Kiske programmi valik kavas on Persona saatekülaline on Tallinna poistekoori peadirigent ja Tallinna 21. kooliõpetaja Lydia Rahula. Vestlust juhib Marje Lenk. Kuidas te elate, Liidia, rahule, mina arvan, ma elan hästi. Täna, mil me teiega juttu ajame, on teisipäev ja kell on kolm. Kas tänaseks on koolipäev läbi? Jah, tänaseks on koolipäev läbi alustasinovicel kell kaheksa klassitundidega. Kus ma olen õpetaja, käin esimeses keskkoolis, annan muusikaliklassides tunde. Lõpetasin kooli lastekooriga. Pool kolm läbi, oli siis juba kell. Tänane päev läks kergelt, ma arvan küll, jah. See sõltub sellest, kuidas sa endale selle päeva ette valmistad, ma pean silmas just laengut. Kas sa oled ise positiivne või oled sa ise turris, sõltub hästi, palju sinust enesest. Kas lastele ütlesite ka, et lähete täna raadiosse? Jah, ma kahele klassile tõesti ütlesin, et ma lähen täna raadiosse ja esitasin isegi mõned küsimused. Küsisin, et millisena ma näen teie silmis välja. Enne vestlesime tunnis tükk aega, ma ei esitanud seda küsimust nii hoogsalt ja keset tundi, vaid see jutt nagu veeres sinnapoole, kuna ma olen mõelnud palju elu üle ja olen mõelnud, et ega see muusika ei ole ainukene tund koolis nagu ei ole matemaatikaga eesti keel, vaid elu ei koosne ainult nendest vaid kõik koos on üks suur elu, kus sellesama muusika, eesti keele ja kompuutri, mida iganes. Asjadega on ju kindlasti kõigil meeles, kui on mõni õpetaja selline, kes väga tugeva häälega ja ja võib-olla karjub laste peale, aga ma olen sellest küll hoidunud, et, et karjuda. Kuigi minu hääl on niisugune. Võib-olla mõni mõtleb, et, et võib-olla sa oledki palju karjunud. Ma ei ole, aga suitsumees ei ole suitsutõmbaja, õigemini ma arvan, et minu hääl on juba poiste suus ja laste suus. Nad ütlesid täiesti avameelselt, et ma olen range, et ma saan lastest aru, et mul ana uus Need olid vanemad poisid siis noorem klass, need on veel hästi siirad ja otsekohesed aga nende suust tuli ka täpselt sama, et valan range sellega hästi päri. Siis Ma nooremate käest pisikeste käest küsisin, et kas see tähendab, et ma olen kuri e kõikaksid naerma ja mõlemad klassid tõid välja selle. Üks ütles mulle lõbus, teine ütles. Ma lähen rõõmus. Ma arvan, ise samuti. Mõni ütles rahulik, mõningates ilus ka. Jah, ta tahtis mulle meeldida, selles suhteliselt rahulik oli minule muidugi meeldiv kuulata, kuna ma ise tean, et ma lähen küllalt toimekas, hästi kiire. Aga ma olen teadlikult surunud endale mõtet, et kui ma lastele räägin midagi, et siis ma räägin hästi rahulikult, muidu ta ei saa aru, ma kipun kiiresti rääkima, aga ma olen seda kasvatanud endas. Kas praegu lihvite jõululaule ja ka väga palju seda ei ole ka saanud teha, kuna muid üritusi ja muid esinemisi on vahel. Aga ma arvan, et jõululaule ainuke koosne jõululaulust vaid kindlasti tuntud lauludest, kui kuulaja istub saalis, et mõtleb i mina tunnen ka seda laulu ja siis samal ajal lükkide vahele mõnda uut laulu, mida ta ei tunne, et see kavaleks huvitavalt koostatud, vaat ma olen praegu seda nagu silmas pidanud, et oleks mitmekesine. Teile endale on ilmselt nii palju jõululaule peas, et teie võite julgelt jõuluvana ette astuda ja nii nad võivad arvata ka ei viitsi, kumisevad peas, aga sõnad külvest kõik hästi peas pole. Kui te väike olite, kas teile meeldis siis rohkem laulda või meeldis teile? Kui külalised näiteks tulid ja esinemisvõimalus tekkis, kas meeldis siis muud teha või, või oli ikka laulse peamine? Ja mulle meeldis esineda vl? Ma tean seda oma õejuttudest ja ema juttudest et kui ja ta viis mind lasteaeda Viljandis ja on selline mägi nagu tartumägi ja ma olin olnud kelgu peal pikali ja laulnud kõva häälega, ma ei tea, kus ma olin kuulnud sellist laulu, et selle hästi naljakas prog järgi mõelda, et ja hästi kõvasti turul urus hullu lehma kops käib vastulaagi lips-lops seal ikka päris naljakas mõelda praegu sel hetkel ja siis kõik rahvas oli seisnud ja vaadanud ja kuulanud ja muidugi eks naernud ja muidugi hästi piinlik oli õel olnud, kuna selline laul ilmselt kusagil seltskonnas, kus lauldi, mani kuulnud ja siis teine oli olnud seekord järjekordi muidugi palju, kus meil oli väike tuba ja ma olin läinud voodiotsa peale, kus oli selline puidust alus ja teiselt poolt seina oli peegel olnud. Ja siis ma olin laulnud kõvast ja ise dirigeerinud ja tahtnud, et kõik kuulavad ja just see dirigeerimine oli käinud. Tellin ise vehkinud peegli ees kogu aeg. Ema oli teil koorilaulja, ema võttis teid proovidesse kaasa ja seal ta siis nägite, kuidas vehkimine käiust. Paul kirikul oli see esimene, keda ma vaatasin kogu aeg. Ja eks see koorijuht oli ju kõige atraktiivsem, teda oli huvitav vaadata, eks ole, just kõigi selja tagant mäletan ühte toredat seika, kuidas ma muusikakooli läksin, see oli selles mõttes tore, et ega ema ei pannud mind, ma olin ise läinud sõbrannaga, me elasime väga vaestes oludes, emal ei olnud raha, aga muusikakool maksis ka vene ajal. Ja kuna sõbranna tahtis minna muusikakooli, ta kutsus mind kaasa. Ja ma mäletan ise seda väga hästi, et ma läksin kaasa, ma ei mäleta, kuidas ma muid komponente tegin, mis, mis kuuluvad eksami hulka. Aga ma mäletan hästi seda kuigi hästi koputada ja mulle tundus nii õudselt lihtne ja ma ei saanud aru, et kuidas mõni ei suuda järgi koputada, mida õpetaja mul ees koputab, see oli nagu mitte midagi. Ja mina käisin, tegin selle ära ja nii ta jäi, aga siis oli emale helistanud muusikakoolist direktor või, või seevastuvõtja, kes mind kuulas. Et miks ema, mind muusikakooli pale, aga ema siis rääkis ära, et pole võimalusi, aga siis nad olid selgeks teinud, et nii andekas tüdruk, et no miks siis ei panda ikkagi sellist. Ja ja siis ema pani, aga klaver maksis palju, meil oli ühetoaline korter ja köök oli ka mitme peale. Ja siis meil klaverivõimalust ei olnud ammugi raha, et oleks olnud. Siis hakkasin akordionit õppima, kuidas kultuurikool tuli, kas tänu sellele, et kultuurikool oli üle tee jäätiselt pärige, kuna avanemisvõimalused pärast üheksandat klassi võeti keskkooli baasil vastu sinna. Ja, ja siis kui meil on mulle väga muusika meeldis, siis ma läksin Viljandi kultuurikooli, mis oli lausa üle tee, see oli hea võimalus seal täitsa seal nagu saatus või juhus. Ja samal ajal käsitleda spordikoolis ja kui ma olin väike, siis ma tegin päris palju. Väikeses koolis käies tegid sa kõike, mängisid korvpalli, palli olid kooli võistkonnas. Ega ma sellepärast tehnikat pold, aga kuna ma tegin sportvõimlemist, siis füüsiline baas oli tugev. Ja siis siis õpetajad kasutasid ära. Ma mäletan spordiõpetaja, kui ma lõpetasin kaheksanda klassi ja kui me hiljem elus nägime, siis tema arvas, et mina valin sportlasetee. Kuna tema hästi palju kasutas mind igal pool võistlustele kergejõustiku võistlustel siis arvasin, et mina valin ja sportlased ei, aga ma valisin muusikude. Olite kahe vahel ka mingil hetkel? Ei, mitte kordagi. Ma olen ikka kogu aeg unistanud muusikuks saamisest. Raskeks ei läinud, siis kahes koolis korraga käimine siis ei olnud selliseid ahvatlusi nagu praegu kompuutrid ja, ja ma ei olnud suures linnas televisiooni, ei olnud meil kodus küll televiisorit ei olnud, see oli aega, nagu selles mõttes rohkem. Mäletan, ma käisin isegi rahvatantsuringis fotoringis et ma olin väga väga elav laps, kui ma olin Viljandi kultuurikoolis viimasel kursusel, siis Viljandi kolmandas kaheksaklassilises koolis ei olnud koorilauluõpetajat ja nad tahtsid minna laulupeole. Ja mina samal ajal paralleelselt olles Viljandi kultuurharidustöö kooli viimasel kursusel läksin detsembrist Viljandi kolmandasse kaheksa klassilise kooli ja siis ma hakkasin ka, mäletan kaheksandale klassile tunde andma, kes oli minust paar aastat ainult nooremad. Ma arvan, et ma sain hakkama, kuna ma viisin koori esimest korda nagu laulupeole. Ja sealt tuli soov edasi kõrgharidust saada ja olles seal tööl kaks aastat, kaheksa kuud siis ma läksin Tallinna Pedagoogilise Instituudi oleks võinud minna kui Tallinna riikliku konservatooriumi aga tol korral oli pedagoogilises instituudis väga head õppejõud professorid Ants Sööt, Heino Kaljuste, kes olid ka minu õpetajad seal ja hiljem seesama eriala, kadus ära Pedagoogilisest Instituudist ja läks Tallinna riiklikusse konservatooriumisse. Ja õppejõud jäid kõik täpselt samaks, mis pedagoogilises instituudis. Ja ma mäletan, kantsler sööt ütles mulle, et tule kaasa riiklikusse konservatooriumisse, ainult et makske uuesti esimesel kursusel minema. Ja siis ma ütlesin, et et ükskõik, mis seinad ümber pole, see pole oluline, millistes oludes ma õpin, vaid oluline on see, kes mulle annavad tunde. Ants Sööt on praegugi laulupeo dirigendina tegev. Aga Heino Kaljuste fenomen, lastekooride üldjuhina on, oli ja ta jääb. Mina praegu küll kannan edasi ja üritan ka seda tööd nii hästi teha kui võimalik, kuna ma ise olen aastal 2002 lastekooride üldjuht. Aga ikkagi tema oli ehtilisele koolipapa Allik ja ja rahulik. Ja ma hindan väga-väga tema tööd, tal oli ääretult hea kõrv, ilu seal. Ja oli relatiivse. Süsteemi ei ole nii süsteemi nagu maaletooja, tema tõi selle siia Jakas kirjutamaga laulikuid. Paljude eestimaalaste jaoks on aastaid olnud dirigendi ideaalkujuks Gustav Ernesaks õppisite ka temalt midagi, kuigi ta ei olnud teie pedagoog. Kindlasti ma õppisin selleks, ma olen olnud väga palju kautodi takt. Ma arvan, et kui ma tahan väga palju enda jaoks midagi saada, siis ma pean ka teisi vaatama. Ja mäletan ma hästi palju õppisingi Ants Söödi juures seda kooritööd. Kuna ma ise laulsin tema kooris üliõpilassegakooris, siis ma samal ajal kogu aeg jälgisin ja mõtlesin, et kui mina teen, kas ma teeks ka nii ja kindlasti ma võtsin palju asju üle ja ma õppisin koos sellega, et ma seal olin ja samuti ma jälgisin haka Gustav Ernesaksa ja ma kuulasin, kuidas ta kooriga suhtles ja repliike ta ütles. Tema raamatuid on ju huvitav ja neid kõik need tema lauseid lugeda, see on äärmiselt täpsed ja lihtsalt samal ajal, kui te Pedagoogilise Instituudi ära lõpetasite, kas tundsite, et nüüd on tiivad kasvanud kus vedaja ja vastupidi, mida rohkem ma õppisin, seda rohkem ma ikkagi sain aru, kui vähe ma tean, see ei ole kellelegi üllatuseks. Ja siis läksite pärast kõrgkooli lõpetamist Viljandisse tagasi just aga siis juba viiendasse keskkooli. Aga kui ma lõpetasin Viljandi kultuurilist kooli, siis mind suunati võllu. Ma nii mäletan. Aga oli see aeg, kus see nii naljakas fragendajakski mõelda, oli vaja kindlasti ennem olla abielus siis ei saadetud ära. Siis ma abiellusingi vahetult enne diplomi saamist, siis ma jäin Viljandisse tööle, mida te sellepärast ei abiellunud pääseda, aga see aeg lihtsalt lükkus nagu varasema peale. Kui olid noorte laulupeod, alati toimusid ettelaulmised, kes saavad laulupeole ja seoses sellega anti kategooriad. Ja ma olin juba mitu korda poistekooriga ette laulnud ja saanud esimese kategooria siis härra Venno Laul, kes oli poistekooride üldjuht et tema tegi minule ettepaneku tulla Tallinnasse ja hakata tööle rammib poistekoori juures. Ja ta otsis ka siis mulle nagu töökoha, milleks sai Tallinna 21. keskkool. Ja samal ajal kutsus ka paralleelselt Tartusse Uno Uiga, kes kutsus Tartu poistekoori juurde. Aga kuna lapsed olid väikesed, siis ma ütlesin, et ma ei saa tulla. Kuigi ta ütles, et otsin lasteaeda, kohad ja ka korteri Tartu. Aga kuna ma olin Tallinnas õppinud ja mul oli Tallinna nagu kodune siis ma tegin valiku Tallinna kasuks. Ja niimoodi ma Tallinnas sattusingi ja olengi siia 21. keskkooli tööle jäänud. Gustav Ernesaks on kunagi öelnud, et kui kiidame kooli kooriga, siis ärgem unustagem mainimas ka koolid, direktorite nimesid, nendest oleneb väga palju, kas koolis on muusikat või mitte. See on absoluutselt õige lause. Ma tahakski öelda Tallinna 21. kooli kiituseks, et meil on positiivne suhtumine muusikasse, kuigi juhtkond on ka seda meelt, et ise teed ja, ja saad ise hakkama. Ega keegi ei tule sulle niimoodi abi pakkuma, et kas sul on abi tarvis? Ilmselt, kui, kui ma jääks väga jänni, küll nad siis ka seda tuleks, aga me koolis on õpetajad, kes on nagu ise hakkama saanud ja on direktor, kes ka on seda nagu toetanud ja on äärmiselt tugev huvijuht meil kes tegeleb muusikaga ja peab ka sellest väga lugu, kui direktorid ei aita muusikaõpetajaid ja ei toeta ta neid, ei leia tunniplaanis tunde, kuna ma tean, et paljud muusikaõpetajad ütlevad, et ei leita õppealajuhatajatele ja tunde. Meil ei ole üldse sellist probleemi, et õppejuhataja ütleks, et et tema ei leia, poistekoori saaks teha ja tema ei saa lastekoori anda aega, kus kõik lapsed saaksid ühel ajal käia. Siis meie koolis seda küll ei ole. Kui palju teil koolis on kollektiive, mida te juhatajat kuulis? Ma juhatan. Te kollektiivi on koolipoistekoor ja muusikaklasside lastekoor. Son kooli koorid. Ja väljaspool on siis Tallinna poistekoor, mis on meil Tomiga kahe peale vedada. Pojaga just. Rääkige, kuidas Tallinna poistekoor siis sündis, see oli aasta 1988 ja kui uus koor luua on väheke keeruline küll. Aga selleks ma leppisin kokku just nimelt Eesti raadioga. Sain leppida kokku ajakirjandusega ja panin kuulutused, et tulge sellisesse sellisesse koori laulma ja siis oli alguses ta nimetas Tallinna vanalinna muusikamaja poistekoor. Hästi pikk ja lohisev nimi oli seal. Ja üllataval kombel tuli palju poisse ja väga-väga musikaalseid poisse. Ja mõned on siiamaani, ainult esimene rida on vahetatud tagarea vastu, nad ei laula, ei soprani taltivaid, kas passivi tenorit ja teil laulavad siis mehehakatised ja päris mehed. Just just mõned võiksid olla juba poistele kaja ise isaks on ka nii vanu. Meil on suur kooristuudio, kus on ligi 200 poissi, no see nagu liigub see arv. Ja on kaks ettevalmistus, koorium Primo, Jansekundo Se Primo on esimene esimese astme koor. Kuue seitsme aastased. Sekunda on kaheksa, üheksa aastased ja siis on põhikoor ehk kontsertkoor. Ja Ma võtan aastaringselt poisse, et alati kõik poisid on teretulnud ja oodatud, kui nad mulle helistavad Ants üle ja ütles ühes intervjuus, et naisi on kergem juhatada kui mehi, mehed on tuimad ja omandavad repertuaari aeglasemast. Kas tahate temale vastu vaielda? Ma vaidlen vastu selles mõttes, et võib-olla tema on mees ja mees mehe ees. Ei tekita võib-olla sellist pinget kui naine meeste ees ja vastupidi. See pinge on kindlasti teistsugused. Aga seda ma võin küll öelda, et mehed õpivad aeglasemalt kuna naised on ilmselt oma olemises korrektsemad ja, ja täpsemad poistel on niimoodi, et noh, küll me saame ja küll me jõuame nii nagu koduski, et emad ikka ütlevad Te vaatavad, kas sul on asjad olemas, kas sul on laulud selged? Ütlevad isale seda ja vaata, pane puhas särk ka, võib-olla umbes selga. Aga seda vaatab, kui tüdruk, et ta ilus välja näeb, kammib ennast rohkem poiss, alguses ju nii palju kammigaa. Kui ta tahab tüdrukutele meeldida, siis ta hakkab rohkem peeglisse vaatama. Et selles osas on poisid nagu rahulikumad ja küll see asi nagu õigetesse rööbastesse läheb. Aega on. Tüdrukud on selles suhtes aktiivsemadki, repertuaari valimisega on ka küllaltki raske, sellepärast et tegemist on erinevas vanuses inimestega ja ettevalmistuskooris tuleb seda arvestada. Aga ma ütleks, on nagu õige tähelepanek, et kontsertkooris on see repertuaar, mis nad laulavad. Et mõned on üheksakümneaastased, keda ma võtan juba kontsert koosseisu, kes on väga musikaalsed ja juba hästi loevad nagu noodist siis nende jaoks on see väga raske repertuaar. Seks on ju klassikaline repertuaar, kui me oleme laulnud Bachi Johannese passiooni, kui seda teeb 10 aastane poiss. Teda alguses ei saa aru, mis asi see üldse siin taga toimub seal tagaridades, et on mehed ja ta on alguses ainult kuulnud seda kõrget oma häält ja nüüd on järsku madalad hääled kal laulda nii keerulisi viisidel. See on ikka nende jaoks väga keeruline ja raske. Aga kui võtta siis näiteks väga lihtne lastelaul siis neil kaob üldse huvi ära, kuna nad on harjunud raskusega. Klassika toidab, teile on kirjutanud ka heliloojad spetsiaalsest. No esiteks, teie poeg on kirjutanud seda küll, ja helilooja Mart Siimann on kirjutanud. Ma ei ütleks, et et meie poistekoorile väga paljud heliloojad on kirjutanud, spetsiaalselt neid kindlasti oleks, aga praegu on selline aeg, kus helilooja kui ma ütlen, et ole kena, kirjuta siis ta tahab, et see laul saaks nagu kompenseeritud ega ei ole nii nagu vanasti, et heliloojad kirjutasid ja ja andsid välja ja laulikuid, aga nüüd, kui antakse välja, siis seda tuleb tasustada ja tuleb trükikulud maksta, tuleb autorihonorari maksta. Kes neid toetab. Vaat see ongi väga selline delikaatne teema nüüd. Me sõitsime Kanadasse selle hästi keeruline probleem, et saada. Sõiduks Kanadasse raha kokku. Me esinesime Iseseisvate kontsertidega. Me läksime Rahvusvaheline koorifestivalile Kakik. Ja seal oli ainult noored ja Me osalesime Estol. See oli tõesti maalt osalesime, me ei olnud spetsiaalset esto kutsel aga võtsime sellest osa. Siis ma pean kahetsusega ütlema, et Tallinna linnavalitsus olenematta palvetest ei toetanud. Aga meid toetasid Kultuuriamet Kultuurkapital, hasartmängumaksu nõukogu, hariduse poole pealt. Finnair ja Tallinna sadam. Neid ei ole üldse palju, kui ma teile ette lugesin. Ja ma olen väga tänulik neile. Ja, ja poisid maksid ka ise. Aga see summa juba nii kauge reisi jaoks ei olnud nii suur. Vanemad leidsid selle raha. Kas te peate ise käima palumas? Jah, ma olen nagu ise vedanud poistekoori, et me oleme täiesti. Isemajandav üle nagu sihtasutus Tallinna poistekoor. Et me ei ole ei riigi toetusel, ma ei saa selle töö eest palkamise Tallinna poistekooriga, teen nii, nagu ma saan küll esimeses keskkoolist palka iga kuu nii et see on teie hobi ja ja ma olen sellega rahul ja ma ei teeks seda tööd, kui ma ei naudiks seda, kui tihti teil proovid on? Meil on kolm kord nädalas ettevalmistus kooritavad kaks korda, aga kontsert, koosseis teeb kolmurda, pluss siis kontserdid ja esinemised ja abidirigent on siis teie poeg ja ta ei olegi abidirigent, on juba nagu dirigendi rollis ja kontsertmeistri rollis. Ja õnneks ta kirjutab ise laule ja kui tekib probleem, et on vaja lugusid Aranseerida, siis ta teeb seda alati õhtutundidel, käite koos, siis me käime pärast lõunat, Meil on nagu neljast kuueni. Kuna ma olen poiste käest küsinud, et tahaksite kuuest kaheksani või viiest seitsmeni, siis kõik on väga-väga rahul selle ajaga, kuna, kui kool lõppeb keskelt veel muusikakoolis kesk Peep kusagil läheb ruttu ema isa juurde või kuhu iganes, ütleme kuuest siis lõpetab, koju saab pool seitse, kolmveerand seitse siis hakkab õppima, siis hakkab õppima, aga see on jälle parem variant, kui nad tuleksid, ütleme, kuuest kaheksani, eriti vahepeal ka koju paljud ei jõua ju. Eks need esinemised on siis stiimuliks suuresti ja muidugi jah, neile meeldib esineda ja ainult, et teinekord on neid hästi palju, siis eelmisel aastal oli hästi-hästi palju esinemisi ja kutsuti ja ka sel aastal jõulude aeg on kõike ja Physseeritaja on sellised, kus ütleme Eesti Kontsert meid hästi palju kutsub ja Eesti kontserdiga on meil väga head suhted. Siis Niguliste kirikus harjutame, milline vaimne pagas. Nigulistes on direktor Tarmo saaret teinud neile kui ringkäiku ja seletanud, et muidu nad ainult laulavad, aga kus keskel sa laulad, mis su ümber on? Nad hakkaksid sellest aru saama ja neid vaimseid väärtusi hindama. Kas olete pannud tähele seda, et teie poisid on nagu teistsugused? Vaadake, kui te laulate näoga publiku poole, siis kõik poisid on hästi kenad ja kõik vaatavad, Holiku kenad poisid on kindlasti, kui nad löövad tagantkäe ukse kinni heas mõttes, siis kindlasti ta muutub ikkagi jääb poisiks ja ta peab seda poisilikust olema ja lapselikust teha. Ja ulakust, ainult et viljakus ei tohi olla pahatahtlik. Siis ma ei ole sellega nagu rahul olen üritanud neile õpetada seda kõige tähtsamat tere ja head aega ütlemist. Ega me lapsed ei taha seda öelda. Ja ega see sõna ka tegelikult ei õpeta, vaid õpetab eeskuju. Keegi kirjutab, et orkestri dirigendid on rääkinud meesterahvad ette. Pärast kontserti on nendel smoking märg ja vaata et igas linnas, kus esinejad peab olema uus smoking seljas. Kuidas naiskoorijuhiga on? On vaja hästi palju valgeid pluuse. On vaja palju erinevaid pintsak, kuid kui lõpeb kontsert, siis esimene asi, mida ma tahan, tahan juua. Just nimelt seesama probleem, et orkestri juht tal see aeg on pikem, kui ta juhatab. Kontsert ise on pikem kui orkestri kontsertiteks. Koorijuhi ütleme, laulud ei ole nii pikad, kui tal ei ole orkestrit ja kontsert ise, sa saad ju valida kantunnine, kontsertorkestri juht teeb seda veel kauem, siis siis on tõesti niimoodi, pluus vajab kohe välja tervist. Kas see on hea, kui riided on number suuremad või lisaks vabalt käia. Ja muidugi on hea, et nad ei saagi väga ümber olla ja poistes eriti sa pead vaatama ka, et need riided jõle väga läbipaistvad ja väga suure dekolteega. Kas seal midagi naljakat tunud? Poistega naljakalt ükskord oli selline juhus, Nigulistes on kontsert teha ja me olime kirikuvormis ja hakkame lavale minema ja üks poiss hakkab Brutuma, et temal ei ole enam kirikuvormi, aga ta tuli ja kirikuvorm oli. No aga milles küsimus, kus on nii? Ja, ja ei olnudki ja siis ma ütlesin, et pane siis lühike selga, mis seal on, kuna oli jäänud üks väga väike vorm, ta pani selle selga, hakkame siis lavale minema, enam aega pole, aga ühel on see probleem, et hakkab komistama, temal läheb, keerab vorm kandade alla, Need olid läinud vahetusse ühe suure poisi ja lühikese poisi vorm. Siis vot see oli niisugune üks kurioosne juhtum, kus üks nutab ja teine sai nagu kohalt minema, kuna vorm jääb kanna alla. No kui te välismaale lähete ja 35 50 meesterahvast on teil kaasas, kuidas te nendega hakkama saated, need kaduma teil ei lähe? Kas te teate, kui nutikad on poisid, kui me käisime Jaapanis? Ennemmil loeti jaapanlaste poolt sõnad peale, et keegi kusagil ei lähe nii nagu on, eks ole, suurlinn ja ja võõras keel jaapanlased. Ja kui ei oska eriti hästi keegi inglise keelt, kuna poisid nagu kõik räägivad väga hästi inglise keelt. Aga kuna dirigent teil pole see roll, et ainult poisse vaadata, vaid ka teiste dirigentidega kohtuda ja kabu veel läbi vaadata ja kus ja mis, ja kui suur saal on ja vaadata need saalid üle siis tagasi tulles ennem rääkides nendele, et keegi kusagil ära ei käi vaid oleks kohapeal siis pärast mis tuli välja Mancini ainult vaba linnaloa, no ütleme ainult kõrvaltänavasse minekuks siis poistel tagasi tulles olid käidud. No teate, kui ma kuulsin kõik peaaegu pool Tokyot olid läbi käidud, kõik nad rääkisid, kus asub see muusikakauplus, neid huvitab väga paljusid muusikakauplus, kus on see pleier saada ja kõik oli neil selge, nad kaovad nii kaua ära, kui nad hoiavad emal käest kinni. Kui nad saavad ema ja perekonna rüpes vabaks ja nad peavad ise mõtlema, et emad ei mõtle nendest, siis nad on väga nutikad ja meil on kuidagi teistmoodi süsteem. Tundub, et me oleme suur perekond. Ma palju nagu suhtlen ja räägin neile, et mina ei ole see, kes dikteerib teile, et ainult nii peab olema, vaid mina ütlen, et kui te astute sellest keelust üle, siis ma järgmine kord ei saa seda teile lubada, aga see, mis ma teile luban, et te peate usaldama ja mitte sellest keelust üle astuma. Et ma luban teid ka linna peale, aga siis me jaotame ära, kui on suured linnad, papad ja pojad. Ja papad on need bassid, tenorid, kes siis võtavad enda hoole alla kaks poissi, ühe poisi, kindlasti mõni poiss vaikselt mõikab, kui ta minu juttu kuulab, sellepärast et nad saavad nii hästi hakkama, nad võivad koos ka minna, aga nad saavad selle linna nii ruttu selgeks. Ja kui Tallinn on üsna ohtlik linn ülekäigud raja suhtes, siis välismaal, kui sa juba jääteepervele ja ootad, et üle minna siis auto vales kohas, siis auto jääb seisma ja laseb sind üle. Seda hirm nagu ei ole, et, et keegi auto alla jääb. Et nad on väga hästi hakkama saanud kõik. Kas teie liide rahul olete välismaakoore juhatanud ja olen teinud, nagu lööks soppe? Olen olnud Soomes juhatamas ja olen juhatanud Ameerikas, kui me olime Ameerika festil poistekooriga, siis meid saadeti erinevad dirigendid erinevaid häälegruppe õpetama. Ma ei mäleta, kas ma õpetasin alti või sopranit ja mesi väga paljudest maadest ja palju Ameerika poistekoore. Kui praegu oleks võimalus juhatada ükskõik millist maailmakuused koori, millise kooride valiksid. Ma tahaksin väga oma Tallinna poistekoori juhatada. Et ma ei ei kipukski väga nende teiste kuulsate kooride ette, sellepärast et iga koor on oma dirigendi nägu. Ja ma kujutan ette, et võib-olla te peate silmas Viini poistekoori või ei tea, mida te silmas peate. Ja see on kindlasti kõige kuulsam oma nime poolest, aga see on ka kõige parem. See ei ole päris kindel. Jah. Ta on 500 aasta vanuste traditsioonidega küll, aga mõelge, ega poisid ei ole. Sellepärast poisid ju ka muutuvad kogu aeg ja on endalgi niimoodi, et mõni aastakäik on ju vaatajatelt kohe musikaalsed poisid ja ja tähele, et teinekord on niimoodi, et hääl on lõpp ja aga siis jälle kõrv väga hea. Teisel poisil on kõrv väga hea. Siis jälle häälepaelad päris korras, et sellised, et ütleme, et ahel on väga-väga hea, kõrv on väga-väga hea, ega neid ei ole siin Eestimaal ja Tallinnas teab kui palju ja kui on palju, siis võib-olla teda huvitab hoopis arvuti, aga võib-olla teda huvitab hoopis peotants. Viimasel ajal räägitakse väga palju sellest tuleb olla atraktiivne, ole atraktiivne, siis sa müüd hästi, kui palju teie selle mõtet atraktiivne, võib-olla, kui seal taga on ka kvaliteet, aga kui on ainult atraktiivne ja aga kvaliteet ei ole, siis ma ei ole seda meelt. Eks ma väga hindan Tõnu Kaljuste ja tema koori, see oli väga atraktiivne, kui nad laulavad tormist ja kõik liikumisega. Aga kujutan ette, et nad laulavad seda väga halvasti, mida muidugi see koori teha, aga noh, kui me võime natuke nii mõelda ja ja natuke utreerida, siis, siis kas jääks enam järgi see koor ja, ja see fenomen, see peaks koos olema. Liikumist ETV ese? Teen tänu sellele, et olen sportvõimlemist teinud, siis see ei ole minu jaoks probleemiks. Aga kõik liikumise ütleme, mis ma välja olen mõelnud. Üks paar laulu on Mait Agu tehtud aga ülejäänud olen mina praegu jah või ise välja mõeldud. Nii hea, kui halb see ka pole, aga isegi on üritanud teha. No teil on olnud kaks suurt unistust, nagu ma olen kusagilt lugenud, üks oli see, et saada kõrgharidus ja teine unistus oli see, et saada laulupeo üldjuhiks, see oli suurpäevist, kui seisite esimest korda seal laulukaare all pidu teis eneses. Ja oli, oli hästi ülev ja ja ma olin hästi rahul, eks ma olin seda tõesti unistanud kogu aeg. Juhatasite mudilasi. Jah, panustasin mudilaskooridega hästi toredad ja ütleme, et kui mudilaskoorid laulsid lauluväljakul nende juures olid ka oma õpetajaid, lastekoorid laulavad, siis ei ole enam oma dirigente juures nemad on täitsa omapead ja neid juba ohjeldada on palju keerulisem, kui oli väga väikesi. Et on, on raskem lastekoori juhatada kui mudilaskoor. Kui te selle laulupeo kontserti olite ära teinud kas siis mõtlesite, et novot nüüd nahist olen tõesti koorijuht? Lõputult inimene õpib, kogu elu, sureb ikka lollina, nii naljakas, kuidas lausega pole, aga tegelikult nii ta on. Et et ma õpin nagu iga päev ja koos lastega õpin ja näen enda juures huvitavaid nippe, mida ma Ellen pole kasutanud. Et lastele nagu naha vahele pugeda, et nad hästi aru saaksid. See sõna üldjuht on praegu natukene teisiti, kui ta vanasti oli, vanasti oli niimoodi, et kes olid laulupeol, dirigendid? Neid nimetati kõiki üldjuhtideks. Nüüd on liigitatud niimoodi, et mudilaskoorile on oma üldjuht ja teised. On dirigendid, olgu need kaks, kolm või neli lastekooril täpselt sama lugu. Üks on nagu üldjuht ja teised on dirigendi nimetuse all, samuti poistekooride üldjuht, dirigendid ja nii edasi. Aga tegelikult töö on üks. Aga kahe aasta pärast olete siis üldjuht? Kahe aasta pärast me oleme lastekooride üldjuht ja ma olen ka juba seda nagu praegu valmistanud ette ja, ja mõtlen pingsalt laulupeo repertuaari peale. On repertuaar on enam-vähem juba paigas, on enamvähem paigas, üks laul on veel puudu. Ja, ja tegelen sellega. Kas koorijuhtide hulgas on naisi rohkem kui mehi? Ei ole? Vaadakem siin Eestiski, ma ütleks, et tippkoorijuhid on ikkagi mehed. Selleks, et ta on füüsiliselt väga raske töö ja mehed nad ei peaks solvuma, aga ma olen nii kaua meestega töötanud, kab poisis, ma näen meest. Siis need laias laastus 80 protsenti tahavad ruttu saada ja olla kohe keegi. Ma mõtlen seda sellest kontekstist, et naised on rohkem need sipelgad, et need töökam pool. Kui tippdirigendid on praegu mehed rohkem, siis kooliõpetajad, kus saadakse vähem palka, enamus on naised. Aga miks ma seda ütlen siis ma toon teile ühe võrdluse? Ma mäletan, kui ma tegin ükskord Nigulistes proovi ja tuli pärast meie poistekooriproovi ühe kammerkooriharjutus ja noormees dirigendina ütleb mulle, mis sul, Liidia, viga, sul ju nii head mehed taga, umbes nagu mina oleks need mehed kusagilt saanud endale taha. Aga mina vastasin talle, aga mis sul viga, sul on ka minu loori mehi seal oma kammerkooris taga. Aga tema oli alles seda tööd teinud väga vähe, tema oli saanud need välja koolitatud noormehed endale sinna ritta laulma. Mõtlesin mina hakkasin juba kuue aastast saadik nendega tegelema, nüüd nad on täiskasvanud mehed. Jah, ega mul ei olegi midagi viga, kui nad hästi laulavad. Et, et see arusaamine on ka, et mis sul viga, aga ma olen nagu sipelgas olnud sellega tegelenud, et nad lõpuks laulavad niimoodi, nagu nad just laulavad, kuidas siis keegi peab kas heaks või halvaks. Et need nagu ei saa aru sellest, et et selleks on väga pikk tee olnud need lauljat, keda ma olen koolitanud, on väga palju, näiteks RAMi meeskooris minu õpilasi väga palju, ütleme, kes ei ole ka Tallinna poistekooris laulnud, aga käinud ju 20 esimeses koolis, kus nad on saanud muusikaõpetuse ja laulnud nii Tallinna 21. koolipoistekooris, kui RAMi poistekooris on RAMi meeskoolis, siis on Tõnu Kaljuste, kammerkooris on üks praegu ja minu teada on praegu ka veel üks mees, kes läks sinna juurde, kui ma võtan need protsentuaalselt, kui 24-st lauljast on juba kaks, teeb ju noh, peaaegu 10 protsenti. Ega see ei olegi halb tulemus. Et neid on jätkunud igale poole, kuidas teie abikaasa siis on vastu pidanud kõik need aastad, et et proua on muudkui sõidus ja proua on proovis ja polegi kodus, et kuidas kannatanud, kuidas on kannatanud. Ja mul on väga sümpaatne abikaasa hästi rahulik, väga ja loogilise mõtlemisega ja tema on nagu teine poistekoorihing selleks tegelikult valmistab ette ja ja aitab mind, kogu aeg ka seal aitamine, kui kui mul on vaja mõnda kirja viia ja tema tuleb ja aitab, aitab mind autogagi selles mõttes, et ta tuleb mulle järgi ja vaja ruttu ära viia ja teeb oma tööd edasi ja läheb sinna, kus temal on vaja. Nüüd, kui on Eesti aeg ja vene aeg ei olnud nagu võimalus, siis ta on ikka kaasa tulnud ja reisidele. Kuna juba see on hästi suur abi, kui on abikaasa kaaslasteks, kujutage pilti, kui lõpeb kontsert, siis, siis tahetakse dirigendi kütte ajada, aga poisid on vaja vaadata, et need poisid ikkagi oma asjad kotti saavad. Poiss nagu poiss ja on vaja silma peal hoida, siis aitab ta seda ja, ja igatepidi on ta toeks. Mul on vaja ka nõu küsida. Te olete saanud oma austajatelt õige palju kirju siin mõningaid kirju juba lugesin millase kirjade vool siis algas. See algas ühel laulupeol, kui ma lõpetasin oma lauludirigeerimise ja tuli minu juurde üks tütarlaps ja andis mulle kirja. Ja ma tahtsin kohe lahti teha, et ta vaatas mulle otsa ja ütles, et ärge tehke praegu, tehke, tehke siis, kui ma olen ära läinud, see oli nagu armastuskiri hästi armsale inimesele. Ja see andis mulle nii palju sellist energiat. Ja see annab siiamaani. See tütarlaps saadab kirju. Ja on kirjutanud ka minust referaati. Me oleme vestelnud. Ja ma ei taha nagu tema seda illusiooni lõhkuda. Et ta on öelnud ka, et ta isegi kardab, et kui ma oleks võib-olla iga päev koos, et kas siis see oleks enam see, mis ta praegu minust mõtleb. Aga see tarlaps, kui tal on probleeme, muresid ma olen öelnud, et ta võiks mulle kirjutada, helistada, nüüd on meilid. Et ta teab, et palun kiire, ta nagu pelgab teinekord. Aga ma mõtlen tema peale ja mõtlen ka praegu, et ta võib seda julgesti teha. Kas teie endised õpilased, koori liikmed ka on, teiega ühenduses, on? Jaa, on niimoodi, et kui mul on sünnipäev, siis noormehed just kes enam ei laula, siis nad sünnipäeviti tulevad ja laulavad ukse taga väga vahvasti mitme hääle peal. Ja me koos pidu sõna otseses mõttes. Selline küsimus ühe kuulaja poolt. Tuudur Vettik on öelnud ära juhataja kunagi ühte koori üle 10 aasta. Kui tunned, et kõik su naljad on lauljatele tuttavad, midagi uut ja värsket enam öelda pole ning repertuaar hakkab koori tüütama. On aeg lõpetada. Kuidas teile tundub, kuidas selle 10 aastaga on naljade kohta kindlasti ka? See ei ole vale, see on umbes sama, kui Gustav Ernesaks ütleb, et dirigendile ei tohi olla pea partituuris, vaid partituuri peas. Ka. Kui sa 10 aastat koorides oled, siis need naljad jah, võivad muidugi muutuda ka kaasajal, kui sa oled mõne noorte keskel, vaat kui sa oled võib-olla täiskasvanutega koostööd, siis need naljad võivad võib-olla tõesti rutiinseks muutuda, aga lastel muutuvad, need sargoon muutub ja kuuled kogu aeg, kuidas nad räägivad, ise oled nagu selle sees, aga Tomi on see, kes tegelikult võtab ju koorile ta praegusel hetkel küll õpib Sibeliuse akadeemias, aga kui ta siin on ja on aega, siis ta teeb kogu aeg Tallinna poistekooritööd ikkagi edasi. Kas Tomi on teile niisugust nõu ka andnud, mis on marjaks ära kulunud ja väga uskumatult on andnud? Ta on ise nii palju õppinud ja mille üle mul on muidugi siiralt hea meel, kui ta mulle meilis kassiliseptembris läks Sibeliuse Akadeemiasse, kusagil kuu aega oli õppinud ja kirjutab, et armas ema, et Sa oled maailma parim õpetaja, mis võiks ühele emale rohkem rõõmu valmistada, kui oma laps kirjutab sulle nii, ta on nii palju näinud juba ka erinevaid dirigente, erinevaid õpetajaid ja kui ta nii kirjutab, kuna ta oskab ka mõelda, et kust ta selle hariduse on saanud kus on lapsed saanud hariduse on saanud algklassides. Ma pean väga lugu algklasside õpetajast, millega teie tütar tegeleb, tema nimi, tere. Ja tema töötab Silja lainel ja tema on seal müügijuht ja tema lõpetanud Concordia ülikooli. Ja mul on tema üle väga hea meel, et ta valdab inglise keelt. Nii sõnas kui, kui kirjas on ta muusikainimene ka. Ta käis kunagi kooris, aga teda ei tõmmanud, ei ole mõtetki seda teha, kui või sa ei taha. Lydia rahula kaks suurt unistust on täitunud, millest te praegu unistate. Aga võib-olla ei lähe siis täide, kui ma ütlen, ma tookord ka julenud seda kellelegi öelda, mõtlesin, et ma siis, kui nad on mul täitunud. Kindlasti on see ikkagi seotud minu perega ja minu lastega, ma pean seda elus väga oluliseks, kuna praegustel lastel väga paljudel on vajaka, kas siis emast-isast, kuna on väga palju lõhutud perekondi siis ma alati mõtlen perekonna peale ja, ja tahan, et perekond oleks koos, et lastel läheks elus väga hästi ja, ja samuti minu õpilastel. Suur tänu selle intervjuu eest, öelge palun üks number ühest kaheksani. Üks kuulaja saab siis oma küsimuse eest pisikese auhinna. Kaheksa suur tänu ja kõike head, aitäh teile kuulajatale, aitäh. Persona saate külaline oli Tallinna poistekoori peadirigent ja Tallinna 21. kooliõpetaja Lydia Rahula. Persona saate auhinna saab Malle Tamla Tallinnas, kes küsis Lydia rahula alt, millist maailmakuulsat koori tahaks. Toda Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.