Tere hea rahvateenrite kuulaja järjekordne saade eetris päikeselisel laupäeval, seekord väga tõsiste teemadega ning tänased rahva teenrid on Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht ja 250 kilomeetrit lõuna pool minu jaoks koduses Võru linnas on hea kolleeg Sulev Valner. Tere sula. Tere hommikust. Tere hommikust. Nii Bekaa oru sündmused on sellel nädalal vähemalt eesti meedias varjutanud kõik teised olulisemad Nad uudised, kuigi neid olulisi uudiseid meie jaoks on sellel nädalal olnud kuhjaga, aga seitsme Eesti jalgratturi röövimine on täna kolm päeva pärast röövi ikkagi veel täielik müstika. Ja me saame vaid oletada, mis siis lahti, et Külli-Riin sa siin otsisid välismaistest blogidest võimalikke kirjutisi ja leidsid ühe sellise kõige värskema versiooni selle Bekaa oru sündmuste kohta. Ja et ma sattusin siin ühele just enne saadet ühele liibanoni inimõiguste keskuse blogile, kus siis ka kirjeldatakse neid erinevaid versioone, mis võis olla selle pantvangi võtmise taga, et üks, mida siin mainitakse, on seesama, mis on ka Eestist läbi käinud, ehk kogu see seos Ukrainaga ja nii edasi, aga siin teisena tuuakse välja võimalus, et kui nüüd nende selle pantvangivõtjate taga oli see Palestiina vabastamise rahvarinne, mis on seotud siis endiselt mingit otsa pidi Margadafiga. Et siis võis olla selle taga ka nagu soov, et, et Gaddafi soovisid teda kuidagi Euroopas, sealhulgas Prantsusmaa liidrite poolt, nagu uuesti jutule võetakse, ta ju otsib paaniliselt, et praegu väljapääsuteid oma praegusest olukorrast, et siin Hillary Clinton ju rääkis sellel nädalal televisioonis. Et Gaddafi lähikondlased otsivad võimalust, et ta saaks minna kuskile eksiili ja pääseks kohtupidamisest või millestki veel hullemast. Ja noh, muidugi Me ei tea üldse, milline nendest versioonidest võib võib-olla õiged neid, et mida kauem see vaikus kestab, seda enam siin igasuguseid spekulatsioone esile kerkib. Aga hea, et see, et see teeslasi võidakse ära kasutada miks kõike, mille, mille väljakauplemises, et neid versioone siin siin ringleb. Sulev. Ega tõepoolest, kui ei tea, siis ei tea, et selles mõttes me ei oska ju praegu väga kindlalt siin siin arvata, kas kas, kas siis meie nagu noh, ütleme, et kas, kas tegemist oli tõepoolest sellega, et, et need inimesed oleksid saanud midagi teha teistmoodi või olid nad lihtsalt valel ajal vales kohas ja, ja selles mõttes, kui see on selline suur poliitilise mängu osa, siis siis kahtlemata öelda, et lihtsalt kui, kui taheti, et keegi eurooplane, kes sealkandis liigub, tuleks pantvangi võtta, siis võib öelda, et meie inimesed sattusid lihtsalt olema kogemata need, kes kes ette jäid. Aga teiselt poolt muidugi jälle võib ju võib ju ka küsida, et kas neil tingimata oli vaja sinna minna, eks ole, aga seda, seda tagantjärgi tarku, kes ütlevad, et mis sinna Bekaa orgu siis üldse on mõtet minna, seda on kindlasti, neid on nüüd kindlasti palju, aga, aga seal on niisugune tagantjärgi tarkus rohkem. Et mina ei oleks ka üldse nõus nende inimestega, et eriti võis lugeda just netikommentaare, kus hakati ütlema, et mõned inimesed teinud ka vahet, et mis on Liibanon ja mis on Liibüa, et mina sinna läksid, nad on ise süüdi ja nii edasi, et Liibanon on olnud siiski viimased päris palju aastaid ikkagi turistidele suhteliselt ohutu paik. Bekaa org Bekaa orust on ju ka tegelikult. Nad ise otsivad ju võimalusi, neile tuleks järjest rohkem turiste ja, ja, ja noh, seal on ka ikkagi ju päris paljud inimesed käinud, et et no minu arvates on nagu väga imelik hakata süüdistama inimesi, et miks teie sinna läksite, ise olete süüdi ja samal ajal noh kurja on teinud ju hoopis teised inimesed ja Narva, et kuskile Liibanoni minek rattaga oleks nii Kuudavad vastutustundetu käitumine, et mul on endal kolleege, kes on rattaga pool Aafrikat läbi sõitnud ja Lõuna-Ameerikas ja ainult Hästi, aga kas me neid riske ikkagi peaksime hindama, mis meil nende võimalike turismisihtmaadega seonduvad? No selge see, et, et kindlasti kuskile, kus ta on tõesti reaalne sõjategevus praegu toimumas või mingeid vägivaldsed rahvarahutused, sinna ei ole kindlasti tark minna. Aga no minna jalgrattaga sõitma riiki, kus tõesti on teada, et 20 aastat tagasi võib-olla on võetud seal pantvange ja leidnud aset selliseid sündmusi, et ma ei arva, et see on nii tohutult vastutustundetu. Ja loomulikult mul on, mul on südamest. Me oleme südamest kaasa kõigi nende pantvangi võetud inimeste lähedastele, et see võib olla ikka päris raske olla olukorras, kus on selline teadmatus, et et mida su abikaasa või vend või poeg või, või, või isa, et kus ta on, miks ta on, mis tingimustes ta on. Ja kaua see veel kestab, et see võib olla päris päris raske olukord ja seda enam ma arvan, et peaks hoiduma nüüd inimeste süüdistamisest. Jah, ega süüdistada ei tasu, aga teiselt poolt jälle laiemas plaanis, eks need Uhhuduurid ja Matvere reisid ja muu selletaoline on tekitanud võib-olla eestlastes natukese sellise noh, ütleme kuidas öelda, tunda küll, et igasugused riskid, mida räägitakse seoses reisimisega ikkagi meile võõrastel maadel võõrastes kultuurides, et noh, et need ongi võib-olla sellised kergelt olmelised, aga mitte mitte tõsisemad. Et tõesti võib arvata, et see, mis nüüd seal Liibanonis toimus, see on asi, mis igal juhul realiseerub no üli üliväikesed näosusega. Aga samas on see noh, nagu elu näitab, kahjuks risk, mis, mis võib juhtuda ja ja selle tõttu ka need hoiatused, et et, et vältige näiteks seda või toda, mille peale me tihti särame, kui mingit läänepoolsemad inimesed ei julge näiteks reisida mõnda riiki mida meie peame suhteliselt ohutu, üks aga, aga siis noh, mingit pidi jälle, see on, see on jälle reaalsus, et, et midagi võib ikkagi juhtuda. Noh, ütleme niikaua, kuni kuni esimene eesti poiss Iraanis Iraagis ei olnud pihta saanud, nii kaua valitses ka ju ikkagi nagu selline üldine arvamus, et tegu on siukse teoreetilise ohuga, et meie sõduritega võib midagi juhtuda. Parandaks seda Gaddafi teooriat natukene edasi, et kui me siin räägime Gaddafi, siis ta ei ole islamimaailmas teistele organisatsioonidele riikidele küll küll väga suur sõber, aga ta on olnud väga pikka aega. Märja, tal on ikkagi väga head sidemed kogu islamimaailmas ja ja seda, seda teatakse üle kogu maailma. Ja oluline on muuseas, Gaddafi puhul teada veel ühte asja, nimelt lääneriikide luured teenistuste jaoks oli siin kümmekond aastat tagasi avalik saladus, et et moslemi maailma sarnaste pantvangikriiside vahemeheks oli just Muammar Gaddafi. Ja see on nüüd väga oluline informatsioon, kui me hakkame nii-öelda nagu praegu siin kokku viima siin päris mitmetes veebikeskkondades käsitletud teooriat, et kada Gaddafi võib-olla üks selle pantvangikriisi initsiaatoreid ja ja kui siin on välja toodud, et mehel on väga head sidemed islamirühmitust, aga siis see see võib justkui kinnitada teooriat. Et rünnakute taga võib olla siis kas nii nagu täna hommikul uudistes arutati selle üle, et kas võib olla Muammar Gaddafi poeg, et, et kehtestada lääneriikide ultimaatum selleks, et et nad ei sekkuks enam Liibüa konflikti ja et lennukeelutsoon sellisel kujul tühistataks, nii et et neid võimalusi on, on päris palju, aga selle Gaddafi ka seoses on juba tegelikult alates kolmapäevast neid versioone välja tulnud ja, ja selle üle on tegelikult ka kõige rohkem arutatud. Nii et et kui see, kui see olukord muidugi, milline on siis, siis tõenäoliselt selle kriisi lahendamine võib võtta võtta ikkagi väga kaua aega, arvestades seda olukorra keerukust. Jah, ja see võib tähendada ka seda, et me väga kaua aega tegelikult ei, ei ei kuule mingit ametlikku versiooni, et et praegu on on öeldud, et mingeid teateid ei ole nendelt pantvangi võtnutelt, aga samas ei saa ikkagi välistada diplomaatilistest ringkondades mingit vihjed ikkagi liiguvad, läbirääkimised toimuvad ja seda lihtsalt ei tooda avalikkuse ette, aga olgu öeldud, et praegu on ikkagi need kõik, et kas see on nüüd Gaddafi või keegi teine või kolmas, on ikkagi praeguseni puhas spekulatsioon. No samas lunarahanõuet on hakatud ju välistama, öeldes, et et röövitute raha jäi maha, dokumendid jäid maha, võib-olla jäid jäiga raha maha, et, et noh, nii-öelda see, see, mis maha jäeti varalises väärtuses oli ikkagi päris päris märkimisväärne ja, ja tundub, et vara pärast neid inimesi kaasa ei võeta. Ja no see on ka muidugi välja mõtlemapanev, ikkagi nii paljud allikad on öelnud, et nad nägid neid kahte kaubikuid seda Mercedest sisenemas selle Palestiina vabastamise rahvarindebaasi ja, ja noh, on teada, et sellel organisatsioonil On sidemeid Gadafiga. Ja noh, see on ka mõtlemapanevaid ikkagi, et miks just nüüd toimeliste pantvangide võtmine kui Liibüas ei ole seda niivõrd pikka aega juhtunud? No tegelikult ei saa, kui juba hakata siin igasuguseid selliseid kõrge lennulisi mänge mängima, siis ei saa päriselt välistada, et see võib ka olla seotud hoopis olukorra Iisraelis. Ja see surve, ütleme, Eesti Eesti on teatud määral olnud ka heades suhetes Iisraeliga ja vaadates, et ka seal toimuvad tegelikult päris tõsised sisemised mõõduvõtmised palestiinlastega, siis see ei pea võib-olla ütleme, see on Liibanonile siiski oluliselt lähemal kui Liibüa. Aga, aga noh, see kõik on jälle oletus, eks ole, ja me ei tea, et ühest küljest võib-olla see võib olla ka nendele pantvangidele ju, ütleme, positiivseks juhul kui nad tegelikult osutuvad osaks mingist suurest poliitilisest mängust ütleme, seda väärtuslikumaks, nad muutuvad ja seda tõenäolisem on, et nendega midagi ei juhtu. Et see, aga noh, ma ei tea, see nüüd sellisel juhul noh, saame ka näha, kas ikkagi ühed eesti soost pantvangid osutuvad nagu nagu sellisteks tõepoolest võtmeisikuteks suures ütleme rahvaliidu NATO või siis Iisraeli-teemalises kõrges poliitikas, et kas, kas nad on nii-öelda piisavalt õiged õiged valged inimesed, kelle eest ka siis näiteks hakkavad lääneriikide juhid noh, tõepoolest otse otse kõrgeimal tasemel läbi rääkima. Ja et kui siin vaadata seda Lääne meediat, et olgu saksa või prantsuse meeletud, siis no need seitse eesti pantvangi ei ole seal nagu paraku mingi väga suur teema, et kui see asi juhtus, et siis seda mainiti ja nüüd on nagu vaikus selles osas, et Liibanoni enda meedias on küll sellest juttu. Aga jah, et, et ilmselt siin töötab ikkagi väga palju sellest, et kuivõrd Eesti liidrid suudavad ikkagi nüüd ikkagi Euroopa teisi riike Euroopa Liidu oma oma oma murest kaasata ja läbirääkimisi pidada. Aga selle pantvangikriisiga seoses tuleks tegelikult veel rõhutada ühte asja ja see puudutab Eesti ajakirjandust, et et kui me nägime, et juba juba päev-kaks hiljem olid, olid teada nimed, ametikohad ja nii edasi ja neid avaldati üleriiklikus meedias üsna usinalt, et et see tekitab küll küsimusi, et, et me ei tea ju tegelikult veel nende pantvangi võtjate Tiive ja ei tea, kas nad tulevad lunarahanõudega või millega nad tulevad ja kui ja kui neil võimalus vabaneda läbi Eesti meedia väga selge pilt, et inimese tausta kohta, siis võib ka see lunaraha nõue olla suuremad. Et kas on kõige mõistlikum inimeste nimesid ja ametipost kõiki kohe selliselt välja tuua, see on tegelikult üks küsimus, mille üle võiks tegelikult eesti meedias arutleda, sellepärast et noh, loomulikult on meil meie jaoks tegu täiesti esmakordse juhtumiga. Aga ikkagi, et kas sellel võivad olla ka soovimatud tagajärjed, et selle üle võiks tegelikult arutleda? No meile Eesti Päevalehe toimetuses toimus ka väike arutelu, et teadsime nimesid ja mees, et siis me mõtlesime, et kas me avaldame kasime, avaldame ainult eesnimed, kas me üldse jäävad ja kas me avaldame täisnimed. Ja no ma arvan, et ka teistes väljaannetes ikkagi seda asja väga põhjalikult arutati, aga kui me nüüd, et mõtleme seda, et need inimesed olid nii või teisiti Facebookis, nad olid seal jaganud oma reisimarsruuti, reis reisiplaane inimestega, et nimed olid tegelikult ju nii või teisiti teada, et see on hea uuelaadne olukorda. Sina, Sulev, oled kindlasti kõige õigem mees sellele vastama pressinõukogu esimehena, et mis hinnangu sina kogu sellele protsessile, mis mis nüüd seoses pantvangikriisiga Eesti meedias nägime, annad? Ja seda on ikka väga raske küll, niiviisi käigu pealt kohe väga kindlalt, et anda, et ühest küljest peab ju tõdema, et et nende nagu anonüümsuse säilitamine tõenäoliselt sel samal põhjusel, mida Külli-Riin viitab, ju ei ole väga reaalne. Teisest küljest võib jälle küsida, et kas nende sellise nimede ja nägude avaldamisel näiteks ütleme Postimehes kas öelda, et kas, kas, kas see on nagu avalik, kus jaoks hädavajalik või kas see annab jälle teisipidi midagi head, et ma. Et siin on ka pigem küsimus, et kas see tekitab näiteks omastele täiendavaid kannatusi. Et kõik teavad, et vaata, et nende ja nende inimeste omaksed on seal seal. Sellises olukorras, et, et ma isegi vaataks seda pigem võib-olla sellel pinnal, et ma väga võib-olla selles osas ei oska nagu spekuleerida, et kas mingit lunaraha suuremat sellepärast tohiks tahet talletada, et aga aga pigem võiks võib-olla vaadata selle külje alt, et kas nüüd omaks ütleme, kas nende nende nimede nägude avaldamine meie meedias tekitab, tähendab täiendavaid kannatusi omastele või, või mitte ja see on nagu see ajakirjandus eetiline valiku kohta, aga aga ma pigem kalduks arvama, et natuke tekitab. Et vähemasti ma ei, ma ütleks nii, et minu meelest väljaandel oleks seda seda sobilik teha juhul, kui juhul, kui ta on nagu omaste käest selleks loa saanud. Aga vahetaks nüüd teemat, ootame Bekaa oru sündmuste kohta positiivseid uudiseid juba üsna pea, aga, aga hakkame rääkima sellest, et maailma Eestit raputanud tormiliste sündmustega, kus tal on valitsusläbirääkimiste osapooltel olnud väga rahulik tööd teha ja üsna kiiresti on saadud kokku koalitsioonileping pooled ministrikohad ongi teada, kellele need lähevad ja poolte puhul veel eesriiet ei kergitada, aga homseks on kõik selge ja, ja noh, mis avalikkuse jaoks pisut üllatavalt tuli, oli ikkagi see, et lepiti kokku kiiresti ja suurema sõna sõjata, et kuidas teile tundub, et kas, kas läks kuidagi seekord väga libedalt? Jah, tundub küll, et kiiresti suurema sõna sõjata väga suures vaikuses, et avalikkus ju praktiliselt ei kuulnudki sellest koalitsiooniläbirääkimiste kulust. Samal ajal on ka see koalitsioonileping võrreldes varasemate lepingutega minu arvates oluliselt palju rohkem otsi lahti jätta. Et seal võib hästi palju lugeda, et, et me jätkame ühte või teist asja, me kaalume või analüüsime kolmandat või neljandat asja. Parteide antud valimislubadused on seal ka sees, aga noh, osaliselt tundub küll, et nad on pigem niisuguse nagu vormilise linnukese kirjasaamiseks, et et kui me mõtleme kasvõi sellele sotsiaalmaksu laele, mis nüüd seatud hästi kõrgele ja samas puudutab ainult pensionimaksjaid või me mõtleme tulumaksu alandamisele, kõik justkui tehakse ära, aga tehakse nagu oluliselt oluliselt lahjem ana. Samas ta võib-olla ei olegi ka nii väga halb, kui, kui jätta niisugust läbirääkimiste ruumi. Jah, kui vaadata kogu seda, seda asja kulgu, siis ma ütleks ka nii, et juba mõnes mõttes nagu valimiskampaaniast peale Eesti on esinenud selles kogu selles protsessis noh, tõsisemalt tähendendina igava põhjamaa tiitlile et nagu oleme, noh, tõesti näinud praegu sellist väga rahuliku tagasihoidliku kampaaniat ütleme täiesti ebaharilikult võrreldes ka paljude paljude varasematega ja, ja siin nagu antud juhul tõesti see seal ta ju, et hästi nagu turvaliselt püütakse, püütakse lahendada nii ministrikohtade jagamist, mis võib öelda ikkagi ei too mingeid suuri üllatusi ka koalitsioonileping, mis peaaegu et ei too mingeid üllatusi kaasa ja ja, ja noh, selles mõttes, kas võib öelda, et see kõik oli lihtsalt väga et tagantjärgi tarkusega võib öelda, et, et nii pidigi minema, et mida me siis tahtsime, et Reformierakond lubas, et me võime kindlad olla ja noh, saimegi selle, milles me võime kindlad olla enam-vähem ja ja nii pidigi minema, valijad ju tahtsid ka. Aga see, et ta lepiti nii kiiresti kokku, et see on ju tegelikult loomulik, sest kui me vaatame erakondade ühisosa, siis on ikkagi oluliselt suurem, kui, kui varem on, on see olnud ja ja see varasem nelja aastane koostöö on kinnitanud, et kõik krutskid on juba ära õpitud, 11 tuntakse läbi ja lõhki, tõenäoliselt tuntakse oma koalitsioonipartnerit isegi sageli sageli paremini kui inimesi oma erakonna sees, sellepärast et nendega kohtutakse tihedamini. Ja tõenäoliselt sa, see olukord oligi väga lihtne, et et nii nagu ma olen kuulnud, et kumbki pool ei läinud nagu ka nagu lõpuni oma nõudmistega, seega tuldi nagu üksteisele vastu ja, ja kui siin Isamaa ja Res Publica liit arvas, et, et neil ei õnnestu mingil moel neid oma põhilisi valimisloosungeid kuidagi sõnastada, siis Reformierakond tuli poolel teel vastu, kuigi kuigi nii mõnigi valimislubadus on, on sõnastatud nii segaselt, et, et sellega tuleb veel nagu tõsiselt tõsiselt pead murdma, et noh, konkreetselt seesama emapension, millest on saanud vanemapension, et kuidas seda ikkagi hakatakse maksma, et see tekitab ikkagi päris palju küsimusi ja ega me nüüd ikkagi päris päris suurt selgust ei ole saanud ja, ja seal on väga palju on avalikkuses tekkinud juba küsimusi, et et mille poolest siis need pärast 2000 kolmeteistkümnendat aastat oli vist seal selline daatum sees, mille poolest need lapsed on paremad kui need kes on enne sündinud ja mille, mille puhul mille pärast siis nende puhu vanematele justkui midagi rohkem makstakse, et see tekitab küsimusi, et ma seal on küll ka mingisugused tasandusmehhanismid sees, aga kas need on piisavad? No ma ei tea. Ja no suur küsimus on tegelikult ka see tasuta kõrghariduse osa, et kui siin nüüd lubatakse 40 protsenti riigi tellimust suurendada ja et ja et edaspidi saaks siis ülikooli tasuta kohale 12500 tudengit aastas, et see tähendaks sisuliselt terve terve aastakäik noori saab siis justkui ülikooli, et no see tekitab ka küsimusi, mis tahab kutseharidusest ja, ja nõnda edasi. Aga jah, et noh, tervikuna selles koalitsioonilepingus mingit sihukest olulist suurt muutust või reformi muidugi sees ei ole. Et mulle meeldis täna ka väga, kuidas Andrus Kivirähk seda asja kommenteeris, meenutades ühedasid sisuliselt kannakse kõik seltsimees Brežnevi vaimu, kes ütles, et seltsimehed, milleks rapsida, et jätkame vanamoodi. Mina ikka võib ka, ütleme noh, seda võib muidugi nii-öelda tuua paralleele kuskilt nõukoguliku stagnastaga, teisest küljest võib seda nimetada ka lihtsalt professionaalsuse kasvuks Eesti poliitikas, et ma arvan, et see, mida ütleme, Reformierakond on nagu teinud läbi just nimelt valimiskampaania valimisprog, trammi, aga ütleme nüüd seda koalitsiooniläbirääkimistel, et see on ikkagi noh, kas meeldib see või mitte, aga see on näide teatud poliitilisest professionaalsusest teatud sellisest kiretust oma nii-öelda sellise joone läbiviimisest kannatlikult, ilma igasugu just nimelt ilma rapsimiseta, selles mõttes sellel on teatud, eks ole, paremad ja halvemad küljed, aga, aga see lihtsalt on jälle ütleme sellise igava, põhjamaise poliitilise professionaalsuse teatud teatud väljund, et need inimesed, eks ole, on kõvasti harjutanud seda, seda tegevust ja praegu nad realiseerivad lihtsalt tahet. Aga mis puudutab nagu sellesse, et need rääkimised ka ikkagi ilma nagu läbi said, et üks pool oleks teisele poolele nüüd hirmsasti pähe istunud, siis on selge, et tegelikult mõlemad ikkagi parteid olid huvitatud sellest kokule, sest kumbki partei ei olnud huvitatud, et see mäng nagu lõhki läheks ja selles mõttes ei saa isegi öelda, et nüüd et, et üks pool on nagu palju tugevam samas positsioonis kui teine poolses tehke reformierakonnal on rohkem kohti, rohkem saadikuid. Siis ega neil ei ole ka väga palju rohkem tegelikult Nende jaoks häid valikuid, et juhul kui nad IRL-iga mängu lõhki ajavad, et mis siis, kellega nad siis seda valitsust ikkagi sama hästi teevad. Et selles mõttes ilmselgelt ikkagi ka Reformierakond ei olnud huvid tõdetud, et IRL peaks nendest ütleme läbirääkimistel kaotajana lahkuma või veel enam nagu uksi laugutades lahkuma näiteks, et et selles mõttes olid nad nagu huvitatud, et las siis nad vanemapensioni ja tasuta hariduse ja ja maamaksuteemad saavad sisse, et lõpuks nad ei löö nagu seda rahalist arvestust kuidagi uppi ja võib-olla, et noh, teatud mõttes seal isegi lisavad, ütleme sellele lepingule sellist sotsiaalset mõõdet, et kahtlemata ütleme IRL-i, need lubadused ju ei ole tegelikult loomult üldsegi nagu väga-väga parempoolsetega väga-väga sellise nendel erakondadel üldse mitte nagu seni traditsioonilises mõttes omased, vaid nad on pigem sellised jagamised, mis on nagu vasakpoolse poliitika tunnusmärk, eks ole, et kellele, kelle nii-öelda vaeste inimeste elu kergemaks teha, kui hästi-hästi lihtsustada, eks ole. No ma ei ole ka kindel niisuguseid jagamise taraadiseleks kõige efektiivsem viis on, et inimeste elu kergemaks teha, et kui me siin tekitame vanema pensioni, et noh, mida sa nii väga tegelikult annab, et kui me mõtleme sellele avalike rahade kasutamisele, siis ehk oleks ikkagi mõistlikum mingeid avalikke teenuseid natuke parandada, et olgu siin kas või kas või hariduses, kui mõelda, kui madalad on kooliõpetajate palgad, et et kas see on ikka normaalne, kui, kui algaja pedagoog saab siin kätte umbes vanas rahas seitse 8000 krooni. Et noh, mis, mis head järelkasvu saab Eesti niimoodi kooli, oma oma oma lapsi õpetama ja nii edasi. Ja noh, teine teine asi, mis mind natuke kurvaks teeb, selles koalitsioonilepingus on seitse adresteeri ikkagi piisavalt selliseid suuri olulisi küsimusi nagu näiteks nagu näiteks haigekassa rahastamine, et kas ja kuidas seda peaks muutma, see ei tegele piisavalt ka ikkagi seleta lahti need Eesti energeetika tulevikuvalikuid, olgugi et need saavad olema lähema 10 aasta jooksul. Ma arvan, üks põhiprobleem No ja omavalitsused, me ei tea ju tegelikult ikkagi, kuidas omavalitsused ka nelja aasta pärast hakkama saavad, sellepärast et me näeme väga selgelt lubadust, et maamaks kaotatakse, maamaks on kohaliku iseloomuga, maks laekub kas valla- või linnaeelarvesse, kui see ära kaotatakse, kuidas kompenseeritakse omavalitsustele see saada see puudujääv summa ja nii edasi ja nii, et neid küsimusi tegelikult, mis on selle koalitsioonileppega õhku jäänud, on päris palju. Minu hinnangul selle koalitsioonileppega seoses seondubki väga oluline nüanss, et, et see kinnitab tegelikult tõsiasja, et paber kannatab kõike ja ma pean silmas valimislubadusi, et me ei näe enam Saaremaa silda siin ja võrreldes näiteks valimislubadustega tekib küsimusi ka kasvõi selles vallas, mis oli üks, üks olulisemaid nii IRL-i kui ka reformi valimislubadusi, nad lubasid, IRL lubas siis kasvuaastatel eelarve tasakaalu viia ja isegi põhiseadusse sellise põhimõtte sisse raiuda. Reform lubas hiljemalt 2013.-ks aastaks eelarve ülejääki viia ja nüüd mida me näeme koalitsioonileppes, et et eelarve ülejääki taotletakse 2014. aastal, et et ma saan aru, et seda on küll põhjendatud, nüüd vist Reformierakond on seda põhjendanud IRL-i kallite lubadustega. Aga ikkagi, et noh, me võime lihtsalt öelda, et see on järjekordne näide sellest, kuidas paber kannatab kõike ja valimislubaduste puhul noh, neid võib lubada, aga koalitsioonileping on, on miski muu Koalitsioonileping on lihtsalt järgmine paber, jah, valimisprogrammi järel, aga aga kindlasti see koalitsioonilepe ei olegi mingi lõplik tõde sellest, mis lähema nelja aasta jooksul toimuma hakkab ja ja seda me näeme ju juba ka ümberringi toimuvast. Et näiteks kasvõi see nii-öelda üliuhke programm CO2 kvootide arvel osta Eestis elektriautod ja et luua see taristu või siis või siis kasvõi see euro euroliidu stabiilsuspakt selle nädala suur teema, et need ei olnud ju kumbki Eestis valimisteemad, eks, aga, aga samas nad mõjutavad päris suurelt täiesti lähitulevikutegemisi, mis, mis, mistõttu me võime üsna julgelt oletada, et valitsus oma igapäevases tegevuses hakkab veel võib-olla tegema paljusid asju me selle, mille, ütleme, rahaline ja ka sisuline tähtsus on vähemalt sama suur kui neil asjadel, mis koalitsioonileppes kirjas on ja, ja mida seal praegu kirjas pole. Ja mingis mõttes on see ka õige, sest tegelikult selline koalitsioonilepe olemuselt peakski olema selline strateegiline visioon, et kuhu suunas me tahame liikuda, mitte selliste üksikute konkreetsete üksiklubaduste detailne lahti mõtlemine ja, ja minu meelest ei ole selles mõttes üldse probleem, et kas siin näiteks vanemapensioni puhul mõni üksikasi on selles koalitsioonileppes natuke hägune või tasuta hariduse puhul, et et see ongi asi, mida tegelikult riigikogu debattides tuleb lõplikult kokku leppida. Et koalitsioonilepe lihtsalt sõnastab selle strateegilise visiooni, et et, et me põhimõtteliselt sellise asja oleme kokku leppinud teha, aga selle sellised tehnilised üksikasjad ei olegi nagu olnud, nagu selle ringi otsustamise. Mõndal lubadust on juba rikutud ja mina väidan seda, et IRL on juba oma lepingut valijaga kui nad, kui te mäletate, siis koduomanikele lubati, et kodukulud lähevad alla ja kodulaenu intresside tulumaksutulumaksuvabastus jääb. Nüüd vaatame koalitsioonilepingule näkku ja mida me näeme, et on plaanis juba kahe aasta pärast kärpida siis kodulaenu intresside tulumaksuvabastust üsna kõvasti, et vanas rahas 50-lt 1000-lt 30-le 1000-le kroonile ehk siis 1920 euroni ja arvestades nüüd ka seda eesootavat intressitõusu, millest on tekkinud Euroopa keskpank siis pisutki suuremat kodulaenu võtnud peavad hakkama arvestama aastas vähemalt 200 eurot suurema väljaminekuga, sellepärast et seda raha nad enam riigi käest tagasi ei saa, et, et nii palju siis nagu sellest valimislubadusest ja sellest lepingust valijaga ja ja noh, okei, et no kui meil oma arutama, et millal siis ühel hetkel valija võib-olla saab selle nii-öelda selle selle raha võib-olla muude soodustuste näol tagasi, siis, siis noh, sinna läheb võib-olla veelgi rohkem aega. Ja Sulev Ei lihtsalt, et maamaksust kingitakse sulle see siis näiteks tagasi. Justkui, aga no ei tea, et see selle maamaksuga on muidugi ka ikkagi üks huvitav külg see, et et tõenäoliselt viib see jälle üldiste maamaksumäärade suure tõusuni, millest täna ei räägita, eks ole, et järelikult see, et see kodualune tükikene saab olema siis maksuvaba, aga kui sul näiteks on 1500 ruutmeetri asemel natuke rohkem, siis ülejäänud osa sellest ilmselt selle eest maksad, niiet veri ninast väljas. Et arvata võib, et kuskil niiviisi need omavalitsused püüavad vähemasti selle, selle osa maamaksu millal siis korjata saab? Tõsta nii kõrgeks, kui seadus vähegi lubab, et, et kahjuks on väga tõenäoline, et see nii nii hakkab minema ja see muidugi ei pruugi ka olla sugugi paljudele väga-väga rõõmus perspektiiv. Muuseas, kas te olete märganud ühte väga huvitavat seika, nimelt et juba kolmapäeva õhtul foorumis sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ja ma olen tähele pannud, et ka teised sotsiaaldemokraadid on, on väljendanud oma oma seisukohta selle koalitsioonilepinguga seoses, et suurel osal nad kirjutaksid sellest kohe alla. Aga see on liiga ilus, et olla tõsi, et nende hinnangul ikkagi kulud-tulud ei, ei pruugi sellisel kujul kokku joosta ja ja, ja see võib riigi kulutasin niivõrd märkimisväärselt tõsta, et riik seda, seda soovitud tasakaalu ei saavuta, ka eelarve tasakaalu soovitaga aastaks 2004 14. No saame näha, aga iseenesest muidugi, eks siin ongi palju ikkagi toredaid asju, tahaks võib-olla võtta üles siin küll. Et varem öeldud asja, selle vanemapensioni, et mina jälle pean seda päris heaks heaks ettepanekuks, et minu meelest on ta ta, ma, ma küll ei oska öelda, kas 20 aasta pärast, kui ma kunagi ise sellele nagu tõsiselt mõtlema ka need, kas ma nüüd selle selle pealt nii-öelda teenin nii või naa palju, eks ole, mul ka kolm last. Aga. Teie perest saad seda pensioni ainult üks. Nojah, aga et ütleme, ma arvan, et põhimõtteliselt on see ühiskonnale nagu signaal signaal õiges suunas, et laste kasvatamist pensioni puhul arvestada, sest ikkagi hästi palju on räägitud seda, et et need inimesed, kes on nagu rohkem lapsi kasvatanud ja seletatud, Ta võib-olla ka töö näiteks just emad ütleme, oma tööelus teinud teatud kompromisse näiteks rohkem või vähem teenimise suhtes, eks ole, mis kajastub ju ütleme, selles teise samba pensionis. Et, et see saab natuke kompenseeritud, et mina nagu seda nagu kuidagi halvaks, kas halvaks algatuseks ei pea minu meelest on see isegi noh, ütleme, et see teine samm kõrvuti vanemahüvitisega on see täitsa täitsa okei, aga isegi mina nagu näeksin, et see kolmas osa, mis muidugi kahjuks jääb valitsusest välja ja ja mis näitab jälle, et valitsus nagu teeb nii-öelda enda ja n ja tema valitsust, aga mitte Eesti valitsust, on see, et ikkagi nagu kolmas sammas võiks olla ka lastetoetuste vähendamine, kui me juba räägime, et selle koalitsioonileppe üheks eesmärgiks on iibe tõstmine sündivuse tõstmine ja noh, siis siis võiks nagu, aga noh, kuna see oli sotside lubadus, noh siis ta tuli valelt poolelt. Noh, see, eks ole, neid kahte parteid ei huvita Tulevad ma olen nõus, et see vanemapension on iseenesest nagu täitsa okei, nagu sa ütlesid, aga küsimus on selles, et kas see nüüd praeguse tõesti nagu kõige olulisem probleem või kõige suurem prioriteet, mis puudutab Eesti Eesti peresid ja laste olukord, kas ikkagi nagu suuremaks probleemiks ei ole näiteks see, et lahendada ikkagi parandada haridust, koolisüsteemi ja nii edasi, et suunata avalikke vahendeid pigem sellele kui et kunagi tulevikus nagu natuke suurem pensionilisa on ja samal ajal noh kui me vaatame, mis ikkagi koolis toimub, et. Ma tegin siin mõni aeg tagasi, talvel tegin intervjuu Soome haridusministriga, kes rääkis, kuidas neil tahavad kooli õpetajaks minna kõige paremad tudengid, kõige paremad noored, et seal on kooliõpetajaks konkurss. Väga palju inimesi ühele kohale, et see õpetajaamet on Soomes niivõrd prestiižikas ja niivõrd ihaldusväärne. Ja kui me nüüd vaatame Eestit, siis siin otsivad pigem ju paljud koolid tikutulega endale neid õpetajaid taga. Et see ei ole nagu noorte noorte seas. Ahvatlev amet, me ei saa öelda, et tõesti parimad parimad noored lähevad kooli õpetajaks. Ja Ma arvan, et ehk oleks, oleks tee nagu asi, millega peaks senisest ikkagi oluliselt rohkem tegelema. Et see võib olla tähendab Eesti Eesti lasteaia ja kasvab põlvkonna tulevikku rohkem kui see, et siin kehtestada mingisugune vanemapension. No ilmselt küll, kuigi haridusse muidugi suunatakse, täpsemalt haridusse ilmselt vägagi palju lisavahendit selle leppega. Aga jah, et ütleme sellest kõrgharidusest allapoolsele haridusele ilmselt, et jääb nii-öelda see see neli aastat natuke vahele. Aga samas muidugi ma jälle väidaks, et et võib-olla nüüd nii nukker see olukord lihtsalt, mitte küll tahtes väga keskenduda praegu õpetaja palgaküsimusele, aga mis on üks omaette saate teema kindlasti. Aga aga et näiteks kui me vaatame maapiirkondades, siis ma arvan, et õpetaja palk ei ole kuidagi konkurentsivõimetu, et et selle tõttu võib-olla see müüt on ka natukese juba vananenud. Et umbes et koolis ei taha keegi töötada, sest seal ei saa üldse palka, et et ilmselt väljaspool Tallinna enamikus piirkondades võib-olla Tallinna ja Harjumaad ei ole õpetaja kindlasti ütleme kuidagi keskmisest vähem makstud inimene. Ja kui me ei saa ikkagi nagu Eestis rääkida seda, et õpetaja elukutse oleks väga prestiižikas, et sinna ametist oleks nagu reaalne tung või konkurss, et kui me võrdleme, mis eristab Eesti kooli Soome koolis, mis on siis Euroopa parim koolisüsteem on see Soomes valitakse, on väga tihe sõel, et pääseda õpetajaks kooli ja samal ajal lapsi koolidesse ei valita ja meil Eestis on vastupidi, et õpetajaks nagu niisugust väga olulist õela ei ole koolis, aga samal ajal selekteeritakse koolidesse lapsi ja et see on kuidagi nagu väga ära pidine minu arvates. Kuulge, räägime ühest huvitavast teemast, ka seal personal Itaalia ja meil on pooled ministrinimed teada ja pooled meil on enam-vähem teada, sellepärast et, et ajakirjandus on nende üle juba päris palju spekuleerinud, tuleb lihtsalt oodata veel siin Isamaaliidu, Isamaa ja Res Publica liidu juhtorgani otsuse ära, et et kas siis kinnitatakse need nimed või mitte, et mis te Reformierakonna ministrikandidaatidest arvate? Noh, minu jaoks oli selline üllatus Rein Lang Natukene ja ta käis seal ka teletelevisioonis esinema sel teemal, aga ikkagi, et et see oli minu jaoks väike üllatus. No Rein Langi on peetud alati väga kultuuri lembe seks, eriti teatri lendaseks inimeseks Meedia lendaseks ka meedial endaseks ka? Jah, ma olen, ma olen ingliga seoses muidugi väga huvitavat arutelu näinud juba Facebookis, kus siis mitmed kultuuriinimesed on arutanud selle üle, et oleks need nõuda Laine Jänese tagasiastumist ja tagasiastumist kultuuriministriks. Et on ka, on ka selline üsna lõbusas toonis arutelu seoses Rein Langiga üles. Et alati, kui arvatakse, et enam hullemaks minna ei saa, siis selgub, et ikka saab. Ma olen kuulnud Rein Langiga seoses ka muidugi hinnangut, et, et Rein Langist võib kujuneda kõige selline malbe, rahulikum ja kultuurilembesem kultuuriminister. Läbi aegade. On ka, on ka selline hinnang õhus. Ma ei tea, ma ütleme nii, et eriti seoses tema meediaalgatustega ma võib-olla Rein Langist ka need ülearu niiviisi noh, kuidas öelda, täielikult positiivselt ei suhtuks, aga aga teisest küljest ma arvan, et tema kultuuriministriks saamisel võivad olla mõned päris head küljed. Ja see üks on see, et kindlasti ta tõstab kultuuriministri staatust valitsuses. Ma arvan, et kui Laine Jänese puhul oli tõesti tunne, et ta on nagu selline noh, ütleme oma staatuselt nagu valitsuses ikkagi üks selliseid tagapingiministreid selline kilekotiga rohkem, eks ole, kui portfelliga. Et siis Rein Lang kindlasti on suuteline, arvestades tema täiesti uskumatult kõrget autoriteeti reformierakonnas on suuteline tõstma nagu kultuuriministri ja kultuuriministri keeriumi, aga sellega ka kultuurivaldkonna profiili valitsuses. Et see on nagu kindlasti kindlasti positiivne, et tema ei ole kindlasti see minister, keda saaks valitsuse istungil kergelt nagu vait käratada, et kui räägid. Ja teiselt poolt ma arvan, et Rein Lang võib ka kultuuriministeeriumi haldusalasse, kus no ma julgeks arvata, et no on võib-olla olnud natukese mugav elu viimasel ajal ta saab sinna, suudab seal kindlasti kõvasti seda seda asja raputada, mis muidugi inimlikult jälle paljudele inimestele seal just kerge võib-olla ei saa olema. Sa vihjad sellele granaadilaule. Aga igal juhul ütleme, ta on võimekas administraator kindlasti seal seal nii-öelda noh, paljude asjade kohta küsima, et kas see, et mis sest, et see asi on seni nii käinud, aga kas edasi peab tingimata just nii olema ja võib-olla, et see ei ole ka paha tingimata, et see võib, see võib nagu ütleme teatud seal seda, seda elu elavdada seal, et ta kindlasti kuigi kindlasti sellise teatava aktiivsuse juures, milles puhul, milles ei ole kahtlust, et ta hakkab selle seda tegema, siis seal kindlasti hakkab tekkima ka igasuguseid konflikte ja mürasid No teine suurem üllatus on Kristen Michal justiitsministrina ja kui tema isikust rääkida, siis seda, et Michalist võiks minister saada, seda räägiti juba enne valimisi, aga aga räägiti ka sellest, et Reformierakond taotles majandus- ja kommunikatsiooniministri portfelli, aga kuna neil läbirääkimistel seda saada ei õnnestunud, siis tuli see tuli see laudkond mängida ümber nii et Kristen Michal ühel hetkel maandub justiitsministritoolile. Et kuidas nüüd seda valikut hinnata, et ühelt poolt, et noh, tal on kindlasti väga suur kogemus erakonna juhtimisel, tal on parlamendipoliitiku kogemus, samas kas tal on, on tippettevõtte juhtimise kogemused, seda talle, seda tal tõenäoliselt ei ole, et, et noh, kas erakonna juhtimine ja, ja tippettevõtte juhtimine, et kas need on, need on võrreldavad või mitte, kuidas teie hinnangul see, see valik on õigustatud? Ja tal on ju ka erialane bakalaureusekraad lausa, et. Kõrgkooli nimi on kõrgkooli nimega? Akadeemia nord oli? Oli vist see jah? Aga jah, ei, see on huvitav valik tegelikult selles mõttes, et, et justiitsministrina Kristen Michal kindlasti oli tegelikult ootamatu valik. No justiitsministrina võib-olla mitte, võib-olla küll, aga mitte selles mõttes, et temast minister saab, et, et see, et Kristen Michal ja Keit Pentus võiksid saada ministriteks ütleme, nad on olnud ju Reformierakonna sellised ikkagi väga väljapaistvad näod ju juba mõnda aega võtame kas või Eesti televisiooni Foorumi saates tamm külaliste nimekirja, eks ole, võtta siis kindlasti, Keit Pentus ja Kristen Michal olid seal vaata sagedamini veel kui keegi teine Reformierakonnast. Ja selles mõttes nad on kuulunud nagu sellesse sellesse tippringi nii-öelda hästi proovitud, hästi nii-öelda kindlad kindlate omade ringi, kelle seast ilmselt Reformierakond seekord nagu väga kindla peale need ministrid valis, et just nimelt, et mitte mingeid üllatusi sisse lasta, et kõik peavad olema nii-öelda väga järgi kontrollitud inimesed. Ja selles mõttes ei ole seal nagu suurt üllatust noh, kui võtta, et nemad olid ka ju kaks ehkki Reformierakonna läbirääkimismeeskonna seast, eks ole, kes, kes kogu selle koalitsioonile üle läbi rääkisid, siis absoluutselt selles mõttes võib tagantjärgi öelda, et sa ei ole absoluutselt loogiline, et neist saavad ministrid. Küsimus ainult, et jah, et kas need, need, Kohadest, aga kuidas teile tundub, kas, kas tegu on kahe esimese sellise puhtalt pikaaegse karjääri poliitikuga, kes on lõpuks lõpuks pärast mitmeteistkümne aasta pikkust poliitilist karjääri vääri lõpuks tõusnud ministritoolile, sest kui ma vaatasin nende poliitikud ei algus, siis nad on alustanud 90.-te keskpaigas reformierakonnas Reformierakonna noortekogust. Vist on isegi selle Reformierakonna noortekogu asutajad olnud mõlemad, nii et neil on suhteliselt sarnane poliitiline karjäär olnud, et alanud enam-vähem ühel ajal ja nüüd nad on siis nii-öelda jõudnud Keit Pentus läbi väga hea valimistulemuse ikkagi läbi isikumandaadi ja Kristen Michal siis ringkonnamandaadiga jõudnud sellise valimistulemuseni, mis on neid aidanud ministritoolile või aitamas. Ma ei tea, et ühest küljest ei ole tõesti hämmastav ega üllatav, et need kaks inimest ministri ministritooli endale need saavad, aga poliitika muutub järjest professionaalsemaks. No ma ei tea, kas see on tingimata muutub professionaalsemaks, mulle ikkagi meeldiks see, kui kui minist, kui, kui arvatakse, et sa võid olla nüüd ükskõik mis valdkonna minister, kui oled olnud oma erakonnas tubli poliitik, et ikkagi nagu ootaks seda, et et inimesel oleks võib-olla ikkagi mingi vabam haridus või, või kogemus antud teemal, et ma ei ole kindel, et üks akadeemia nord, bakalaureusekraad on tingimata piisav ettevalmistus justiitsministri ametikohaks. Magistrikraad Taavist õpib praegu magistrantuurist, kui ma ei eksi, et noh, kui nüüd vaadata neid paljude Lääne-Euroopa maade ministrid, et neil on ikkagi olemas doktorikraadi, nad on oma valdkonnas kõvad asjatundjad, et ma tahaks loota, et, et Eestiga ikkagi millalgi nagu selles suunas areneb. Vaata et ükskõik kes, võib-olla ükskõik mis valdkonna minister. No minu meelest siin on sinu soovmõtlemisele asi liigub küll täpselt vastupidises suunas, et just nimelt Reformierakonda oma valikutega praegu see tähendabki seda, et nad liiguvad selles suunas, et et, et poliitik võib juhtida mis tahes ministeeriumi, peaasi, et ta valimistel palju hääli saada nagu Andrus Ansip on ka avalikult öelnud, et, et nende põhikriteerium ministrite valikul ongi see, et kes nagu kellel nagu valimistel kõige paremini läks, et need põhimõtted. Ta lihtsalt ei päris ei päde see päris ei päde, sest Michali tulemus oli seal keskpärane, pigem mingi 2000 hääle ringis. Eks see ongi jutuks hea, aga lihtsalt iseenesest sellise avaliku mõtteavalduse väljaütlemine iseenesest näitab noh, nagu vähemasti mingit mõtteviisi, et nad peavad, et nad, et miks mitte seda asja niiviisi esitleda. Ma arvan, et ega Ansipi juttu ju sellises kohas ei tasu niikuinii puhta kullana võtta. Aga, aga selles mõttes nagu, et sinna suunas nagu asi pigem liigub, et see lojaalsus, selline parteiline karjäär teenet partei ees, eks ole, et omasid ei jäeta maha, noh nagu kui me vaatame, kas või et Laine Jänes pakutakse riigikogu aseesimeheks, Need on, et pigem hakkab ikkagi see selline parteiline lojaalsus olemas põhikriteerium tõepoolest mingi valdkondlik pädevus, mille puhul lihtsalt eeldatakse, et siis selline võimekas poliitik teeb endale selle ministeeriumi juhtimise selgeks ja kui vaja, siis ilmselt partei aitab ja noh, eks me riigimeeste seriaali Su näinud kuidas võiks käia näiteks, eks ole, grotesk sel viisil. Ja, ja noh, selles mõttes nagu, et, et ma pigem ootan küll kahjuks arengut, ma loodan, et areng ei jõua kunagi selleni, et me saame valimistel väga efektselt esineva ja selle järel näiteks haridusministriks saava keskharidusega poliitiku No praegu me praegu me saame tõenäoliselt akadeemiku no ma aga IRL-i IRL-i nimedest võiks hästi lühidalt rääkida, et, et seal on jälle pilt, vastupidine, et ministriportfellid antakse ju vanadele kaladele. Tõenäoliselt oleme regionaalministri küsimus, on lahtine veel, et, et kas siis Siim Kiisler jätkab või leitakse mingi värskem lahendus? Ja ka mõlemal puhul on vanad kalad ikkagi, ega's siis reformil on need uued kalad või? Ei mingeid ei mingeid üllatusi. Ja ma tõmbaksin veel ühe väikese paralleeli, võib olla ühe teise eluvaldkonna, ehk siis meediaga siin aeg-ajalt ikka öeldakse, et ideaalis peaks olema niimoodi ajakirjanik ei, ei tee niimoodi, et ta, et ta üks päev või üks nädal kirjutab, ma ei tea spordist järgmine päev kirjutab keskkonnast, ülejärgmine päev kirjutab, kirjutab majandusest ja nii edasi, et ideaalis peaks olema ikkagi mingisugune spetsialiseerumine, aga mul on nagu kahju, kui, kui poliitikas arvatakse. Sa võid teha tipptasemel ükskõik mida ja ja piisab lihtsalt sellest, kes ei ole mingisugune erakondlik positsioon. No elame-näeme, kuidas need ministrid hakkama saavad, et kui siin veel Keit Pentusest rääkida, siis, siis kindlasti on, tal on tal väga head nõu anda, tead ja, ja tal on ka kodus väga hea nõuandja keeles, tõenäoliselt saab tulevane Reformierakonna peasekretär ja kes tõenäoliselt nõu ja jõuga on abiks abiks ka ka temal võimalike otsuste sünni juures või vähemalt on neid läbi arutama. Aga aga kindlasti on äärmiselt oluline uudis sellel nädala lõikes ka see, mis tuli meile Brüsselist, et Euroopa Liidu valitsusjuhid leppisid kokku siis euro stabiilsusmehhanismi loomises ja tegu on siis nüüd juba teise sellise euroabipaketiga, mis seekord näeb ette riikidele ka reaalseid osamakseid ja fondi suurus on 700 miljardit eurost, millest saab siis välja laenata 500 miljardit ja ülejäänud osa on fondile vajalik nõnda öelda ohvriks, et kindlustada tippreiting ja 80 miljardit eurot tuleb liikmesriikidel sisse maksta kapital linna ja 620 miljardit moodustab siis nõudmiseni kapital, mida, mida kohe välja käima ei pea, vaid siis tõesti kriitilises olukorras tuleb hakata selle küsimusega tegelema ja Eesti peab praegu maksma üle 140 miljoni euro sellesse fondi, et kuidas seda tulemust nüüd hinnata, et siin on, siin on juba väga palju kõlanud skeptilised hinnanguid, et kui me räägime siin eurotsooni punastest laternatest, siis nende punaste laternate puhul on ülimalt kahtlane see, kas nad ikkagi sellesse stabiilsusmehhanismi ka võetud laenud tagasi maksavad või ühel hetkel lihtsalt ütlevad, et neil ei ole raha ja raha ei ole ja raha ei tule või raha raha põle. Et, et kuidas, kuidas teile tundub, kas, kas pigem on see see, mis praegu toimub ja seega kuidas Portugal ei suutnud oma kärbetega hakkama saada, et kas see, kas see paneb tulukese põlema? No eks see tegelikult tuluke põleb ammu, et ega siin nagu selles mõttes pigem need raskused lihtsalt tulevad aina rohkem pinnale, mis, mis ilmselt ju asjatundjatele ei olnud ammu saladus, et, et selles aga lihtsalt nad muutuvad aina selgemaks ja ma arvan, et see põhimõtteliselt see otsus, mis, mis on sündinud, on, on hea ja vajalik, sest ega eriti ei ole nagu alternatiive, et kuidas siis teistmoodi, et oleks nüüd jätnud kuidagi euro kuidagi hulpima omapäi ja iga riigi omaette ja siis võtnud vastu sellise see sealt oleks võinud nii-öelda tulla üks niisugune euroopalik Lehman Brothersi. Selline ahelreaktsioon, et, et selles mõttes kindlasti ei ole nagu valikut, et euro, eurotsoon peab võtma sellise ühise vastutuse tõuse ja teatud teatud stabiilsuse sinna taha andma, et pigem nagu Eesti siseneb, sealt on minu meelest küsimus ja see on natuke kogu see küsimus sellest, et meil, et meil ei toimu peaaegu mingit arutelu selle üle, et kuidas Euroopas meid puudutavad, ülisuured otsused sünnivad ja ja ütleme kas või et see ei olnud ju meil üldse valimisteema. Ehkki samas on selge, et meie tipp-poliitik teadsid juba enne valimisi, et see sellise, et selline teema on arutusel ja, ja tegelikult oleks olnud loogiline, et mingi valimisdebatt oleks meil pühendatud just nimelt sellele, et mis on Eesti lähiaastate poliitika Euroopa liidus. Ja me meil nagu toimub ikka mingi täielik jaanalinnumäng tegelikult kogu ühiskonnas sellel teemal, et me justkui justkui elaksime siin mingit oma oma elu ja me, et see Euroopa liit meid justkui väga ei puuduta. Tegelikult on pilt täpselt vastupidi, et 70 protsenti eriti suuri otsuseid ja regulatsioone tuleb Euroopast ja see noh, me võtame nad lihtsalt üle ja tegelikult samas anname sisuliselt nendes küsimustes anname nagu oma brüsseli, mis Eestit esindavate poliitikutele justkui Blanco volitused, eks ta seal, eks ta seal käige ja tulge nende otsustega nii nagu oskate. Mis, mis võib-olla kokkuvõttes isegi seni on natuke hea olnud, sest tõenäoliselt noh, ütleme selline referendumi teema tasemel avalik arutelu võib-olla või väga selline lahmiv ja pealiskaudne avalik arutelu võiks tõepoolest isegi pigem nagu natukese natukese halba teha sellele asjale, aga aga siiski ma tahaks seda avalikku arutelu nagu rohkem näha. Ja no antud juhul ei ole küsimusi ikkagi ainult ka selles fondis rahalise sissemaksetest, vaid ka selles, et seal on ikkagi taas hakata Euroopa Liidust senisest oluliselt rohkem ka koordineerima majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, et sellest oli ju ka nüüd ülemkogul, et see on ka asi, mis vajab kindlasti suurema diskussiooni ja ta on ka asi, mida nii mida Eesti ministrid enne valimisi nagu eitasid või ütlesid, et sellist asja ei ole, aga noh, samas on on teada, et need ideed on praegu ringlemas. Selle fondile on muidugi ka üks positiivne külg selles et kui selle praegu kehtiva finantsstabiilsusfondi puhul on on probleem selles, et, et liikmesriikide rahandusministritel on väga väikesed võimalused seal neid punaseid laternaid kuidagi mõjutada, siis selle fondi puhul nüüd natukene tuleb rahandusministritel õigust juurde küsida, et aga mis te ikkagi selle meie rahaga teete või et kuidas see investeering on ennast õigustanud või kas te olete piisavalt pinnad või et kas, et millal te, millal te nii-öelda võtate seal sellise mõistliku eelarve eelarve tasakaalu või siis või et eelarve miinus ei ole enam piisavalt suur ja nii edasi, et, et sellisel juhul nii-öelda selle punase laterna kolleegid saavad väga selgelt hakata küsima ikkagi neid teravaid küsimusi. Jaa, aga näiteks Iirimaa ei sattunud ju raskustesse seepärast, et neil oleks olnud mingi väga vastutustundetu avaliku sektori eelarve, vaid küsimus oli erasektorisse pankadest, mida mindi päästma, et seda nagu see fond tegelikult adresseerin, seda. Erasektori laenamise probleem. Küsimusi on veel päris palju, et mille puhul jah, ei saa, lisan otseselt näpuga näidata, et kes need, kes nüüd selle kõige suurema vea on teinud. Aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja tänased rahva teenrid olid. Sulev Valner, Külli-Riin Tigasson ja Lauri Hussar.