Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 26. juuni olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Eesti idapiiril on pea poole vähem piirivalvureid, kui vaja oleks. Piirivalvejuhi sõnul ollakse jõudnud riski piirile Tartus ja Pärnus hommikul tulla bussijuhtide hoiatusstreik kokkuleppele ei jõuta kollektiivlepingu sõlmimise osas. Kuigi meditsiiniõed pole endiselt oma palgaga rahul, on kasvanud nii õdede kui arstide kutsekindlus ning soov minna välismaale tööle õdede puhul vähenenud. Nii selgub täna sotsiaalministeeriumis tutvustatud uuringust. Sotsiaalminister võib anda represseeritute lendile otsustada, kuidas kasutada neile antavaid toetusi. Iisrael on koondanud suured väeosad kaasa piiridele ja on valmis alustama kättemaksuaktsiooni röövitud Iisraeli sõduri eest kes on küll viimastel andmetel elus ja terve. Moskva ei kinnita seniajani, et nende diplomaadid Iraagis on tapetud. Stockholmis oleks plahvatuse korral tekitanud kahjustusi kuni 400 meetri ulatuses. Keskerakonna juhatus ei aruta täna Asso kommeri vastuvõtmist erakonda, Pärnu ei ole veel esitanud dokumente, aga linnapea Viisitamm toetab kommerit jätkuvalt ja ütleb, et Tallinnal Pärnul on lihtsalt asja kohta erinevad nägemused. Tallinna linnavalitsus soovib Kopli liinide elanikud arendaja abiga senistest hoonetest välja saada. Paari aasta pärast võiks sinna kerkida uuselamurajoon. Välisministeeriumi tellimusel valminud ajalooline õiend Tõnismäe monumendi kohta, kus kinnitatakse, et allikad ei anna lõplikku selgust matustest ja sellest, kui palju punaarmee lasi Tõnismäele maetud on. Tartus esitleti täna üliõpilaste tantsu- ja laulupidude Gaudeamus Raamuse 50 aastasele ajaloole pühendatud juubelikogumikku ja spordist Martin Müürsepp, Gert Kullamäe, Tarmo Kikerpill hakkavad järgmisel aastal mängima Tartu rockis. Ilmaga püsib öösel ja homme endiselt vahelduva pilvisusega ja hoovihmadega. Sooja on öösel 11 kuni 17, päeval 19 kuni 28 kraadini. Alustame sellest, et president Arnold Rüütel on täna ja homme Kirde-Eestis ja täna Narvas olles käis tutvumas piirivalvega ja idapiiriga sellest. Jüri Nikolajev. President Arnold Rüütlile raporteeriti täna, et ettevalmistused Schengeni viisaruumiga liitumiseks kulgevad plaanipäraselt. Euroopa Liidu abi kulutatakse piirkonnale rajatiste väljaehitamiseks ning piirivalvurite koolitamiseks. Samas oli siseminister Kalle Laanet sunnitud tõdema, et piirivalvureid idapiiril napib ning et loodetavasti ei segameeste vähesus Eestit Schengeniga liitumisel. No ma väga loodan, et, et see ei saa olla mingisugune takistus, kuid seal võib juhtuda, et see märgitakse ära, et piirivalve koosseis peaks olema suurem, sest praegusel hetkel üks piirivalvur valvab tunduvalt pikemat piiringu tegelikult üldistele nõuetele peaks vastama. Piirivalveameti peadirektori Roland teetsi sõnul on aga olukord piirivalvurite komplekteerimisega idapiiril üsna hull. Meie komplekteerituse on praegu kuskil alla 60 protsendi. Me oleme mõnes mõttes idapiiril praegu nagu selle riskipiirini jõudnud, millest allapoole enam ei ole võimalik kõiki ülesandeid täita ühe lahendina. Me oleme praegu ajutiselt teistes piirkonnas suunanud siia teenistusse mehi, aga aga see on ainult ajutine lahendus, sellepärast et ka teistel piirkondadel on oma ülesandeid täita. Siseministri arvates on põhjusi, miks piirivalvureid napib, mitmeid sealhulgas nigelad palgad ja kehvad sotsiaalgarantiid. Kalle Laanet väidab, et uute piirivalvurite värbamine on eelkõige piirivalveametiülesanne. Siseminister ei saa värvata inimesi piirivalvesse, politseisse, päästeametisse on ikkagi nende organisatsioonide juhtide esmane ülesanne. President Arnold Rüütel näeb aga väljapääsu kohalike noortetulekus piirivalvesse ja seaduste muutmises, kui kohalikud noored valivad oma elukutse näol piirivalves töötada ja see on ju ometigi ta oma kodukohas õiguskord ja kindlasti võetakse praegu, kui uus seadus saab valmis terve rida Meid, mis tagavad sotsiaalselt ka palju paremad tingimused piirivalvetöötajatele, nii et piirivalve on väga huvitav töökoht. Uus piirivalveteenistuse seadus, mis peaks tagama piirivalvuritele väärilise palga, on praegu ministeeriumides kooskõlastusringil. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio. Ärevad uudised bussiliikluse valdkonnas transpordi ametiühing ähvardab Go bassi Tartu ja Pärnu bussiliinidel tunniajase hoiatusstreigiga reede hommikul, kui ametiühing ei jõua ettevõttega kokkuleppele kollektiivlepingu sõlmimise osas, kuulame vastukajasid. Kõigepealt transpordi ametiühingu esimees Peep Peterson. Meie nõudmised on ennekõike ühtlustatud palgataset ja seda palgataset pisut tõsta, ütleme, kui firma tegutseb täna kaheksas erinevas regioonis, siis meie arvates on ebanormaalne, kui palgatase erineb peaaegu kaks korda, nii et selle selle erinevuse vastu ennegi on tegelikult seik suunat. Kus olete teie nõus järgi andma? Kui kaugele tahate ise minna? Tööandja praegu venitanud tegelikult oma positsiooni tutvustamisega, ta väidab, et ta on valmis teatud määral palka tõstma. Me oleme siiamaani suutnud kuue kuu jooksul öelda, kui, kui suur see summa on. Nii et, et praegusel hetkel on meie nõudmised tõsta ka näiteks neid samu Hiiumaa valku kokku aasta jooksul kuskil 30 protsenti ja ülejäänud tõstmised jääksid siis juba tulevasse aastasse ja Tartus on meil antud sisse taotlustest valk esimesest septembrist umbes 10 protsenti. Pärnus on siis praegu plaanis palgatõus kohe või vähemasti meie soov oleks palgatõus kohe teha orienteeruvalt 10 protsendi ulatuses. Täna on meil lootus saada tööandjalt väga täpne palgalubadus mille, mille üle me hakkame siis läbi tekkima ja pisut vaidlema. On väike lootus, et me saame valmis kollektiivlepingu tekstiosa, see tähendab puhkused, tööaja ja kõik muud tingimused siseseks tõesti laual ainult palk. Et mil moel suretustrikk välja näeks? Me oleme valinud kellaajaks siis hommikul kell kaheks kella kaheksast üheksani, see tähendab seda, et päeva jooksul nimetatud firmade bussid ei liigu. Ametiühing teeb omalt poolt kõik, et ka teiste firmade bussid samal ajal ei, ei tuleks seda nii-öelda auku täitma. Ja põhimõte on siis selles, et inimesed peaksid varuma pisut kannatust. Räägime taksofirmadega, et nad võimaldaksid rohkem taksosid sel päeval linnarahvale, et tõepoolest nad häda hädasõidud saaksid tehtud. Õnneks on ka suvi, nii et üks väike jalutuskäik Pärnus või Tartus ei tee nooremale bussisõitjale ilmselt liiga. Ja nüüd teine pool Go passi tegevjuht Anti selge. Me oleme igati seda meelt, et palgaarvestuse alused peaksid olema ühesugused. Täna on seda väga raske väita, et palgad on oluliselt erinevad, kuna palgaarvestuse alused on erinevad. Ja kui ma vaatan meeste töötasu üldnumbreid, siis need on üldiselt sarnased. Tartus on normtundidega bussijuhi palk keskmiselt 8000 krooni kuus, see on brutopalk Hiiumaa bussijuhtidel vaid napp 5500 krooni. Palgaerinevus on siin olemas. Ja võib-olla küll samamoodi nagu palgaerinevus on Tallinna politseinikul ja, ja Põlva politseinikul. Riigieelarvest töötajatel on samamoodi diferents, et Go pass on firma, mis ühendab ennast kaheksat erineva maakonna bussifirmad. Firmadel on kõigil erinevad lepingud riigiga. Kui meil oleks ühesugune leping riigiga dotatsioonipeol, siis me suudaksime ka ühesugust palka maksta. Aga tänases situatsioonis ametiühingute nõudmine tähendab meile 2007 aasta vähemalt 11 miljonit krooni lisakulu firmale. Ja ennem kui me ei ole riigiga kokku leppinud. Me ei, me ei saa sellist kooslust omale võtta. Küsitles Hanno Tomberg. Sotsiaalministeeriumi tellitud ja vastvalminud uuringust selgub, et õdede-arstide soov välismaale tööle asuda on vähenenud. Märksa suuremaks probleemiks muutub aga lähiajal uute töötajate nappus, jätkab Reene Leas. Endiselt on õed kõige vähem rahul palgaga. Ometi rõhutati tänasel pressikonverentsil, kus tutvustati uuringuid Eesti arst 2005 ja õdede töökeskkond Eestis. Et palk on vaid üks tegur ning sama olulised on rahulolu oma töökeskkonnaga ning valitud ametiga. Eestis on oma töö ja elukutsega üsna rahul pisut rohkem kui pooled 564-st küsitletud õest rahule oma praeguse tööga jääb pea 20 protsenti küsitletutest. Põhiprobleemiks kujuneb lähiajal uute töötajate värbamine. Lisaks madalale palgale peitub põhjus ka selles, et õdede-arstide tööd ei hinnata piisavalt, jätkab uuringut tutvustanud osaühing valu tegevjuht Alar Sepp. Meil näiteks nüüd Holfi, nende arvates neid hindavad palju nende perekond, arstid, ise, patsiendid aga hoopis arste hindab vähe vähem. Meedia, kohaliku omavalitsusarstide liit ja riigivaim. Jätkab poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Ain Aaviksoo. Vaatamata sellele, et tuleb silma peal hoida probleemidel on oluline siiski näidata ka seda, et sellel elukutsel on tuleviku. Et seal on inimesed, kes on rahul sellega, mida nad tahavad, tahad teha ja, ja seal on inimesed, kelle töid ja tegemisi tunnustatakse ka tervishoiu leemidest rääkimine võiks muutuda tasakaalust Tatumaks. Ja tõepoolest, kui Mer probleemidest räägime, siis tuleb sinna juurde mõelda ka lahendusi ja esimene asi, mida kõige lihtsam on teha, on see, et lisaks sellele arutleda selle üle, et kuhu kadus sellest sellest klaasist pool, mis tühi on. Tuleks siiski rääkida, et meil on, meil on üsna üsna palju asju, mis on hästi ja, ja mõned asjad lähevad ka järjest paremaks. Uuringust selgus ka tõsiasi, et kõige vähem jätkub õdedel aega patsientide ning nende pereliikmetega suhtlemiseks. Oma efektiivsuse tagamise juures me peame kindlasti mõtlema seda, et kuidas seda suhtlemise osa saab väga keeruline väga palju rohkem efektiivseks ajada, kui ta oli 20 aastat tagasi täna see 15 minutit, mis kulub suhtlemiseks tuleb sellisel juhul leida ja selleks tuleb vaeva avastada. Tõenäoliselt tähendab see tõepoolest seda, et me peame jõudma oma õdede arvult suhtanud patsientide osas samale tasemele, mis seal areneda. Nii arstid kui õed ootavad riigilt eelkõige pikaajalisi palgaperspektiive, aga ka pikaajaliste koolitustellimuste väljaütlemist. Sotsiaalministeerium Jaak Aab korraldas täna ümardada aga, kus oli arutlusele represseeritutele antavad toetused ja soodustused Tšernobõli veteranidele. Kehtiva seaduse järgi hüvitatakse represseeritute näiteks sõidusoodustusena 50 protsenti piletihinnast kuid mitte rohkem kui 500 krooni aastas. Taastusravituusik kompenseeritakse 1000-ga krooni ulatuses hüvitatakse 1000 krooni tervisele tehtavaid kulutusi, nagu ravimid, visiiditasud sotsiaalminister pakkused soodustuste otstarbe üle otsustaksid represseeritud ise. Inimesed saaksid valida, kas nad kulutavad kogusumma näiteks transpordikuludele või tervise parandamisele. Arutati ka Tšernobõli veteranide soodustuse küsimust. Praegu on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusega hõlmatud ainult Tšernobõli veteranid, kes on sünnijärgsed, Eesti kodanikud. Mittekodanikest veteranid nimetatud soodustusi ei saa. Sotsiaalminister tegi ettepaneku laiendada seadusega ette nähtud soodustusi kõigile Eestis alaliselt elavatele Tšernobõli veteranidele. Jätkame siit välisuudistega. Mall Mälberg. Iisraeli peaminister lubas saata sõjaväele Gaza sektorisse, kui 48 tunni jooksul ei vabastata Iisraeli kontrollpunkti rünnaku ajal röövitud Iisraeli sõdurit. Peaminister Ehud Olmert käskis Iisraeli armee kindralitele valmistuda pikaks ja ulatuslikuks sõjaliseks operatsiooniks. Iisraeli armee on koondanud suured üksused Gaza piiridele ootama käsku kättemaksuaktsiooni alustamiseks. Olmert peab üheksateistaastase kaprali kylas. Röövimise eest vastutavad, eks Palestiina omavalitsuse liidreid eesotsas president Mahmoud Abbasi ja peaminister Ismail Hanijaga. Abbas Iisraeli sõduri röövimise hukka mõistnud ning Palestiina valitsuspartei Hamas on eitanud oma seosta röövimisega. Vene ametiisikud. Ütlesite, et nad ei saa kinnitada nelja Iraagis pantvangi võetud Vene diplomaadi tapmist. Meil puudub sajaprotsendiline kindlus, et hukatud olid meie diplomaadid, ütles välisminister Sergei Lavrov telekanalil Ren-TV. Praegu uurivad videolõiku eksperdid, mille pani Al-Qaedaga seotud rühmituse Internetivideo, mis väidetavalt kujutas kahe vene pantvangi hukkamist. Itaallased lükkavad ilmselt tagasi muudatused põhiseaduses, mis pidid andma peaministrile võimu juurde ja regioonidele rohkem autonoomiat. Riigile kuuluva rai televisiooni sõnul hääletas ühe küsitluse kohaselt 59,4 protsenti inimestest muudatuste vastu ja 40,6 protsenti poolt teistel andmetel põhinev Itaalia. Sky televisioon ütleb, et muudatuste vastu oli 55 ja poolt 45 protsenti. Kolm tshehhi tsentristliku ja parempoolsed parteid, valimised võitnud kodanike demokraatlik partei, kristlikud demokraadid ja rohelised kirjutasid täna alla valitsuskoalitsiooni moodustamisega hukule peale. Valitsuse saatus on sellegipoolest ebaselge, kuna neil kolmel pole kokku parlamendis enamust. Koalitsioonileppe kohaselt saavad kodanlikud demokraadid 10 ministri kohta, sealhulgas peaministri koha, mis läheb partei liidrile Mirecto Polanekile Venemaale. President Vladimir Putin allkirjastas seaduse välismaalt vabatahtlikud kodumaale tagasi pöörduvate kaasmaalaste abistamise kohta. Putini dekreet näeb tagasi pöördujatele ette rahalisi toetusi ja sotsiaalhüvitisi. Ametlikke andmetel on Venemaa rahvaarv kahanenud madala sündivuse ja kõrge suremuse tõttu 93. aastaga võrreldes rohkem kui 11 miljoni inimese võrra. Venemaa meedia on viidanud sellele, et niinimetatud Putini üleskutse pole näiteks Balti riikides kuigi Aarne. Venemaa välisministeeriumi tellitud uuring näitas, et Venemaale sooviks ümber asuda kaheksa kuni 11 protsenti Balti riikides praegu elavatest venelastest. Ja nüüd veel eilsest Stockholmi pommijuhtumist. Anu Kaupmees. Eile enne lõunat. Kõlas Stockholmi, teen seda eeslinna ühe maja korteri ukse taga kell. Kui lastele hommikusööki valmistav pereema ukse avas, nägi ta trepikojas higise näoga meest, kes palus nuttes luba helistada politseisse. Mees tunnistas, et ta vööümber on lõhkekeha, mida võidaks kaugjuhtimise teel ükskõik mis hetkel loata. Perenaine käskis mehel minna maja ette parkimisplatsile ja oli õnnelik, et mees ka kuuletus. Mõne aja pärast saabusid kohale politsei, helikopter, tuletõrjujad ja pommieksperdid. Parkimisplatsi ümber, kus mees istus, kehtestati turvatsoon lähedalt mööduval maanteel peatati kogu liiklus. Mehest tehti röntgenülesvõte, et lõhkekehast paremat ülevaadet saada. Ja lõpuks õnnestuski mees pärast mitu tundi kestnud päästeoperatsiooni pommivööst vabastada. Üks Rootsi pommiekspert ütleb lehele Aftonbladet, et lõhkeseadeldis mehe vööle sisaldas ühte detsiliitrit lõhkeainet, mis oleks plahvatuse korral mehe keskelt pooleks rebinud ja kahjustusi tekitanud 400 meetri raadiuses. Eksperdi sõnul pole seda tüüpi lõhkeseadeldist Rootsis varem kasutatud. 29 aastane mees jutustas hiljem politseile, et teda oli ühes korteris piinatud kolm ööpäevamees on elanud aastaid Rootsis ja varem narkokuritegudega Norras politseile vahele jäänud. Esialgsetel andmetel oli pommidraama alguse saanud kahe sõbravahelises tülis mis lõppes sellega, et ühele tülitsejatest sunniti ümber keha pommivöö. Alul arvas politsei, et kaaslased olid meest tahtnud vaid hirmutada ja et tegu oli mängupommiga. Tänasel pressikonverentsil teatas Rootsi politsei, et tegu oli täiesti tõelise lõhkekehaga. Politsei on vahistanud ühe isiku ja otsib taga kahte, keda kahtlustatakse nii inimröövis piinamises kui lõhkekehavalmistamises. Anu Kaupmees Eesti raadiole, Stockholmist. Toomaks selgust, palju vaieldud Tõnismäe monumendi ja seal asuva matmiskoha küsimuses tellis välisministeerium ajaloolise õiendi, mille koostas ajaloolane Peeter Kaasik ja õiendite veerida. Siis võib öelda, et Tõnismäele maetud sõjale väelasi ja nad on ilmselt punaarmee sõdurit, kuid samas pole Eesti arhiivides matuste kohta piisavalt teavet. Samuti ei anna Eestis olemasolevad arhiiviallikad ja muu informatsioon täielikku selgust. Küsimuses, kui palju punaarmee lasi, on Tõnismäele maetud. 45. aasta aprillis maeti tõenäoliselt Nõukogude sõjaväevõimude korraldusel ja läbiviimisel Tõnismäele ümber 12 punaarmeelaste surnukeha. Surnukehad või osa neist olid varem maetud erinevatesse kohtadesse, et Tallinna kesklinnas. Viimasel rajal on laineid löönud küsimus Asso kommeri vastuvõtmisest keskerakonda Pärnus otsustati ta vastu võtta. Esialgsetel andmetel pidi täna arutama seda küsimust erakonna juhatus, mis just kell kuus oma koosistumist alustas. Hanno Tomberg päris hetkeolukorra kohta. Pärnu linnapea Mart Viisi Tammelt. Kas täna õhtuks jõuavad Keskerakonna kontorisse teie uute liikmete avaldused eriti kommerama, mis on tekitanud Keskerakonna juhatuses juba pahameelt? Minu andmetel ei jõua, sest protokoll on hetkel veel vormistamata ja ega see inimene, kelle käes need avaldused on, on hetkel puhkusel. Meil on siin olnud suve avamine ja parteitöö ei ole olnud hetkel küll kõige primaarsem linn vajab juhtimist ja, ja palju eriti. Kas see tähendab seda, et Asso kommeri sooviavaldus keskerakonda astuda võib üldse jääda juhatusele esitamata? Te mainisite tähtaeg-ajalt, kahe päeva pärast peab igal juhul tehtud olema. Nii ma arvan, et kindlasti ta seal arutlusele tuleb ja kindlasti on seal kohal ka Pärnu piirkonna esindajad kas siis mina või, või keegi teine, põhjendada meiepoolset otsust vastuvõtmisel. Kas te näete, et juhatus toetab teie otsust? Mina ei tahaks spekuleerida teemal seal, kuidas juhatus hääletab, otsustab Seppiku roll Keskerakonna fraktsiooni esimehena kindlasti suur ja, ja tema arvamus ka oluline. Kahetsusväärne on võib-olla see, et, et ei ole olnud aega ega võimalust diskuteerida Seppikuga kui ka teiste erakonna liikmetega sellel teemal. Härra viisid on, kas te olete ennast teadlikult vastandanud Keskerakonna juhatusele, teie praegused väljaütlemised näitavad selgelt, et jagas epic arvamust. Vaadates nii erakondlikku pilti Pärnust ja Tallinnast see pilt on natukene erinev ja sealt ka võib olla erinevaid arusaam. Kas te olete valmis selleks, et Keskerakond vahetab oma linnapea Pärnus välja? Ma arvan, et meil ei ole Keskerakonna juhatusega sel teemal isegi mitte vaidlust ja probleemi, meil on lihtsalt piirkond, kes on vastuvõtt, kolm uut liiget. Erakonna juhatus, kes võib nad registreerida ja mitte registreerimata saatva piirkonnale ümbervaatamiseks. Meil teistes küsimustes erinevaid arusaamisi ei ole ja koostöö on väga hea. Mille jaoks Teie tegu vist siis, kui Keskerakonna juhatus saadab need kolm nime või vähemalt mõned neist piirkonnale tagasi ümbervaatamiseks. Teie isiklikult toetate asu kommeri saamis krimiliikmeks. Jah, ma muidu ei oleks allutal soovitust avaldusele ega ka hääletanud koosolekul tema poolt. Tartus esitleti täna üliõpilaste tantsu- ja laulupidude Gaudeamus 50 aastasele ajaloole pühendatud juubelikogumikku, sellest Toomas Kelt. Gaudeamuse aja lood panid kaante vahele mitmete pidude üldjuht Alo Ritsing, ajakirjanik Ene Bussepp. Mahukas töö oli, tunnistas koostaja Ene Puusepp. Ta lisas, et ühte ja ainsat pilti kõigist pidudest see raamat ei anna. Ega nüüd see Gaudeamus, mis on nüüd selle raamatu vahel, ega see ei ole nüüd see üks ja ainus, sest igaühel on oma Gaudeamus igalt dirigendile, kes oli üldjuhi puldis, dirigendipuldist, igal tantsujuhil orkestrijuhil, rääkimata osavõtjatest, lauljat, tantsijatest, endist. Kui suur oli kellelegi koormuslik laulja ja tantsija koormust ei saa võrrelda siis lisaks sellele, et millisel peol keegi osales, kas siis, kui paistis päike visades õudselt vihma. Et ma tahan veel kord rõhutada, igaühel on oma Gaudeamus ja tal oli õigus oma Gaudeamus ele. Kas kogumikus on peale jäänud osaliste või korraldajate vaateviis, ei ole ene puussempi sõnul lihtne öelda. Ta on nagu 14 korraldatud Gaudeamuse tulemus, tähendab see etendus, millest saab osa public pluss osavõtjate kaudamuses tõesti, inimesed on olnud siirad, avaldanud oma muljeid, mõtteid nii, et ta nii üht kui teist. Raamatu teise koostaja Alo Ritsingu sõnul ei ole aga kogumik ainult laulu- ja tantsupidude ajaloost. Ta annab hea ülevaate kogu tudengielust viimase 50 aasta jooksul. Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul on väga rõõmustav, et just Tartu on see paik, kust Gaudeamus pool sajandit tagasi alguse sai. Seal on ka laiem tähendus, lisa rektor. Viimaste aastate jooksul ei ole palju jäänud järele neid üritusi, mis kolme balti rahvaste öelda Gaudeamus on kindlasti üks nendest tahab siin kasutada võimalust avaldada lootust, et meil on põhjus aastakümnete pärast järgmine teos välja anda, et sellel üritusel on elujõudu ka meie rahvaste paremate päevade kestvalt. Et sellest jätkub rõõmu paljudele ja paljudele noortele tulevastele üliõpilastele. 15-st Gaudeamus algab sel reedel hilisõhtul toimub Tartu südalinnas peo avamine, laupäeval on üle linna mitmeid esinemisi, peo põhikontsert on aga pühapäeval Toomas Kelt, Eesti Raadio Tartu stuudio. Veel üks uudis, tartus sedakorda spordi valdkonnas tamme allkirjastab Tartu Ülikooli akadeemiline muidugi lobilepingud. Nelja Eesti tippkorvpalluriga. Sügisest hakkavad Tartu Ülikooli rock korvpallimeeskonnas mängima Martin Müürsepp, Tanel Tein, Gert Kullamäe ja Tarmo Kikerpill. 2006 2007 hooajal osaleb meeskond Balti liigas Europe kariku karikasarjas ja Eesti meistriliigas ja peaeesmärgiks on jõudmine nii Balti liigas kui FIBA karikasarjas olevama hulka. Lisaks Eesti meistritiitel ja karikavõit. Ja ilm on meil öösel vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati võib küll ka hoovihma sadada. Puhub ida- ja kagutuul kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 17 kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb, hoovihma sajab paljudes kohtades, võimalik ka äike. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, saartel tugevneb edelatuul kuni 12 meetrini sekundis ja sooja on homme 19 kuni 24, Ida-Eestist 25 kuni 28 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.