen, siis. Ma näengi päris mitut, ainult mulje oli suur ja meeldiv üllatus see, kui ma ükskord olid juba aastakümme või rohkem tagasi, sattusin poolkogemata kuulama ühte tema nooruspõlvelintidest, kus ta ise teeb oma häälega eetritööd kus ta ise teeb saadet. Ta juhib, vestleb ja see oli sootuks teine, Aino, mitte, mitte enam see raadiomajas mõneti pedantsena tundunud ja sellist kuulsust omav Aino. Ta oli oma esinejatega äärmiselt lahe humoorikas ja see oli kogu tema olemuses, tema hääles. See kõik tuli saate kaudu välja ja hiljem ma mitu korda küsisin, et miks ta enam ise idee leida ei tahtnud enam ma ei tea. Ilmselt on see, et igal näitlejal tuleb kaal avalt oma tunde järgi ära, millal ta arvab, et, et enam ei ole see ja protsendiline ja ilmselt ainus enesekriitiline meel ei lubanud tal viimastel aastakümnetel enam omi saateid teha, millest on hirmus kahju. Tegelikult see oli väga hea professionaal. Jah, et mina tihti imestasin kahetate, miks ta ise ei teinud, noh, mul olid omalgi tollal niuksed isetegevusansamblid ja koorid, kelle, kellega ma ka siis nagu lindistasime siin mõned asjad ja ja siis oli vahest ka niukene asi, kui me käisime kuskil, siis ta jällegi tahtis sellest väikse ülevaate saada ja, ja kuidas oli ja aga ta ei teinud ise seda alati oli seda kellelgi kellegi teise, kellega räägitud ütlesi, et nojah, teeme siis selle väikese ära, selle räägid natuke paar sõna juttu ka ja mõtlesin, no hea küll ja siis ma mõtlesin, et ei tema järgige jutu, temal on keegi teine võetud, kes jutt tulegi. Aga, aga ma arvan, et võib võtta, oli nagu natuke selles mõttes liiga enesekriitiline, sest tegelikult nagu tõesti tuleb välja sellest, et mis ta on teinud, ta on väga hästi teinud, aga, aga kord järsku tal midagi ei, ei tulnud või ütles järsku, et või midagi ja siis ta võttis seda nii et ei, ei, et ma enam oma sinna oma oma häält ei tea. Mulle on, oletas veel, et nii nagu Aino väga suure missioonitundega suhtus kõigisse nendesse üle Eestimaa muusikat, viljelevatesse inimestesse, see on nohu, õieti muusika missioon ongi see, et inimesed ise seda teeksid, mitte nad teda kuulaksid. Samamoodi missioonitundega suhtlus Aino oma autoritesse ja tal oli väga lai autorite ring, keda ta edendas ja keda ta all asi just omal erialal oma. Noh, ütleme Uno, sina oma spetsialiteedi järgi seal Igor Tõnurist oma järgi siis laula, laula, sookesed olid tal oma kindlad tegijad ja igas maanurgas, tal oli peaaegu inimene, kelle ta võis panna ka rääkima. Ja võib-olla kandis see tal omamoodi missiooni. See võiks ka olla ja peale selle mul on ka niisugune tunne, et noh, Aino juhtus niivõrd tõsiselt oma toimetaja töösse, ta vist ei tahtnud ennast killustada paljude erinevate asjade vahele, sest eks me kõik teame seda, et kui sa pead ise mingit õhtut juhtima näiteks või või noh, intervjuusid tegema ja niisuguseid asju, et see ikkagi tõmbab kuidagi sellest otsesest toimetajatööst tähelepanu kõrvale. Aino oli sõna otseses des hea toimetaja, kes hoolitses selle eest, et tema autoritel oli kõik vajalik olemas. Kõik see muusika kanti neile tõesti hõbekandikul kätte, kõik ajad olid võetud, ükskõik kui kiire oli. Ma mäletan näiteks, kui me tegime koorifestivale siin see oli vist kas 75 või eks ole, hommikust õhtuni käib koorifestivali programm seal hiigla palju erinevaid koore, igal õhtul pidi olema selle päeva materjalist saade. Seda oleks täiesti võimatu olnud teha, kui ei oleks seal helirežissööri kõrval istunud usin Aino, kes kõikide asjade ajad pani kohe kirja, stopper oli peos, kõikide laulude ajad olid seal programmis kirjas. Meil oli siis hea õhtul, eks ole, meil oli noh, kell seitse, kuskil lõppes see asi ja kell üheksa hakkas saade peale. Me läksime, mängisime selle kokku, Me teadsime, ahah, vot selle koha peal on see laul. Muidu me poleks sealt midagi leidnud. Taevake need ühed ja samad, kohustuslikud laulud veel, kust sa aru saad, mis meeskoor see nüüd on? Nii et Aino tegi hiilgavat toimetajatööd. See võis olla jah, tema enesekriitika pärast lihtsalt ta ei teinud neid ise neid reportaaže. Ta ütleski isegi korra, et et reporter teeb oma töö, mina teen oma töö ja igaüks jäägu ikka oma asjade juurde. Aino häälega, meil on väga vähe olemas linde, aga natuke siiski on ja selleks et need, kes Aino häält ei tea, saaksid seda kuulda ja need, kellele see hääl oli tuttav, Ta oli armas, saaksid seda meenutada. Ma valisin arhiivist ühe, ühe niisuguse lindijupi, mis ei ole kindlasti kunagi eetris käinud ja mis muus ühenduses arvatavasti sinna ka ei satu. See on 62. aastal tehtud Suure-Jaani lauluväljakul, kui ilmatari koor pidas oma aastapäeva ja Aino on rääkinud seal Mart Saarega, see oli siis aasta enne Mart Saare surma. See jutt on kena ja ilus saar räägib seal oma kokkupuudetest ilmatari kooriga, aga see ei ole selle saate materjal, seda me kuulame kunagi siis, kui räägitakse Mart Saarest või sellest koorist. Ka seal Aino, pannud arhiivikogu selle salvestuse, kaasa arvatud see lõpp, mis eetrisse kindlasti ei jõudnud ja vot seal me kuuleme just seda, mida virve rääkis, kuidas ta hoolitses selle eest, et kõik inimesed teaksid, millal tahad kuulda, saavad oma juttu ja kõik. Ma nüüd ei oska enam midagi küsida, aga. Asi on mäe vastaksin aga kahjuks nii vähe ettevalmistused, et ma ei tea, tuli mul päris nii ootamatu, ma ei pea nii kaua, oleks nii, et seal mõtet meelde tuletada, üht-teist siis siis muidugi võib-olla, et Voriks mõndagi. Veindi. No seda me võime teinekord ju teha, aga seda me võime teinekord teha siis, kui te tulete sügisel Tallinna ja siis on aega mõelda ja ja rääkida veel üht ja teist. Aga praegu ma palusin teid just sellepärast, et meil on raadiosaade ilmatari koorist tuleva reede õhtul reede õhtul kell 11 11 ja järgmine reede õhtul, jah, redi ühtegi jahiks ja ja siis sellepärast ma just ja siis siis praegune hüppases väädi. No vot. Siis saate siis seal kuulata, aga muust me võime ju hiljem sügisel veel rääkida ja oleks väga tore, nii veel lähemalt teil meelde tuletada üht-teist oma noorusaegadest ja rahvaviiside kogumisest ja sellest oleks rääkida ju palju. Te olete siit ümbrusest ka kogunud? Siit ümbruses pole ka isegi suurianist ja tunnega. Nonii, tänan väga siis, ja sügisel, palun, räägime jälle edasi, kui te olete Tallinna ja. Keelati nüüd ringhääling jah, ma olen ammu juba kaheksa aastat juba kaheksa jah. Ja tegelen isetegevus lastega, ah jah, kõik isetegevuskoorid ja orkestrid ja siis need saated, mis meil kaivad rahvaloomingu, varasalvest nendega, sest mina Professor Venno Laul. Mis on teil seotud Ainostrutskiniga teie mälestustes või teie kui koorijuhi, teie kui kooriühingu esimehe seisund? Kohast kooriühingu esimehe seisukohast rääkida aastatest 1000 986996 10 aastat, mil ma tõesti olin kooriühingu esimees ja koorijuhina võiksin meenutada kõiki neid laulupidusid ja neid on olnud ju aastakümneid ka mul võimalus Sa teha kus laulupeo, ettevalmistusperioodis ja, ja laulupeo enda käigus käis, meie ka käis, meie ees käis meie kõrval ainult sutsukene nimi. Aga tema iseennast ei eksponeerivad eile, et ta ei püüdnud oma isikut esile tuua ja, ja ta jäi meile tihtipeale nagu kulissidetaguseks tegelaseks. Meed temaga otseselt kontakte ei pidanudki nagu, nagu looma või omama. See nüüd tagantjärgi meenutades tundub isegi jah, et, et võib olla koorijuhtide poolt võib-olla natukene isegi teatud võlg tema ees, et et inimesed, kes ise oma loomult on nii tagasihoidlikud need peaksid saama välja toodud ja, ja neid peaks saama. Ma nagu siiski avalikkusele esitletud väärilisel moel. Kuid Ta oli nähtavasti nii, see on inimene, kes oma tegemistest ei tahtnud isegi valjul häälel kuulutada ta toimetus kõike kuidagi vaikselt. Ja nii ta vähemalt minu kui ühe laulupeo dirigendi ja koorimuusikategelase silmis jäigi nisuses raadiohääleks. Ja ega ta ka tõtt-öelda isegi seda raadiohäält pean natuke täpsustama ega taga raadiosse ise rääkima ei tõtanud vist väga palju, ei, et, et see, see tema raadio roll oli, tähendab, tema pani selle saate kokku tema, tema, tema südameasi oli see, et eetris on vastav teema ja Eesti koorimuusika ja, ja laulupeod ja nii edasi see nähtavasti oli tal südamelähedane, sellega ta tegeles ja nendest saadete kohta ütlevad, et tähendab, sealt on mul meelde jäänud läbi kõigi aegade, et see kõik oli väga professionaalne. See oli tõesti nii-öelda puhaste, et need saated üritanud, need ei tekitanud küsimusi, need ei toonud esile midagi sellist, mis, mis oleks tahtnud aru vajanud klaarimist tähendab puhtad, need olid ausad, need heatahtlikud, selline selles mõttes nagu puhaskultuuri edendamine. Nüüd, kui rääkida Konkreetselt isiklikust kontaktist ainus sutskiniga siis vennad, üks ääretult oluline kokkupuude mul temaga siiski oli. Nimelt kooriühingu esimehena, kui äkki aenustrutskin andis alles 95. aasta lõppjäseme, kuuenda aasta algus andis teada, et tal on käes isa testament, kus isa on parandanud krundi roosikrantsi tänaval Tallinnas Eesti lauljate liidule. Ja kuivõrd kooriühing oli ühel oma kongressi sellest 90.-te aastate alguses kuulutanud end eesti lauljate liidu õigusjärglaseks siis ainus skin, leides, et need on koorijuhiks organisatsioon, kes võiks olla siis tema isa testamendi ellu viia. Ja pärija. Ma läksin saanud selle sõnumi, läksin temaga tema kodus kohtuma. Võib öelda, et et seal ma olin ühtpidi hämmingus, kui ma vaatasin, kui tagasi hoidlikest tingimustes korteri mõttes ta ise elas. Mulle ei jätnud see maja sellist muljet. Et see peaks talvel sooja ja mul tuleb meelde kuidagi praegu, et välisuksed kivist olid kas mingite vilt tekkidega soojustatud või midagi sellist. Ja oligi talveaeg ja kuidagi niisugune mulje jäi, et Ta võitles seal lihtsalt sellega, et kuidagi külmale vastu panna ja jälle talv üle elada. Ja selle kõrval lähen ma siis rääkima sellest, et ta pärandab oma isatestemendile vastavalt roosikrantsi tänavalt krundi Eesti kooriühingule. See oli üsna suur krunt ja me teame, mis 90.-te aastate keskel Eestimaal toimus üks suur ärastamine ja erastamine ja, ja hinnad ja kesklinnas, roosikrantsi tänaval, kui nad olid siis juba hinnas perspektiivis, mis nende hind sai olema ja nii edasi, seda kõike ju ainult sotskin, pidin teadma. Aga ta oli aus inimene, ta isa oli sellise testamendi teinud ja ta pidas vajalikuks oma isa testament kooriühingule edasi anda. Temaga kohtusin siis tõesti pidasin mina vaikselt silmas siis kooriühingu huvisid, et nad tõesti suur kingitus kooriühingule ja olin natukene isegi erutatud, et ei tea, kuidas need läbirääkimised temaga kujunevad. Aga peab ütlema, et see jättis ainult ülimalt meeldiva mulje ülimalt meeldivast inimesest. See oli, see ei olnud mingisugune äriläbirääkimine, see ei olnud mingisugune tehingu kokkuleppimine, see oli lihtsalt kohtumine meeldiva inimesega, kes muuseas andis mulle üle tema isa testamendi, paberi ja, ja kõik järgmised aastad, mis kooriühing on nüüd seda testamenti ellu viies saanud tunda sellest suurt materiaalset tugev, me võime isegi liialdamata öelda, et nendel aastatel 90.-te teises pooles kooriühing võib-olla elas kõik raskused üle tänu suurel määral ka sellele, et see krunt hakkas teenima kori ühingule sissetulekut. Elutöö oli pühendatud koorimuusikale ja ta ka oma isa testamenti edasi andes ei tahtnud ise rikastuda, vaid vaid täitis isa soovi. Ja pühendus ka selle Eesti. Jah, see on muidugi väga iseloomulik Ainole, kes enda peale nagu oluliselt kunagi ei mõelnud ja ma ei pea sugugi võimatuks, et isegi kui ei oleks olnud seda isa testamenti, kui isa oleks pärandanud selle krundi temale ainuoleks võinud selle ikkagi kuidagi eesti koorimuusika või, või üldse rahvakultuuri hüvanguks ära kinkida, sest ta oli sedamoodi inimene. Jah jaa, võiks tekkida küsimus, et kui ta isa suri 1962. aastal et miks seda siis seda testamenti rakendatud varem, aga see see küsimus on rohkem neid suunatud noortele, kes on üles kasvanud juba vabas Eestis ja kes ei tea, kust me tuleme. Aga tähendab, sellel nõukogude ajal ei olnud üldse võimalik rääkida mingitest mingitest kruntidest mingitest maadest kesklinnas, mingitest 43. aastal sügaval saksa tehtud testamendist ja nii edasi, need aina pidi lihtsalt ootama aegade kujunemist ja paremaid aegu ja need paremad ajad tulid ja ta tegi seal teoks. Ma arvan See ainusuur, kohusetunne ja äärmine korrektsus, see tuleb ka seal, tema lapsepõlvest, tema isast samuti missioonitunne. Tema isa Alvinstrutskin oli väga paljude seltside eestvedaja. Ja selle tõttu võib-olla Aino siirdumine just sellele alale on omamoodi peretraditsioonide ja. Ma ei ole uurinud nende pere lugu, millest vahel mul on isegi kahju. Aga ma ütlen jahet, Need väikesed meenutused toovad mul nagu mingi paralleeli ja mingi järjepidevuse ja ühteaegu. Ma saan aru ka, et koos Ainoga Läheb igavikku meie Eesti kultuuris üldse üks terve periood nende entusiastide periood, kes ise viljenesid muusikat kõikides maakohtades traditsioonidele, just toetudes rahvamuusikatraditsioonidele ja, ja kodumuusika traditsioonidele. Ja ainult tundis väga teravalt seda missiooni, et see säilitada ja seda ka 600. püüda elus hoida. Aga nagu me kõik teame, aeg läheb oma sammudega edasi. Ja Aino mõnetine konservatiivsus tegi, tal võib olla ka selle toimetamise töö tema alal kus sõnale taidlus ja isetegevus alati lisandus all tekstis noh, nagu ebaprofessionaalsuse kerge maik juurde. Vaat see kõik tegi tema elamise-olemise tööpostil ka mõneti raskeks. Ma ei ütle, et ta oleks ainult loorberitel ja ainult heas meeleolus saanud läbi oma aastakümnete kõndida. Et kui üks, 15 aastat tagasi järsku nagu ikkagi mõned ideed kerkivad, järsku kerkis üles küsimus, et võiks anda aastapreemia raadiomajas parimale kohusetundlik omale toimetajale. Siis see anti Ainale. Et Aino ei olnud populaarne raadiomajas selles mõttes nagu ütleme võib-olla Ivar Trikkel või või Lembit Lauri. Aga mõneti isegi kurikuulsana oli Aino siiski raadiomajas väga tuntud. Just nimelt ta oli äärmiselt nõudlik. Ja ta oli äärmiselt otsekohene. Mis ühtepidi on kena, aga teisipidi, kes meist nii väga tahab kuulda, eks ole. Mina olin temaga kogu oma raadiomaja tegemiste aja ühes toas ja mõneti elasin nagu vanajumala selja taga, sellepärast et ta hoidis meie toa puhta suitsetajatest ja igasugusest sellisest, mis talle ei meeldinud ja isegi ütleksin, et ta väga teravalt klassifitseeriks inimesi, kes talle olid ja, ja kes talle olid. Ei, ja ega ta ei vaevunud nendega suhtlema. Kes talle ei meeldinud. Nii et omamoodi au ja kiitus. Kes meist julgeks olla nii otsusekindel? Ja ta võis vahel olla päris nii kohe väga otsusekindel või kuidagi otsese kindel, olid isegi nii väga niisugune, noh, kuidas öelda näivalt järsk, ma mäletan, et kas ma olin juba siit ära või, aga mul oli siiski mingisugune asi temaga teha, mingi mingi saade või mis juhtiga ma tulin sinna tema toimetuse tuppa solitskisest, suvine aeg või tähendab noh, igal juhul oli nii, et aken oli lahti ja ja päike paistis veel. Jaa, jaa, aga tol ajal ma suitsetasin veel ja siis ma mõtlesin kohe suitsukorvi välja. Panin suitsu ette, tahtsin, ta vaatas mulle korra otsa, ütles, et siin ruumis ei suitsetata ja tead, ta vaatas niisuguse näoga mulle otsa, tead, et ma oleks maa alla vajunud. Jah aga autorite ring, jah, neid ta kohtles, kohtles üldse teistmoodi. Ja Valdor, mina pean ütlema ka, ma kuulsin tema telefoni suhtlemist kõrvalt ühes toas olles. Tartu rahvas oli tema jaoks üks osa Eestimaa Päidlejatest ütleks niimoodi. Üks osa nendest inimestest, kellest seda suhtlust suure südamega Hoyasega ja minu meelest ta suhtles täiesti teise hääletooniga juba, kui ta valis Tartu numbri. Mul ei olnud isegi vaja teada, kellega ta räägib. Ma sain intonatsioonist aru. Saavad neid, armastas see kontakt oli ilmselt väga hea. See on tõsi ja kui ma tulin Tallinnasse siin suudab 98.-st aastast ja siis tal on nagu kõik teevad, seal oli tal see krunt aetav seal ja siis ta palus mind vitadiaadiat mul Tartus ma olin ka ema aias ikka kraapisin peenart lae. Siis ta minu ja minu abikaasa käest küsis, et kas me tahaksime tulla. Et tal on tervisega kanis kehva aed on unarusse jäänud, et käige seal vaatamas ja tehke omale sinna Bortna peenar või ükskõik midagi ja ja korjake õunu ja mina olin nõus ka muidugi, ja nädalavahetustel ja suvel seal käia ja väljas olla, kuna me sinna omal ei olnud mingisugust suvilat ega midagi. Ta oli kaunis, umbrohtu kasvanud siis olgugi ta ütles nii et et aed tahabki vahepeal puhata, et las ta olla, aga see ei tähenda midagi, et loodus teeb oma ja kõik saab hakkama. Ja siis me seal natuke harisime, aga see oli vist kas järgmisel või ülejärgmisel, kas tal. Siis oli juba enam-vähem tähelt umbrohust puhas, aga aga siis ta ütles ka üsna järsku seal, millest ma ehmatasin nagu ära, et tal oli seal lillepeenraid ja oli kõik, aga neid lilli kasvas ka ka mujal. Et üks siin, teine seal, nii et ja mina ilmselt olin mina abikaasa või oli neid ka mõned lilled sealt umbrohu pähe, varakevadel, kui me ei saanudki aru, mis asi see nüüd maa seest välja tuleb ja need välja kiskunud seal ja siis ta ütles ka, et ütles mulle kohe ja no ega ikka ei saa aru, mis on ikka umbroimis on lill. Jah, pärast ma siis sellega leppisin küll, aga jagame ka meie sellepärast tülli läinud ega midagi. Aga me räägime siin veel seda, et see armastus aia vastu üldse lillede ja taimede vastu, see on ka juba lapsepõlvest saadik aine oli, kas ta oli 13, võib-olla neil oli ju Pirital suur aed, aga ainult ei tahtnud oma taimekesi mitte kuskil, been Roodsabel kasvatada, tahtis omale ise isiklikku pisikest aeda ja siis isa lubaski talle seal kuulide tagaoja kaldal. Umbes noh, see oli võib-olla üks, kuus meetrit suure maatüki, mis oli täiesti mahajäetud, mis oli, olete täis ja seda ta haris väga hoolega ja väga armastusel ja ma ise imestasin, et kuidas ta seal nõges teie nähtede sees üldse hakkama saab. Aga igatahes järgmisel aastal õitsesid tal seal nüüd Kressid ja lilleoad ja ikka päris kaua ta sellega tegeles. Hiljem siis sai ta selle mähe krundi, see on ja see oli, seda ta, seda ta tõesti armastus oli ikka väga hingelähedane. Ta oli nagu enese suhtes väga vähenõudlik. Nii et tal oli see pisikene maja seal. Seda majaks nimetataksegi Monnikene, kus on vähem, siis sai nagu ööbida ja nii, aga ta lihtsalt pidi sinna minema, ta tahtis sinna minna, tal oli vaja seda vabadust ja seda loodusena. Ainul ei olnud ju seal kaua aega, isegi seda onnikest, Aino elas seal telgis suvel ja Aino oli üldse niisugune väga talike eluviisidega. Ega ta, rääkimata sellest, et ta igatsenud mugavusi ta isegi ei sallinud, mugavusi näiteks Aino ei sallinud keskkütet. Ainult tahtis, et ruum oleks külm. Vaat Ainoga ühes toas istumise suur takistus oli paljudel ka see, et teised tahtsid sooja tuba, Aino hoidis ju alalõpmata akent lahti, sina virve olid hästi. Jaroviseerid. Et seal ei, mul oli seal ja saime väga hästi läbi, ma olen mõelnudki, et kas meil mõndagi sihukest dissonantsi oli, ma ei suuda seda meelde tuletada, sest ega Aino ei olnud väiklane. Seda, seda ta ei olnud ja ta ei olnud ka uudishimulik. Me mõlemad elasime oma elu, mõlemal oli oma ainevaldkond ka siin raadiomajas, selle tõttu meil ei olnud ka mingisuguseid noh, alaseid selliseid ültse konflikti võimalustki kui puutevõimalust isegi mitte. Jaa. Me rääkisime muidugi palju ja Aino, kes oli küll majanduslikult ütleksin kogu elu normaalselt ja isegi hästi kindlustatud, ta ei kippunud kaugete maade reisidele, aga seesama Spartalikus lõi välja tal veel ka suviti, ta käis mööda Eestimaad ja mitte tööalaselt, vaid lihtsalt, et nautida seda maad. Ja näiteks Tal oli üks terve rida suvesid, kus ta mööda põhjarannikut sõitis jalgrattaga. Kuulsime jaa jaa, sel aastal, kuhu ta siis jõudis välja oma jalgrattaga seal ta palus siis seda jalgratast hoitakse kuni järgmise suve puhkuseni, siis ta võttis sealt taas oma ratta ja sõitis jälle edasi, nii palju, kümneid kilomeetreid või kui palju ta selle suvega. Ja nii ta veetis. Õige mitu suve, see on nüüd üks näide. Tahangi öelda, et Aino kuulas klassikaraadiot järjepidevalt ja, ja selle tõttu oli mul alati, kui ma temaga juhtusin kokku saama või helistasime oli alati oodata kommentaare, sest ta oli minu saateid kuulanud ja ja eriti oli tal hea meel, näiteks Raadi aastapäeva puhul vana kolleegi ja ülemust Heljo miilenit olin ma saanud mikrofoni ette. Aga ainult ennast ma vat nendesamade päevade puhul. Ma ei saanud pehmeks rääkida, et ta oleks nõus olnud neile pikalt ja iseendast rääkima. Jah, ega Aino iseendast ei tahtnud üldse eriti rääkida ja mis puutub sellesse seltskondlikku, mitte seltskondlik Aino oli seltskonnas mõnus, aga ta ei olnud jah kunagi niisugune täht, kes oleks ära pannud ja enda ümber kõike nagu koondanud. Aga mul on tunne, et Ainoga rohkem armastas väikest seltskonda, mitte suurt seltskonda, sest kas või sinnasamasse mähe aeda. No seal oli neid terve toimetuse pidusid, kus maasikapeenralt tuli lagedaks süüa ja, ja neid oli ka muidugi, need olid ka väga toredad. Aga see mähe aed oli üks niisugune koht, kuhu ta ikka kutsus, tulge ja tulge ja ja vaata, eriti siis see olla enne kaheksakümnendat aastat, kui Aino tervis küllalt palju jukerdas ja ta oli hirmsas muresettai, tohi kaevata, aga talle toodi koore, Mahmi sõnnikut loomaaiast ja kes selle kaevab maasse. Ja siis käisin koos oma kaasaga ja kaevasime selle ahvi sõnniku sinna peenardesse sisse ja ja nii me käisime, tallik ka vist neljal või viiel aastal seal abiks, aga pärast jälle jäi kuidagi polnud aega ja me kolisime kaugele teisele poole linna serva ja ja see asi jäi lõdvaks, aga Aino ikka kutsus sinna tagasi, aga siis see oli ka jälle nii Ainoli, kui sinna läksid, siis kõigepealt anti sulle labidas pihku või või ükskõik, reha või mis parajasti vaja oli. Teed oma töö ära ja vaat siis pärast istume lõkke ääres ja siis räägime juttu ja, ja siis võib pidu pidada ja kõik, sest ainul ei läinud kunagi need kaks asja segamini töö ja peo pidamine ja need olid rangelt üksteisest lahus ja mõlemad tegid kenasti. Mul on küll niisugune mulje. Täpselt nii ongi üks päev siin, üks kolleeg, ütles, et tal jäigi ainult nisukene mulje varem, et ainult väga ranged töö suhtes väga range ja väga täpne ja tema teistmoodi ainult ei tulnudki. Aga et ükskord oli nii, et kui nad olid ka koos Ainoga kuskil väljas käinud ja siis, kui nagu töö lõppes ja kõik asjad said kokku pandud ja tagasi sõit sel samal päeval ei, ei toimunud. Ja siis läks väikeseks istumiseks jutuajamiseks peoks ja siis ta ütles ka, et no siis oli aina hoopis teine aina jälle. Ja ma tahtsin veel seda rääkida, tema isast oli juttu. Ta ütles lausa välja, et isa oli teda väga rangelt kasvatanud ja ja üsna niisugused Spartalikud kasvatamise meetodid olid isal tema vastu, aga siis nüüd viimasel sünnipäeval töölisolümpia hotelli omale toa vaatega merele sinna. Ja siis ta võttis välja ka selle isa päeviku, luges ka neid ridu just sellest ajast, kui Ain oli sündinud. Siis isal oli siis kirjutatud neid, ta luges suure heldimusega jala. Veel sellest ja pidu, et need kaks asja siis millegipärast ma mõtlen praegu enda jäin viimasele kohtumisele. See oli ka möödunud aasta detsembris sünnipäeval sealsamas olümpia. Hotellis ainult teisel päeval. Ja see oli see päev, kus oli raadio sünnipäev. Ja me olime seal, me olime kolmekesi seal jutte Vahtramäe ja mina ei Aino ja me olime seal paar tundi juba olnud ja oma koogikesed ära söönud, nii, aga tundus, et meil oleks veel olnud rääkida. Ega siis aina keeras lahtisele, räägi ja kas seda kuulma. Ja ta unustas meid täiesti. Nii et me saime aru, et me oleme need üleliigsed ja meil läksime ära ja Eino ta isegi tõstnud oma pilku meid ära saata, niivõrd olid süvenenud oma raadios, nii et tee ja, ja pidu, aga tee ikkagi peale. Ma tahangi öelda, et kui siin raadiomajas on olnud 75 aasta jooksul kümneid ja kümneid ja kümneid äärmiselt pühendunud inimesi raadio tööle andunud inimesi siis ainus Trotski oli kindlasti üks nendest. Kuuldud saates meenutasime Ainostrutskinit kauaaegset Eesti raadio toimet, tead kes lahkus meist jäädavalt esimesel veebruaril käesoleval aastal. Vestlusringis osalesid ainulapsepõlve sõbranna Tiiu vardus, kolleegid raadiomajast, kauaaegne heliinsener Valdur leeben, toimetajad Virve Normet ja Uno Veenre koorijuht professor Venno Laul. Ja saate kokkupanija Helve võsame.