Ta ilmutab ennast kõiksugustes erinevates vormides. Niisuguste sõnadega kuulsime äsja 20. sajandi kuulsaimat surfilauljat Ratvate allikani meenutamas Kümnenda sajandi sufi märtrit Mansour Al hallatši, kes hukati sõnade. Ma olen tõde, mis tähendaks. Ma olen jumala eest. Tänane saade püüabki heita valgust sufismile ning sufide poeedilisele ja muusikalise eneseväljenduse ning stuudios on Helena Tulve. Sofism on islamiusu esoteeriline koolkond mis põhineb vaimse tõeotsinguil mõistmaks tegelikkust sellisena, nagu ta on leidmaks tõelist teadmist lähtudes prohvet Muhamedi sõnadest, kes tunneb ise ennast, tunneb issandat. Täiuslik teadmine iseendast on see, mis viib jumalikkuse mõistmiseni. Rääkides Ufismi tekkimisest tuleb minna ajas 15 sajandit tagasi prohvet Muhamedi elu aega. Tema jutlused tõmbasid ligi hulga erinevatest rahvustest jüngreid, keda kutsuti araabia keeles ahlesufe ehk platsi rahvas mis tulenes nende kombest, istuda iga päev Mediinas asuva prohvet Muhamedi poolt armastatud mošee esisel platvormil. Seal arutlesid ja vaidlesid nad olemise tegelikkuse ilmutuse, tõdede ja koraani värsside tähenduste üle. Ning sisemise raja otsinguil pühendasid end vaimsele puhastamisele ning meditatsioonile. Nad leidsid, et ainult piiratud tavaloogikat järgides ja ainult keelele toetudes omavahel vaieldes ei avane tõeväravad ning uskusid, et ainus inimeste õigus ja eelis ongi võime leida jumalikud õeluse tee. Järgides vaimseid püüdlusi, südamemõistmist ja südametarkust. Selline lähenemine eristab sufisid mis tahes õpetlaste grupist mille teadmine põhineb traditsioonililt, tekstidel, oletustel ja kujutlusvõimel. Selle asemel, et kasutada vahetut kogemust et mõista kõike olemasolevat Nendest õpetlastest mošee platsilt sai üks ja väga oluline vaimne kogukond paljude teiste mõjukate inimkonna vaimset arengut suunanud inimgruppide hulgas. Pärast prohvet Muhamedi lahkumist meid hiinast rändas ka niinimetatud platsi rahvas laiali oma kodukohtadesse kus nad asusid omakorda juhendama sisemise tee otsijaid. Nad vältisid jutlustamist rahvahulkades. Nende kogunemised toimusid privaatses õhkkonnas ning olid avatud vaid tõelistele jüngritele. Muhamedi järgijatest said suured islami misjonärid ning nende õpilaste kaudu liikus müstiline õpetus paljude erinevate rahvasteni tekitades sufismi koolkondi Pärsias Indias, Indoneesias, Süürias, Egiptuses, Mesopotaamias ja Põhja-Aafrikas. Just sofismi vennaskonnad on olnud kõikjal läbi aegade teejuhiks islamis sisalduva usu juurde. Kuulame siinkohal, millise väljenduse on saanud traditsioon Aafrikas Senegalis. Palve hinge puhkuse eest paradiisis laulab seik loo. Termin sufism tuleneb kõige tõenäolisemalt araabiakeelsest sõnast Suh mis tähendab villa märkimaks islami esimestel sajanditel levinud kommet, et vagad usklikud kandsid jumalikest hüvedest loobumise märgiks lihtsaid villaseid riideid. Varasemalt kõrbes rändajate lihtsa eluviisiga araablased olid islami levitamisega kaasnenud vallutustes muutunud paiksemaks ning ümbritsenud endid tohutu luksusega kartes islami sisemise sõnumi kaotsiminekut sellises Pekarentlikus olemises ning protestiks valitsejate liiderlikkuse vastu otsustasidki varjatud tõeotsijad riietuda karedasse villasesse. Kuid mitte igaüks, kes kannab sellist rõivastus ei ole sufi. Suhvid ise on öelnud sufiks olemise kohta järgmist. Suvi ei ole see, kellel on voorused labi kuub, palvevaip, käsk, kude ja keeldude pidamise kombed. Tõeline sufion, see, kel üldse midagi ei ole. Sophie on päev, mis ei vaja päikest, öö, mis ei vaja kuudega tähti ning olematus, mis ei vaja olemasolu või veel. Sophie on see, kes oma südames ei vastanda vastandeid. Suvil ei ole omandit ja ta ise ei ole kellegi omand. Sufiks ei saada tarkusi omandades raamatute lugemise varal. Et sufiks saada, peavad inimesel olema teatud võimed, mis niinimetatud islami kitsa tee ehk salajase sisemise tee järgi, mis soodustavad ning nende vastavate kalduvuste puudumist ei saa korvata mitte mingisuguse pingutusega. Nimetatud islami laide käsuõpetus, pühad tekstid on kättesaadavad igale usklikule. Sufismi olemise ühtsuse tunnetamise tee on vaid valitutele, kes kuuludes vennaskonda, saavad oma vaimselt õpetajalt pühendatuse. Sofismi on püütud seletada kasuffidele omaste tegevuste kaudu. Sufizmambagadus ja südame puhastumine, loobumine halvast meelelaadist ning halbadest loomuomadustest. See on jumala meenutamine. See on põhiolemus ilma välise kujuta olematuks muutumine kõiksuses. See on saladus, sisemine puhtus. Seal lähedus tõelisuse, see on igavene elu. Sophie on puuduv iseendas ja oleb jumalas. Kõik need poidilised kirjeldused on seotud Suhvide vennaskondade, sisemise reeglistiku ja praktikatega. Sofismi vaimsed juhid rõhutasid eriti jumala meenutamise ehk teisisõnu meditatsiooni tähtsust mis võimaldab siseneda islami kõige sügavama tõeni. Praktikas on sagedasi tegemist litaania tehnikaga, kus korratakse lakkamatult jumala nime. Meditatsioonid võivad toimuda üksinduses ja vaikuses, kuid sõltuvalt vennaskonnast võib palveid saata ka trummilöökidega sisse ja välja hingamisega rütmiliste liigutustega. Isegi tantsuga, nagu tantsivate tervishite puhul mis kõik aitavad kaasekstaasi jõudmisele. Kuulame siinkohal üht tuntumat damaskuse Omjaadide mošee kantorit, šeik hamsašakuuri ja Šveitsi päritolu muusikud, süljan seal Allaldinbaissi, keda huvilistel oli võimalik kuulata sel talvel ka Eestis. Samuti näha pöörlevate tervisii teeks staatilist rituaalset tantsutegemist Wana müstilise luulega, mida lauldi matustel ning mille tekst algab nii. Süda on lakanud löömast keha puhka rahus. Ei, tänan sinu eluasemeks igavesti. Esitus on pühendatud Ratvat tehalik Hanni mälestusele. Südameteekonnal haarab jumaliku eksistentsi imelisus kaasa otsija jumalik saba armastatuks ning teekond muutub armastajate teekonnaks armastatu poole. Ning seda kogemust on üksufi luuletaja väljendanud sõnadega. Jumala armastus, prohvet on armastus, religioon on armastus väiksemast liivaterast, kõrgeimate taevasteni, kõik on täidetud armastusega. Armastus ongi sofismi igavene teema, mis väljendub nende tavades ja põhimõtetes ning mille üle nad on mediteerinud oma poeesiat ning lauludes. Nii laulaki Usbekitar, munal, chat jultševa sõnadega puhus õrn hommiku tuul, kus siis tema on lillele sarnane palg, kus tema siis on. Armastusest teie vastu olen kaotanud pea. Nõiduslikud on silmad, mis purustavad mu hinge. Suhvide tee on inspireerinud arvukaid mõtlejaid, luuletajaid ja teolooge kellest on samuti saanud austatud pühakud. Kuulsamad neist on juba mainitud märter Mansuur all hallansi 10.-st sajandist. Arabi, kes tegutses 12. 13. sajandil Egiptuses ja Süürias ning kellelt on pärit õpetus, mille järgi jumal on kõikjal olev kõik lähtub temast ning suubub temasse. Ning 13. sajandil elanud tantsivate tervisite ordu rajaja All-in ruumi kes on öelnud järgmist. Kõik teed viivad jumala nii, mina valisin tantsu ja muusikatee seal all all. Tinn pärines väärikate Suhvide perekonnast ning ta ise oli tõsine traditsioonide järgija päevani. Kohtas vana tervisid shampson tindabriisi. Seejärel tantsis ta ootamatus ekstaasis veiniklaas käes. Temast sai väga viljakas poeet kes asendas palvetafi Jane'i traditsiooniliste vanade instrumentide, trummi ja flöödihelidega ning rituaalse tantsuga. Seal alal timmist lähtub ka vaimulike kontsertide traditsioon, kus süvenenud kuulamisel viiakse avatud süda ekstaasi. Poeet ise on selle kohta öelnud. Muusika pole enam eesmärk, ta on vaid vahend. Laul pole enam siht, vaid teekond, jumalik uni. Ilmalikust kontserdist, mis on erilise populaarsuse võitnud Indias ka vali nime all võite lähemalt kuulda nädala aja pärast järgmisessufida kunstile pühendatud saates. Praegu kuulame kurdi päritolu Iraani ühe tuntuma supilauliku šahramnaaseri interpretatsiooni Chal alaldi-ini luulest. Saadetuna lastan ansambli poolt. Kuuldud saade oli sufismist musitseerimas, kuulsite Ratvad tehalike anni Alimkasimovit. Šeik lood, šeik hamsašakuuri abidab armeeni mune chati ültsevat šahramnaaserit. Stuudios oli Helena Tulve.